Ózining qúl ekenin biletin, biraq sol qúldyghyna qarsy kýrespeytin adam - naghyz qúl. Al ózining qúl ekenin biletin jәne sol qúldyqqa qarsy kýresetin adamdy qúl deuge bolmaydy. Áriyne, óz tilin, óz ata-dәstýrin, óz mәdeniyetin syilamay, oryssha sóilep, orystyng әdet-ghúrpyna elikteytin, óz últyn mensinbeytin qazaqtyng bәrin birdey qúl deu kýnә. Biraq olardyng miynyn, sanasynyng bir quys-qaltarysynda qazaqqa qaraghanda orys bilimdi, orys mәdeniyetti, orys kýshti, orys ozyq degen bir soqyr týsinik túrghany anyq. Mine, biz aityp otyrghan, sanadan әli tolyq kete qoymaghan qúlminez degeniniz osy. Ol qazaq ony ózi bayqauy da, bayqamauy da mýmkin.

Ózining qúl ekenin biletin, biraq sol qúldyghyna qarsy kýrespeytin adam - naghyz qúl. Al ózining qúl ekenin biletin jәne sol qúldyqqa qarsy kýresetin adamdy qúl deuge bolmaydy. Áriyne, óz tilin, óz ata-dәstýrin, óz mәdeniyetin syilamay, oryssha sóilep, orystyng әdet-ghúrpyna elikteytin, óz últyn mensinbeytin qazaqtyng bәrin birdey qúl deu kýnә. Biraq olardyng miynyn, sanasynyng bir quys-qaltarysynda qazaqqa qaraghanda orys bilimdi, orys mәdeniyetti, orys kýshti, orys ozyq degen bir soqyr týsinik túrghany anyq. Mine, biz aityp otyrghan, sanadan әli tolyq kete qoymaghan qúlminez degeniniz osy. Ol qazaq ony ózi bayqauy da, bayqamauy da mýmkin.
Adam balasynyng boyyndaghy qúlminezdi onyng әrtýrli qyluasynan angharugha bolady. Ásker qatarynda Tashkent shaharynda boldyq. Ol kezde «Leninskaya komnata» degen bar. Gazet-jurnal oqisyn, әskery jarghylardy jattaysyn, әiteuir demalys bólmesi. Sonda anaday jerde ózbek jigitteri jinalyp alyp, óz tilinde gәplәship, ara-túra әshulә, qoshyq aityp ózara shýiirkelesip, al әzirbayjan jigitteri bir-birine «gardash, gardashlap», ara-túra «ә, sәning aghzyna...» - dep qaljyndasyp qauqyldasyp jatady. Al qazaq jigitteri she? Qazaqtar orystardy ainalshyqtap, solargha qarap: «Sasha, Sasha», «Kolya, Kolya»-lap óz-ózinen mýlәiimsip, әlgilerge yrjalaqtap, óz-ózinen beyshara kýige týsip túrghanyn kórgende ishi-bauyrymyz uday ashysa, ózine degen bir ayanyshty kýy keshetinbiz. Sonda әlgi qazaqtardyng әlgi orystargha sonshalyqty mýlәiimsiytindey, solargha júghyspasa bolmaytynday esh sebep te joq edi. Biraq sóitedi. Sonyng bәri sol kezde Ózbekstan, Ázirbayjan respublikalary basshylarynyng tughan últym degende janyn pida eterlik sayasat jýrgizip, sol kezding ózinde-aq ózbektin, әzirbayjannyn, týrikmennin, tәjikting óz últtyq memleketin qúryp jatqanda Qazaqstan basshylyghynyng Qazaqstandy últtar dostyghynyng zerthanasyna ainaldyryp, qazaqty orystandyru saya¬saty ghana jýrgizilip jatqanynyng saldary ekenin keyin ghana týsindik qoy.
Ol zaman ótti-ketti. Alayda býginde orysqa tәuelsiz qazaghynyz da arzymaytyn nәrsege bola últtyq úyatty, últtyq namysty qoya salyp, anaghan da, mynaghan da mýlәiimsip, esh qajettiliksiz-aq basqa bir últ adamynyng aldynda mýttәiim kýige týse qaluyn kórip túrsanyz qayter ediniz? Ánebir jyly Gumiylev uniyversiytetining qazaq jigitteri men boyjetkenderine Astanagha kelgen Rim papasynyng sýiegi saudyrap qalt-qúlt etken qolyn sýigizip qoyatynday ne basymyzgha kýn tuyp edi? Búl kimning «kóregen sayasatkerligi?» Sol qalt-qúlt etken tiri tulaqtay shaldy bermen kele jatqanda da, Qazangha bara jatqanda da Mәskeu tabaldyryghynan attatpay qoydy ghoy!
Qazaqtar toylaytyn týrli merekelik sharalargha jan-jaqtan qaraqúrym әnshi-biyshiler shaqyrylady. Kóbi Reseyding bireu bilip, bireu bilmeytin әrtisteri, baqyryp-shaqyrghan, túlaboyyn júlyp jegen әnshi¬symaqtary. Qazaqtar solardy týgel tóbesine kóterdi. Biri baqyldap, biri shynghyryp sahnagha shyqsa, kórermen qazaq atauly qyz-qyrqyny, kempir-sampyryna deyin shuyldap, duyldap qarsy aldy. Jýn-jýn betting arasynan ne tapqanyn qaydam, sonda bir qazaq әiel sybaghasynan qalyp bara jatqanday, entelep kelip Kikabidze degen gruzinning betinen sýiip jatty. Sol Kikabidzeni biletinder eng әri ketkende әnebir «Mimino» degen filim arqyly biletin shyghar-aq. Biraq dәl sol jerde әlgi qazaq әielge sonyng betinen bir sýiip qalugha tyrysatynday ne qajettilik bar edi. Eger sol Kikabidzeden saqal deseng saqaly, akterlik sheberligi deseng onysy, әielderge degen yqylas deseng yqylasy artyq bolmasa kem emes Asanәli Áshimov Gruziyanyng sonday bir merekesine bara qalsa, gruzinderding qyz-kelinshekteri túrmaq, әsheyinde «genasvali, genasvalilap», «bidjo-bidjolap» birin-biri sýiip jatatyn erkekterining ózi Asekenning saqaldy betin múrnyna tiygize qoiyy da ekitalay. Kerek deseniz, gruzinder onday-onday meyramyna qazekemdi shaqyra qoyar ma eken? Al, anau qazaq әieldiki ne mýttәhimdik? Álde, mýttәhimdik degeninizding ózi de qúlminezding bir qúramdas bóligi me eken? Mine, sol Reseyden azattyq aldyq dep shuyldap, qysy-jazy toy-toylap jýrgen olar әsirese ziyaly qauym dep atalatyn qazekemder.
Qazir orystildi gazetter men telearnalar qazaqty qazaqtyng auzymen «úrghyzudy» óte sheber mengerip aldy. «Vremya» gazetining tilshisi de Talghat Temenovting últjandylyq, parasattylyq, ilim-bilimdik dengeyi qanday ekenin bilgisi keldi me, әiteuir onyng auzyna kelgenin aitqyzugha «zor mýmkindik» beredi. Sodan Tәkeng lepire-lepire kele jurnalistin tәuelsizdik meyramy kezinde siz «Nelikten әldebir jezókshe turaly sheteldik sujetti («Zagranichnyy sujet pro shalavu») tandap aldynyz?» degen súraghyna búl «Mahabbat pen bostandyq turaly eng jarqyn shygharma» dep jauap beredi. Astaghfirallah! Sonda býkil qazaq naghyz adal mahabbattyn, naghyz bostandyqtyng qanday bolatynyn bayaghy Prosper Meriymening «Karmeninen» ghana ýirenui kerek eken.
Ras, jer betindegi últ ataulyda jeke bastyng bostandyghy, mahabbat bostandyghy degen bar. Yaghny óz kónili qalghan, sýigen adamyna qosylugha әrkim haqyly. Biraq birde-bir halyq solay eken dep әiel jynystynyng jenil jýriske salynuyna jol bermeydi, yaghni, ony qúptamaghan. Qúptamaq týgil jazalaghan, әrisi ólim jazasyna kesken. Tipti qazirgi zamanda da әiel ataulynyn, әsirese qyzdardyng jenil jýriske salynghanyn, omyrauy men kindikti ashyp tastap jýru siyaqty nebir әdepsiz qylyqtaryn qúptap, «kóshelerde, avtobustarda karmender kóbeyip keledi» dep quanyp jatqan últ ataulyny kórgen emespiz.
IYә, «Ya viju v avtobusah, na ulisah sovremennyh Karmen, za poslednie vremya ih stanovitsya vse bolishe», - dep quanady Talghat. Álde búghan Talghattyng nege quanyshy-qoynyna syimay jýrgenin ózi ghana biletin bir qúpiyasy bar ma eken? Biz býginde әielge, qyz balagha tәn nebir súlu qylyqtan airylyp, búidasyz ketken qyz-kelinshekterimizge berisi Bayan-súludyn, Ayman-Sholpannyn, Qyz Jibektin, әrisi Lәili men Zylihanyn, Shyryn men Zuhranyng mahabbatqa degen adaldyghyn, solardyng naghyz perizattyghy men ýrzadalyghyn ýirete almay әlekke týsip jýrgende elimizdegi eng basty Jastar teatrynyng basshysynyng múnysyn qalay týsinuge bolady? Karmen degenning qanday әiel ekenin jana ghana onymen súhbattasyp otyrghan jurnalisting ózi de ony «shalava», yaghny «jezókshe» nemese «saldaqy dep atap ketken joq pa edi? Endeshe Talghattyng maqsaty ne? Osyndayda oilaysyn, eger Qazaqstanmen kórshiles tili bir, dini bir, salt-dәstýri úqsas elder¬ding birinde jastar teatrynyng basshysy týgil, kez-kelgen bireu gazetke osynday auzyna kelgenin aita salyp kórsinshi. Oghan ne isteytinin aitpay-aq qoyalyq. Al Talghat osy bir shaghyn ghana súhbatynyng ózinde ne aitpady deysin? Onyng aituynsha Áuezovting piesasy HIH ghasyr adamyna tәn. Al «sharbaqtyng ishinde HHI ghasyr». Talghat sóitip otyryp Áuezovting piesasy 1913 jyly jazylghan dep taghy bir shatasyp qalady. Biraq bizding biluimizshe, Áuezov 1913 jyly piesa jazdy degendi estigen emespiz. Talghattyng parsy әielderining hidjap kóilegin arabtardiki deui de qatelik. Al Qazaqstan tәuelsizdigine oray qoyylatyn spektaklider turaly súraqqa jauap bere kele: «A vsyakogo roda kampaniy k datam ne dlya tvorcheskih ludey. Kogda nado pustiti nedostroennyy zavod, mojno vzbudorajiti ludey kakoy-to datoy, prizyvom. V teatre je takie iydeologicheskie avraly - bred sobachiy» degeni she? Búl ne «bred»? Sonda Talghat teatr degenimiz - tәrbie oshaghy, al tәrbie degenimiz - iydeologiya ekenin bilmeytin bolghany ma? Endeshe, Qazaqstanda ýlkendi-kishili toy-duman, mereke bolsa, Reseyding әnshi, akter, biyshi ataulysy Astanagha aghylyp kelip sayran salyp ketetini nesi?
Qaysybirin aitasyn, jurnalisting «Siz nauqanshyldyqqa qarsy adam kórinesiz, biraq Nazarbaevqa «Halyq qaharmany» ataghyn beruge basqa mәdeniyet qayratkerlerimen birge qol qoydynyz ghoy?» - degen saualyna Nodar Dumbadze men Iliyas Esenberlinning syilyqqa talasy kezinde bolghan degen ózi bilmeytin, әiteuir bireulerden estigen bir jaghdayatty aityp ketkende taghy da kýmәndi oigha beriledi ekensin. Áytpese, dәl sol tústa Elbasymen «Halyq qaharmandyghyna» talasqa týsip jatqan qarsylas bolghan joq edi ghoy. Ol onysymen qoymay, osy jerde «Esti takaya kazahs¬kaya cherta - zavistlivosti» dep tútas qazaq últyn bir synap ótedi. Talghattyng qazaq dep atalatyn tútas bir últqa búlaysha bagha beruge mysqalday da qúqy joq. Býkil qazaqqa «zavistlivosti» - qyzghanshaqtyq, ishtarlyq, kóre almaushylyq tәn degeni ýshin de sol jerde namysy bar bir qazaq otyrsa, ne der edi. Óitkeni qyzghanshaqtyq, ishtarlyq, kóre almaushylyq qay halyqtyng ókilinde de kezdesedi. Ony býtin bir últqa tәn әdet deu óreskel qatelik. Álde ol búl jerde de basqa últ ókilining aldynda, orystildining aldynda ózining qúlminez adam ekenin kórsetip otyr ma? Ony biz bilmeymiz. Biraq eger sol qúlminez onyng boyynda bar bolsa, ony biz býkil qazaqqa tәn minez deuge auzymyz barmaydy. Jәne ol qazaq ataulygha bergen osy bir soraqy anyqtamasyn dәleldeu ýshin bayaghyda Lenindik syilyqqa talasqan I.Esenberlin men N. Dumbadzege qatysty әlde ótirik, әlde ras nemese bireuler әdeyi taratqan, әiteuir qolda naqty deregi joq tek júrttyng auzynan estigen bir әngimeni mysalgha keltire salady. Al orys jazushylar, aqyndar arasyndaghy onday tartystan ondaghan mysal keltiruge bolady. Biraq bir de bir orystyng «ishtarlyq, qyzghanshaqtyq orysqa ghana tәn nәrse» degenin estigen emespiz. Onyng esesine orys ziyalylary (intelliygensiyasy) qúlminezden ada. Óitkeni orys qashannan patsha zamanynda da Kenes zamanynda da qazaqty biylep-tóstep ýirenip qalghan. Bizding tolyp jatqan shonjarlarymyz da, ataqty degen әnshi kempirimiz ben akter shalymyz da «oybay, orysshadan airylugha bolmaydy, men onday hatqa qol qoyghan joqpyn», - dep shyj-byj bolatyny da osy bir qúlminezding az da bolsa bar ekendigin rastamay ma?
Basqa tolyp jatqan mini bar bolsa, bar shyghar biraq qazekem qarasóz ben jyrghaly jyrdan, qysqasy úlaghattylyq pen danalyqtan qúralaqan emes. «Úlyndy úl qyp tәrbiyeleseng úl bolady, qúl qyp tәrbiyeleseng qúl bolady» deydi sol qazaq. Al siz Talghattyng «Vremyanyn» jurnaliysine aitqan myna jan syryn qalay baghalar ediniz? Ol: «Men neghúrlym kóp til, kóp mәdeniyet bilsen, soghúrlym ózine jaqsy der edim. Orysshadan bas tartuda qanday maghyna bar? Adamdar ózine eng ynghayly tilde sóilese, odan qorqatyn eshnәrse de joq. Qazir men orys tilining arqasynda orys baletmeysteri Ivan Fadeevti «Karmendi» shygharu júmystaryna shaqyryp otyrmyn. Mýmkin ózim de Mәskeude Shynghys Aytmatovtyng piesasyn qoyatyn shygharmyn. Eger men tek qazaqsha ghana bilsem, Mәskeude kimmen sóileser edim?
Biz Aygýl Babaeva, Núrlan Abdullin jәne Naghima Esqaliyeva ýsheumiz Mәskeuden úshaqpen kele jatyp oryssha sóilesip keldik»,- deydi ol. Osy jerde keudesinde últtyq namysy bar, ózin tәuelsiz eldin, tәuelsiz últtyng ókilimin deytin bir qazaq kelip Talghatqa: «Sen ghoy, neghúrlym kóp til bilgen ózine jaqsy deysin. Al orystar, әsirese Qazaqstanda túratyn orystar: «kóp til bileyik, Qazaqstanda túramyz ghoy, bәrimiz eng bolmasa qazaqsha sóileyik, ol «ózine jaqsy» dep nege aitpaydy? Sen oryssha bilmesem, Mәskeude kimmen sóileser edim, dep qayghyrasyn. Al mәskeulik orys týgil Qazaqstannyng kez-kelgen auylynda túratyn orys eger qazaqsha bilmesem Almatygha, Astanagha barghanda qalay, kimmen sóileser edim, qazaqsha bilgen qanday jaqsy» dep nege aitpaydy? Bir de bir orystyng Almatydan Mәskeu túrmaq Óskemenge ne Pavlodargha jetkenshe qazaqsha sóileseyik degenin ne sen ózin, ne Núrlan Abdulliyn, ne meyram sayyn oryssha óleng aitatyn Roza Rymbaeva (Aygýl Babaevany qoyshy, ol turaly әngimeni bólek aitarmyz) estip kórdi me eken?». Biraq songhy 20 jyl ishinde qazaqtardyng kóbi sayasatsha aitqanda, kosmopolittenip, nigilistenip, qattyraq aitsaq, mәngýrttenip, «orys¬tar nege qazaqsha sóileui kerek, ózing bir últ arazdyghyn qozdyrushy, әlde terrorist, әlde ekstremist, әlde janaózendik múnayshy bir bәle emessing be?» dep ózine tap beretinder kóbeyip ketti. Al adam boyyndaghy kosmopolitizm, nigilizm, qazaqtardyng eurosentristigi degenning bәri ne ataqqúmarlyqtan, ne kózge týsuge qúmarlyqtan, ne qarabasy ýshin óz últynyng tilinen, salt-dәstýrinen bezuden, ne sauaty tómen, nadandyqtan, jaghympazdyqtan, qysqasy, qúlminezding osynday tolyp jatqan komponentterinen payda bolatynyn kózimiz kórip otyr. Al Talghattyng Kseniyagha «Men Qazaqstannan ózge últ ókilderining ketpegenin qalar edim. Sebebi olar da osy jerdi óz Ota¬nymyz deuge húqy bar» dep búl taqyrypta әngime qozghalmasa da óz-ózinen jәreukelene sóileuin qanday minezge jatqyzar ediniz? Búl da songhy kezde keybir birinen-biri qaghyp alyp, jii aitatyn «danyshpandyghyna» ainaldy. Au, senderge ne bolghan! Basqa últtyng ókilderi kóship ketip jatsa, ózining tarihy Otanyna ketip jatqan shyghar! Ketem degen adamgha qazaq dalasy sening Otanyng ghoy dep sonsha jabysatynday ne kórindi deytin bireu bolsayshy! Joq! Talghat, búdan әri «Mýmkin, bizding keler úrpaghymyz shekaralardy búdan da keneytip (?) (astyn syzyp, súraq qoyghan biz.-M.K), ózara aghylshynsha sóilesetin shyghar» - degen boljam aitady. Búl kóripkeldik pe әlde auyzgha kelgendi aita salatyn paryqsyzdyq pa? Áueli, N.Abdulliyn, N. Esqaliyeva ýsheumiz tek oryssha sóilestik dep janyndaghy orystildi jurnalist әielge sonsha maqtanyp, (әlde qúlminezdenip, jaghympazdanyp) odan endi aghylshynsha sóileuge kóshetin shygharmyz dep, әiteuir óz ana tilinen at-tonyn ala qashudan ótken kelensizdik qayda bar? Óz últyn búlaysha ózgening tabanyna salu basqa qay últta bar eken? Áy, joq shyghar-au.
Býgingi qazaq oilanatyn bir ýlken mәsele bar. Songhy jyldary Qazaqstandaghy keybir oryssha basylymdar, әsirese memlekettik til, qazaqtyng keybir salt-dәstýri, qay dindi ústanatyny turaly qazaqtardyng pikirin súraghan bolyp, nebir zymiyan, nebir súrqiya súraqtar arqyly ishten iritki saludy jiyiletti. Olar búl ýshin kóbine oryssha oqyghan, orystildi qazaqtardy әngimege, súhbatqa tartady. Sirә, olar «tili ekeuding -dini ekeu» ekenin jaqsy bilip alghan boluy kerek. Osy súhbat kezinde Talghattyng oi-órisin de, óresin de bayqap qaldy ma, qaydam, әiteuir, «Vremyanyn» tilshisi Kseniya oghan: «Búdan jiyrma jyl búryn 2012 jyldyng ózinde-aq júrttyng bәri qazaq tilin biletin bolyp shyghatynday kórinetin. Endi mine, ony qatang әdistermen engizu turaly әngimeler tuynday bastady» - dep Talghat jaqqa taghy bir tútanghysh saualdy tastap kep jiberedi. Sodan Tәkeng ony lapyldatyp ala jóneledi. Jaqynda baspasózden ózim biletin bir professordyng «Óz memleketinde ózining últtyq iydeyasyn tudyra almaytyn últ basqa halyqtargha tәueldi bolady. Al iydeya ziyaly qauymnyng arqasynda dýniyege keledi», - degenin oqydym. Ras! Al býgingi ziyaly qauymynnyng aityp jýrgeni myna Talghattikindey, orystildi gazetterge osynday súhbat beretinderdikindey bolsa, ertengi kýning ne bolaryn oilan, qazekem! Oilan, qazaq!
Myrzan KENJEBAY,
Jurnalist
«Týrkistan» gazeti