Ýnsizdik degen – ýn shyqpaytyn kenistik, adam zeyininde ornyghatyn typ-tynysh úghym. Ýnsizdik sózining úghymdyq ayasy keng bolghany sonshalyq sayasat pen ómirding ashy shyndyqtaryn kórip-kórmegendey, estip-estimegendey barlyq auyrtpalyghyn ishke tyghyp, tek ýnsiz ghana kuәger bolyp otyrghandy tandaghan adamdy da elestetkizedi. Ýnsizdik úghymy tynyshtyq emes, oghan say kelmeydi. Adam ómirde bitpeytin talas-tartystan, guildegen kólik dauysynan, dýnie qughan talpynys ýninen әbden qajyghanda tabighattyng onasha mekeninde  barlyq gýrilden úzaq ta aulaq bolghysy keletin kenistikti tynyshtyq deymiz.                                                                                      

Al kelesi «Ýnsizdik» Mýhsen Mәhmәlbaf sesnariyin jazyp,  rejissorlyghymen 1988 jyly Tәjikstanda týsirilgen filim. Búl kinonyng bas keyipkeri «Hurshiyd» atty soqyr bala. Biraq qúlaghynyng estu qabileti óte joghary bolghandyqtan dybystargha sezimtal. Sol ýshin de muzykalyq aspap jasaytyn ateliyede júmys istep, dutar sazynyng qúlaq kýiin keltiretin maman. Solay bola túra atelie iyesi onyng júmysyna kónili tolmay ony júmystan shygharady. Al ol bolsa sheshesimen ózen jaghalauynda bir ýidi jalgha alyp túrady. Sondyqtan ay sayyn tólenetin jalgha alynghan ýiding aqysyn tólep túru Hurshidtyng moynynda edi. Onyng júmysy sazdy satyp alushylar tarapynan qabyldanbaghan song júmystan quylady. Filimning sonynda ýy iyesi bala men anany jalgha alynghan ýy aqysyn tóley almaghandary ýshin ýiinen shygharyp jiberedi. Búl filim bir qaraghanda tәjik júrtynyng tauqymetti ómirining kórinisi ispettes. Óitkeni qazirgi kezde әlem júrtshylyghy Tәjikstandy kedey el retinde tanidy. Sondyqtan búl filim sonday elding joqshylyghyn somdap bergen deysiz. Al endi bir qyry, avtorlyq filimning filosofiyalyq kózqarasyna kelip tireledi. Osynday joqshylyghy mol bir elde bar nәrsening jýrisi bayau, adamdardyng dauystary úyan, mashinalardyng dybysyn da óshirip tastaghanday. Biraq qazan jasaytyn dýken oryndarynda dauystardyng dýmpisi estiledi. Dәl sol mekenderde Hurshid izdegen naghyz dybysyna qol jetkizgendey bolady. Onda ol ýndesip, ýilesken әuenge diriyjer bola bastaghanda Amadey Mosarttyng (1756-1791) simfoniyasyna ainalyp, jalghasa ketedi. Sonda Mәhmәlbaf baylyqty әr elding klassikalyq óneri men dәstýrinen izdep jýr me eken deysin! Óitkeni filimning bir sahnasynda Hurshidtyng izdenisi bir týrikmen dutarynyng әuenimen úshtasyp, onyng әuenimen әsem әlemine qol jetkizgendey kýy keshedi. Nege deseniz? Óitkeni filimde ýilesimdi әuenning payda boluynan ýsh faktor kórinis tabady. Birinshden, tәjikterding dәstýrli qol óneri mystan qazan jasaushylardyng dybysy, ekinshiden, týrikmenderding dutar sazynyng әueni, ýshinshiden, Mosarttyn  simfoniyasynyng әuenine úlasuy әlem júrtshylyghyn joqshylyqtan qútqara alatyn әlem ónerining ýndeskendigi baylyqtyng sara jolyn asha alady degen oigha jeteleydy. Kinonyng taghy bir oiy Hurshid soqyr keyipker retinde dýniyening lastyghyn kórmegen song tyndau arqyly tabighat pen óner arasyndaghy ýndestikti izdeydi. Onyng janynda seriktes dos qyzy bolsa, sazdardyng әueninen ýndestik tapqanday ýilesimdi әreketter jasaydy. Filim bastalghannan sonyna deyin ýnsizdikke bekingen tәrizdi. Esesine túspal mol. Sonday-aq adamnyng jan әlemin iri beyneler (close up) arqyly somdaugha tyrysady. Ony kórermen tizilip túrghan nan satushy qyzdardy kórsetken sahnada kóre alady. Al filimning ssenarist, rejissor, produseri Mәhmәlbaf kim eken? 

Irannyng astanasy Tehranda 1957 jyly tughan Mýhsen Mәhmәlbaf jazushy, rejissor, produser, sayasy belsendi keypimen Iran men Batys elderinde tanymal bolghan túlgha. Onyng syry nede? Oghan qazaq kino ónerining ókilderi de qyzyghyp «Ýnsizdik» kinosyn qazaq tiline audaryp «ABAi TV» (songhy muza baghdarlamasy boyynsha) 31.10.2020 saghat 22:20 óz ekranynda kórermenge úsyndy. Osy sebepti qazaq tilinde, qazaqtyng óner sýier qauymy atalghan rejissordyng ómir joly jәne shygharmashylyq dýniyesinen iran synshylarynyng bayanynda da kenirek tanyssyn degen niyetpen osy jazudy qolgha aldym. Maqsat tanym órisimiz keneyip, ózimizde qabyldau ne qabyldamau tandauy bolghandy jón kórdim. Biz ózgeni keremet dey jýrip, óz keremetimizden aiyrylyp qalmayyq degen niyet boldy. Jaqsy dýniyeler bizding jaqsylyqtardy shyndaudaugha jarasyn!                                                                               

Iranda 1979 jyly 54 jyl patshalyq biylik qúrghan (1925-1979) Pәhleuy dinastiyasy taqtan ketti. Ornyn imam Homeyny basqarghan sayasy quat basyp, Iran Islam Respublikasyn qúrdy. Iran astanasy Tehran qalasy patsha zamanynda әleumettik-mәdeniyet jaghdayyna baylanysty ontýstik jәne soltýstik dep ekige bólinetin. Qalanyng ontýstigi kedeyler, auyldardan júmys izdep kelgen toptar, qylmys dýniyesining ókilderi jәne mәrt minezdi qorlanghangha qorghan bolyp jýrgen erlerding mekeni bolghan. Dәl osynday audanda Mýhsen óte jútan, túrmysy nashar otbasynda dýniyege keldi. Ol sheshesi men ózining kýnkórisin qamtamasyz etu ýshin segiz jasynan on jeti jasqa kelgenshe on ýsh týrli júmysta kómekshi jәne júmysshy bolyp enbek etti. Sonday qiyn jaghdayda jýrgende patshalyq rejimge qarsy yzasy órshy týsip, on bes jasynda ýkimetke qarsy sayasy kýreske shyghudy oilastyryp, ózi bas bolyp, shaghyn partizandyq – sayasy top qúrdy. Mәhmәlbaf vebsaytynda irannyng qauipsizdik úiymynyng 22 mordad 1353 jylghy raporynda ózi jayynda: «Memleketting qauipsizdigine qarsy is-qimyl jasap, býlikshi top qúryp, ziyandy ýn paraq shygharyp, taratyp, marksisttik traktattardy oquymen birge onyng iydeyalary turaly oy bólisip jýrgeni, polisiyanyng kýzet oryndaryna shabuyl jasap, óz qyzmetin atqaryp túrghan adamdardy jaraqattap, qarularyn tartyp alghandary, jarylghysh zattar jasap, úlyq patshalyq shenge bylapyt sózder aitqandary anyq bolghan», - dep jazylghanyn jariyalapty. Osyghan qatysty irannyng resmy taralymy auqymdy «itilaat» gazeti 1355 jyldyng ispәnd aiynyng 18 kýngi sanynda: «1353 jyly Ruholla Kәfili, Mýhsen Mәhmәbaf, Ghúlamýseyin Lәngerudy Qәzviniynejat aldyn-ala jasalghan jospar boyynsha qarulardy qolgha týsiru ýshin Iran kóshesindegi polisiya kýzetine shabuyl jasady. Sol oqighada bir poliysey Ruholla Kәfiliyding pyshaghynan jaraqat aldy. Sodan keyin ol qashyp ketti. Mәhmәbaf poliyseyding atqan oghynan jaraqattanyp, tútqyndalghannan keyin bes jyl týrmege qamalghan. Al qashugha tyrysqan Lәngerudy júrtshylyq tarapynan ústalyp, auyr qylmys jazasymen 15 jylgha sottalady. Sonday-aq keyinirek ústalghan Kәfily әuelgi sotta ólim jazasyna kesilse de keyin sottyn  búl  sheshimi, patshanyng keshirimine iligip, ómir boyy týrmede otyru jazasyna auystyrylady.                                                

Mәhmәlbaf sayasy tútqyn retinde týrmede Múhmmed Áli Rejay (1933-1980) Iran Islam Respublikasynyng ýkimetining ekinshi preimer-ministri bolghan jәne býgingi kýni 78 jastaghy tis qaqqan sayasatta memleket  qayratkeri Behzat Nәbәviymen tanysqan. Olarmen jaqyn qarym-qatynasta jýrip, kommunistik kózqarasynan bas tartyp, islamdyq qaghidagha auysyp, ózgergeni aitylady.                                                             

Islam tónkerisi 1979 jyldyng jeltoqsanynda jeniske jetken song sayasy jeleumen týrmege qamalghandardyng basym kópshiligi bostandyqqa shyqty. Solardyng biri – Mýhsen Mәhmәlbaf boldy. Ol týrmeden bosatylghan son  janadan qúrylghan «Bir bolghan ýmmet» úiymnyng mýshesi bolyp, sayasy isterge aralasa bastady. Sayasy isterinde patsha rejiymine qarsy sayasiy-partizandyq «Mýjaheddin halyq» úiymyn qúrghan topqa qatang sharalar qoldanu kerektigin aityp, ózi de opposisiya týrli radikaldyq sayasat ústandy. Sondyqtan jeti shaghyn sayasy top birge bas qosyp, «Mýjahedin iynqylap islami» úiymyn qúrdy. Búl úiym keyingi jyldary Iran Islam Respublikasynyng negizi qaruly kýshine ainalghan «Sepah pasdaran iynqylap islami» organynyng irgetasy boldy. Mәhmәlbaftyng sayasy ústanymynyng asqan qatal bolghandyghy sonshalyq «Kimde kim Izrayyl memleketimen týrli syltaumen baylanys qúrghan jaghdayda dinnen shyqqan kәpir», - dep jariya etti. Osylaysha ol qatygez - imansyz, kertatpa komunist belsendi qatqyl dinshilge ainalghan adam bolyp shygha keldi. Ekinshi jaghynan kinoger retinde patshalyq rejiyminde búqara halyq ýshin keremet sanalatyn óner tuyndylaryn naryqtyng masyl filimderi dep baghalap, olardyng eng ataqty, el ishinde asa qúrmetke ie oiynshy akterlerdi de kino salasynyng tóniregine jolatpay qoydy. Ári adam balasynyng ómirindegi mәn-maghyna tek qana islam qaghidasynda kórinis tapqan degen kózqaraspen kino týsiruding negizgi maqsaty osy baghytta bolu kerektigine sengen bolghanday alghashqy kórkem kinosy «Nәsuh tәubesi» filimin 1982 jyly ekrangha shyghardy. Onda barlyq qúndylyq ruhany әlemge jetuge meje tútqan bir keyipkerdi kóremiz. Onyng sayasi, ekonomikalyq jәne qoghamdyq jaqtary sebep retinde qaralmaydy. Ondaghy keyipker Lýtipәly han zeynetker keypindegi auqatty adam, jýrek talmasy ústap qalghany ýshin esinen tanyp jatady. Sol sebepti dәriger ony ólgen dep anyqtama beredi. Biraq jerge tapsyrylghan kezde tirilip shygha keledi. Sodan song Lýtipәly hangha qazir ruhany abyzgha ainalghan bala kezdegi dosy Yahia didarlasugha keledi. Ómir men ólim jayynda әngime qúrghanda: «Men ómir boyy jantalasyp, otbasymnyng jaghdayyn jasayyn dep bar kýsh-quat, aila-sharalarymdy júmsadym. Biraq olar op-onay meni jerley saldy. Tipti ólgenime tolyq kóz jetkizbey jatyp, meni kómdi. Sonda mening ómirimdegi sonshama talpynysymnyng bar mәni osy bolghany ma?», - dep nalidy. Ol úiqyda da oyau bolghan kezinde de ótken ómirin syn kózimen saralap shyghady. Sonyng nәtiyjesi retinde dýniyening baylyghy týkke túrmaytyn aldamshy zat ekenine kóz jetkizedi. Dosy ekinshi ret kórisuge ýiine kelgende júma kýnderi qabirstangha baryp dúgha oqyp qaytatynyn aitady. Óitkeni ólim qorqynyshty emes, jasaghan kýnә qorqynyshty. Adam ólgende alghash ret osy ómirdegi jasaghan isteri odan súralady. Sonda ne demekpiz? Ony tiri kezde oilanu kerek. Osydan Lýtipәly hannyng ojdany oyana bastap, ótken kýnәlarynan arylu ýshin ózi jamandyq jasaghan adamdardan keshirim súray otyryp, barlyq dýnie baylyghyn qayyrymdylyqqa júmsaydy. Onyng búl is-әreketine bir úlynan basqalary qarsy bolyp, tilsiz baylyqtan aiyrylyp qalmaugha tyrysady. Biraq eng sonynda keyipker dýniyening batpaghynan jalghyz taqua úlynyng kómegimen shygha alady.                                                                                                            

Filimning «Nәsuh tәubesi» atanuynyng syry da Nәsuh degen kisining ómirbayanyna qatysty qoyylghan. Búl jayynda qúranda da kóp mәrte aitylghan. Ásirese tәube óte manyzdy taqyryptardyng biri. Endi Nәsuh hikayasyna toqtalayyq. Onda: «Dene bitimi әielge úqsas, әielqúmar bir erkek ózining dene ereksheligin paydalanyp, әiel qylyghynda әielder monshasyna baryp, massajist bolyp otyz jyl boyy júmys istep, ózining qúmarlyghyn qanaghattandyryp jýredi. Keyde ókinish bildirgendey tәubesine kelip, osy júmysty toqtatqysy kelse de әuestiginen bas tarta almay isin jalghastyra beredi. Sóitip jýrgende ataghy әbden shyqqan Nәsuhtyng massaj sheberligin estip, qyzyqqan han qyzy bir kýni monshagha keledi. Sol kýni monshada baghaly gauhar tasy joghalyp ketedi. Sondyqtan onyng búiryghy boyynsha monsha tas jabylady. Han qyzy búiryghymen jiberilgen tekserushi top sondaghy barlyq әielderding túla boyyn teksere bastaydy. Búl oqighadan Nәsuh qatty shoshidy. Óitkeni ony teksergende júrt onyng shynayy bolmysyn bayqap qalyp, artynan abyroyy suday tógiledi. Sol ýshin Nәsuh mýmkindiginshe tekserushilerden qashqaqtap jýruge tyrysady. Búny bayqap qalghan tekserushiler ony nysanagha alyp, artyna týsedi. Eng sonynda ýreylengennen monshanyng su qoymasyna tyghylghan Nәsuh qashugha tesik taba almay shyn jýrekten tәnirine jalbaryna jәrdem súrap, bir jolata búnday alayaqtyq júmystan tәube etkenin tilge tiyek etedi. Tәubesi shynayy bolghan song dәl sol sәtte tekserushining biri qarsy jaqtan «gauhar tasty taptyq ol sorlyny qoya berinder» ,- dep aighay salady. Ýlken bәleden qútylghan Nәsuh sol sәtten bastap, tәubesin berik ústanugha sheshim qabyldady. Birneshe kýn júmysqa barmay qoyghan song hannyng qyzy ony shaqyrtty. Biraq qolym auyryp jýr dep bir jolata júmysqa barmay qoydy. Ári óz júmysynan tapqan barlyq dýnie baylyghyn kedeylerge taratyp berdi. Biraq qalanyng әielderi ony júmysyna shaqyrumen boldy. Áyelderding qoymay jasaytyn súrauynan qútylu ýshin alys mandaghy tau etegindegi bir mekenge jayghasyp, tәnirge qúlshylyq etip, ghibadat jasaumen kýn keshedi.                                                                                                     

Bir týni týs kóredi. Onda: «Áy Nәsuh sening tәubeng qalay bolghany, sening et pen terinnen shyghatyn aram iyister úlghaya bastaghan? Sening tәubeng etine singen aramdyq boyynnan shyqqangha deyin jalghasuy kerek», - deydi. Nәsuh úiqydan oyanghanda ózine: «Boyymdaghy etten aramdyq ter bolyp shyqqangha sheyin kýn sayyn auyr tastar tasyp, jalghastyra beremin», - dep uәde etedi. Kýnderding kýninde tau jaylauynda jayylyp jýrgen bir saulyqqa kózi týsedi. Sonda: «Búl saulyq qaydan kelgen jәne kimdiki?», - eken dep oilaydy. Sodan keyin birde: «Búl saulyq osynda qashyp kelgen bir shopandiki bolghandyqtan, men onyng iyesi tabylyp, izdep kelgenshe bagha túruyma tura keledi», - dep oy týiedi. Ol saulyqty túrghylyqty ornyna әkelip, ony óz qarauyna alyp, bagha bastaydy. Uaqyt óte saulyq jana tólin dýniyege alyp keledi. Nәsuh onyng sýtin iship jýredi. Bir kýni jolynan adasqan bir keruen onyng túrghylyqty manynan ótip bara jatqanda, jolaushylardyng shóldegennen jandary auyzdaryna taqalyp kele jatqanyna kuә bolady. Nәsuh su súraghan olargha sýt berip, bәrining shólin qandyrady. Artynsha olar qalagha alyp barar joldy súraydy. Nәsuh olar eng jaqyn, tóte joldy núsqaydy. Jolaushylar riza bolghandyqtan әr qaysysy oghan syilyq berip jatady. Nәsuh olardan jinalghan dýniyege bir qamal salyp, su qúdyghyn qazdyrady. Osylay bara-bara ýiler túrghyzyp, ol jerdi qalashyqqa ainaldyrghan. Uaqyt óte kele jan-jaqtan kelip, ótip jatqan jolaushylargha qonys bolghany ýshin barlyghy oghan qúrmetpen qaraytyn edi. Osyghan oray birte-birte Nәsuhtyng iygi sharalarynyng jaqsy aty shyghyp, patshanyng qúlaghyna jetedi. Ol әlgi monshagha baryp jýrgen qyzdyng әkesi bolatyn. Patsha sonday habarlardy estip, ony sarayyna shaqyrugha búiyrghan. Búl shaqyru Nәsuhke jetkende ol qabyl almay: «Men patshagha da onyng sarayyna da múqtaj emespin, oda sharuam da joq», - dep jauap qayyrypty. Sóitip patshanyng aldyna barudan bas tartyp, keshirim súraghan. Patsha jaushysy onyng әngimesin jetkizgende, patsha tang qalyp: «Endeshe ol bizge kelmeytin bolsa, biz onymen kórisuge barayyq», - dep saray qyzmetshilerimen oghan qaray jolgha shyghady. Olar kózdegen jerge jetkende Ázireyil týsken búiryq boyynsha patshanyng janyn alghan. Patsha ózimen kezdesuge kele jatyp, infark bolghanyn estigen Nәsuh onyng jerleu rәsimine qatysugha barghan. Patshanyng úl perzenti bolmaghandyqtan ýkimet basshylarynyng kenesimen Nәsuh taqqa otyrady. Patshalyq tizginin qolgha alghannan keyin memleketting barlyq ónirlerinde әdilettilik ornatyp, patshanyng qyzymen ýilenedi. Toy bolatyn kýn jetip, týn mezgilinde birneshe jyl búryn saulyghyn joghaltyp alghan kisi kenetten sarayynda otyrghanda aldyna shyghyp: «Men neshe jyl búryn saulyghymdy joghaltyp alghan kisimin. Endi sening janynda bolghanynan habardar bolyp, malymdy qaytaryp alugha keldim», - deydi. Nәsuh: «Dúrys aitasyz», - dep saulyghyn qaytryp beruge búiyrady. Ol kisi: «Saulyghymdy baqqansyn, odan kórgen paydasy da saghan adal bolsyn. Biraq odan qalghannyng jarty-jartysyn menimen bólisuing kerek», - depti. Nәsuh: «O da dúrys», - dep barlyq jyljymaly jәne jyljymaytyn mal-mýlikti ekige bólip, onyng ýlesin berinder», - dep búiyrghan. Ol kisi: «Áy Nәsuh! Ol shopan da saulyq ta men de saulyq emes, bәlkim eki perishte bolyp, seni synaugha kelgenbiz. Búl baylyq pen nyghmetterinning barlyghy sening shynayylyq pen adaldyghynnyng qaytarymy, saghan adal as bolsyn», - dep kózden ghayyp bolady. Mәhmәlbaf diny senimge barynsha berilip jýrgende «Nәsuh tәubesi» filimin týsirgen.

Al «Velosiyped jýrgizushisi» kinosynda da rejissor sebepterge kónil bólmey, saldardy somdaydy. Onda: «Nәsim aughan azamaty júmys izdep Pakistangha kelgen. Ol óz elinde ataqty velosiypedshi bolghan. Jat júrtta әieli demikpe auruyna shaldyghyp emdeluine mol aqsha kerek bolady. Al Nәsim bolsa qúdyqshy. Búl salada aqsha tauyp әielin emdetui mýmkin emes edi. Sondyqtan onyng janynda jýrgen janashyr dosy ony bir  kontrabandistpen tanystyrady. Nәsim búryn eshqanday qylmys dýniyemen jaqyn tanyspaghan. Sol ýshin: «Bizben bir ret shekaradan shyghyp kelseng әielinning emdeluine tiyisti qarajatqa qol jetkize alasyn», - degeninde, sasyp qalyp, jauap bere almaghan bolatyn. Ol ertengi kýn jasalghan úsynysty qúp alghanyn aitqysy kelgende keshigip qalady. Óitkeni әlgi adam tang sәride jolgha shyghyp ketipti. Sonday aqsha tabu qamynda jýrgende bir jarys úiymdastyrushy kisige tap bolady. Ol búqara halyq ýshin qyzyq bәigeler úiymdastyrghan bolady. Biraq onyng artynda kóp aqshagha bәstesuler bar etin. Osy orayda keyipker turaly dosy Aughanystanda ýsh tәulik dem almay ýzdiksiz velosiyped jýrgize alady degende qarsy jaq: «Jeti tәulik tolassyz jasay alsa, bәstesuge qyzyghatyn qaltalylar tabylady. Sodan mol enbek aqy alasyzdar», - dep olardy qyzyqtyrady. Amaly qalmaghan Nәsim tәuekelge bel buyp, úsynysty qabyl alady. Sodan jeti ainalym oiyny bastalady. Bәsekege iri aqshagha bәstesken eki jaqtyng biri - jedel jәrdem kóligi, tamaqtandyru, kónil-kýiin kóterinki ústap túrudy óz mindetine alsa, ekinshisi oghan qarsy onyng dinkesin qúrtu amaldaryn qarastyryp jýredi. Sonynda «men jasyrdym, sen oilarsyn», - dep filimnyng songhy sahnalary: úiymdautyrushy apta boyynsha tanysqan syghan әielmen qol ústasyp qashyp ketedi. Qaltaly bәsteskender taghy bir joba dayyndap jatady. Nәsim әielining auruhanada kóz júmghanyn kórsetedi. Al Nәsimning jenisten quanyp, kókterde samghap jýrgendey qalpynda kórinedi. Onyng jalghyz oiy jeniske qol jetkizu bolyp, algha  qoyghan  maqsatyn  úmytqanday kýy keshken sahnasymen kinonyng songhy nýktesi qoyylady. Búl filim eki ret halyqaralyq kino festivalynda eng jaqsy kinolar atauyna ie bolyp jýlde alady.1. Italiya, Rimli halyqaralyq festivalynda eng ýzdik kino jýldesi, 1989. 2. Amerika, Hauay halyqaralyq festivalynda eng ýzdik kino jýldesi, 1991. Sonday-aq basqada jýldelerden mol nesibesin alady. Mәselen: 3. Braziliya, Saopaolo kino festivalynda baspa aqparattary jýldesi, barlyq filimderi ýshin, 1995. 4. Italiya, Jeyfuny kino festivalynda, Fransua Trufo jýldesi, barlyq filimderi ýshin, 2002.  Mýhsen Mәhmәlbaf kinolary ýshin 32 retten artyq  týrli halyqaralyq kino festivaldardan jýldeli oryn alyp kelgen. Áriyne Mәhmәlbaf daryndy rejissor, úshqyr oily qalamger ekendigin qabyldau kerek shyghar. Biraq «qaharman» túlgha emes. Onyng alghan jýldelerining basym kópshiligi Evropa elderinen ekenin aitqan jón. Nege Mәhmәlbaf kinolary osynshama kóp jýldege ie bolghan? Áriyne onyng sebepteri de joq emes, bar. Basty sebebi adam men qoghamnyng sorlylyghyna sebep izdemeude. Óitkeni Tәjikstan, Aughanystan nemese Pakistan syndy elderde joqshylyqtyng sebebin izdep jatsa, onyng týbinde әlemdik otarlau sayasatyn jýrgizip jatqan Batys elderi men olargha tәueldi sayasy biylik sebep bolghandyghy kórine bastaydy. Al onday sayasy sananyng oyanuyna jol ashatyn óner tuyndylary meyli kino salasy bolsyn, meyli әdebiyet salasy bolsyn Evropa elderining halyqaralyq festivaldaryna tiyimdi emes. Sondyqtan olardyng festivaldarynda  últtyq boyaudan, memlekettik mýddeden arylghan últtyq sayasy boyauy joq óner tuyndylary jenis pen jýldege layyq bolyp esepteledi. Onda bәlkim «óner, óner ýshin» úranymen bodandyghy tiyimdi. Óitkeni ol elderding alda kele jatqan oishyl túlparlaryn osy baghytqa jeteleu maqsat shyghar!!! Sonda olar adam qúqyqtaryn, demokratiyany, zandylyqtardy jeleu etip, sol elding últ ziyalysynyng ornyna ózderi janashyrlyq keyip tanytyp, bodandau sayasatyn jýzege asyryp jatady. Sóitip  Afrikanyng elderin milliondap qyrdy. Músylmandyqtan azghyryp, hristian dinin qabyldaugha jeteledi. Olar ózderinen basqa ózge elderdi adam sapyna ala qoyghan emes. Keshe bir kýnde teror aktisi boldy. Venada ýsh adam óldi. Dýnie qiyametke ainaldy. Dәl sol kýni Aughanystandaghy bolghan traktan 26 adam qaza tapty. Odan kim habardar boldy!? Sonda Aughanystangha otarshyl alpauyttar aralaspasa, olardyng adamy sanasy tezarada oyanbay ma? Áriyne oyanady. Biraq toyymsyz otarshyl Batys elderi әlem elderining baylyqtaryn tonau ýshin sol elderding tynyshtyghyn búzyp, últtyq sanasyn joyyp jatyr. Qazaq: «Berseng qolynnan, bermeseng jolynnan», - degen sayasatty jýrgizip keledi. Mening oiymsha búnday avtorlyq kinolar qaryny toq, kiyimi kók elderding intellektualdyq toptarynyng oy shahmatyna jaramdy, paydaly tuyndylar. Sol sebepti qazaq kinosynyng «Jau jýrek myng bala», «Anagha aparar jol» syndy eldik mýddege oraylastyrghan jauhar tuyndylary Batys elderining aty shuly festivaldarynda jýldeli oryn alu ýshin bәigege qosyla almaydy. Biraq elin sýigen әr qazaqtyng jýreginde bayandy taq qúryp, tәjsiz hany bolyp qala beredi. Óitkeni atalghan kinolar qazaqtyng shynayy sayasy tarihynan syr shertken tamasha tuyndylary bolyp sanalady. Sol sebepten qazaqtyng últtyq sayasy sanasyn tarihy sana arqyly jeteley alatyn qabiletke ie tuyndylar. Sondyqtan rejissory Aqan Satay men barlyq újymyna qazaq «Oskar» jýldesine әbden layyq tuyndylar dep eseptegen jón. Meninshe әr el ózining mýddesine oray ózine bagha berip, ózine layyq   jýldeden artyq ózgelerding jýlgesine úmtyla bermegeni abzal. Sondyqtan óner, bilim, ghylym syndy salalarda basty kriyteriy óz mýddesine say bolghandy kózdeudi este saqtap jýreyik.  Óitkeni adamzat órkeniyeti tek qana últ-úlystar arasyndaghy sayasiy-mәdeny erekshelikterding әdiletti bәsekesinen damyp, órisi keneye beredi. Al otarshyl alpauyttar sayasatta, mәdeniyette hәm qoghamdyq ómirdi bir baghytqa óz mýddesine baghyndyrghysy keledi. Sondyqtan ghylym men ónerde údayy ózge elderdi ózderining algha qoyghan kriyteriyi arqyly ólshep-piship bagha berip otyrady. Búnyng ózi baghyndyru baghytyn aiqyn kórsetedi.

Mýhsen Mәhmәlbaf ózining oy kenistiginde ózi sergeldeng kýy keship, búl ómirding qay túsynan aqiqatqa kóz jetkizetinin de bilmey dal. Onyng filimderindegi sujetining basym kópshiligi mýgedek, nauqas, jetesiz, naqúrys, kemtar, zinakar taghy sol siyaqty keyikerler qoghamdyq ómirining mәiegi bolyp, kórermending zeyinindegi bir ýmit sәulesine jetelep otyrady. Jaratylys pen adam tabighatynda úshy-qiyrsyz quattar bar. Mәhmәlbaftyng kinolary sonday týpsiz quattardyng bir tarmaghy. Onda subiektivtik quatpen obiektivtik qayshylyqtardan tughan jetesizdikterdi bir ýilesimge jeteleytin keyip tanytady.  Sondyqtan kommunizm mektebinen bezgen bolyp, músylman shiyttik qaghidasynan imany qúndylyghyn izdeumen bolghan jyldarda naghyz islam mektebin ornatu kerektigin aityp, barlyq ózge oy mekteptegi, diny toptardy, ótken rejimning kinoshylaryn jek kórip, ayausyz qastandyq jasap, olardan bezip jýrdi de, ayaq astynan islamy biylikten de bezip, at basyn Evropa elderine búrdy. Búl auysular onyng qúbylmaly sayasy psihologiyasyn bayqatty.  Mәlmәbaftyng sayasy kózqarastary onyng kino salasyna da yqpal jasaghany kýmәnsiz. Ol Iran Islam Respublikasynyng sayasy biyliginen de, ózi sengen diny qúndylyqtardan da birjolata teris ainalghan. Sol sebepti 2005 jyly Fransiya eline kóship ketti. Artynsha ózin Iran biyligine qarsy oppozisiya bolyp, janasha tvorchestvalyq ómirin sayasy is-әreketimen jalghastyryp, Irannyng sayasy biyligine qarsy Izrayyl, Amerika jәne Batys evropa elderin pana tútyp, 2018 jyldan ózining janyna teror bolu qaupi tónip túrghanyn  aityp, jar salyp jýr.

Sondyqtan aitarymyz: әlemning sayasi, ekonomika, mәdeny qúbylystaryn zerdeli týrde qarap, oghan ózimizding últtyq-memlekettik mýdde túghyrynan qaraugha tiyis ekenimizdi este saqtaghanymyz jón. Óitkeni ózge elderding qúbylys dep tanylyp, dәriptelgen tuyndylaryna eliktep, baghynyshty kýy tanytyp nemese masyldanyp odan qorektene bersek ózimizding Eldik bolmysymyzdan ajyrap qalamyz. Onday jaghdayda eldik boyauymyz rensiz bolyp ketetini anyq. Óitkeni әr el óz mәdeniyeti men sayasy mýddelerine oray ózge dýniyege qaraghany abzal. Azamattyng sýienishi últ, últtyng qorghany memleket bolary zandylyq. Sol ýshin qazaq halqynyng qazirgi sayasiy-mәdeny jaghdayynda qanday óner tuyndylary, qanday әdeby kórkem shygharmalar qajetigin naqtylau qazaq kinoshylary men  qalamgerlerine  jýkteledi. 

Islam Jemeney,

Ál-faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiyteti, «Túran-Iran» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng diyrektory, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor

Abai.kz