Halyqtyng ótken ómiri jalpyqoghamdyq mәni bar tәjiriybe retinde qorytylyp, belgili bir dәrejede últ iygiligine asqanda ghana qúndylyqqa ainalady. Onsyz ótken tarih qysyr әngime ghana. Eger biz Alash qozghalysyn últ tarihynda erekshe orny bar qúbylys retinde ghana baghalaumen shektelsek, onda biz ony týsine almaghan úrpaq bolyp shyghar edik.
Bizge býgin jalpyúlttyq dengeyde qorytylyp jalpyúlttyq dengeyde iygerilgen, yaghny últtyq dýniyetanym men ústanymnyng irgetasy mindetin atqara alatyn tarih qajet. Al Alash qozghalysy sol dýniyetanymdyq tarihtyng ózegi. Óitkeni Alash halqymyzdy besiginde terbetip, eseyip at jalyn tartyp mingende boyyna kýsh-quat jәne senim bergen - últtyq iydeya. Alash - últtyng ózin bólinbes tútas jer, yaghny territoriya retinde sezinui. Alash - últtyng aspan asty, jer ýstinde óz orny bar el retinde óz enshisi men ýlesin anyqtau haraketi.
Osydan tura toqsan jyl búryn Álihan Núrahmetúly Bókeyhanov bastaghan qazaq sayasy toby Uaqytsha ýkimet ústanymyn qoldap bolisheviktermen ymyrasyz egeske týsti. Sonday-aq búl alyp imperiyanyng sayasy ómirindegi kezekti bir kiykiljinning kórinisi emes-tin. Qazaq sayasy úiym qúryp imperiya ómirin, onyng qúramyndaghy qazaq últynyng ómirin reformalau arqyly týbegeyli ózgertudi jaqtaytyn baghdarlamalyq negizi bar jol úsyndy. Búl qazaq tarihynda búryn bolmaghan, orasan zor manyzy bar jana qúbylys edi.

Halyqtyng ótken ómiri jalpyqoghamdyq mәni bar tәjiriybe retinde qorytylyp, belgili bir dәrejede últ iygiligine asqanda ghana qúndylyqqa ainalady. Onsyz ótken tarih qysyr әngime ghana. Eger biz Alash qozghalysyn últ tarihynda erekshe orny bar qúbylys retinde ghana baghalaumen shektelsek, onda biz ony týsine almaghan úrpaq bolyp shyghar edik.
Bizge býgin jalpyúlttyq dengeyde qorytylyp jalpyúlttyq dengeyde iygerilgen, yaghny últtyq dýniyetanym men ústanymnyng irgetasy mindetin atqara alatyn tarih qajet. Al Alash qozghalysy sol dýniyetanymdyq tarihtyng ózegi. Óitkeni Alash halqymyzdy besiginde terbetip, eseyip at jalyn tartyp mingende boyyna kýsh-quat jәne senim bergen - últtyq iydeya. Alash - últtyng ózin bólinbes tútas jer, yaghny territoriya retinde sezinui. Alash - últtyng aspan asty, jer ýstinde óz orny bar el retinde óz enshisi men ýlesin anyqtau haraketi.
Osydan tura toqsan jyl búryn Álihan Núrahmetúly Bókeyhanov bastaghan qazaq sayasy toby Uaqytsha ýkimet ústanymyn qoldap bolisheviktermen ymyrasyz egeske týsti. Sonday-aq búl alyp imperiyanyng sayasy ómirindegi kezekti bir kiykiljinning kórinisi emes-tin. Qazaq sayasy úiym qúryp imperiya ómirin, onyng qúramyndaghy qazaq últynyng ómirin reformalau arqyly týbegeyli ózgertudi jaqtaytyn baghdarlamalyq negizi bar jol úsyndy. Búl qazaq tarihynda búryn bolmaghan, orasan zor manyzy bar jana qúbylys edi.
Jalpy alghanda 1917 jyly qazaq halqynyng ómirin dýr silkindirgen, oghan dinamika bergen birneshe iri oqighalar bolyp ótti. Olar: últ tarihyndaghy  túnghysh sayasy úiym - últtyq-demokratiyalyq platformadaghy Alash partiyasynyng ómirge kelui (shilde) ; Resey imperiyasy qúramynda Alash avtonomiyasyn qúru turaly úsynystyng jariya etilui; Alash avtonomiyasynyng Últtyq Kenesi - Á. Bókeyhanov bastaghan Alashorda ýkimetining qúryluy edi.(5jeltoqsan).      Osydan birneshe kýn búryn, yaghny 1917 jylghy 28 qarasha kýni Qoqan qalasynda júmysyn bastaghan IÝ-shi  Tótenshe ólkelik músylmandar sezi Týrkistan ólkesin Týrkistan avtonomiyasy jariyalap, onyng 12 orynnan túrghan Uaqytsha ýkimetin bekitti. Onyng túnghysh tóraghasy M.Tynyshpaev, keyin ony Mústafa Shoqay auystyrdy. Al osy sayasy jәne memlekettik qúrylymdardyng ómirge kelui negizsiz, kezdeysoq oqigha ma edi? Áriyne kýtpegen kezdeysoq oqigha emes-tin. Mening bir aspirantym                            (Q. Iliyasova) «Qazaq sezderi»  atalatyn dissertasiyalyq zertteu júmysyn jazdy. (ol jaqynda kitap bolyp jaryq kórmek). Sonda aitylady: 1917-1918 jyldary qazaq dalasynda ótkizilgen qazaq sezderining úzyn sany 68-ge jetken. Osy atalghan mezgilde últ azattyghyn, onyng eng ózekti degen ómirlik mәselelerin talqygha salyp, belgili bir sheshimder qabyldaghan qazaq sezderi derlik barlyq oblys jәne uez ortalyqtarynda bolyp ótti.           Sol qazaq sezderinde qabyldanghan sheshimderding eng negizgisi, әriyne, barlyq eldi ortalyqtarda Qazaq komiytetterin  qúru turaly sheshim bolatyn. Al Qazaq komiytetteri bolsa bolashaq últtyq memlekettikting negizi, bastau kózderi edi.
Mine osy ótkizilgen Qazaq sezderi men qúrylghan Qazaq komiytetteri Qazaq qoghamynyng sayasy belsendiligining joghary bolghandyghyn aighaqtap qana qoymaydy, sonymen birge sol belsendilikti dúrys baghyttay alghan últtyq basqarushy toptyng da sayasy dengeyining zaman talabyna layyq bolghandyghyn anyq bayqatady.
Alashtyq basqarushy toptyng aldyna qoyghan maqsat-mýddesin, osy túrghydan onyng intellektualdyq-sayasy dengeyin baghalaugha mýmkindik beretin negizgi qújat, әriyne, búl Alash partiyasynyng baghdarlamasy. Baghdarlama ne aitady? Baghdarlama qazaq qoghamynyng aldynda túrghan negizgi eki qoghamdyq mәseleni sheshudi kózdedi. Olar birinshiden, qazaq elin otarlyq tәueldilikten azat etu, ekinshiden, tegeurindi reformalyq sharalardy iske asyru arqyly qazaq ómirin jana sapagha kóteru edi.
Álihan Bókeyhanov pen onyng serikterining ústanymy boyynsha  1917 jylghy alasapyran ózgerister jaghdayynda qazaq qoghamy birjola memlekettik derbestik alyp, bólinip shyghugha dayar emes-tin. Á. Bókeyhanov ol jóninde memlekettik isin «jýrgizip әketerlik kisimiz tipti jetkiliksiz, qazaqtyng jalpysyn tarih dayarlaghan joq,» sondyqtan da qazaq júrty «jeri birgelik avtonomiyany qabyldap» Resey imperiyasy qúramynda bola túrady, al qay kýni ózin-ózi basqarugha jarasa, sol kýni bólinip derbes memleket qúrugha kýsh salady dep jobalady. Búl túrghydan alghanda biz kenestik jýie jaghdayynda memleketti basqaru mektebinen óttik. Tarihy shyndyq sonday.
Alash baghdarlamasynda Resey memleketi «demokratiyalyq, federativtik respublika» retinde qúrylyp, al shashyrandy qazaq oblystary óz biyligi ózinde tútas bir memleketke birigip, avtonomiyalyq negizinde Resey Federasiyasynyng qúramyna enuge tiyis edi.Sóz orayyna qaray aita keteyik, kenestik jәne postkenestik kezenderde jaryq kórgen qaysybir enbekterde kenestik biylik pen kommunistik partiyany qazaq  eline onyng jerin jinap, memlekettigin qúryp berushi kýshter retinde kórsetu etek aldy.     IYә, ras, búl tújyrymmen belgili dәrejede ghana kelisuge bolady, degenmen ony tolyq kýiinde qabyldau qiyn. Óitkeni qazaq jerining tútastyghy men onyng memlekettigi jónindegi iydeya sonday-aq ony iske asyru әreketi kenestik zamanda ghana emes, odan da erte kezenderde, tipten Resey imperiyasy qúramyna engen uaqyttan búryn da anyq kórinis tapqan bolatyn.
Osy túrghydan alghanda últtyq memlekettik derbestikke baylanysty Alash iydeyasy Abylay han, onyng nemeresi Kenesary han, qazaq qoghamyndaghy basqa da azattyq ýshin qozghalystar men qyzmetting kezekti tabighy kórinisi jәne tikeley jalghasy retinde qarastyryluy tolyq negizdi.
Alashtyq toptyng qazaq sharuasyna, qarapayym júrtqa qatysty ústanymy jóninde  Alashty qazaq qoghamy taptyq jikteluden alys jatyr dep týsindi. Otarlyq ezgige qarsy kýres platformasynda túrghan olar basymdylyqty jalpyúlttyq mýddege berdi. Múnday ústanym azattyq qozghalystyng ishki logikasynan tuyndap jatty jәne ol dúrys ta bolatyn.
Alashorda ýkimetin saylaghan ekinshi jalpyqazaq sezi qozghalystyng últaralyq sayasattaghy negizgi baghyttaryn belgilep berdi. Sez qaulysynda: «V. Qazaq arasynda túrghan az halyqtardyng qúqyqtary tengeriledi», -dep kórsetiledi. Sezde qúrylghan Alashorda ýkimetindegi 25 orynnyng 10-y qazaq arasyndaghy basqa halyqtargha qaldyryldy. Búl arada bizding baghdarlamany kenirek taldaugha alu mýmkindigimiz shekteuli. Eger de tújyrymdap aitar bolsaq, onyng sol tarihy mezgildegi bedeldi sayasy partiyalardyng baghdarlamalarymen iyqtas ekendigine jenil-aq kóz jetkizuge bolady.
Alash baghdarlamasy ómirlik shyndyqqa ainala alghan joq. Oqighalar aghymy Resey qoghamynda qazaq siyaqty halyqtardyng memlekettik derbestikke emes, tipten imperiya qúramynda memlekettik avtonomiya aluyna ýzildi-kesildi qarsy kýshterding basym ekendigin anyq kórsetip berdi. Resey imperiyasyn birjola ydyraudan saqtap qalu qamyna kirisken bolishevikter partiyasy qoghamdyq damuda Reseyden joghary túrghan Polisha men Finlyandiyanyng memlekettik derbestigin moyynday otyryp, ukraiyn, gruziyn, qazaq siyaqty halyqtardy imperiya qúramynda ústap qalu maqsatynda týrli әdis-aylagha kóshti, al Alash siyaqty azamattyq kýshtermen kýres barysynda repressiyalyq sharalargha jii jәne emin- erkin baryp otyrdy. Men osy arada sizderding nazarlarynyzdy mynaday bir mәselege audarghym keledi. Kenestik biylik Alash ziyalylaryna qarsy ashyq әri permanentti repressiyalyq sharalardy jýrgize otyryp búl qozghalystyng últ-azattyq sipatyn týsindi me? Búl biz ýshin Resey imperiyasy, sonan song Kenestik memleket qúramynda bolghan tarihymyzdy tura týsinu ýshin asa qajet nәrse. Álem tarihynda birde-bir memleket ózining otarshyldyq mazmúnyn býrkemelep, jasyryp kórsetude kenestik biylikpen teng kele alar ma eken? Áy qaydam, teng kele almas.
Kenestik biylikting Alash qozghalysynyng últ-azattyq sipatyn jaqsy bilgendigin kuәlandyratyn qújattar az emes, jetkilikti. Búl rette Birikken memlekettik sayasy basqarmanyng (OGPU) qazaq azattyq qozghalysy, últ ziyalylary ýstinen túraqty týrde jýrgizip otyrghan baqylau júmysynyng esep materialdaryn alsa da jetkilikti. 1922 jylydyng songhy toqsany boyynsha jasalghan sonday bir GPU esebinde osy mekemening tikeley tapsyrmasymen Bókeyhanov pen Dulatovtyng tútqyngha alynyp Orynbor GPU-yng qarauyna berilip, sonday-aq Aqpaevtyng janynda ýsh beymәlim serikterimen Qarqaralydan 900 shaqyrym jerde tútqyndalghany endigi uaqytta Bókeyhanovtyng Mәskeuge jiberip, Dulatovtyng Orynborda qaldyrylyp, al Aqpaevtyng Semeyde abaqtydan bosatylyp, GPU qarauynda bolatyndyghy aitylady. Odan ary esepte mynaday sózder berilgen: «Rezulitaty agenturnoy razrabotky Alash ordy y kirgizskih nasionalinyh gruppirovok za poslednuu chetverti 1922 goda, svyazannye s polucheniyem svedeniy, pomeshennyh v nastoyashiy doklad, pozvolyaet sdelati niyjesleduiyshie vyvody ob izmeniyah v nasionalino-osvobodiytelinom dviyjeniy y o haraktere ego za otchetnyy period». Qazaq últ-azattyq qozghalysynyng basshysy Á. Bókeyhanov osy mezgilden bastap ómirining sonyna deyin (sentyabri 1937j ) oghan Mәskeuden arnayy bólingen bir bólmelik pәterde baqylauda túrugha mәjbýr boldy                      ( búdan búryn ol 1908 -1917 j. aralyghynda qazaq jerine kelu qúqynan airylyp, Reseyding Samara qalasynda túrghan ). Búl biylik oryndarynyng qozghalys basshysyn qazaq ortasynan alys ústauynyng naqty kórinisi edi.
1930 jyly OGPU-dyng ortalyq basshylyghy ózining ortaaziyalyq bólimine «qazaq ziyalylaryn qyspaqqa aludy kýsheyte týsu» jóninde arnayy tapsyrma beredi. 1927 - 1932 jyldar aralyghynda Alash ziyalylary ýstinen eki dýrkin jýrgizilgen sot prosesi qazaq últ- azattyq qozghalysymen birjola sayasy esep aiyrysudyn, yaghny ony talqandaudyng ózi bolatyn.
Sonymen, HH ghasyrdyng basynda, yaghny patshalyq jýie qoynauynda naq baghdarlamalyq negizde ómirge kelgen qazaq últ-azattyq qozghalysyn kenestik biylik óz qolymen túnshyqtyryp, basty. Proletariat diktaturasy atanghan sayasy biylik osylaysha ózining últtyq iydeyamen qatar ýilesimdi ómir sýre almaytyndyghyn is jýzinde kórsetti.
Osy rette men sizderding nazarlarynyzdy bayandalghan mәselege tikeley qatysy bar taghy bir tarihy faktige audarmaqpyn. Alashtyq topqa shabuylgha kóshken Kenestik biylik, bir qyzyghy sol, qazaq sayasy basshylyghynyng ekinshi bóligine, yaghny bolisheviktik platformany alghashqy qadamynan bastap-aq  qabyldaghan S. Seyfulliyn, S. Mendeshev,
T. Rysqúlov siyaqty bedeldi toptyng qoldauyna sýiendi. Mәselen                                  S. Mendeshev 1920 jyly Alashtyq sayasy topty synay kelip, «belgili bir sayasy aghymdy ústanghan, sonday-aq onymen shyndap kýres jýrgizuge túrarlyqtay qazaq intelliygensiyasy bolghan emes jәne qazir de joq. Al kezdeysoq jәne eshqanday da negizsiz qúrylghan Alashordanyng bolasysy bayaghyda-aq bolghan» - dep saldy. S. Mendeshevting búl tújyrymy qazaq oblystyq partiya komiytetining hatshysy Avdeevting 1922 jyly aitqan «U nas eshe svej duh Alash - Ordy, etot duh my zastaly v samom rassvete», - degen pikirine mýldem qayshy keletin edi.
Kenestik biylik jýiesinde qalyptasa bastaghan jana partiyalyq nomenklatura S. Qojanov aitqanday, «kýnine bir mәrte Alash Orda jóninde ghaybat sóz aitpasa tamaghyna as batpaytynday kýige jetti».     Múnday qúbylysty imperiyalyq ortalyqtyng «bólip al da, biyley ber» sayasatymen baylanystyra salu, әriyne jenil, biraq mәsele, bizding týsinigimizshe, anaghúrlym terenirek siyaqty kórinedi.
Alash tәjiriybesi neni kórsetti? Birinshiden, Alash iydeyasy búl belgili bir toptyng erkimen ómirge kelgen  jasandy, sondyqtan da ótkinshi qúbylys emes. Ol últpen birge ómir sýretin, últ ómirinen tamyr alghan qúndylyqtar jiyntyghy, últtyng ómir sýru konsepsiyasy. Alash iydeyasyn ómirden birjola yghystyrugha kóp kýsh júmsaghan  bolishevikter qúrghan biylik ómirden kete salysymen Alash iydeyasynyng qayta janghyruy, qayta kýsh aluy onyng ómirshendik sipatyn aighaqtaydy.
Alash iydeyasynyng ózegi - últtyq memlekettik. Qúrmetti Áleken, Álihan Bókeyhanov aitqanday, memlekettigi joq halyq - jetim halyq. Kez-kelgen bolashaghynan ýmiti bar últ ýshin memlekettik negizgi qúndylyq. Mine osy túrghydan alghanda Qazaqstan Respublikasy - Alash iydeyasynyng ómirlik shyndyqqa ainaluynyng kórinisi retinde baghalanuy әbden oryndy. Al onyng ishki әleumettik mazmúny, demokratiyalyq prinsipterge  sýiengen qoghamdy halyqtyng mәdeny dengeyine jәne sayasy belsendiligine tәueldi ekendigin úmytpaghanymyz jón. Býginde naryqtyq ekonomikagha boylap kelgen halyqqa әleumetshil, qazaqtyn, qazaqstandyqtardyng barlyq әleumettik toptarynyng jaghdayyn birdey oilaytyn biylik  kerek.
Ekinshiden,  kez - kelgen memleketting tiregi belgili bir últ, barlyq memleket osy jolmen qalyptasqan. Bizde de sonday. Býginde halyqaralyq dengeyde keng tanyla bastaghan Qazaqstan atalatyn memleketke de óz atyn bergen de, sonday-aq onyng halqynyng basym kópshiligin qúrap otyrghan da qazaq, yaghny Alash halqy. Múnday shyndyqty aitu últshyldyqtyng kórinisi retinde qabyldanghan zaman da boldy. Endi mine jana zamanda qazaqtyng joghyn aitudy últshyldyqtyn, solshyl radikalizmning kórinisi retinde týsindiruding qisyny joq.
Memleket halqynyng basym kópshiligi bolghandyqtan qazaqtyng qorlanyp qalghan mәseleleri de az emes. Al olardy atap aitu, olargha biylik oryndarynyng nazaryn audaru - búl jergilikti júrtqa artyqshylyqtar talap etu emes. Ortaq memlekettik jýiede qazaq halqynyng týrli talap-tilekteri óz uaghyna jәne zaman talabyna say dengeyde sheshilse bolghany. Alash ziyalylarynan bizge jetken amanat ta osy bolsa kerek.
Ahmet Baytúrsynov kenestik kezende jazghan maqalalarynyng birinde: «Kóbinese mәdeniyeti tómen júrt aqkónil, anayy keledi. Sondyqtan da mәdeniyeti joghary júrtpen aralasqan jerde aldauyna, arbauyna týsip jem bolady.  .... Ol jem boludan mәdeniyeti jetilgenshe qútylmaydy. Qazaq jem boludan  týbinde dekret quatymen qútylmaydy, mәdeniyet quatymen  qútylady,» -dep  kórsetken bolatyn.
Tura osy mazmúndaghy ústanymdy Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng әrqashanda bildirip jýrgenine bәrimiz de kuәmiz. Osy ústanymgha berik bolayyq.

"Qasym - Aqparat"

http://qasym.kz