Sәken Sybanbay. Jarty milliard adam sóileytin til joyyluy mýmkin be?
«Alash ainasynan» әigili әdebiyetshi-ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Túrsynbek Kәkishevting «Qatelikten sabaq alu ýshin aqiqatty aita biluimiz qajet» degen taqyryppen berilgen súhbatyn (http://alashainasy.kz/person/30212/) sýisine oqyp shyqtym (11.01.2012, №1). Qoghamymyzdaghy, tarihymyzdaghy, ruhany әlemimizdegi «әttegen-aylardy» ashyq aitqan aqsaqaldyng pikirlerin tolyghymen qúptay otyryp, ol kisining bir ghana sózine baylanysty óz uәjimdi úsynghym keledi.
Ol sóz mynau - «Aghylshyndardyng otarshyldyghyn bastan keshken Ýndistannyng memlekettik tilinen aiyrylyp otyrghany bizge de sabaq boluy tiyis».
Bir qaraghanda, búl sóilemde túrghan eshtene de joq siyaqty. Qazaq tili әli de shyn mәnindegi memlekettik tilge ainala almay otyrghan qazirgi uaqytta әlemdegi әleueti әlsiregen, mәrtebesi tómendegen, tipti joyylyp bara jatqan tilderding qasiretti mysalyn qashanda jadymyzda ústap, olardyng taghdyryn qaytalamaugha barymyzdy salugha tiyispiz. Áytse de, týpki oy dúrys bolghanymen, búl jerde mysal mýlde sәtsiz alynyp otyr: Ýndistan - tipti de memlekettik tilinen aiyrylghan el emes.
«Alash ainasynan» әigili әdebiyetshi-ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Túrsynbek Kәkishevting «Qatelikten sabaq alu ýshin aqiqatty aita biluimiz qajet» degen taqyryppen berilgen súhbatyn (http://alashainasy.kz/person/30212/) sýisine oqyp shyqtym (11.01.2012, №1). Qoghamymyzdaghy, tarihymyzdaghy, ruhany әlemimizdegi «әttegen-aylardy» ashyq aitqan aqsaqaldyng pikirlerin tolyghymen qúptay otyryp, ol kisining bir ghana sózine baylanysty óz uәjimdi úsynghym keledi.
Ol sóz mynau - «Aghylshyndardyng otarshyldyghyn bastan keshken Ýndistannyng memlekettik tilinen aiyrylyp otyrghany bizge de sabaq boluy tiyis».
Bir qaraghanda, búl sóilemde túrghan eshtene de joq siyaqty. Qazaq tili әli de shyn mәnindegi memlekettik tilge ainala almay otyrghan qazirgi uaqytta әlemdegi әleueti әlsiregen, mәrtebesi tómendegen, tipti joyylyp bara jatqan tilderding qasiretti mysalyn qashanda jadymyzda ústap, olardyng taghdyryn qaytalamaugha barymyzdy salugha tiyispiz. Áytse de, týpki oy dúrys bolghanymen, búl jerde mysal mýlde sәtsiz alynyp otyr: Ýndistan - tipti de memlekettik tilinen aiyrylghan el emes.
Eng aldymen, halqynyng etnikalyq qúramy, eldegi últaralyq ahual jóninen Qazaqstan men Ýndistandy salystyrudyng qiyn ekenin eskergen jón. Bizding elde bir ghana túrghylyqty últ (korennaya nasiya) bar, ol - qazaq. Biz «130-gha jetedi» dep әspettep jýrgen qalghandary - әrqaysysynyng týpki tarihy Otany bar, búl jerge keyingi birer ghasyrda ghana kelgen diasporalar. Áu basta sol diasporanyng biri ghana bolghan orys últynyng tili 300 jyldyq otarlyq ezgi nәtiyjesinde qazaq jerinde basym tilding birine ainaldy da, býginde naghyz jer iyesi sanalatyn jergilikti últtyng tilimen jaghalasyp, qoghamdyq ómirding býkil salasyn biylep-tóstegen mәrtebesin sol kýii saqtap keledi. Ýndistanda da jatjerlik otarshyldardyng tili - aghylshyn tili әli óz quatynan aiyrylghan joq.
Biraq úqsastyq osy arada ayaqtalady. Óitkeni, Ýndistanda túrghylyqty últtardyng (demek, tilderding de) úzyn-yrghasy 2 mynnan asady. Jәne bәri derlik - esh jaqtan kóship kelmegen jergilikti etnostar. Olardyng ishindegi әri san jaghynan basym, әri óz esimin el atauyna bergen basty últ - hindustandyqtar. Sondyqtan da qazir býkil el kólemindegi negizgi memlekettik til - hindy tili. Biraq әr shtattyng óz resmy tili bar: Batys Bengaliyada - bengal, Maharashtrada - marathi, Andhra-Pradeshte - telugu, Tamilnadta - tamiyl, Karnatakada - kannara, Keralada - malayalam, Assamda - assam tili jәne t.s.s. Shtattardaghy býkil qoghamdyq ómir, qaynaghan tirshilik sol óz tilderinde ótip jatady.
Hindy tili eldegi osy 28 shtattyng san aluan halqyn biriktiretin ortaq memlekettik til sanalady. Qazir ol býkil el kóleminde oqytylyp, ýiretiledi. Biraq әlgi san aluan últtar ony oqudy, ýirenudi onsha qalamaydy. Odan góri últaralyq qatynastarda aghylshyn tilin qoldanghandy jón kóredi. HH ghasyrdyng 60-70-jyldary ýndi últshyldary aghylshyn tilinen mýlde bas tartyp, tek bir ghana hindy tilin memlekettik etudi úsynghanda, oghan managhy bengal, marathi, telugu jәne t.b. halyqtar ýzildi-kesildi qarsy shyqqan. Tamilnadta tipti «hindy tilin bizge qinap ýiretuge jol bermeymiz!» dep eki adam ózin-ózi órtegen jaghday da bolghan. Sóitip, aghylshyn tili Ýndistandaghy resmy tilding biri esebinde óz manyzyn saqtap qaldy. El Konstitusiyasynda onyng qyzmeti «kómekshi últaralyq qatynas tili» dep kórsetilgenimen, ekonomika, bank, biznes, bilim salalaryndaghy is qaghazdary hindiymen qatar aghylshyn tilinde de jýrgizile beredi.
Qazaqstanda orys tilin bilmeytin adam bar ma? Bylay qarasaq, joq ta siyaqty. Alayda, auyldarda, qazaqy audandarda, túrghylyqty últ ókilderi tyghyz qonystanghan ónirlerde orys tilin shala-sharpy ghana biletin, tipti birshama týsingenimen, sóiley almaytyn jandar jetkilikti-aq. Sol siyaqty, Ýndi elinde de ekining biri aghylshynsha sayraydy eken degen oy tumaugha tiyis. Olarda da aghylshyn tilin atýsti ghana biletin, nan súrap jerlik qana sauaty bar, tipti mýlde bilmeytin adamdar, qauymdar, tútas auyldar jetip-artylady. Tipti tayauda 70 jasqa tolghan ataqty kinojúldyz Dharmendranyng ózi bir súhbatynda «sol kýii aghylshyn tilin ýirenbegenin, óitkeni, kýndelikti ómirinde onyng asa qajeti de bolmaghanyn» aitypty. Demek, «aghylshynsha bilmesen, kýn kóre almaysyn» degizerliktey qiyndyq olarda bolmaghan-au.
Qazir Ýndistannyng memlekettik mektepterinde aghylshyn tili tek shet tili retinde ghana oqytylady. Al jekemenshik bilim ordalarynda (búlar eldegi býkil mektepterding jartysyna juyghyn qúraydy) aghylshyn tiline airyqsha basymdyq beriledi. Keyingi jyldary ýndi júrtshylyghy balalaryn sonday jekemenshik mektepterge jii beretin bolypty. «Óitkeni, zaman ózgerdi, - deydi әleumettanushy Gurcharan Das. - Býgingi ýndiler aghylshyn tiline bayaghy otarlaushy basqynshylardyng tili dep qaramaydy, ony әlemmen baylanys qúraly, ózge últtarmen qarym-qatynas kilti sanaydy».
Yaghni, aghylshyn tilining Ýndistandaghy qazirgi orny, manyzy bólek. Biraq búl - «ýndiler óz tilderin úmytty, hindiyden jәne taghy basqa tilderinen bas tartty» degen úghymdy bildire me? Tipti de olay emes! Birinshiden, ýndiler - әlemdegi óz diline, tiline, salt-dәstýrine eng adal últtardyng biri. Ekinshiden, olardyng san jaghynan kóptigining ózi tilge tóner qauipting joqtyghyn anghartady. Mәselen, bengaldar Ýndistanda 110 millionnan asady, búghan qosa osy elden keyin bólinip shyqqan Bangladeshte 152 milliony taghy bar! Búghan qarap bengal tilining múrtyn balta shabady degenge senesiz be? Teluguler 88 mln., marathiyler 80 mln., tamilder 77 mln., kannaralyqtar 50 mln., gudjarattar 46 mln., malayalamdar 35 mln., pәnjabtar 30 mln... Álem tilderining «Ethnologie» atty anyqtamalyghyna jýginsek, búlardyng bәri - óz tilderinde sóileytin últtar. Jәne bәrining san ghasyrlardan beri kele jatqan tól әlipbiyleri sol kýii saqtalghan. Ýndi elinde bir jylda shygharylatyn 800-dey kinofilimning 500 shamalysy - osy halyqtardyng óneri. Olar titrda tek filimning aty men rejisserding tegin ghana aghylshyn qarpimen jazady (jat júrttar da habardar bolsyn degeni shyghar), basqasynyng bәri - óz tilderinde. Demek, bizdi alandatyp otyrghan jahandanuynyzgha olar pysqyryp ta qaramaydy degen sóz.
Al endi Ýndistannyng әlgi «ayyrylyp qalghan» memlekettik tiline keleyik. Myng jyl búrynghy devanagary atty jazu ýlgisin saqtaghan hindy tili býginde 497 mln. adamnyng ana tili sanalady (dóngelektegende - jarty milliard!). Búghan qosa ony ekinshi til retinde mengergen adamdardyng sany 182 mln.-nan asady. Búl - key lingvister «birshama aitylu-jazylu erekshelikteri bar eken» dep bólek tilder sanap jýrgen, shyn mәninde hindiyding әr aimaqtaghy dialektileri bop esepteletin dogri, konkani, bihari, bhodjpuri, maytily sekildi «tilderde» sóileytin milliondardy eseptemegendegi kórsetkish. Mәselen, bir ghana maytily dialektinde sóileytin adamdar - 45 mln., yaghni, qazaqtan ýsh-tórt ese kóp! Múnyng bәrin hindiyge qossaq, qansha bolmaqshy?..
Múny «Encarta» ensiklopediyasy da eseptepti. Sóitip, «әlemde jalpy sany 800 millionday adam hindy tilin biledi» degen qorytyndy shygharypty. Mine, ýndilerding memlekettik tilining mereyi!
Qazir BÚÚ-nyng resmy alty tili bar ekeni belgili: aghylshyn, arab, qytay, ispan, fransuz jәne orys tilderi. Jetinshi etip hindy tilin engizu turaly әngimeler sonau 1985 jyldan beri aitylyp keledi. Búl úsynys 2013 jyly ótetin BÚÚ kongresinde taghy da talqylanbaq. Yaghni, ýndileriniz hindiydi tek óz shekarasynda qoldanumen ghana shektelgisi kelmeydi.
Jogharyda atalghan «Encarta» ensiklopediyasy әlemdegi eng kóp taralghan tilderding tizimin jasapty. Múnda olar adamdardyng qay tildi «óz ana tilim» dep esepteytinin eskergen. Tizimdegi alghashqy ondyq mynau:
1. Qytay tili (mandariyn, vu, yu, jiniu, miyn-nam sekildi býkil dialektilerin qosqanda) - 1 mlrd. 213 mln. adam. Qytayda, Tayvanida, Singapurde, Malayziyada memlekettik til mәrtebesine iye;
2. Hindy tili - 497 mln. adam (búghan әlgi dialektilerdi qossa, 800 mln.-gha jetedi), negizinen Ýndistanda taralghan;
3. Ispan tili - 368 mln. adam. Ispaniyadan bólek 20 elding - Argentina, Boliviya, Venesuela, Gvatemala, Gonduras, Dominikan Respublikasy, Kolumbiya, Kosta-Rika, Kuba, Meksika, Nikaragua, Panama, Paragvay, Peru, Salivador, Filippiyn, Urugvay, Chili, Ekvador jәne Ekvatorialdy Gviyneyanyng memlekettik tili;
4. Aghylshyn tili - 341 mln. adamnyng ana tili. Úlybritaniyada, AQSh-ta, Kanadada, Jana Zelandiyada, Avstraliyada jәne t.b. elderde memlekettik til mәrtebesine iye. Búdan bólek býkil әlemde 870 mln. adam aghylshyn tilin mengergen;
5. Arab tili - 320 mln. adam. Búl da 20 elding - Saud Arabiyasy, BAÁ, Iordaniya, Palestina, Siriya, Livan, Liviya, Irak, Kuveyt, Oman, Katar, Bahreyn, Yemen, Egiypet, Aljiyr, Sudan, Somali, Tuniys, Marokko jәne Mavritaniyanyng memlekettik tili sanalady;
6. Bengal tili - 250 mln. adam. Bangladesh pen Ýndistanda taralghan;
7. Portugal tili - 176 mln. adam. Portugaliya, Braziliya, Mozambiyk, Angola jәne t.b. elderding memlekettik tili;
8. Orys tili - 167 mln. adam. Reseyde jәne onymen shekaralas elderde keninen taralghan;
9. Japon tili - 125 mln. adam. Negizinen Japoniyada taralghan;
10. Nemis tili - 110 mln. adam. Germaniya, Avstriya, Shveysariya, Lihtenshteyn, Luksemburg sekildi elderde taralghan.
Búdan keyingi oryndargha fransuz, korey, yava (Indoneziyadaghy halyq), telugu (Ýndistandaghy halyq), marathy (Ýndistan), vietnam, tamil (taghy da Ýndistan), italiyan, týrik jәne urdu (Ýndistan, Pәkistan) tilderi jayghasypty. Qazaq tili 10 milliondyq kórsetkishpen 70-orynda túr.
Álemde qazir 6 myngha juyq til bar eken. Olardyng kópshiligi - sóileushiler sany óte az úsaq úlystardyng tilderi. Ghalymdar «Keminde 100 myng sóileushisi bolmasa, ol til kóp úzamay qúridy» degen boljam aitady. HHI ghasyrdyng sonyna deyin әlgi 6 myng tilding teng jartysy joyylady desedi. Qazirding ózinde 400 til mәngige joq boludyng az-aq aldynda túr. Ol tilderdi tek sanauly shal-kempir ghana biledi. 1996 jyly AQSh-ta Qaharly Qyzyl Búlt esimdi kisi qaytys boldy. Ol - jergilikti ýndisterding siu taypasynyng songhy ókili eken. Kóz júmar aldynda bayghús Smitson uniyversiytetining ónertanushylaryna óz tilining erekshelikterin, ghúryptyq әnderin jazdyryp ketipti. Al Niygeriya men Kamerun memleketterining shekarasynda bikiya tilinde sóileytin songhy adam - 87 jastaghy keyuana ómir sýrip jatyr. Erteng ol ólse, bikiya tili de joyylady degen sóz.
Qazaq tilining taghdyry - óz qolymyzda. El barda, últtyq ar-namys barda ana tilimizge onday qauip tónbeydi dep senemiz.
«Abay-aqparat»