(Seyfolla Shayynghazygha jauap)

Alghashynda Qytaydaghy qandastardyng «Kýltegin» atty saytyn aqtaryp otyryp, «Óz elinde ózi qonaq bolghysy keletin oralman aghayyndardyng oilaghandary ne?» degen maqalany kózim shalghan. Kim, qashan jazghanyna mәn bermesten, jay sholyp qana óte shyqqam. Áyteuir arghy bettegi aghayyndar jerden alyp-jerge salyp, jeti atasyn jezdey qaqtap jatqan kóringen. Búl kýnde kim ne aitpaydy, erikken bireuding sandyraghy shyghar degem de qoygham. Endi kelip «Egemen Qazaqstannyn» betin ashyp qalsam, managhy maqalam túr tabaqtay bolyp. Óz kózime ózim senbey, salystyryp kep jibersem, dәl ózi. Kәdimgi  «Egemen Qazaqstan», Sauytbek Ábdirahmanov basqaratyn, ózimning janymday jaqsy kóretin, kezinde Qytayda tuylyp, bala kezinde múnda kelgen, tumalarynyng teng jarymy arghy bette kele almay úlarday shulap  otyrghan, jerlesim dep býiregim búryp túratyn Janbolat Auypbayúly jauapty bolyp shygharatyn elimizding eng bas gazeti. Al, jazghan paqyrynyz Seyfolla Shayynghazy degen beybaq bolyp shyqty. Men ómiri estimegen esim. Telefon shalyp, Astanadaghy aghayyndardan úghyssam, osy basylymnyng bildey orynbasary, jasy alpysty alqymdaghan aqsaqal bolyp shyqqanyn qaytersin. Ózi Qostanaydyng tumasy deydi.

(Seyfolla Shayynghazygha jauap)

Alghashynda Qytaydaghy qandastardyng «Kýltegin» atty saytyn aqtaryp otyryp, «Óz elinde ózi qonaq bolghysy keletin oralman aghayyndardyng oilaghandary ne?» degen maqalany kózim shalghan. Kim, qashan jazghanyna mәn bermesten, jay sholyp qana óte shyqqam. Áyteuir arghy bettegi aghayyndar jerden alyp-jerge salyp, jeti atasyn jezdey qaqtap jatqan kóringen. Búl kýnde kim ne aitpaydy, erikken bireuding sandyraghy shyghar degem de qoygham. Endi kelip «Egemen Qazaqstannyn» betin ashyp qalsam, managhy maqalam túr tabaqtay bolyp. Óz kózime ózim senbey, salystyryp kep jibersem, dәl ózi. Kәdimgi  «Egemen Qazaqstan», Sauytbek Ábdirahmanov basqaratyn, ózimning janymday jaqsy kóretin, kezinde Qytayda tuylyp, bala kezinde múnda kelgen, tumalarynyng teng jarymy arghy bette kele almay úlarday shulap  otyrghan, jerlesim dep býiregim búryp túratyn Janbolat Auypbayúly jauapty bolyp shygharatyn elimizding eng bas gazeti. Al, jazghan paqyrynyz Seyfolla Shayynghazy degen beybaq bolyp shyqty. Men ómiri estimegen esim. Telefon shalyp, Astanadaghy aghayyndardan úghyssam, osy basylymnyng bildey orynbasary, jasy alpysty alqymdaghan aqsaqal bolyp shyqqanyn qaytersin. Ózi Qostanaydyng tumasy deydi.
Alystan kelgen, onsyz da kóshi toqyrap, kele almay jatqan sol qazaqtarda ne әkesining kóz qúny ketti eken dep oqysaq, jýreging ainityn bayaghy oralmandardy synap-minegen byljyraq. Ol sorlylardy tópeshtemegen endi Seyfolla Shayynghazy qalyp edi. Elbasynyng bir kezde oralmandardyng bizding elimizge enbegi singen joq dep qaluy múng eken, tús-tústan bórining k...ti qúsap, shulap shygha keldi bәri. Ony da N. Nazarbaev aitayyn dep aitqan joq, auzyna salyp jibergen osy Seyfolla sekildi toghyshar, jandayshaptar bolatyn. Sodan ne kerek, әreng túrghan kórinedi, shegirtkening aighyry qúsap T. Mamashev gidindedi «úrghanym bar senderdi»- dep. Kýieu bala T. Qúlybaev pen Ó. Shýkeev «Janaózendegi kóterilisti úiymdastyrghan oralmandar»-dep bastan bir-bir salyp óte shyqty. Ol az bolghanday E. Ertisbaev degen jelókpe jerden jeti qoyan tapqanday ysqyrtyp, sonau Londongha jetkizdi búl kýstanalaudy. Endi kelip, somaday «Egemen Qazaqstandiki», onyng qyzmetkeri Seyfolla Shayynghazynyki mynau...
«Elim» dep «enirep..»! -deydi avtor, ózinshe tyrnaqshagha alyp. Kekegen týri ghoy beysharanyn. Basqa - basqa, qazaq birine-biri búlay shekesinen qaraytyn, qyjyrtatyn dengeyge jete qoyghan joq. El bolghanymyzgha әreng jiyrma jyl boldy. Óz qolynan ótken Núrsúltan Nazarbaevtyn: «Bizding elimiz - jas, jerimiz - úlan-ghayyr, halqymyzdyng sany bolsa - kóp emes. Sondyqtan Elbasy retinde elimning bolashaghyn oilap alan¬daymyn» (Tәuelsizdikting 20 jyldyghynda sóilegen sózinen) - degen sózin estimegen, oqymaghan kórinedi myna qasqa.
Sol sorly qazaqtar ózi qaydan kelgen? Qayda kelip jatyr? Onyng bәrin ózi shimirikpesten payyzgha shaghyp túryp aitady. Alyp Qytaydan, keshegi ózi shekpeninen әzer shyqqan jendet Reseyden tyshqanshylap beri syrghyp jatqanyn biledi. Áriyne, elim dep, enirep kelip jatyr. Nemene sonda, Qazaqstan qazaqtyng memleketi emes pe eken?! Osydan basqa onyng barar jeri, basar tauy joq. Býgin joly tosylsa, erteng bir músylman kelip ashady, jýrisin jedeldetedi. Sondaghy kópsinip otyrghany eki on jylda әreng oralghan bir-aq million qandas. Kelmegeni taghy bes million. Búl jer betindegi qarayghan jalpy qazaqtyng ýshten biri degen sóz. Qazaqty osylay taghdyrdyng tar soqpaghyna salyp, Shayynghazy sekildi shayandargha shaqtyryp qoyghan Qúday shyghar. Biz egemen elde otyryp alyp olardy nege kinәlaymyz? Sol orystyng qolyna qarap, telmirgen, kóztýrtki bolghan kýnderdi 20 jyl ótpey jatyp, beyishke qoly jetkendey, úmyta qapty egemendikter. Keshe ghana Sosialistik qazaqstandyqtar edinder ghoy. Tap bir jaralghaly eshkimge baghynyp kórmegen janday shekesinen, kekesinmen qaraydy óz tumalaryna. Retke túrghyzyp, jaqsylaryn basqa úryp sanap alghysy keledi. Basqanyng bәrin qoyshy, Seyfollaqtyng keshegi Torghay men Qostanay dalasynda qoldan jasalghan asharshylyqtan qyrylghan óz ata-babalaryn (óte-móte arghyndardy) bir oilap qoyatyn jóni bar. Olar ashtyqtan qyrylsa, mynalar últ retinde basqa alpauyttargha jútylyp, joyylyp barady býgin. Ekeuinde esh aiyrma joq. «Egemen Qazaqstanda» orynbasarmyn dep ottaugha bolmaydy. «әr qazaq - Sening jalghyzyn» bolu kerek, Seyfeke!
Taghy bir túsynda «...Áytpese qazaq ýshin, әsirese, alysta,  jat júrtta jýrip tughan elin ansaghan qazaq ýshin úlan-baytaq Qazaqstannyng kez kelgen týkpiri Otan emes pe? Jalpy, Otan degen asyl sózdi belgili bir oblystardyng shenberimen ghana shektep,  myna jer jaqsy, myna jer jaman dep, atamekendi alalaugha bola ma ózi» - dep aqylmansidy.
Ey, kóke, Búl aqyldy olar sizden on ese jaqsy biledi. Biraq, sol qandastardy anau Soltýstigine aparyp, ornalastyratyn deni dúrys baghdarlamang bar ma ózi? Kim olargha sol jerge kel, myna auylgha qonystan dep otyr. Tipti, Kóshi-qon salasymen ainalysatyn qúzyrly orynnyng ózinin, tәuelsizdikten beri bayyrqalap, k...ti jer iyiskep kórdi me eken? Eng alghash osy mekeme departament bop, ayaghyn qaz-qaz basqany esimde. Sonan keyin Enbek jәne Halyqty әleumenttik qorghau ministrligin ataqty súlu biykesh Karjova basqarghan tústa, atalmysh departamentting basynan baghy tayyp, basqarma dengeyine deyin qúldyraghany taghy kóz aldymyzda túr. Búl bassyzdyqqa shydamay, últ ziyalylary óre týregelgen bolatyn. Sol kezdegi «Egemen Qazaqstanndy» aitsanshy!  Bas redaqtory Ualihan Qalijan emes pe edi, «Kósh kerueni keri búrylyp ketpese eken» degen maqalany búrq etkizgen. Sonyng arqasynda qazaq kóshining tamyryna qayta qan jýgire bastaghan edi. Managhy basqarma birden Agenttik dәrejesine kóterilip, qayta qúrylyp, Elbasynyng ózine tike qaraghan shaq osy. Qor bolghanda, bizding jetesiz basshylarymyz sonyng ózin dúrys basqara almay, bassyzdyqqa, jeng úshynan jalghasqan jemqorlyqqa jol berdi ghoy. Sóitip jýrgende, sormanday qazaq kóshi qayta qúldyrady. Bayaghy Enbek jәne Halyqty әleumenttik qorghau ministrligining etegine kelip jәne kirdi. Ony basqarghan Habylsayat ta qaryq qylghan joq, Mongholdan kelgen qazaqtar sauatsyz dep it bolghan. Al, býgin IIM-ning temir qúrsauynda otyr búlqyna almay. Jalpy, osy kóshi-qon sorlynyng mandayyna jaqyn arada derbes bir ministrlik bolu baqyty jazylmaghangha úqsaydy. Anau-mynau emes, alysta jatqan bes million qazaqtyng taghdyry degeniniz atty qoyyp, atan týiege jýk bolatyn mәsele ghoy. Kýn ótken sayyn olardyng tilinen, dilinen, salt-sanasynan aiyrylyp, qazaq últy degen qasiyetti úghymnan alystap bara jatqanyn oilasan,  qysqa tanda qyryq oyanasyn. Demek, eng aldymen birden ministrlik bolyp qúrylatyn salang osy edi. Ol, ol eken, Qazaqstan degen el bola túryp, osy jiyrma jyldan beri sonyng taghdyryn sheshetin esi dúrys zang da shyghara almadyq qoy, Qúday atqanda. Keshe ghana ózgertuler men tolyqtyrular engizip qabyldaghan Kóshi-qon zanyng óldim-taldym degende kóship kelgen aghayyndaryndy ózing kelgen elding azamattyghynan shyghyp kel dep, azamattyqqa qabyldatpay otyr. Al, bir elding qabyldaymyz degen kelisimi bolmasa, eshbir el óz adamdaryn azamattyqtan shygharmaydy. Búl býkil әlemdik ortaq qaghida.
Seyfoldyng jyrghatyp tastadyq dep sondaghy aitqaly otyrghany «Núrly Kósh» baghdarlamasy shyghar. Onyng ayasynda búryn salynghan ýilerding sapasy syn kótemeytinin BAQ búrqyratyp kóp jazdy. Ony bylay qoyghanda, kәzirgilerining baghasynyng qansha túratynyn Shayynghazy qaraq bile me eken ózi. Búl az desen, kelgen qandastargha tegin emes, úz-a-a-a-q merzimge nesiyege berilip otyr. Sóite túra, qandastargha shaghyn audandar, auyldar sap berdik dep aighaydaydy, bizding memleket bala aldaghanday.
Osynday almaghayyp qiynshylyqtargha qaramay, elim dep enirep kelgen qandastargha qayta rahmet atu kerek qoy! Qazaqtan ayaghandy qasqyr jesin degen jón ghoy!!
«Shynyn aitsaq, Qazaq¬standa ómir boyy taban audarmay túryp kelgen jәne elding ósip-órkendeuine belgili bir dәrejede ýlesterin qosqan qazaqtardyng da mynaday aumaly-tókpeli naryq zamanynda shekelerining shylqyp túrghany shamaly».
Mine, masqara!
Enendi degeli otyrghanyn, emeuirininen bayqap túrmyz. Osy qazaqty әlemning qyryqtan astam eline taryday shashqan, tentiretken kim? Tútasyp jatqan qazaq dalasyn qaq bólip, aghayyndy bir-birinen aiyrghan qanday jauyz kýsh? Óz atamekeninde beybit otyrghan eldi ýrkitip, shetel asyrghan kimning tekpisi?... Sonyng bәrine osy kelip jatqan qazaq jazyqty ma sonda!? Mәseleni osy jaghynan da qarau kerek bas gazetting batyrashy. Bir aqiqaty sol, qazaq qayda jýrse de, qazaq bolyp qalu ýshin kýresti. Endi úrpaghyn Egemen eline jetkizip ketpekshi. Endi kelip, osynau Arqa tórine Aqorda qanatyn jaya qalyp edi, otyryqty elding «búqashyqtary» oqyrayyp, shygha kepti, olar tap bir jat elde mandayy jarqyrap, baghy tasyp jýrgendey.
Sonda múndaghy «...qazaqtardyng da  mynaday aumaly-tókpeli naryq zamanynda shekelerining shylqyp túrghany shamaly» - degeni ne sandyraq. Qazaqstanda olardyng «shekelerin shylqytpay túrghan» kim eken sonda?! Ózing shygharyp otyrghan «Egemen Qazaqstandy» paraqtap, Elbasynyng myna bir sózine kóz salshy bir sәt:
«Júmyssyzdyq dengeyi 7-den 5,4 payyzgha deyin tómendedi. Biz halyq әl-auqatynyng jahandyq reytinginde әlemdegi alghashqy 50 memleketting qataryna endik. Jan basyna shaqqandaghy IJÓ kólemi biylghy jyly 10 myng dollardan  astamdy qúraydy, al 2015 jylgha qaray 15 myng dollargha jetedi. Biz kezinde búl turaly tipti armanday aldyq pa? Býginde osy kórsetkish boyynsha biz, basqa kórshilerimizdi aitpaghannyng ózinde, Ukrainadan 2 eseden astamgha  asyp týstik. Biz Shyghys Europanyng birqatar elderining aldynda túrmyz...».
«Úly jenisterge halyqpen birge jetemiz»
Senbi, 26 Qarasha, 2011
Ózi nanyn jep otyrghan gazetting aqparatyn ózi joqqa shygharatyn opasyz kimdi ondyrady deysin?! Dýniyeni qúrtatyn osynday baylamy joq súmpaylar ghoy. Qarashy, bas gazette otyryp, patshany qyjyrtyp otyrghanyn! Demek, búl sózindi N. Nazarbaev estimesin de. Qúlaghyna tiyse, «Egemen»-segemeninmen qosyp, әkene tanytady, Sәke.  «Jan basyna shaqqandaghy IJÓ kólemi biylghy jyly 10 myng dollardan  astamdy qúray» túra, sening elim dep kelgen әr qazaqqa beretin kómek aqshan, nebary, bir-aq myng dollar. Onyng ózi jemqorlardyng jemi bolyp ketpey, qolyna týgel tiyse de!
Aytshy, qane, qaytalap, qazir múndaghy qazaqtyng shekesi shylqymay, kýii ketip jýr dep taghy bir mәrte?
«Biz búl jerde tiyesili kvotany alyp, soghan sәikes belgili bir jenildikterdi paydalanyp, artynsha kelgen jaqtaryna qaytadan qashyp ketken qazaqtar turaly tipti aityp ta otyrghan joqpyz».
O shirkin-ou desenshi!
Beker istegen. Aytuy kerek edi baqyraytyp. Olar kim, qansha otbasy, qansha aqsha ýptepti, qaytip tonapty - birin qaldyrmay tolyq aitqanda jón bolar edi. Biraq bizdi qyzyqtyratyn búl jaghy emes, qandastardyng qarsy jaghynda, yaghni, atqarushy tarapynda kim túr? Sol jeri kisining auzyn qyshytady. Oilanyzshy, shetten kelgen qarapayym bir qazaq. Ol múnday súmdyqty kele salyp, birden qalay isteydi. Olardy osynday bassyzdyqqa dәndetken, erkine jibergen, jolyn kedergisiz etip ashyp bergen kim? Eshkim de emes, Qazaqstannyng qúzyrly mekemelerining qyzmetkerleri. Qauqarsyz, shiyki zandary. Búrynghy zang boyynsha kvotany azamattyq almaghandargha beretin. Endi olardyng kelgen eline keri kóship ketuine, әriyne, bolady.  Onymen qoymay, ol zanda  «...Jeke ózi jýginui mýmkin bolmaghan jaghdayda ótinish berushi uәkiletti ókilge jýginuge notarialdy rastalghan senimhatty oralman mәrtebesin beru jәne (nemese) oralmandardyng kóship kelu kvotasyna engizu turaly ótinishpen qosa beredi» (14- bap, 1-tarmaq) degen tarmaq bolatyn. Búl zandy shygharghan oralmandar emes, QR-nyng Parlamenti.
Sol senimhat bәrin býldirgen. Tólqújat, viza, keden tanbasy, tirkeu qaghazy degenderinizdi kózdi júmyp otyryp kóringen pysyqtar jalghannan jasady da, aqsha degendi qisha sypyryp otyrdy.  Búl biraz jylgha sozyldy. Kóshi - qon salasyn basqarghan qúzyrly organ ony «bayqamay» otyra berdi. On bes jyl shulap jýrip, osy eki tarmaqty ótken jyly zorgha ózgertkizdik. Jana zang boyynsha aghayyndar azamattyq alghannan keyin baryp, tiyisti aqshasyn óz qoldarymen alatyn boldy. Demek, biylik tútqasyn ústap otyrghandardyng óz memleketine ózderining jany ashymasa, ony aparyp syrttan kelgen qazaqtargha jabugha bola ma, Seyfoshjan!
Al, aqyry jemqorlyq turaly aityp qaldyq qoy, endi sony ary qaray damyta týseyik. Seyfoshkanyng oiynsha býkil qarjyny qaltagha basyp, tayyp túratyn oralmandar eken. Endi basqa jaqqa barmay-aq, sol «Egemen Qazaqstannyn» «Óz elinde ózi qonaq bolghysy keletin oralman aghayyndardyng oilaghandary ne?» degen maqala shyqqan sanynan artqa qaray qolymyzgha týsken az ghana betterin paraqtap kóreyik, jemqorlyq turaly ne jazyldy eken:
«...Pak degen azamat sot sheshimimen jeti jylgha bas bostandyghynan aiyryldy. Sóitip, zandy týrde salyq tóleuden bas tartyp, jalghan firmalar qúryp, memleketke 11 milliard tenge kóleminde zalal keltirgen ol óz qylmysy ýshin jauap berude».
«Súltanghaliyev turaly atap aitqan jón. Kәsiporyn ghimaratyn kýrdeli jóndeu júmystaryna memlekettik satyp alu-ótkizu barysynda ol 86 million tenge kólemindegi memleket qarajatyn iyelengeni anyqtalyp, onyng isi sotqa berildi»
«Qylmystyq top qúrghan Áuezbekova, Sәbitov jәne Bronikova bolsa zansyz kәsipkerlikpen ainalysyp, 50 millionnan astam tengeni qolma-qol aqshagha ainaldyru barysynda ústalghan. Sonymen qatar olardan on ýsh jalghan firmanyng móri men qújattary da tabyldy, odan keltirilgen zalal kólemi - bir milliard tengeni qúrady».
«Mәselen, ótken 2010 jyly Almaty qalasy boyynsha 996 qylmys anyqtaluy sonyng aiqyn aighaghy. Atap aitarlyghy, olardyng jartysynan astamy auyr jәne asa auyr qylmys týrlerine jatady. 1146 qylmystyq is sotqa jiberilip,  qylmystyq is óndirisi ayaqtalghannan keyin, memleketke qylmystyq isterden 18 milliard tengeden asa zalal óndirildi».
«Jetisu» kedendik beketining agha mamany Jaqanov 100 myng AQSh dollaryn deklarasiya qújattarynda kórsetpey QR kedendik shekarasynan kontrabandalyq jolmen ótkizuge yqpal etkeni ýshin 1500 dollar syiaqygha alu ýstinde qúryqtaldy».
«Egemen Qazaqstan»
«Jemqorlyq - indet, joi - mindet»
12 Aqpan, 2011
***
«Oblystyq qarjy baqylau organdary 2010 jyly 9337,9 million tenge kóleminde zang búzushylyqtardy anyqtasa, sonyng 7110,4 milliony keri qaytarylypty».
«Onyng aldynghysy temir jol ýstinen salynghan kópirge qatysty. Atalghan nysan qúrylysyna 1 milliard 530 million 940 mynnan astam tenge júmsalghan. Onda da onyng 530 million tengesine qatysty súraq tuyndaghan. Al bitken kópirding tarlyghy sonsha avtobus pen jýk mәshiynesining kópirge syimay qalyp, әbigerge týsip jatqan kórinisi eshkimdi beyjay qaldyrmady».
«Egemen Qazaqstan»
«Syrdaghy sybaylastyq syngha alyndy»
22-qazan, 2011j
***
«Eger 2006 jyly 102 zang búzushylyq kórinis berse, ótken jyly 52 derek tirkeldi. Sóitip, jalpy keltirilgen 198,9 mlrd.tenge ziyannyng 100,9 mlrd.tengesi óteldi. Búlar qúrghaq sifrlar emes, olardyng artynda osy sandargha jauapty jemqorlardyng da túrghany belgili».
«Egemen Qazaqstan»
«Árbir jemqor jauap beredi»
29-sәuir, 2011j
***
«Atap aitqanda, qadaghalau tekserulerining qorytyndysy boyynsha 500 myngha juyq adam men 2 myngha juyq kәsipkerlik subektilerining konstitusiyalyq qúqyghy qorghalghan. Prokurorlardyng aralasuymen 5 mlrd. tengege juyq enbekaqy tólenip, 30 mlrd. tengeden astam keltirilgen zalal qaytarylghan.
«Egemen Qazaqstan»
«Qadaghalau qarymy arta týsti»
16-shilde, 2010j
***
«M.Erdenov 2003-2009 jyldardaghy salyq esebin úsynu kezinde buhgalteriya qyzmetkerlerine salyq deklarasiyasyna búrmalanghan mәlimetter engizu turaly arnayy núsqau bergen. Sonyng saldarynan jergilikti qazynagha 60 million tenge salyq kem týsken.
Tergeu amaldary kezinde naqty sheshimder qabyldanyp, payshylargha jer telimderin qaytaru jolymen 5,3 mlrd. tenge kóleminde shyghyn óteldi. Bereshek salyq tolyghymen keri qaytaryldy».
«Egemen Qazaqstan»
«Basqarushylyq qyzmetin asyra paydalanghan»
23-qantar, 2012
***
«Mәselen, Almaty qalasy әkimdigining qúrylys basqarmasynyng bólim bastyghy 70 myng AQSh dollary kóleminde para alu ýstinde qúryqtaldy».
Sonday-aq, Medisinalyq jәne farmasevtikalyq qyzmetke baqylau departamentining qalalyq komiyteti bastyghynyng mindetin atqarushy bolghan Ábdirov te qylmystyq әreket ýstinde ústaldy. Jeke dәrihana ashugha liysenziya alu ýshin 2000 dollar kóleminde para beru kýdigi boyynsha qúryqtalghan onyng isi sotqa jiberildi.
Sonymen qatar, kommersiyalyq bankterding birinde bólim bastyghy qyzmetin atqarghan Zeyneshova ózining qyzmettik jaghdayyn paydalanyp, bank kliyentterining esepshotynan retin keltirip, aqsha jymqyrudy әdetke ainaldyrghan. Úrlyghynyng jalpy somasy - 10 million 793 myngha jetken Zeyneshova bes jyl bas bostandyghynan aiyrylyp, dý­niye-mýlki tәrkilendi».
«Egemen Qazaqstan»
«Kәsipkerler qúqy qorghalyp,
jemqorlyq auyzdyqtaluda»
27-jeltoqasn.2012j
***
«Mәselen, 2009-2010 jyldary sudiyalardyng ýstinen jemqorlyq boyynsha 11 is qozghalghan, Jogharghy Sottyng 6 sudiyasy lauazymynan bosatylyp, ekeuine qatysty qylmystyq is qozghaldy. Al býgingi monitorig qorytyndysynda aitylghan әleumettik zertteu resmy statistikanyng sudiyalardyng jemqorlyghyn naqty kórsetpeytindigin anyqtauy da bizdi alandatuy tiyis degen. Súrau salynghan 1400 azamattyng jartysynan kóbi sudiyalardyng jemqorlyqtarymen óz bastarynyng kezikkendikterin aitqan. Ásirese, sottardaghy jemqorlyq audandyq, audanaralyq sot korpustarynda jii kezdesetinin monitoring anyqtap otyr».
«Egemen Qazaqstan»
«Zangha әrkim de baghynuy tiyis»
16-qyrkýiek 2011j

***
«Jogharghy Sottyng alty birdey sudiyasynyng ýstinen qozghalghan qylmystyq is osynday kemshilikterding saldaryn kórsetse kerek. Ótken jyldyng ózinde әr týrli dengeydegi 11 sudiya zandy búrmalaghany, para alghany jәne ózge de qylmystary ýshin jazalandy. Mening payymymsha, sudiyalyq kadrlardy iriktegen kezde jariyalylyq qajet. Halyq taghayyndalatyn sudiyalar tu­raly óz pikirlerin aitsa, sonda ghana dúrys tandau jasalady. Sot jýiesining júmysy azamattyq qoghamgha ashyq bolghany jón».
«Egemen Qazaqstan»
«Qoghamdyq baqylau - ashyqtyq kepili»
10-qyrkýiek 2010j
***
«Qostanay oblysynyng prokuraturasy azamattardyng enbek qúqyghyn qorghau, sybaylas jemqorlyqpen kýresu, memleketke kelgen shyghyndy qaytaru siyaqty manyzdy mәselelerdi jýzege asyruda. Ýstimizdegi jyldyng jartyjyldyghynda memleket qazynasyna 600 million tengeden astam qarajat óndirildi, 22 mynnan asa azamattyng konstitusiyalyq qúqyghy qorghaldy. Zannan attaghan 2 mynday lauazymdy túlgha jauapqa tartyldy. Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýresu zannamalaryn qadaghalau júmystary nәtiyjesinde 816 zang búzushylyq anyqtaldy. 194 lauazymdy túlgha tәrtiptik jauapkershilikke tartyldy, memleket paydasyna 29,4 mln. tenge óndirildi. Budjet qarjysyn maqsatty paydalanu jóninde tekseru jýrgizilip, zang talaptaryna qarama-qayshy kelgen 29 memlekettik satyp alu konkursy nәtiyjesining kýshi joyyldy, 6 400 azamattyng enbek qúqyghy qorghaldy. Ásirese, júmysshy toptyng jalaqysyn uaqtyly almau mәselesi prokuratura organdarynyng basty nazarynda otyrady. Mysaly, ýstimizdegi jyldyng basynan beri oblystyng prokuratura organdary enbek zannamalarynyng saqtaluyna baylanysty 70-ke juyq tekseris jýrgizildi. Múqiyat júmystyng arqasynda 3000 mynday zang búzushylyq anyqtaldy, prokurorlardyng qadaghalau aktileri arqyly 270 million tenge jalaqy óz iyesin tapty. Qostanay oblysy Sarykól audandyq prokuraturasynyng tikeley aralasuymen 2010 jyldyng tamyzynan bastap ýstimizdegi jyldyng qantar aiyna deyin tiyisti jalaqylaryn ala almay jýrgen «Uriskoe MTS» pen «Sentr» jauapkershiligi shekteuli seriktestikterining 255 qyzmetkerining konstitusiyalyq qúqyghy qorghalyp, olargha 13 million tenge enbek jalaqysy qaytaryldy».
«Egemen Qazaqstan»
«Konstitusiya qúndylyqtary -
eng asyl qazyna»
26-tamyz, 2011j
***
«...Sondyqtan da oblysty jaylaghan jemqorlyqpen tez arada kýresu maqsatynda «Núr Otan» HDP kýshimen týrli sharalar qolgha alyndy.
...Partiyanyng 13 mýshesi jemqorlyq kórinisterimen ústalghany ýshin qyl­mystyq jauaptylyqqa tartyldy, óitkeni kez kelgen jemqorlyq kórinisteri partiyanyng bedeline ýlken núqsan keltiru bolyp tabylatyndyghy belgili.
...Mәselen, ótken jyly memlekettik qyzmetshilerge qatysty 105 qylmystyq is qozghaldy. Sol siyaqty 101 lauazymdy túlgha qylmystyq jauapqa tartyldy.
Mәselen, ýstimizdegi jyldyng tórt aiynda ghana jemqorlyqqa baylanysty taghy 52 qylmystyq is qozghaldy. Qarjy polisiyasy 234 qylmysty anyqtady. Sotqa әzirge 241 qylmystyq is joldandy.
...2010 jyly jalpy somasy 9 mlrd. tengeden astam budjettik zang búzushylyqtar tuyndady. Tekseru nәtiyjesinde 401 jer qoynauyn paydalanushylar anyqtaldy. Onyng 57-si óz qyzmetin jer jәne jer qoynauyn paydalanu turaly zannamany búzu arqyly jýzege asyryp kelgen. Sondyqtan olardyng qorshaghan ortagha tiygizgen ziyany 108 mln. tengeni qúraghan. Alayda, bir tanqalarlyghy әlgi lauazymdy túlghalargha jauapkershilik sharalary iriktelip qol­danylypty.
«Egemen Qazaqstan»
«Sybaylastar syrqatyn sylu kerek»
21-mausym, 2011j
***
«Búryn bir laboratoriyany akkreditteu baghasy 300-600 myng tenge bolsa, býgingi kýni 4-5 esege, yaghny 2,5 million tengege deyin ósirip jiberilgen. Monopoliyagha iyelik etkendikten osylay jasalyp otyr. Biz múndaygha nege kózjúmbaylyq tanytuymyz kerek?! Nege jol beremiz. Osylardyng bәrin baqylau joq, qadaghalau joq. Áy deytin әje, qoy deytin qoja bolmaghandyqtan, bilgenderin istep jatyr.
Sonymen birge, Últtyq akkreditteu ortalyghy inspeksiyalyq baqylau jasaydy. Onyng qyzmeti osydan 2-3 jyl búryn 150-200 myng tenge bolsa, qazirgi kýni 1,5-2 mln. tenge, yaghny 10 ese ósken. Ne degen tonaushylyq, qanaushylyq, úyatsyzdyq. Múnday inspeksiyalyq baqylau jyl sayyn jasalatynyn eskersek, shaghyn biznesting tamyryna balta shauyp jatqanymyz anyq. Múnday jaghdayda biznesti damytu jónindegi Elbasynyng tapsyrmasy qalay oryndalmaq?! Ýsh kýnde 1,5-2 mln. tenge «olja» tabu degen naghyz qylmys jasaghanmen birdey. Kәsipkerlerden 10 myng AQSh dollary alynyp otyr. Bir paraq qaghazben jәne qalammen ýsh kýnde sonshama qarajat tabu qanday kalikulyasiyamen eseptelip, qanday ólshemderge negizdelgen?».
«Egemen Qazaqstan»
««Shortandardy» qoldan jasamayyq»
11-mausym, 2011j
***
«Jiynda oblystyq ekonomikalyq qylmysqa jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres departamentining jauapty qyzmetkeri A.Bekbosynova ótken jyly  júmysty joghary talap túrghysynda jalghastyru barysynda sybaylas jemqorlqqa boy aldyrghan 51 qylmys tirkelgenin nazargha úsyndy. Sonday-aq 35 qylmystyq iske qatysty tergeu amaldary ayaqtalghan. Óndirisi bitken qylmystyq isterdegi shyghyn kólemi 2,7 mln.tengeni qúrasa, onyng 1,3 mln.tengesi memleket qorjynyna qaytarylypty».
«Egemen Qazaqstan»
««Bolashaqqa jemqorlyqsyz»
sharasy jay sóz emes,
naqtylyqpen jalghasty»
20-mausym, 2011j
***
«...Mysaly, Almaty qalasyndaghy perinataldyq ortalyqtyng qúrylys merzimin merdiger sozbalangha saluyna baylanysty, onyng jobalau-smetalyq qújattamasy 2008 jyldan beri ýsh ret qayta eseptelgen. Songhy qayta esepteuden keyin nysannyng qúny qosymsha 1,6 mlrd. tengege ósip shygha keldi. Mine, qaltagha qosymsha týsetin elding esil qarjysy degen osy.
Osynyng saldarynan, ýsh jyldyng ishinde kelisim-shart somasy 188 mln. tengeden 427 mln. tengege deyin ósken. Týk bitirmey-aq, aqsha jasaudyng joly osy.
...Ýstimizdegi jyldyng birinshi toqsanynda elorda sottarynda 19 adamgha qatysty sybaylas jemqorlyq sanatyna jatatyn 12 qylmystyq is qaralghan.
...«Sarqyra­ma-2006» JShS-ning atyna tirkelgen Aqmola oblysy, Selinograd audany, Qarajar eldi mekeninde ornalasqan jer telimderine tyiym salyp, ony baghalaugha tapsyrys bergendigin aityp jer telimderin satqyzbau maqsatynda jәne «Sarqyrama-2006» JShS-ning atqaru óndirisin oryndausyz qaldyru ýshin onyng diyrektorynan 4 000 000 tenge beruin talap etken. Sodan ony para alu kezinde qúqyq qorghau organdary ústaghan».
«Egemen Qazaqstan»
«Jemqorlardyng júlyny ýzile me?»
11-mamyr,  2011j
Al, kerek bolsa! Búl beti ashylghan, qúryqtalghan, jauapqa tartylghandary ghana. Áli qarmaqqa ilinbegenderi qanshama? Ana Janaózenge qatysty ashylghan ekonomikalyq qylmystardy, shetelge úshaqqa tiyep alyp ketken baylyqtar turaly Seyfidin qúsap biz de tipti aityp otyrghan joqpyz. Sonyng ózinde adam shoshyrlyq aqparatqa kez boldyq. Sóite túra shetten kelgen qazaqtardy biylikke jekkórinishti etkisi keledi. Óz basyndaghy boqty kórmey, kisi basyndaghy shoqty kóru degen osy eken ghoy. Mine, bizding memlekettik aqparat qúraldarynyng tútqasyn ústaghan aghalarymyzdyn, últ ziyalylarynyng siqy. Elding basyn qosyp, ainaldyrghan onshaqty million qazaqtyng qarasyn bir shanyraq astyna jinaudyng ornyna, tyrnaq astynan kir izdeydi. Aryp-ashyp kelgen aghayynyn kәri tóbetine talatady. Egemendikter Qazaqstan Respublikasy Qylmystyq kodeksining 64-babynyng myna 1-tarmaghyn bir oqyp kórsinshi, ózderining qanday jikke bólip, arazdyq tudyryp otyrghanyn, alda ne kýtip túrghanyn jaqsy biletin bolady:
«Áleumettik, últtyq, rulyq, nәsildik, diny arazdyqty nemese alauyzdyqty qozdyrugha, azamattardyng últtyq ar-namysy men qadir-qasiyetin ne diny sezimderin qorlaugha baghyttalghan qasaqana is-әreketter, sol siyaqty azamattardyng dinge kózqarasyna, tektik-toptyq, últtyq, rulyq nemese nәsildik qatystylyghy belgileri boyynsha olardyng airyqshalyghyn, artyqshylyghyn nemese kemdigin nasihattau, eger osy әreketter kópshilik aldynda nemese búqaralyq aqparat qúraldaryn paydalana otyryp jasalsa - bir myng ailyq eseptik kórsetkishke deyingi mólsherde aiyppúl salugha ne eki jylgha deyingi merzimge týzeu júmystaryna ne bes jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady».
Sonymen, sengen baytal - «Egemen Qazaqstangha» da aighyr shapty. Jaghdayy belgili boldy. Múny bylay, sayratyp qoygha mýlde bolmaydy. Qazaqstanda qalyptasqan daghdy boyynsha, Seyfoshka jaryqtyq júmystan ketip, bas gazet qandastarynan keshirim súrauy kerek! Shettegi qazaqta eski salt-dәstýr jaqsy saqtalghan.  «At-shapan aiyby» degen bolady. Ony Aqseleuding inisi bolghan, qasynda kóp jýrgen, tәlimin alghan Sәukeng óte jaqsy biledi. Sol ghúryp boyynsha, Seyfolla paqyrdyng ornyna alystan kelgen aghayyn jurnalisting bireuin orynbasarlyqqa alghany jón! Jogharydaghy «Qylmystyq kodekske» ilinip ketpey, osylay jenil qútylghany, egemendikterge óte tiyimdi. Áytpese, bes million qazaq qaharyna mindi. Osy joldardy jazyp otyrghan mening ózim qantarda jaraghan buraday saqyldap, kózim qarayyp zorgha shydap otyrmyn. Onyng ýstine, Qazaqstandaghy sheginen asqan jemqorlyq pen kerenaulyq momyn eldi týrshiktirip bitti. Myna songhy kezdegi orynsyz jaghylghan jala men әdiletsizdik sirkesi su kótermeytin halge týsirdi. Elimizge tynyshtyq kerek! Naghyz er, jón biletin azamat bolsa, dәl osylay istesin Sauytbek myrza! Bolmasa, týbi jaqsylyqqa aparmaydy múnyn. Biz de tym ashynyp kettik...
05.02.2012
Almaty