Týrkiya Ázirbayjangha әskerin ornalastyrmaq...
Keshe Týrkiya parlamenti Rejep Tayyp Erdoghannyng Ázirbayjangha әsker engizudi jasaghan úsynysyn maqúldap dauys berdi. Endi Týrkiya Ázirbayjangha óz әskerin ornalastyrmaq.
Búny estigen kremliding kózi atyzday bop kesheli beri onyng aqparattyq qúraldary shulap jatyr.
Eger Brejnevting túsynda NATO әskeri Sovetting odaqtas respublikalarynyng birine әskerin ornalastyrsa ne bolmaq?
Álbette, ol kezde dereu sol túsqa yadrolyq zymyrandar úshatyn edi.
Putin ózin "sovetti qalpyna keltirushi" dep sanap sonyng elesin quyp jýrgen adam, Kremli qazir týrikterding búnday batyl qadamynan shok alyp otyr. Olardyng búl qadamy soghan teng bop túr.
Ras, Tauly Qarabaqta soghys ayaqtaldy, biraq meninshe, qazir ol ónirde geosayasy tartys jýrip jatyr. Kiykiljinning tóresi endi bastaldy.
Aytary joq, kremli ol jerge Týrkiyany keltirmeuding bar amalyn jasap baqty.
Nahichevan dәlizin berdi...
Tauly Qarabaqtyng kóp bóligin qaytardy.., Ázirbayjan "Shah deniyzinen" Europagha gaz qúbyryn jýrgizudi bastady.
Orys әrmender әskerin quyp jatyr. Pashinyandy túnshyqtyrdy.
Resey onyng bәrine kóndi, qos bórining kónilinen shyghugha qatty tyrysty.
Tipti ótken júmada Reseyden Ankaragha tútas delegasiya sau etip baryp týrikterdi Ázirbayjangha әsker jibermeuin ótinip biraz jalpaqtady. Ondaghy әngimening ne jóninde órbigenin men ishtey jobalap otyrmyn.
"Biz bәrine dayynbyz, kónip otyrmyz, tek sizder Tauly Qarabaqqa әsker jibermenizder, ózimiz qatyryp retteymiz". Ol jerde shamamen tek qana osynday әngime boluy mýmkin.
Alayda Putindi aldynda eki ret Siriya men Liviyada ynqyldatyp tepkilep alghan Erdoghan men Hulusy Akar (әskery ministr) oghan ózeurep kónbey Ázirbayjangha әsker kirgizgeli otyr.
"Ázirbayjan bizding bauyrymyz, biz ony tastap ketpeymiz" dedi olar.
Búlar aldynda orys әskerining shamasyn maydan alanynda bilip alghan, óz shamasyna tym senimdi adamdar, oghan әriyne kónbedi.
Jalpaq tilmen aitsaq, Reseylik delegasiya Ankarada "bizding otaghasyny syrtta tómpeshtegenderinizdi bilemiz, endi kelip ony ýide otbasynyng kózinshe úrmanyzdarshy, qúday ýshin" dep qatty ótingendey bolghan edi. Bolmady.
(Olardyng otbasy degeni - TMD elderi.)
Jalpy Kavkazda Týrik әskerining ornalasuy - Reseyding qalghan qadyryn qashyryp kýlli derjavalyq abyroyyn oirandaydy. Endi búlar óz territoriyamyz dep biletin territoriyany taghy bir kýshti oiynshymen eriksiz bólisuge mәjbýr bolmaq. Búl bir jaghy....
Ekinshiden, Tauly Qarabaqtan sәl 200 shaqyrym joghary jýrseniz, soghys týtini on jyl búryn ghana sóngen Sheshenstan bar.
Ózderining últtyq aishyqtaluynda últtyq emes, dinge kóp basymdyq beretin ózge kavkaz halyqtary bar degendey...
Búl Kavkazda Erdoghandy sheksiz sýiedi. Ony kavkaz halyqtary "din qorghaushysy, islamnyng tiregi" dep sanaydy.
Bayaghyda Sheshenning Reseyge qarsy soghysqan Doku Omarov syndy dala komandirleri osy Týrkiyany jaghalap onyng jyly jaghajaylarynda han sarayynday zәulim ýiler satyp alyp osy eldi panalaytyn.
Ádildigin aitsaq, sol bayghústar "ekinshi otanym" dep Qazaqstangha bas saughalap kelgende, dereu qoldary qayyrylyp Reseyding әldebir guberniyasyna keri aidalyp ketetin.
Endi osy Kavkazgha Erdoghan әskerin jayghastyrmaq.
Mәskeuding osyghan da qatty mazasy ketip otyr. Týrikter onyng osal jerine qolyn saldy.
Al anau әrmen Pashinyangha ras obal boldy. Ony Reseylik propaganda mashiynesimen Kremliding shantrapasy bombylap jatyr.
"Bәrine kinәli sol - mys".
Shyn mәninde Pashinyan qolynan kelgenining bәrin jasady. Óz kýshimen soghysty. Soghys kezinde resmy týrde Mәskeuding soghysqa jәrdem beruin de ótindi.
Oghan sol kezde kózi jypylyqtap qorqyp otyrghan Mәskeu qayyrylmady. Endi sol kremli óz qorqynyshyn jasyryp shaghyn, kedey halyqtyng baqytsyz basshysyn bәrine kinәlap qolyn sýrtpekshi.
Resey aldynda ras týrikten qaymyghyp qaldy. Odan song ol ózining qalghan abyroyyn saqtau ýshin eki qolyn bauyryna alyp, jasqanshaqtay otyryp tәrtip talap etken bitimger bolyp kele qaldy.
Bitimger demekshi...
Osy jerde salystyrmaly týrde mynany aita ketelik:
Siz eger Reseyding NATO әskeri joq jerde nemese aldynda ózinen myqty bir oiynshy el túrmaghanda, onyng qanday shynayy bitimger bolatynyn kórginiz kelse —
2008 jylghy Gruziyadaghy Reseyding " bitimgerlik operasiyasyn" qaranyz, orys ol kezde "bitimger әskerimen" Gruziyany tas talqan qylyp oiyna kelgenin istegen edi. Sonda ózderin bitimgermiz degen...
Al myna jerde jym - jym.... Typ tynysh, oqys әreketi joq tәp tәuir bitimger. Ayyrmasy jer men kóktey.
Mynda taghy orys pen ukrain sarapshylary "Putin ózining aitqanyna jýrmegen Pashinyandy osy soghyspen jazalady" dep shulap jatyr eken.
Meninshe, búl bos sóz.
Bir keshte Pashinyandy óz aitqanyna kóndirip Tauly Qarabaqtaghy býkil kelisimge qol qoydyrtqan Putinning Pashinyandy basqasha týrde bir keshte tәrbiyelep, ony basyp túqyrtyp alugha, aitqanymen jýrgizuge qúdireti jetpeytin edi degen sózge ýidegi iytim de senbeydi.
Ol ýshin eshqanday soghystyng qajeti de joq. Putin әrmenning Pashinyanymen qosyp qalpaghyn shes sekunt qayyryp jiberetin adam.
Sondyqtan búl dalbasa әngime. Men oghan senbeymin de ony qabylday almaydy ekenmin.
Qysqasy, Týrik әskeri Ázirbayjangha bet aldy, túmsyghyn jelge sýzip bóriler beri bettep keledi. Ýlken oiyndar endi bastalyp jatqanday...
Oljas Ábilding әleumettik jelidegi jazbasy
Abai.kz