«Aq Jol» partiyasy Almaty qalalyq filialynyng tóraghasy, aughan soghysynyng ardageri Talaghat Ábdijapparov bizben súhbatynda Alash iydeyasy eshkimning menshikti múrasy emes deydi.

-  Talghat Qayyrbayúly, «Aq jol» partiyasy últ mýddesi, últtyq qúndylyqtar, sonyng ishinde Alash múrasy jóninde kóptegen iygi bastamalar kóterip jýr. Búl qanday qajettilikten tuyp jatyr?

-  Birinshiden, últtyn, osy memleketke atyn bergen qazaq halqynyng mýddesi «elim» degen әrbir azamat ýshin qajettilik boluy tiyis. Sebebi, búl  bizding ótkenimizdin, býginimiz ben bolashaghymyzdyng aldyndaghy qaryzymyz ben paryzymyz. Alash iydeyasy men Alashorda partiyasynyng múrasyna qatysty da osy mәseleni aitugha tiyispiz. Múnyng bәri әr qazaqtyng jýregi men sanasynda jatqan kiyeli dýniyeler.
Aqiqatyn aitayyq, últtyng mún-múqtajy, últtyq qúndylyqtar jekelegen adamdardyng menshikti taqyryby nemese qorasyndaghy menshik maly emes! Sol siyaqty, Alash iydeyasynyng da jalghyz múrageri «men» dep aitugha Alashtyng aruaghynan qorquymyz kerek.
«Aq jol» partiyasy da - alashtyng iydeyasyn jana túrpatta nasihattaugha bel bughan, sol iydeyalargha adal sayasatkerlerdin, ghalymdardyn, qarapayym azamattardyng basyn qosqan bedeldi sayasy úiym. Qazirgi kezde partiya mýshelerining sany 200 myngha juyqtady. Endeshe, búl ústanym «Aq Jol» partiyasyndaghy 200 myng adamnyng iydeyasy jәne qozghaushy kýshi dep qarastyru qajet.

«Aq Jol» partiyasy Almaty qalalyq filialynyng tóraghasy, aughan soghysynyng ardageri Talaghat Ábdijapparov bizben súhbatynda Alash iydeyasy eshkimning menshikti múrasy emes deydi.

-  Talghat Qayyrbayúly, «Aq jol» partiyasy últ mýddesi, últtyq qúndylyqtar, sonyng ishinde Alash múrasy jóninde kóptegen iygi bastamalar kóterip jýr. Búl qanday qajettilikten tuyp jatyr?

-  Birinshiden, últtyn, osy memleketke atyn bergen qazaq halqynyng mýddesi «elim» degen әrbir azamat ýshin qajettilik boluy tiyis. Sebebi, búl  bizding ótkenimizdin, býginimiz ben bolashaghymyzdyng aldyndaghy qaryzymyz ben paryzymyz. Alash iydeyasy men Alashorda partiyasynyng múrasyna qatysty da osy mәseleni aitugha tiyispiz. Múnyng bәri әr qazaqtyng jýregi men sanasynda jatqan kiyeli dýniyeler.
Aqiqatyn aitayyq, últtyng mún-múqtajy, últtyq qúndylyqtar jekelegen adamdardyng menshikti taqyryby nemese qorasyndaghy menshik maly emes! Sol siyaqty, Alash iydeyasynyng da jalghyz múrageri «men» dep aitugha Alashtyng aruaghynan qorquymyz kerek.
«Aq jol» partiyasy da - alashtyng iydeyasyn jana túrpatta nasihattaugha bel bughan, sol iydeyalargha adal sayasatkerlerdin, ghalymdardyn, qarapayym azamattardyng basyn qosqan bedeldi sayasy úiym. Qazirgi kezde partiya mýshelerining sany 200 myngha juyqtady. Endeshe, búl ústanym «Aq Jol» partiyasyndaghy 200 myng adamnyng iydeyasy jәne qozghaushy kýshi dep qarastyru qajet.

-  Sizderding osy baghyttaghy sharualarynyzgha senimsiz qaraytyndar da bar ekenin jasyrugha bolmaytyn shyghar...

-  Áriyne, sayasy kýres, sayasy bәsekelestik bar jerde bәri de bolady. Sizding aityp otyrghanynyz sonyng bir kórinisi dep qabyldau kerek.
Býgingi tanda bizding jaqtastarymyz da, qarsylastarymyz da bir nәrseni moyyndap otyr. «Aq Jol» partiyasy qazirde tolyqqandy, belsendi júmys istep jatqan, bәsekelestikke qabiletti, quatty sayasy organizmge ainaldy. Jәne, jogharyda aitqanday, biz óz maqsat-mindetterimizdi tughan halqymyzdyng asyl múrattarynan ajyratyp kórgen joqpyz.
Taghy bir toqtala ketetin mәsele, «Aq joldyn» býgingi Parlamentke kirui, partiyanyng shyn mәninde tirilui, jana iydeyalarmen, jana qúrammen tolyghuy Partiyanyng jana tóraghasy Azat Peruashevpen tikeley baylanysty.

«Keshegi «Aq jol» kim edi? Býgingi «Aq jol» kim?» degen súraqqa jauap beretin bolsaq, keshegi «Aq jol», shynyn aitu kerek, túralap qalghan, oblystarda filialdary joq, iydeyalyq jaghynan әlsiregen sayasy qúrylym bolatyn. Songhy jarty jyldyng ishinde partiya ózining iydeyalogiyalyq basymdyqtaryn aiqyndap qana qoymay, sol basymdyqtardy halyqqa týsindirip, jetkize bildi. Túralap jatqan partiyanyng ortalyq, aimaqtyq qúrylymdary janardy. Partiya iydeologiyalyq, sayasi, ruhany túrghydan bolsyn, qabiletti qúrylymgha ainaldy. Osynyng barlyghy Partiya jetekshisi Azat Peruashev pen onyng úiymdastyrushylyq, sayasi, basqaru qabiletterine senip kelgen jana komandasynyng arqasy.

- Alayda, saylaudan keyin «Aq Jolda» búrynnan kele jatqan keybir azamattardyng da keri pikirleri de estilip qaldy ghoy.

-  Shynyn aitu kerek, «Aq jolda» búrynnan istep kele jatqan adamdar men janadan istep kele jatqan adamdardy toptastyru, úshtastyru onay bolghan joq. Biraq bizding barshamyzdy biriktirgen -- «Aq joldyn» temirqazyghy bolyp tabylatyn, memlekettik, últtyq mýdde boldy. 
Ekinshiden, bizding týp maqsatymyz qanday da jolmen Parlamentke ótu emes, kerisinshe, partiyany jana iydeyalarmen, jana adamdarmen, jas leppen tolyqtyru boldy. Búl mәselede partiyanyng óz ishinde tolyq týsinistik bolghanyn qadap aitqan jón.
Partiyanyng Saylaualdy júmysyna barlyghy da bir kisidey at salysty. Tipti, reti kelgende osy azamattardyng aty-jónderin de atap ótsek, artyq bolmaydy.
«Stroyklass» qúrylys kompaniyasynyng preziydenti Talghat Erghaliyev, elimizdegi býkil sharua qojalyqtarynyng basyn biriktirip otyrghan «Agroónerkәsip» palatasynyng tóraghasy Asylhan IYgibaev, «Tórtqúdyq» seriktestigining Preziydenti Q. Iliyanov, «Milanj» AQ preziydenti, belgili kәsipker Sh. Jarasova, «Maqtaónerkәsibi» korporasiyasynyng preziydenti E. Abasov siyaqty azamattar partiyanyng jenisine zor ýles qosty.
Biz el aldynda bedeli bar, belgili azamattardyng shaghyn bóligin ghana aityp otyrmyz. Múnday adamdar elimizde jýzdep, myndap   sanalady. Olar ýshin partiyanyng mýddesi ózining jeke bas mýddesinen әrdayym joghary túr. Sebebi, olar naqty isting adamdary. Isting adamdary ortaq iske kelgende partiyanyng mýddesin jeke mýddeden joghary qoya biledi.

- Últtyq qúndylyqtar, Alash mәselesin kóteretin azamattar Parlamentke ótpedi degen sóz shyghyp jatyr. Soghan qalay jauap berer ediniz?

- Parlament degenimiz zang shygharushy organ, ol jerde ekonomika, әleumettik sala, biznes salasyn jetik biletin azamattar otyruy tiyis. Búl túrghyda bizding ýmitkerler senimge layyq dep oilaymyn.  Aynalyp kelgende, olardy memleketshil, últjandy, patriot emes dep kim aita alady?

Biz úsaq-týiek tirshilikpen emes, jauapkershiligi zor, keleli istermen shúghyldanuymyz kerek. «Aq Jol» partiyasy Alashtyng qúndylyqtaryn tu etip otyr, tiyisinshe, sol qúndylyqtar Parlamentke de auysty dep aitugha tolyq negiz bar.
Sayasy úghymdar men sayasy qúndylyqtardy shatastyrmaugha tiyispiz. Meninshe, elimizde túratyn on millionnan astam qazaq til mәselesi, últtyq qúndylyqtar jóninde sol mәseleni kóterip jýrgen azamattardan artyq bolmasa kem oilamaydy. Qazir әrbir auylda, әrbir eldimekende, әrbir júmys ornynda múnday últjandylar jeterlik. Sondyqtan, últtyq mәseleni keybir azamattardyng ózine menshiktep alghysy kelui atalghan kiyeli úghymdy lastap, ruhany qúldyraugha әkep tireui mýmkin. Búl - býkil qazaqtyng tarihyna, qazaqtyng býgini men bolashaghyna topyraq shashu degen sóz.
Býgingi tanda partiya ýshin basym baghyttar  - «Aq joldy» iydeyalyq túrghydan qayta janartu, filialdardyng júmysyn jandandyru. Eng negizgisi  - «Aq jolgha» jana túrpatta, janasha oilaytyn intellektualdyq dengeyi joghary jalyndy jastardy tartu. Partiya tóraghasy Azat Peruashevtyng qoyyp otyrghan talaby osy.  Óitkeni, «Aq jol»  - bir kýnning partiyasy emes, sayasy úiym retinde eline, halqyna, memleketine qyzmet etkisi keletin, eldegi jaghdaylargha bey-jay qaramaytyn, memleketshil azamattardyng partiyasy. Biz úzaq merzimdi strategiya úghymymen, partiyanyng býgingi emes, ertengi kategoriyasymen oilauymyz kerek. Biz osy baghytta júmys isteytin bolamyz.

-  Talghat Qayyrbayúly! Ózderiniz tandaghan segiz deputatty qalay baghalaysyz?

-  8 deputatymyz da elding aldynda jýrgen beldi azamattar. Olardyng әrqaysysynyng qadir-qasiyetterin atap, týsteuding qajeti shamaly. Bәri de ómir tәjiriybesi mol, bilimdi  de bilikti, óz kәsipterining maytalman mamandary.
Biraq, «deputat» úghymyn sayasilandyra beruding de qajeti joq. Olar, eng aldymen, halyqqa, memleketke qyzmet jasauy tiyis. Parlamenttegi 8 oryn sol segiz deputattyng jenisi emes, búl - «Aq jol» partiyasynyng jenisi! Partiyalyq tizimde bolghan basqa da ýmitkerlerdin, sonyng ishinde el aghasy Amangeldi Aytalynyn, belgili aqyndar, qogham qayratkerleri Qazbek Isanyn, Serik Túrghynbekúlynyn, partiyanyng alghashqy kýninen belsendi qyzmet etip kele jatqan Ábdirazaq Súltanovtyng ýlken jenisi dep bilemiz. Búl azamattardyng bedeli, oi-pikiri partiya ýshin әrdayym qúndy, baghaly. Ol kisiler Parlament minberindegi deputattarymyzgha Alash iydeyasyn, últtyq qúndylyqtardy kóterudi  amanat etui, talap etui qajet.

Eng bastysy, «Aq Joldyn» jenisi - bizding 200 myngha juyqtaghan mýshelerimizding jenisi. Partiya mýsheleri saylau qorytyndylaryn tek qana osy túrghyda qarastyrady.

Súhbattasqan Shәriphan Qaysar

«Abay-aqparat»