«Anamyzdyng aq sýtimen boyymyzgha daryghan tilimizdi úmytu – býkil ata-babamyzdy, tarihymyzdy úmytu» dep Bauyrjan Momyshúly aitqanday, últtyq tilimizding úmytyluyna jol bermey, damuyna jaghday jasap, keyingi úrpaqqa múra etip qaldyru - basty mindetimiz. Qasiyetti tildi saqtap, jas úrpaqtyng ana tiline degen patriottyq sezimin oyatu qazirgi jahandanu zamanynda ózekti mәselege ainalyp otyr. Memleketter men halyqtardyng tyghyz qarym-qatynasy әserinen ekonomikalyq, sayasy jәne mәdeny baylanys artuda. Búl kezeng jalpy qogham ishindegi ózgeristermen qatar, mәdeny jәne tildik erekshelikterding de ózgeruin talap etedi. Osy jerde qanday bolmasyn memleketting bәsekege qabilettiligi adamdarynyng bilim dengeyine negizdeledi. Yaghni, adamnyng túlgha bolyp qalyptasudaghy alghysharttary mektepter men mektepke deyingi mekemelerden bastalady. Demek, últtyq nyshanymyzdyng basty belgilerining biri – ana tilimiz de osy faktormen tyghyz baylanysty.

«Anamyzdyng aq sýtimen boyymyzgha daryghan tilimizdi úmytu – býkil ata-babamyzdy, tarihymyzdy úmytu» dep Bauyrjan Momyshúly aitqanday, últtyq tilimizding úmytyluyna jol bermey, damuyna jaghday jasap, keyingi úrpaqqa múra etip qaldyru - basty mindetimiz. Qasiyetti tildi saqtap, jas úrpaqtyng ana tiline degen patriottyq sezimin oyatu qazirgi jahandanu zamanynda ózekti mәselege ainalyp otyr. Memleketter men halyqtardyng tyghyz qarym-qatynasy әserinen ekonomikalyq, sayasy jәne mәdeny baylanys artuda. Búl kezeng jalpy qogham ishindegi ózgeristermen qatar, mәdeny jәne tildik erekshelikterding de ózgeruin talap etedi. Osy jerde qanday bolmasyn memleketting bәsekege qabilettiligi adamdarynyng bilim dengeyine negizdeledi. Yaghni, adamnyng túlgha bolyp qalyptasudaghy alghysharttary mektepter men mektepke deyingi mekemelerden bastalady. Demek, últtyq nyshanymyzdyng basty belgilerining biri – ana tilimiz de osy faktormen tyghyz baylanysty.
Songhy jyldary oblysymyzda mektepter men balabaqshalardyng sandyq ósimi bayqalady. Orys tildi halqy basym Óskemen, Kurchatov, Ridder qalalary men Glubokoe audanynda qazaq tilinde tәrbiyelep, bilim beretin balabaqshalar men toptar ashyldy. Býginde oblystaghy 108 balabaqshanyng 32-si qazaq tilinde tәrbiyelep, 767 orta mektepting 384-i qazaq tilinde bilim beredi. Búl, bilim oshaqtarynyng sandyq ósimi, al, olardyng sapalyq dengeyi qanday? Búl mәsele oblystyq tilderdi damytu basqarmasynyng nazarynan tys qalghan emes. Oblystaghy bilim beretin mekemelerge jýrgizilgen taldau olardyng barlyghynda jaghdaydyng birkelki emestigin kórsetip otyr. Qazaq tilinde oqytyp, tәrbiyeleytin balabaqshalar men mektepterding basym kópshiligi auyldyq jerlerde ornalasqandyqtan olardyng bәrining de derlik ahualy jaqsy dep aitugha kelmes. Jiti zerdelep, ýnile qarasaq basy ashylmaghan problemalary jetip jatyr. Qazaq tilinde oqytatyn oqulyqtar men tanymdyq әdebiyetterding azdyghy, pedagog-mamandardyng biliktiligining tómendigi, olardyng jetispeushiligi tildik ortany qalyptastyruda birqatar keregharlyqtar tughyzuda.
Memlekettik tilde oqytyp, tәrbie beretin mekemelerding sapasy joghary bolsa óz balasyna qazaq tilinde bilim bergisi keletin basqa últ ókilderining de sany kóbeyer me edi? Býginde oblystaghy orta mektepter men gimnaziyalarda qazaq tilinde 270 orys jәne 354 basqa últ ókilderining balalary bilim aluda.
Sonday-aq, tildik ortanyng qalyptasuynda otbasynyng da manyzy joghary. Pedagog-mamannyng qolynan qazaq tilinde sóilep shyqqan qazaqtyng balasy ýiine kelgendegi ata-anasynyng shýldirlegen orysshasynan song búrynghy qalpyna qayta týsedi. Balalaryn qazaq balabaqshasyna bergen jas janúyalardyng túrmystyq qoldanysynda orys tili basymyraq. Áriyne búl jerde tildi bilesin, tildi bilmeysing dep qazaq jastaryn kemsitu, ne bólu turaly oy joq. Bizding basty mindetimiz - qazaqtyng basyn biriktiru, ana tilimizdi damytyp, mәrtebesin kóteru.
Qazaq tilin bilmeytin ata-ana óz balasymen nege qazaqsha sóilespeske? Sóilesu arqyly ana tilin ýirenbeske! Býginde ana tilinde mәdeniyetti sóileytin qazaq jastary barshylyq. Búl birinshi kezekte qazaq tildi bilim ordalarynyng kóbeygendigining nәtiyjesi bolar.
Qazaq tilinde bilim alyp, qazaqsha tәrbiyelengen úrpaq sany jyl sanap ósip keledi. Qazirgi uaqytta oblys mektepterindegi oqushylardyng 54 payyzy memlekettik tilde bilim alyp jatyr. Oblystyng qalalyq jerlerinde 30 myng bala memlekettik tilde bilim aluda. Búdan jaqyn bolashaqta qala halqynyng sanyn qazaq tildi 30 myng jas úrpaqtyng toltyratynyn boljaugha bolady.
Statistikalyq mәlimet-terge sýiensek, songhy jyldary oblystaghy halyqtyng negizgi ósimin qazaq últy berip otyr. Ótken ghasyrdyng 90-shy jyldarynan bastau alghan kóshi-qon ýrdisi býgin de jalghasyn tabuda. Júmys, oqu izdegen auyl jastary óndiristi ortalyqtargha kelude. Aldaghy birer jyldaghy halyqtyng mehanikalyq qozghalysyn zerdelesek, 20 men 35 jastaghy kóshuge dayyn halyqtyng 60 payyzyn qazaq últy qúraydy. Búl ýrdis jaqyn bolashaqta oblystyng óndiristi aimaqtaryndaghy memlekettik tilde oqytyp, tәrbiyeleytin bilim oshaqtaryna degen súranystyng artuyna әkep tireydi. Atalghan mәsele qazaq tilinde oqytyp, tәrbiyeleytin mekemeleri az Óskemen, Semey, Ridder, Kurchatov qalalary men Glubokoe, Zyryan, Shemonaiha audandarynda birqatar problemalargha ainaluy mýmkin.
Jas buyn ókilderi keler jyldary memlekettik qyzmetshilerding qataryn toltyrady. Olardyng qazaq ne resmy tilde sóileui bolashaq memleketimizding sóileu tili bolmaq. Elbasynyng Jarlyghyna sәikes, ótken jyldyng qantarynan bastap oblystyng memlekettik organdary is jýrgizudi memlekettik tilge kóshirgen bolatyn. Býginde oblystyng 9 audan, qalasy qújattardy memlekettik tilde jóneltude. Jalpy memlekettik organdardan memlekettik tilde shyqqan qújattardyng kórsetkishi ótken jylmen salystyrghanda 10 payyzgha ósti. Qújat ainalymynyng qazaq tilinde jýrgiziluine qol soghyp, quanghanmen, onyng ar jaghyna ýnilsek kemshilikterding kóp ekenin kóremiz.
Oblystyq tilderdi damytu jónindegi basqarmanyng jýrgizgen taldau, zertteu júmystarynyng nәtiyjesi birqatar memlekettik organdardyng qújat ainalymyndaghy memlekettik tilding ýles salmaghy tek audarmanyng arqasynda artyp otyrghanyn kórsetti. Memlekettik organdardaghy memlekettik qyzmetshilerding 76 payyzyn qazaq últynyng ókilderi qúraghanymen, olardyng 40 payyzy memlekettik tilde qújat dayynday almaydy.
Memlekettik basqarugha qazaq tilin engizu ýshin eng aldymen memlekettik qyzmetshilerding memlekettik tildi mengerui qajet. Osy maqsatta býgingi kýni oblysta 7 audandyq, qalalyq jәne bir oblystyq memlekettik tildi oqytu ortalyghy qúrylyp, júmys istep jatyr. Sonymen qatar oblys túrghyndarynyng týgeldey memlekettik tildi mengeruine jaghday jasau maqsatynda tilderdi damytu jónindegi basqarma auyldyq jerlerde jergilikti әkimdikter men mektepterding janynan memlekettik tildi oqytu ýiirmelerin úiymdastyruda.
Jalpy oblystaghy memlekettik til sayasatynyng jýrgizilui aimaqtaghy demografiyalyq jaghdaydy eskere otyryp, jýzege asyryluda. Halyqtyng kóbengi men azangy, kóship-qonuy qoghamdaghy sayasiy-әleumettik jәne ekonomikalyq jaghdaygha, onyng shiyelenisti ne ornyqty boluyna әser etushi basty qúbylystardyng biri bolghandyqtan, onyng baghyt-baghdaryn anyqtap, ahualyn taldap, jaqyn bolashaqtaghy jaghdayyn boljau auaday qajet. Ásirese, kýrdeli geosayasy túrghysymen erekshelenetin Shyghys Qazaqstan oblysy ýshin búl mәselening manyzy zor. Ana tilimizding mәrtebesin kóterip, túghyryna qondyru, últtyq sayasatty jýrgizu últ sanynyng artuymen jәne onyng qúramyndaghy ózgeristermen tyghyz baylanysty. Qazaq demografiyasynyng ahualy jaqsarsa, tilimizding de mәrtebesi kóterileri anyq. Keleshek úrpaqtyng tilin ana tilinde shygharyp, óz Otanynyng patrioty bolatyn túlgha qalyptastyru - memleketimizding býgini men bolashaghy, iygiligi men gýldenip-kórkeiyi!

Azamat TEMIRBEKOV,
oblystyq tilderdi damytu jónindegi basqarmanyng bas mamany
«Didar» oblystyq gazeti (ShQO)