-  Jarasbay Qabdollaúly, tórtinshi shaqyrylym deputattarynyn, jurnalisterding siz turaly pikirleri óte jaqsy. Aytar jerde tosylyp qalmaghanynyzdy bilemiz. Sóite túra besinshi shaqyrylym tizimine enbediniz? Til men dilding janashyrlary, jalpy últtyq mәselelerdi kóp kóterip, erekshe «kózge» týskender qatardan shyqqan synayly? Búghan ne aitar ediniz?

-  Dәl osylay bir jaqty tújyrym jasau dúrys emes shyghar. Óitkeni, jii aityp jýrgenimdey, Parlamentting qúramy saylau sayyn janaryp otyrugha tiyis. Saylau sayyn elimizding eng jogharghy ókiletti organyna jana buyn, jana kózqarastaghy adamdar kelip jatsa, búl - quanarlyq qúbylys. Qazir janadan saylanghan mәjilisting qúramy turaly, ondaghy azamattar jayly bir jaqty pikir aitugha erterek dep oilaymyn. Sebebi kelip jatqan azamattardyng ishinen de eldik, últtyq mýddeni qorghaytyndar, til men ózge de qúndylyqtarymyzgha qatysty týiindi mәselelerdi kóteretinder shyghatyny sózsiz.

-  Parlamentte otyrghanda halyqtyng sózin aita aldym dep oilaysyz ba?

-  Jarasbay Qabdollaúly, tórtinshi shaqyrylym deputattarynyn, jurnalisterding siz turaly pikirleri óte jaqsy. Aytar jerde tosylyp qalmaghanynyzdy bilemiz. Sóite túra besinshi shaqyrylym tizimine enbediniz? Til men dilding janashyrlary, jalpy últtyq mәselelerdi kóp kóterip, erekshe «kózge» týskender qatardan shyqqan synayly? Búghan ne aitar ediniz?

-  Dәl osylay bir jaqty tújyrym jasau dúrys emes shyghar. Óitkeni, jii aityp jýrgenimdey, Parlamentting qúramy saylau sayyn janaryp otyrugha tiyis. Saylau sayyn elimizding eng jogharghy ókiletti organyna jana buyn, jana kózqarastaghy adamdar kelip jatsa, búl - quanarlyq qúbylys. Qazir janadan saylanghan mәjilisting qúramy turaly, ondaghy azamattar jayly bir jaqty pikir aitugha erterek dep oilaymyn. Sebebi kelip jatqan azamattardyng ishinen de eldik, últtyq mýddeni qorghaytyndar, til men ózge de qúndylyqtarymyzgha qatysty týiindi mәselelerdi kóteretinder shyghatyny sózsiz.

-  Parlamentte otyrghanda halyqtyng sózin aita aldym dep oilaysyz ba?

-  Ózime ózim bagha bergenim qalay bolar eken?! Jasaghan tirligim elding kóz aldynda ghoy.  Shamam kelgenshe, halyqpen jii kezdesip, talap tilekterin, oilaryn bilip otyrugha tyrystym. Aymaqtargha shyqqan sayyn, әsirese, shalghayda jatqan qazaq auyldaryna baryp, jaghdaylaryn kózimmen kórip, mәjilisting qabyrghasynda kóterip jýrdim. Jeke mәselelerimen kelgenderdi de esikting syrtynan qaytarghan kýnim bolghan joq, bәrine qolymnan kelgenshe kómektesuge tyrystym.

-  Shynynyzdy aitynyzshy, Mәjiliske qayta saylanugha ýmitiniz boldy ma?

- Men búryn da aitqanmyn. Taghy qaytalaymyn.  Qaytkende de Parlamentte qalugha tyrysyp, talpynys jasap, anda- mynda jýgirgen joqpyn. Jaratylysym sonday. Onyng ýstine men bizding elimizdegi saylau jýiesining únghyl-shúnghylyn bir adamday bilemin. Sonau kenes zamanynan beri saylau dodasyna qatysyp kelemin.Kezinde qalalyq kenestin,odan keyin oblystyq mәslihattyng deputaty bolyp saylanghan kezderim boldy. Mәselen,1994 jyly (ol bir demokratiyanyng dýrildep túrghan kezi edi ghoy) tórt ýmitkerding arasynan top jaryp, oblystyq mәslihattyng deputaty mandatyn iyelendim. Ýnsiz otyrghan joqpyn, tughan tilimizge, jalpy últ mýddesine qatysty mәselelerdi jii kóterip, kózge týstim. Sol kezde Soltýstik Qazaqstan oblystyq mәslihatynda qazaqsha sóileytin men ghana edim. Ilespe audarma bola qoymasa da, búl jaqqa da bir Sherhan kerek shyghar dep, qazaqsha sóileuden tanbadym. Keyin ilespe audarma engizildi. Áli esimde,qazaqsha sóilep túrmyn, zaldaghylar - deputattar, audandardyn, oblystyq úiymdardyn  basshylary, bәri qúlaqtaryna tyndaytyn qúraldaryn ilmey, siresip otyr. Qazaq tilin mensinbey otyr. Álgilerding tughan tilimizge múryndaryn shýiirgenderi namysyma tiygeni sonshalyq, bәrin úmytyp, negizgi aitayyn degen oiymnan auytqyp, aldymda otyrghan biylik ókilderin shetinen synay bastadym. Ol kezde kemshilik degen ayaq alyp jýrgisiz edi ghoy. Audarmashy Ashat degen azamat, marqúm óte bilimdi jigit edi, mening sózime tipti ekpin berip jiberdi. Sodan keyin men minbege kóterilsem, bәri japa-tarmaghay aldarynda túrghan qúraldaryn qúlaqtaryna ile bastaytyn boldy. Múny maqtanayyn dep eske alyp otyrghan joqpyn... Kelesi saylauda deputattyqqa ótkizbey tastady. Sondyqtan men ýshin múnday jaghday tansyq dýnie emes.     

Qazir bәrin partiyanyng basshylyghy, әkimder sheship jatyr ghoy. Búl negizinde dúrys emes. Olay deytinim, partiyanyng óz ishinde bәsekelesu mýmkindigi bolmay qaldy. Bolashaqta partiyalyq tizim arqyly ghana emes, bir mandatty okrugterden de saylanugha jol ashu kerek. Búdan parlamentting mәrtebesi óspese, kemimeydi.

- Su ishken qúdyghynyzgha týkirmeytininizdi bilemiz. Alayda «Núr Otannyn» atynan mandat alghandardyng ishinde kimderge senim artasyz?

- Meninshe mәjiliske kelip jatqandardyng deni óz enbekterimen tanylghan azamattar. Ár salada. Olardyng júmysyna aldaghy kýnder - tarazy. Al ózim biletin, jaqyn aralasqan bir komiytette bolghan deputattar arasynan qayta saylanghan jazushy Aldan Smayyldy erekshe ataghym keledi. Til, últ mәselesinde ýnsiz qalghan emes. Tabandylyghymen de erekshelenedi. Osynday qasiyetter Rozaqúl Halmúradovqa da tәn. Ol kisi de memlekettik tilge qatysty, basqada ótkir mәselelerdi kóteruden tanbady. Óz pikirin bildirude eshkimnen jasqanbady. IYsimbaeva Gýlmira da ózin bilim salasynda ýlken tәjiriybe jinaqtaghan bilikti maman retinde kórsete bildi.  Ramazan Sәrpekov, Jaqyp Asanov, Shavhat Ótemisov, Aygýl Solovieva, Núrtay Sabiliyanov... Ayta bersem, osynday azamattargha senimim zor. Janadan saylanghandardyng arasynan da bilikti de, bilimdi kisiler shyghary anyq. Abay Tasbolatov, Janat Jarasov, Orazgýl Asanghazy, Baqytbek Smaghúl syndy azamattar óz sózderin aitugha tiyis.

-  Parlamentke kezdeysoq kelip qalghandardy kóziniz shalmady ma?

-  On sausaq birdey emes qoy,onday adamdardyng da bar ekenin joqqa shygharugha bolmaydy.

-  «Aqjol» partiyasynyng qanday úranmen saylaugha qatysqanyn el biledi. Nәtiyjesi sizding kónilinizden shyqty ma?

- «Aqjoldyn» úrany elim, últym degen azamattardy eleng etkizgeni ras. Sóitip el tanityn azamattardyng birazyn sondarynan ertip aldy.  Alayda, sol ziyaly qauymnyng birde bireui tizimge ilikken joq. Osy jerde oilanatyn mәseleler bar siyaqty.

- Parlamentting ishki jýiesi, atqaratyn funksiyalary sizge tansyq emes. Degenmen kóppartiyaly Parlamentting zang ayasynda nemese basqa da sayasy kózqarastarynda bolsyn, pikir qayshylyqtary tuary sózsiz. Óziniz de bilesiz, Parlamentte «Núr Otannyn» ýles salmaghy orasan. «Kóp qorqytady,tereng batyrady» demekshi, mýsheleri az partiyalardyng «jalghyzdyng ýni, jayaudyng shany» shyqpaytynyn kórsetip jatsa, múnyng aty ghana kóppartiyaly bolyp qalmay ma?

- Mynany este ústaghan abzal. Jas memleket bolghannan keyin zang shygharushy organymyz da jana-jana ayaghyn qaz basyp keledi. Osy túrghydan qaraghanda, kóppartiyaly Parlament jaqsylyqtyng nyshany. Kezinde Parlamentting qúramynda kóp partiyanyng ókilderi bolu ýshin, negiz jasap, tiyisti zandardy qabyldadyq. Endi minekey, sol zandar boyynsha saylau ótkizilip, Parlamentke eki partiya emes, ýsh partiya kelip otyr. Áriyne, bәri birden biz qalaghanday bolmauy mýmkin. «Kósh jýre jýre týzeledi» emes pe? Erteng basqa partiyalar da qara kórseter sәt tuady. Al býgingi saylanghan partiyalar ózderining oilaryn, ústanymdaryn aityp, Parlamentting ishki júmysyna janasha bir serpin әkeledi dep oilaymyn. Meninshe, saylanghan partiyalar jan-jaqqa tartpay, әrqaysysy óz betterinshe týie aidamay, kez kelgen mәseleni talqylaghanda, eng aldymen últtyq mýddeni, Qazaqstan halqynyng bolashaghyn oilaulary kerek. Solardyng qolaylaryna keletin mәselelerdi aita bilse, qúba-qúp. Biz bolghan bir partiyaly Parlamentte de, týrli kelispeushilikter oryn alyp jatatyn. Soghan qaraghanda, kóp partiyaly Parlamentting kóterer jýgi auyr. Múnda týrli kózqarastaghy adamdar keldi. Taghy bir aitqym keletin nәrse, bar mәsele partiya atynan týsken deputattargha baylanysty emes. Búl jerde Parlamentting rólin kóteru kerek.

- Týsinikti bolu ýshin tarqatynqyrap aitsanyz?

- Áli de bolsa mәjilisting roli tómen. Oghan keltiretin mysaldar jetip artylady. Tipti kóp. Bir ghana mysal. Jaqynda senat teleradio turaly zang qabyldady. Sonda bir bap bar. Qatigezdikti, zorlyq zombylyqty nasihattaugha tyiym salynady degen. Búl jana norma emes. Ata zanymyzda túr. Odan keyin biz BAQ turaly zangha ózgerister men tolyqtyrular engizdik. Sonda da osy normany qarastyryp, engizdik. Ókinishke qaray, onyng bәri oryndalyp jatqan joq. Ony baqylaytyn, oryndaluyn talap etetin Parlamentte qúziret joq. Mysaly ýkimet saghattary ótedi. Alayda tiyimdiligi tómen. Talay ret aittyq ta. Oghan kelgen ministrler nemese ministrlerding orynbasarlary istep jatqan júmystaryn tizbelep aitady, olargha deputattar tarapynan týrli súraqtar qoyylady. Sonymen bar mәsele bitedi. Shyghyp jatqan nәtiyje shamaly. Meninshe, búl dúrys emes.    Barlyghyn baqylaytyn, súrau salyp otyratyn Parlamentting qolynda tetik boluy kerek.

-  Oghan ne kedergi?

- Búl jerde aitylugha tiyis mәsele, zandardyng jobalaryn Parlamentke ýkimet úsynady. Sondyqtan barlyghyn dayyndap әkeledi de Parlamentte jandaryn salyp qorghap, deputattardyng qatysuymen talqylaydy. Men oilaymyn,  Parlament zang shygharushy organ bolghandyqtan zandardyng basym kópshiligin ózderi jasauy kerek. Búl degen ózi jasap, ózi  talqylap, ózi qabyldau degen sóz. Áriyne, ýkimetting ókilderi qatysady. Ýkimet zandy óz qyzmetterine, jaghdaylaryna beyimdep jasaydy da, kóptegen normalary deputattardyng kónilinen shygha bermeydi. Ásirese, shyghyndy normalar qabyldanbay jatady.Ýkimet adamdary shyghyndy norma dese, azar da bezer bolyp, qúlaqtaryna qol apartpaydy. Sonyng bәri qarjynyng jetispeushiliginen bolyp jatqan joq. Elimizde jyl sayyn qyruar qarjy iygerilmey jatatyny jasyryn emes. Mening oiymsha, qazir Parlamentting qúramynda myqty-myqty zangerler otyr. Qyzmetkerler jetkilikti. Deputattardyng qúramy da iriktelinip alyndy. Sol sebepti keybir zandardy ózderi úsynyp, ózderi talqylap  jatsa, jaghday basqasha bolar edi.

-  Osy jerde mynaday zandy súraq tuady. Negizi Parlamentke qay salanyng mamandary barghan dúrys?

- Sóz joq,bilikti zangerler boluy kerek. Áriyne, qazirgidey jaghdayda ekonomikany jaqsy biletin, ozyq tehnologiyagha, innovasiyalyq jobalargha jýirik azamattargha oryn tabylghany jón. Degenmen,osylarmen ghana shektep tastay almaysyz.

- Jogharyda óziniz aitqan «Aqjoldan» saylanghandardyng deni kәsipkerler. Sóz ben isting arasynda alshaqtyq bolatynyn ziyaly qauym endi týsinip jatqanday?

- Ol partiya turaly kesip-piship eshtene aita almaymyn. Saylau turaly zangha sәikes olar ózderining baghdarlamalaryn úsyndy, júmystaryn ótkizdi. Sosyn partiyalyq tizimge engizilgen adamdardan ózderi iriktep aldy. Búl partiya basshylyghynyng isi. Oghan eshkimning aralasugha qúqy joq. Biraq mening kónilimnen shyqpay jýrgeni, «Aqjol» partiyasy basynda «Biz alashtyng tuyn kóterip shyghamyz. Á. Bókeyhanovtardyng izbasary bolamyz» dep halyqqa ýndeu tastaghanan keyin, iriktelgen qúramda da ziyalylardyng bolghany dúrys edi degen pikirdemin. Óitip halyqty aldap keregi qansha? Odan da ashyq týrde biz  kәsipkerlikti qoldaytyndardyng partiyasymyz dep aitqanda, «Qúda da tynysh, qúdaghy da tynysh» bolatyn edi. Anau saylanghan kәsipkerlik qúrylymdardyn  basshylary alashtyng sózin sóileydi dep aita almaymyn.   

- Osymen sabaqtas, tamyrlas bir súraq. Deputattyq saualdy az joldaghan joqsyz. Solardyng nәtiyjesin aita ketinizshi?

- Ýlken-ýlken ózekti mәseleler deputattar tarapynan ýnemi joldanyp jatady. Ókinishke qaray, solardyng qaytarymy kónilden shyqpaydy. Alynghan jauaptargha qanghattanyp otyrghan deputatty óz basym kórgen emespin. Deputattyq saualyma ong sheshim taptym degender neken-sayaq. Deputattardyng rolin kótermesek, osylay jalghasa bereme dep qorqam. Jalpy deputattardyng mәrtebesin kóteru kerek degen oy osydan baryp tuyp otyr. Eger deputattyng mәrtebesi shyn mәninde joghary bolsa, saualdar men talaptardyng eshqaysysy jauapsyz qalmas edi. Jýrdim-bardym qaraytyndargha túsau salynyp, jýiege týser edi. Jasyratyny joq, keybir saualdargha ministrlikting tómengi buyndaryndaghy qyzmetkerleri jauap dayyndaydy, oghan joghary basshylar qaramastan qol qoya salatynday kórinedi.

-  Óziniz de bilesiz, jeti payyzdan astam dauysqa «Aqjol» men «Komunistter» ghana iyek artty. Ózderine senimderi zor bolghan «Auyl» men «Ádilet», «Azat» pen «Patriottar» shang qapty. Búrynghy deputat, tәjiriybeli jurnalist retinde oiynyzdy bilsek?

-  Búryndary da talay ret aitqanmyn,  búl arada eshqanday syr joq. Jalpy, bizdegi «Núr Otannan» basqa partiyalar halyqpen jýieli týrde júmys jýrgizip kele jatqan joq. Mening bayqauymsha, olar saylau kezinde ghana tóbe kórsetedi. Saylau kezinde ghana әlgindey partiyalardyng bar ekenin halyq kóredi. Negizinde, partiya qúrghannan keyin olar biylikke talasulary kerek. Ejelden qalyptasqan әlemdik tәjiriybede bar nәrse búl. Bizding partiyalardyng auyzdarynan eldi elendeter sózder shyqpaydy. Partiyany qúrdy, júmys istep jatyr. Ol partiyany nege qúrghandaryn keybir partiya ókilderi ózderi de bilmeydi, Saylau kezinde Parlamentting qúramynda bolu bile-bilgenge biylikke iyek artu. Olar әlgindey jýieli júmys jýrgizbegennen keyin halyq olardy bilmeydi, qoldamaydy. Kóptegen partiyalardyng jergilikti jerlerde, aimaqtarda úiymdary joq. Almaty da, Astanada boluy mýmkin azghantay adamdary. Mine, sonyng nәtiyjesin saylaudyng barysy kórsetti. Key partiyalardyng eshqanday qoldaugha ie bola almay otyrghanyn osynyng saldary. Álsizdikterin bireuden emes, ózderinen kóruleri kerek. Keleshekte osylardan sabaq alsa iygi. Biylikten ýmiti bar kez kelgen partiya búqara halyqpen jandy júmys isteudi ýirensin. Myqty-myqty baghdarlamalarmen eldi ózine tartsyn. Kim kedergi. Ol joq qoy...

-   Partiyalar arasyndaghy aitys-tartysqa kózqarasynyz?

-  Partiyalardyng arasyndaghy dau-damay jýiesizdikting bastauy. Orta jolda keybirining dodada shyghyp qaluy da kezdeysoqtyq emes. Bayqaghanym, olarda qalyptasqan sabaqtastyq, ytymaqtastyq joq. Áytpese, «Ruhanyattaghy» jigit keldi de partiyanyng tizginin qolyna aldy. Búryn eshkim estimegen, bilmegen, kerek deseniz tanymaydy da ony. Partiya ókili meninshe, isi men bedelimen biyik boluy kerek qoy. Osynday isting arty  aqyr ayaghynda orgha jyghyp jatatynyn kórdik. Key azamattar bir partiyadan bir partiyagha kóshe salady. Tanqalasyn. Búl da bolsa bizding әli kýnge sayasy alandaghy sauatsyzdyghymyzdyng bir kórinisi. Ústanymymyzdyng әlsizdiginen de habar beredi.  Jalpy men ózim olardy partiya dep sanamaymyn.

- «Núr otannyn» eki jaghynda qos qanatynday bolyp otyrghan alashtyng jolyn quushy «Aqjol» men alashtyng týbine jetken «Kommunisterdi» kóz aldynyzgha qalay elestetesiz?

-  Eki partiyany da kinәlaudan aulaqpyn. Olar júmys jýrgizdi, berilgen mýmkindikterdi dúrys paydalandy. Sóitip Parlamentke keldi. Meninshe, olardy qoldau kerek. Basqa partiyalar osyny týsinip, aldaghy uaqytta erterek qamdanugha tyryssa jaqsy bolar edi. Jastar jaghy kommunisterdi bilmegenimen, eresekter úmyta qoymaghany anyq. Songhy jyldary qanshama jazylghanymen, Alashty  jastar tereng biledi dep maqtanugha erte. Al әli kýnge kenestik dәuirdi ansaytyndar bar ekeni Kommunistik partiyanyng top jaryp kelgeninen kórinip túr emes pe? Degenmen ózim Kommunisterding baghdarlamasyn da, ústanymyn da qoldamaymyn.

- "Janaózen oqighasynan keyin «Núr Otannyn» bedeli tómendeydi", - dep bal ashqan sayasy sarapshylardyng boljamy teriske shyqqanday? Osyghan sizding kózqarasynyz qanday?

- Janaózen - bar qazaqtyng qasireti.Oghan kinәliler jazasyn alugha tiyis. Múnday oqighanyng endi qaytip qaytalanbauyn býkil halyq tilep otyr. Biz oghan әli talay ret oralamyz. Al dәl qazir belgili bir tújyrym jasaugha erteme deymin.

- Saylau barysynda uәde bergishter kóbeyetinin kórip jýrmiz? Búghan ne aitar ediniz?

- Anany býitemiz, mynany sóitemiz deushiler saylau barysynda kóp boldy. Kommunister de biraz jelpindi. Oppozisiya da biraz jerge baryp qaytty. Solargha senip qalatyn halyq kóp qoy. Mysaly, bir partiya benzinning bir litri qyryq tenge bolady dep saldy. Shyndyghyna kelgende, olardyng ýiip-tógip jatqandary Parlamentke tirelip túrghan mәseleler emes.  Parlament - zang shygharushy organ. Al naryqtyng óz talaptary bar. Osynyng bәrin eskermey qúr dauryghugha bolmaydy.

- Tórtinshi shaqyrylymdaghy deputattar arasynda til mәselesin kýn tәrtibinen tastamay kóterip otyrghandardyng arasynda siz de boldynyz. Alayda týri qonyr bolghanymen tili shúbar mәjilisimender óre týregelip qolday ketken joq. Degenmen key sarapshylardyng sózine sensek, qazaqylyqtyng iysi shyghatyn  tórtinshi shaqyrylymmen jylap kórisetin tәrizdimiz?

- Memlekettik til mәselesi kýn tәrtibinen týspeuge tiyis. Jinalystardy, otyrystardy memlekettik tilde ótkizuge, deputattardyng memlekettik tilde sóileuine Parlamentte bar jaghday jasalghan. Audarmashylar saqaday say. Ilespe audarma dayyn. Jabdyqtar jetkilikti. Tek búl arada azamattardyng jeke jauapkershiligi jetispeydi. Sosyn talap az.

-  Qanday talap bolghany dúrys?

- Deputattardyng ózderi bir - birine talap qoya bilse. Tilding janashyrlary otyr ghoy sol arada. Aytulary kerek. búl Qazaq elining Parlamenti, múndaghy negizgi til memlekettik til dep. Ol arada ózim de boldym, halyq ta kórip jýr, memlekettik tilde sóilemeytin, sóilegisi kelmeytin qandastarymyz otyr. Solargha talapty kýsheytu kezek kýttirmeytin mәsele. Olardy: "Sen memlekettik tildi bilmeysin!", dep Parlamentten shettetip tastay almaymyz ghoy. Onyng bәri uaqytpen keledi.  Til janashyrlary Parlamentte tildi bilmeytinder kóp otyr dep búghyp qalmay, til mәselesin ótkir qoyyp, kóterip otyrugha tiyis. Búl - últyn sýietin azamattardyng mindeti. Tilge kelgende ayanyp qalmau kerek.  Qamshylap otyru kerek qalghyp ketkenderdi.

-  Mysaly, el preziydenti bolu ýshin memlekettik tildi bilu talap etiledi. Onda qúzyrly organnyng biri sanalatyn Parlamentting deputattaryna sonday talap nege qoyylmasqa?

-  Onday pikirler aitylyp jýr ghoy. Ol negizsiz emes. Shyn mәninde oryndy talap. Bizding Parlamentti memlekettik tilde jýz payyz sóiletu qiyn bolyp túr. Jiyrma jylda qyruar sharua bitirgenimizben, toqmeyilsiytin jayymyz joq. Sondyqtan deputat bolam, memleketting joghary ókiletti organynda qyzmet isteymin degen adam tildi mengerui kerek, belgili bir dengeyde. Demek,olardan emtihan alyp jatsa artyqtyghy bolmas edi. Oghan da týbinde keletin shygharmyz dep oilaymyn. Alayda, ózim júrt aityp jýrgen osy pikirdi jaqtaymyn.

-  Petropavldyng bayyrghy atauyn qaytaru turaly deputattyq saualynyz el esinde. Qaugha tiygen órttey sharpyghany sonday qoghamdyq pikir tughyzdy. Sol-aq eken, joghary palatadaghy jerlesiniz Tasbay Simambaev sizben sóz jarystyrdy. Odan beri de birshama uaqyt ótti.  Keshe ghana saylanghan әkim Erlan Aryn bir sózinde Pavlodardyng eski atauyn qaytarugha qarsy emespin degen oidy aityp qalypty.

-  Búl ýlken mәsele. Petropavl men Pavlodargha qatysty Elbasynyng naqty aitqan sózi de bar. «Kórshimiz Reseyde bayyrghy tarihy jer ataularyn qaytaryp jatyr ghoy. Mysaly, Leningradty, Stalingradty ózgertti. Olar sóitip jatqanda bizge de múnday mәselede tys qalugha bolmaydy». Shyn mәninde onomastika mәselesin sóz etkende, jer-su ataulary men orman toghaylarymyzdyng ejelgi attary eskeriluleri kerek. Óitkeni ,bәri de tariyh. Solardy birte-birte qaytarsaq, kóp mәselelerdi shesher edik. Onomastikany  til mәselesimen qatar qoyamyn. Sebebi, ekeui bir-birinen ajyramaydy. Tong jibimey jatyr. Búl neni kórsetedi?  Otarlau búghauynan әli tolyq tazarmaghanymyzdy, bәlen jyl bodandyqta bolghanymyz sanamyzdan ósher emes. Jasqanshaqtyq, iyilgishtik qanymyzgha singeni sonday, odan arylu onaygha soqpay túr. Bar mәsele osynda. Biylik basynda otyrghan azamattar ózderi bas bolyp qorqaqtaydy. Búryndary da aitqanmyn, múnday kýrdeli mәselelerdi әkimderding qúzyryna beru dúrys emes. Múnday mәseleni ýkimettik dengeyde sheshu tiyimdi. Joghary jaqtan. Onomastika mәselesin audan, oblys әkimderi sheshe almaydy. Zandargha tiyisti ózgertuler engizip, jappay joghary jaqtan sheship otyru kerek eldik mýddeni eskerip.

-  Júmysqa ornalastynyz ba, agha?

- Áli ornalasqan joqpyn. Songhy eki ay qarbalas boldy ghoy. Saylaudyng ótuin, biylik tarmaqtaryndaghy auys-týiisterding boluyn kýttim. Elbasynyng aitqan sózi bar ghoy: «Deputattardy júmysqa ornalastyramyz» degen. Sol jayynda tapsyrma da bergen bolatyn. Sondyqtan oilaymyn, mening mamandyghyma sәikes, qabiletime sәikes bir júmys tabylatyn shyghar dep. Enbek jasynda bolghannan keyin júmys isteu kerek.

- Siz kәsiby jurnalissiz? Qoghamdaghy bolyp jatqan kez-kelgen mәselege ýn qosyp kelesiz? Keleshekte ne jazu oiynyzda bar? Maghjan әlemin zerttegen dýniyeleriniz tyng derektermen tolyqty ma?

- Kónilde týrli oilar bar. Olardy kezi kelgende aita jatarmyn. Al  Maghjandy qansha aspandatqanymyzben, әli tanyp bolghan joqpyz. Maghjandy bilmeytinder qoghamda tolyp jýr. Sony eskerip Qyzyljarda jýrgende «Maghjan» degen jurnal shygharghan edik. Qarjynyng azdyghynan ol keyin shyqpay qaldy. Orayy kelse, sol jurnaldy Astanada  jalghastyryp shygharsam degen oiym bar. Maghjan  - Alash balasyna ortaq úly túlgha. Jalpy Maghjandy zerttep, jazyp jýrgender az emes. Tyng derekter de tabylady izdegen adamgha. Juyrda Maghjanmen birge týrmede otyrghan kisining nemeresi maghan qyzyq әngime aitty. Atasy bilimdi molda kisi bolypty. Qughyn-sýrginge úshyrap sottalghan. Sol atasy qaytqanda nemeresi ýlkenderding aituymen jinaghan diny kitaptarymen qúrandaryn basqa da qaghazdaryn birge qoyypty. Artynan arapsha jazylghan qaghazdardy qarap otyrghanda,   marqúm qariya Maghjannyng ólenderin arapshagha audaryp oqyp otyrghan bolyp shyghypty.  Sóitip qoljazba ólenderding kóbin atasymen birge jer qoynyna kómip tastaghan eken nemeresi. Osynday әngimeni aitty maghan. Oghan senerimizdi de, senbesimizdi de bilmey qaldyq. Búl Maghjannyng әli oqyrmangha jetpey jatqan jyrlary bar ekenin kórsetip túr.

- Kóp óte qoyghan joq gazet jurnal betterinde Bauyrjan atamyz Sibirde jýrgende Maghjandy kóripti. Onymen sóilesipti degen «tyng derekter» oqyrmandy eleng etkizdi. Osydan ne habarynyz bar?

-Óz basym oghan sengen joqpyn. Maghjandy zerttep jýrgenimde Maghjandy biletin, kórgen adamdarmen sóileskenmin. Maghjannyng Qaharman degen aghasynyng balasy Ghadilsha oqyghan toqyghany mol, soghysqa qatysqan  adam edi. Odan keyin Hamza Abdulin degen aqyn agha da Maghjan jayly kóp biletin. Sol kisiler maghan onday әngimeni aitqan emes. Estigen bolsa aitar edi. Al eger múnyng bәri shyn bolsa, Bauyrjan batyr ony aityp jazyp qaldyrar edi. Sebebi Baukende Maghjannyng ólenderin sýiip oqyghany ózining esteliginde aitylady. Eshteneden qaymyqpaghan batyr adam Maghjandy kórgenin aitudan qoryqty degenge eshkim senbes.Eng bastysy naqty derek joq qoy. Bos sózge kim senedi.

- Maghjan Alashshyl aqyn. Oghan sóz joq. Alayda tarihy derekter onyng qanshalyqty Alash partiyasyna enbek sinirgenin kórsetip bere aldy ma?

- Maghjan Alash partiyasynyng júmysyna belsene aralasqan. Ol jayynda búltartpas tarihy qújattar jeterlik. Jinalystaryna, bas qosularyna qatynasqan, basqaru organdaryna kirgeni jóninde de mәlimetter bar. Maghjannyng bolmysynan kórinip túr ghoy, alashshyl ekeni. Qúryltaylargha ózi qyzmet etken aimaqtardan qatynasqany turaly derekter taptyq.

-  Búl jóninde nege kóp aitylmaydy?

- Ol ýshin Maghjandy nasihattau kerek. Áli de balghyn úrpaqtyng sanasyna siniruimiz kerek. Maghjan, Maghjan degenimizben ony kókke kótere almaymyz. Alghash Maghjan aqtalghanda kóp jazyldy. Dәl sondaghyday әli kýnge zerttelip jazylghan joq. Keyingi uaqyttary jazylghandar birinen biri kóshirgendey óte úqsas. Tolyqqandy zertteu jaghy kemshin. Taldap tereng jazghandar da kezdesedi. Alayda kóp zerteushiler bir qalyptan shyqqanday sýrleude jýr. Maghjandy tanu ýshin alash balasyna әli kóp izdenu kerek ekeni osydan-aq belgili.

- Súhbatynyz ýshin rahmet!

Ángimelesken - Mart OJAN
«Abay-aqparat»