Qazaqstanda repatrianttardyng (qandas) jeke mýlkine qatysty mindetti tólemder men alymdardy tóleuden bosatudy qarastyratyn normativtik-qúqyqtyq aktiler bekitilip, jekelegen týzetuler qabyldanghan. Sonymen, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 2011 jylghy 22 shildedegi № 477-IV Zany 23-babynyng 4-1 tarmaghyna sәikes etnikalyq qazaqtar jәne olardyng otbasy mýsheleri (qandas) Qazaqstan Respublikasynyng aumaghyna kelgen kezde Qazaqstan Respublikasynyng halyqaralyq sharttaryna jәne (nemese) keden zannamasyna sәikes, kólik qúraldaryn qosa alghanda jeke paydalanugha arnalghan mýlkine kedendik tólemderdi tóleuden bosatylady. 

«Qazaqstan Respublikasyndaghy kedendik retteu turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 2017 jylghy 26 jeltoqsandaghy №123-VI Kodeksinin            354-babynyng 2-tarmaghyna sәikes eger Qazaqstangha túrghylyqty túrugha, qonys audarugha niyeti bar repatrianttar (qandas) nemese jeke túlghalar Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng kedendik aumaghyna tauarlar әkeletin bolsa jeke paydalanugha arnalghan tauarlargha qatysty kedendik bajdar, salyqtar tólenbeydi. 

Búdan basqa, osy qújatta 351-baptyng 17-tarmaghyna sәikes Qazaqstan Respublikasyna túrghylyqty túrugha qonys audarugha, bosqyn, repatriant (qandas) mәrtebesin alugha niyeti bar sheteldik jeke túlghanyng ótkizetin jeke paydalanugha arnalghan tauarlaryna qatysty uaqytsha saqtaugha ornalastyrylatyn tauarlargha tólem qarastyrylmaghan. 

Atalghan zandardyng halyqaralyq sharttargha sәikestigine qatysty aitar bolsaq, kórsetilgen tarmaqtar Euraziyalyq ekonomikalyq odaq isining qaghidalaryna qayshy kelip qana qoymay, Euraziyalyq ekonomikalyq komissiya kenesining «Jeke paydalanugha arnalghan tauarlargha baylanysty jekelegen mәseleler turaly» (3-qosymsha) 2017 jylghy 20 jeltoqsandaghy № 107 sheshimimen bekitilgen, olargha sәikes Euraziyalyq ekonomikalyq odaq eline túrghylyqty túrugha qonys audarghan bolyp tanylghan sheteldik jeke túlgha kedendik bajdar men salyqtardy tóleuden bosatyla otyryp kez kelgen әdispen kólik qúralyn әkele alady. Negizgi talaptar mynaghan kelip sayady.

Kedendik jәne salyqtyq jenildikterdi beru sharttary: 

– kólik qúraly jeke paydalanu ýshin qoldanyluy tiyis; 

– jenildikter kólikting әrbir týrining 1 birligine beriledi (jenil avtokólik, motokólik, tirkeme); 

– Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng kedendik aumaghyna aldynghy túrghan elden әkelu qonys audarushynyng qújaty berilgen kýnnen bastap 18 aidan keshiktirilmey jýzege asyrylady; 

– jeke paydalanugha arnalghan kólik qúraldary 6 aidan kem emes merzimde nemese Euraziyalyq ekonomikalyq odaqqa mýshe memlekette bekitilgen ózge de asa qatang merzim ishinde jeke menshikte bolatyn (mysaly, Reseyde merzim 12 aidan kem emes); 

– búryn múnday jeke túlgha Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng kedendik aumaghyna әkeludi jýzege asyrmaghan. 

Otandastardy әkelinetin kólik qúraldaryna kedendik tólemder men salyqtardy tóleuden bosatu boyynsha Resey praktikasy:

Resey Federasiyasyna túrghylyqty túrugha qonys audaratyn jeke túlghalar Shetelde túratyn otandastardyng Resey Federasiyasyna óz erkimen qonys audaruyna jәrdem etu jónindegi memlekettik baghdarlama  qatysushysynyng kuәligine ie bolsa kedendik tólemder men salyqtardy tólemesten bir kólik qúralyn әkeluge qúqyghy bar.  

Búl rette tehnikalyq reglament (Euro 4-ten tómen emes ekonomikalyq klassqa sәikestigi) atalghan baghdarlama boyynsha Reseyge әkelinetin avtomobili tehnikasyna әreket etpeydi. Búghan qosa, kәdege jaratu alymy da baghdarlama qatysushylary әkeletin kólik qúraldaryna qatysty tólenbeydi. 

Mysal. Reseyde kólik qúralyn tirkeu jәne esepke qoy ýshin qonystandyrudyng memlekettik baghdarlamasy boyynsha eng aldymen kelgendigi turaly federaldyq kóshi-qon qyzmetin habarlandyruy qajet (shetel azamattary ýshin Reseyde uaqytsha túrugha rúqsat alu – UTR 3 jylgha beriledi). Búdan әri kedendik qyzmetke UTR, tólqújat, baghdarlama qatysushysynyng kuәligin, kólikting tehnikalyq tólqújatyn kórsetu qajet. Osydan keyin qatysushy KQT (kólik qúralynyng tólqújaty) alady. Memlekettik jol qozghalysy qauipsizdigining inspeksiyasyna kólik qúralyn tirkeu (memlekettik nómir alu) ýshin KQT, tólqújat, UTR, baghdarlama qatysushysynyng kuәligi, kólik qúralyna arnalghan saqtandyru poliysi, memlekettik bajdyng tólengendigi turaly týbirtek qajet. Nәtiyjesinde kólik qúralyn UTR siyaqty 3 jyl merzimge tirkeydi.

Qazaqstan men Reseyde repatrianttardyng kólik qúraldaryn rәsimdeui kezinde jenildikter beru mәselesin zerdeleu barysynda eki memlekette de repatrianttardy qoldau qarastyrylghandyghy anyqtaldy, degenmen eki elde qabyldanghan tetikterding aiyrmashylyqtary bar. Reseyde normativtik-qúqyqtyq aktiler qarapayym әri naqty týsindirilgen (resey zannamasynda jenildikterdi alu prosedurasy anyq jәne týsinikti, al qazaqstandyq normativtik-qúqyqtyq aktilerde kedendik tólemder men salyqtardan bosatu tetikteri kýrdeli әri jýiesiz týsindirilgen. Sonymen, Qazaqstanda qabyldanghan zandar men kodekster kólik qúralyn tirkeu kezinde kәdege jaratu alymyn tólemeuge týsiniksiz jaghdayda mýmkindik bere me jәne olardyng avtokólikterining ekologiyalyq klassy Euro 4 talaptaryna sәikes kelmese ne isteu kerek? 

Nәtiyjesinde, repatrianttargha Qazaqstangha kólik qúraldaryn әkelu kezinde kedendik bajdar men salyqtardy tóleuden bosatugha bas tartqanda, olar avtokólikti bastapqy tirkeuden ótuge jәne ony esepke qoigha mindetti (tómendegi aqparatty qarau). 

Qazaqstan Respublikasynda sheteldik nómirleri bar avtomobiliderge kedendik rúqsat beru jәne tirkeu boyynsha anyqtamalyq aqparat 

Qazaqstan Respublikasyna ýshinshi elderden әkelinetin sheteldik nómirleri bar avtomobilider bastapqy tirkeuden jәne esepke qoidan ótuge mindetti.

Avtomobiliderdi bastapqy tirkeuge júmsalatyn shyghyndar: 

• kәdege jaratu alymy;

• kedendik tólemder;

• bastapqy tirkeu alymy;

• tehnikalyq tólqújat dayyndau ýshin memlekettik baj salyghy; 

• memlekettik nómir dayyndau ýshin memlekettik baj salyghy;

• kólik qúraly konstruksiyasynyng qauipsizdigi turaly kuәlik tólemi. 

Búl rette, kәdege jaratu tólemi tehnikany bastapqy esepke qoigha deyin jýzege asyrylady. 

Kәdege jaratu alymy 

Eng tómengi kәdege jaratu alymy – gibridtik avtomobiliderdi  qospaghanda, elektrqozghaltqyshtary bar avtomobilider ýshin. Olargha 3 koeffisiyenti qoldanylady, kәdege jaratu alymynyng mólsheri 416 700 tengege ten. 

Ózge de jenil avtokólikter ýshin qozghaltqysh kólemi arqyly esepteledi: 

• 1 000 kub. sm deyin – 50 AEK*koeffisiyent 3 – 416 700 tenge;
• 1 001 kub.sm-den 2 000 kub. sm deyin – 50 AEK *koeffisiyent 7 – 972 300 tenge;
• 2 001 kub.sm-den 3 000 kub. sm deyin – 50 AEK *koeffisiyent 10 – 1 389 000 tenge;
• 3 001 kub. sm joghary – 50 AEK *koeffisiyent 23 – 3 194 700 tenge.

Kedendik tólemder

Ýshinshi elderden әkelinetin jenil avtokólikterge kedendik bajdar avtomobili qúnynyng 12-19% aralyghynda qamtidy. Mysaly, shygharylghan sәtten bastap 7 jyldan astam uaqyt ótken kólemi 3 000 kub. sm-ge deyingi avtomobilige kedendik tólem mólsheri avtomobili qúnynyng 19% qúraydy. 

Bastapqy tirkeu alymynyng somasy avtomobili jasyna baylanysty:

– eki jylgha deyin jәne – 0,25 AEK (695 tenge);

– eki jyldan ýsh jylgha deyin– 50 AEK (138 900 tenge);

– ýsh jyldan joghary – 500 AEK (1 389 000 tenge).

Tehnikalyq tólqújat dayyndau ýshin memlekettik baj salyghy   1,25 AEK (3 473 tenge) qúraydy, memlekettik nómir dayyndau ýshin – 2,8 AEK (7 778 tenge).

Búdan basqa, Qazaqstan Respublikasynda esepke qoidan aldyn kólik qúraly konstruksiyasynyng qauipsizdigi turaly kuәlik alu jәne attestattalghan ornatu ortalyqtarynda avtokólikti EVAK batyrmasymen jabdyqtau qajet (kuәlik rәsimdeu ýshin shamamen 50 000 tenge + ornatu ýshin 189 000 tenge = 239 000 tenge).

Osylaysha, jenil avtokólikti bastapqy tirkeu jәne esepke qon ýshin shyghyndar somasy 670 myng tengeden bastap + avtomobili qúnynan 12-19% kedendik tólemder 4,8 mln. tengege deyin  + avtomobili qúnynan 12-19% kedendik tólemder auytquy mýmkin. 

Anyqtama. Mysaly, ýshinshi elderden әkelinetin kólemi 3 000 kub. sm, 2013 jyly shygharylghan, qúny 4,5 mln. tenge bolatyn jenil avtokólikti bastapqy tirkeu jәne esepke qon shyghyndary 3 883 251 tengeni qúraydy, onyng ishinde:  

• Kәdege jaratu alymy – 1 389 000 tenge;
• Kedendik baj – avtomobili qúnynyng 19 %-y – 855 000 tenge;
• Bastapqy tirkeu alymy – 1 389 000 tenge;
• Tehnikalyq tólqújat ýshin baj – 3 473 tenge;
• Memlekettik nómir ýshin baj – 7 778 tenge;
• Avtokólik konstruksiyasynyng qauipsizdigi turaly kuәlik – 239 000 tenge.

Kórip otyrghanymyzday, sheteldik nómirleri bar jenil avtokólikti bastapqy tirkeuge jәne esepke qongha júmsalatyn jalpy shyghyndar Qazaqstanda eng jenil avtokólik qúnynyng 86% qúraydy. 

Osymen birge, eger repatrianttar әkeletin kólik barlyq qoyylatyn talaptargha sәikes keletin bolsa, olar jenil avtokólikti bastapqy tirkeuden ótkizuge mindetti emes ekendigin eskeru qajet. 

Júmanova Riza Alsayqyzy

«Otandastar qory» KeAQ Aqparattyq taldau departamentining bas menedjeri

Abai.kz