Dýniyeni dýr silkindirgen Jeltoqsan...
Ensiklopediyalyq anyqtama
Qazaqstannyng astanasy men oblys ortalyqtarynda, jekelegen qalalarynda 1986 jylghy 17–18 jeltoqsanda oryn alghan, resmy «Jeltoqsan oqighasy» retinde belgilengenmen, beyresmy týrde әldeqashan «Jeltoqsan kóterilisi» dep atalyp ketken dýrbeleng jyl ótken sayyn úmytyludyng ornyna janghyryp, sol kezenge әrdayym qayta qayrylyp túrugha, onyng tabighatyn, mәn-manyzyn tereng týsinuge shaqyryp keledi. Óitkeni ol sovettik imperiyany kýiretken órtti tútandyrushy, memlekettik tәuelsizdikting jarshysy sekildi jәne әlemdik qauymdastyqtyng týrlenip, janasha sipatpen damuynda ózindik ról atqarghan eleuli beles boldy, múny zertteushiler әr kezde atap aityp keledi. Tómendegi ensiklopediyalyq anyqtama ispetti maqala oqushylar nazaryna osy taqyrypty asha týsu maqsatynda úsynylyp otyr.
1986 jylghy 17–18 jeltoqsan oqighasy degenimiz – Almatydaghy qazaq jastarynyng SOKP OK-ning óktem ozbyrlyghyna narazylyq bildirgen beybit sheruin qaruly kýshpen dóreki týrde basyp-janshu saldarynan sayasy kóterilis dәrejesinde óristegen ereuil edi. 1986 j. 16 jeltoqsanda Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining Plenumy D.A. Qonaevty I-hatshy lauazymynan bosatyp, ornyna Resey Federasiyasyndaghy Uliyanovsk oblystyq partiya komiytetining I-hatshysy G.V. Kolbindi saylauynan sovettik biylikting oiyna kirip-shyqpaghan jana tarih bastau aldy. Mәskeulik ortalyqtyng oblystyq dengeydegi qazaqstandyqtargha beymәlim orys qayratkerin Qazaq Respublikasyn basqarugha jiberuine halyq ishtey ghana renjip tynghanda, qazaq qyz-jigitteri (studentter men jas júmysshylar) múnday sheshimmen kelispeytindikterin respublikanyng astanasyndaghy basty alangha baryp, ashyq kórsetti. Týptep kelgende – respublika basshylyghynyng auystyryluy ókimet kózine oghash kóringen demonstrasiyanyng syltauy ghana, is jýzinde ol últ mәselesindegi búrmalaulargha lyq tolyp túrghan qazandy kemerinen asyryp jibergen zәrli tamshy bolghan edi. Qarsylyq kórsetuding negizgi sebebi – «tәuelsiz respublikalar odaghy» dep atalatyn jasandy tәj kiygen, is jýzinde bayyrghy imperiya ispetti sovettik memlekette otarshyldyq jәne orystandyru sayasatynyng shekten shyqqanynda bolatyn. Búl jymysqy sayasattyng tamyry әrige ketedi. Qazaq memleketi XV ghasyrdyng ortasynan óte óz etnosy atymen tarih sahnasyna shyghyp, belgili bir dәuirde basqa memleketter sanasyp túrghan, aumaghy úlghayyp, bedeli kýsheygen el bolghan-tyn. Biraq jer-suyna jan-jaghynan kóz alartqan dúshpan kóbeygendikten jәne ishki alauyzdyqtar saldarynan әleueti әlsirep bara jatqan shaqta qazaq memleketin kýsh-quaty arta týsken orys imperiyasy әueli XVIII ghasyrda protektorat mәrtebesinde qamqorlyghyna alghan, sodan song qily әreketterimen qazaqtyng memlekettiligin HIH ghasyrda joyghan da, júrtyn jer-suymen patshalyqtyng qúrylymyna birjolata biriktirgen. Odan, jana otaryn ózge imperiyalar sekildi sauda ainalymyna engizuimen shektelmey, otarlaudyng eng zúlymdyq tәsilderin jýzege asyrghan. Tәuelsizdikting úly kýreskeri M. Shoqay kezinde dәl atap aitqanday, patsha ýkimeti baghyndyrghan jerlerine myltyq kezengen soldatynyng sonynan mindetti týrde soqa sýiretken mújyghyn jiberip, alghan ónirining bәrin orys jerine ainaldyryp jiberudi qosh kórgen. Sosyn odan da zorgha kóshken. Shúrayly jer-suyn iyemdene otyryp, qúnarsyz dalagha yghystyrylghan qazaqty shoqyndyrugha tyrysqan. Onday әreketi kýtkendegidey nәtiyje bermegendikten, tipti, dini bólek kýii qalsa da, tilin, dilin, ómir sýru saltyn ózgertu arqyly kәdimgi mújyqqa ainaldyrudy kóksegen bolatyn. Múnday josparyn otarshyl ýkimet imperiyanyng barlyq aimaghynda iske asyryp jatqan. Sol sebepti barsha bodan el-júrttyng týrli qarsylyghyna dushar bolghan da, nәtiyjesinde, alyp imperiyada azattyq ansaghan týrli últtyq qozghalystar boy kórsetken. 1905–1907 jyldarghy I orys revolusiyasynyng dýmpuimen imperiyadaghy músylman halyqtarynyn, sonyng ishinde qazaq halqynyng da últtyq qozghalystary ómirge keldi. II Nikolaydyng birinshi dýniyejýzilik soghys maydandarynyng qara júmysyna ózge tektilerdi shaqyru jayynda shygharghan 1916 j. 25 mausymdaghy pәrmeni últtyq ezgiden qaljyraghan halyqtardyng ashu-yzasyn tudyrdy. Patshanyng osy jarlyghy tútatqan qazaq halqynyng últ-azattyq kóterilisi imperiya taghyn shayqaltugha belgili dәrejede eleuli ýles qosty.
1917 jylghy Aqpan revolusiyasy monarhiyany qúlatqannan keyingi sayasy mýmkindikter auqymynda jýrgizilgen izdenister nәtiyjesinde әueli, 1917 jylghy jeltoqsanda, últtyq Alash avtonomiyasy qúryldy. Sosyn, búrynghy imperiyadaghy memlekettik biylikti basyp alyp, barsha últtyq qúrylymdardy qúlatqan da, jana sovettik imperiya jasaugha kóshken bolishevikterding úigharymymen 1920 jylghy tamyzda – biyik mәrtebeli Dekret, qazanda – taptyq negizdegi Avtonomiyaly Qazaq Respublikasy ómirge keldi. Sonda qazaq halqy eldigimiz janghyrtyldy dep quanghan. Biraq búl is jýzinde qandy ózgeristermen astasqan aldamshy janghyru bolyp shyqty. (Kenes ókimeti túsynda qazaq halqy ýsh dýrkin alapat asharshylyqqa úshyrap, ýlken últtyq apatty bastan keshti. Biylikting solaqay reformalary saldarynan halyq retinde mýldem joyyla jazdady. Újymdastyru, tәrkileu sharalaryna qarsy shyqqan halyq kóterilisteri әskery kýshpen basyp-janshylyp, júrt jappay qughyn-sýrginge týsirildi. Sosyn elding toz-tozyn shygharghan biylik ózining memlekettik qylmysyn býrkemeleytin әdis retinde mәdeny revolusiya jasap, qazaqty «ýlken jetistikterge» jetkizgen «sosializmning artyqshylyqtaryn» dabyrayta nasihattady. Sóitip, halqynyng jartysyna juyghy qyrylghan, dәstýrli ekonomikasy túralap, әbden tityqtaghan, biraq últtyq apattan aman qalghandardyng (ekpindete jýrgizilgen mәdeny revolusiya nәtiyjesinde) jappay sauaty ashylyp, óneri kóterilgen eldi – Resey Federasiyasy qúramyndaghy Qazaq avtonomiyalyq respublikasyn – 1936 jylghy stalindik Konstitusiya boyynsha «tәuelsiz sosialistik memleket» dәrejesindegi odaqtas respublika mәrtebesine kóterdi. Alayda kommunistik rejim ony da birtútas alyp memleketting basqa odaqtas respublikalar sekildi eshqanday derbestigi joq qúramdas bóligine ainaldyrdy).
Jalpaq eldi bekem shyrmaghan totalitarlyq jýie bir kezderi aqgvardiyashylar ansaghan «birtútas jәne bólinbeytin Reseydi» jana týr men mazmúnda jasap shyqty. IYdeologiya arqyly tútastandyrylghan jana imperiyany bastapqy kezende uaghyzdalghan sovet (kenes) ókimeti emes, qatang bir ortalyqtandyrylghan kommunistik partiya biyledi. Últtyq mýdde shegindi, bar mәsele tek taptyq mýdde túrghysynan baghalandy, sonday-aq orys halqynyng «agha» retindegi mәrtebesi moyyndaldy. 1954–1960 jj. Qazaq Respublikasynyng jeri tyng kóteru jeleuimen janasha otarlandy. Qazaq halqy óz elinde barlyq túrghyndardyng ýshten birine de jetpeytin (29%) dengeyge týsirildi. Kóptegen qazaq mektepteri jabyldy, «kommunizmge orys tilimen baramyz!», «orys tili – ekinshi ana tilimiz!» úrandarymen orystandyru sayasatynyng barshany qamtyghan sharalary jan-jaqty da pәrmendi jýrgizildi. Sovet Odaghynyng sol kezdegi basshysy: «Patshalyqtyng jýzdegen jyldar boyy jasay almaghany az ghana jylda jýzege asyryldy» (N.S. Hrushev) dep maqtandy, kommunistik iydeologiyanyng kórigi «týri últtyq, mazmúny (proletarlyq) sosialistik» negizde «jana adam qalyptastyru» baghytymen jalpaq eldegi ómirding býtkil qyryn sharpydy. Oryssha oqu saltqa, maqtanyshqa ainaldyryldy. Orys tilin bilmey qalada ómir sýru, júmys isteu mýmkin bolmay qaldy. Aralas nekeler barynsha maqúldandy. Óz tamyrynan ajyrap, orystanghan adamdar «internasionalist» retinde madaqtalyp, basqa kótere dәripteldi. Qazaqtargha óz elining astanasy Almatygha kelip, qala túrghyny retinde tirkelu de múng boldy.
Múnday kelensizdikter men jalghandyqtar respublikany basqaru jergilikti últ ókiline berilgen, «últ mәselesi sheshilgen» dep dәripteletin kezenning ózinde oryn alghandyqtan, olardyng endi, respublikany basqarugha mәskeulik ortalyqtyng qazaq eli ýshin mýldem bógde emissary kelgende, tipti de týzelmeytini anyqqa shyqqan edi. 1986 j. 16 jeltoqsanda QKP OK V Plenumy bolyp, plenum mýsheleri, yaghni atalmysh sayasat ótinde jasaqtalghan respublikanyng betke ústar sayasy elitasy, bar bolghany 18 minut ishinde respublika partiya úiymyn, tiyisinde elimizdi shiyrek ghasyrgha juyq basqarghan sayasy basshyny lauazymynan bosatyp, onyng ornyna eshqashan Qazaqstanda bolmaghan, respublika partiya úiymynda esepke túryp júmys istemep kórmegen, yaghny jergilikti jaghdaydy bilmeytin, júrtshylyqqa beymәlim, ózge respublikanyng orta buynynda qyzmet isteytin qayratkerdi saylap ýlgerdi.
Ortalyq Komiytetke mýshe osy eng tandauly 400-dey azamattyng birde-biri ne bosap bara jatqan basshygha úzaq jyldarghy qyzmeti ýshin alghys aitu iltipatyn bildirmedi, ne jana basshygha osynda jýzege asyrmaq baghdarlamasy bar-joghy, jalpy múnda ne bitirmek oiy bary jayynda jalqy súraq ta beruge jaramady. Yaghny respublikamyzdyng sayasy elitasy el bolashaghy jayynda ózindik oy týiip kórmegen, Mәskeu núsqaghan baghyttan auytqudan ólerdey qorqatyn, qazaq halqynyng emes, jeke basynyng taghdyryn ghana oilaugha mashyqtanghan toghyshar tobyr keypin tanytty. Olardyng ortalyq emissaryn ýn-týnsiz birauyzdan saylay saluy últtyq sana-sezimi sergek jastar tarapynan Mәskeuding qazaq halqyn masqaralap, kemsituin jalghastyrghany tәrizdi qabyldandy. Sondyqtan da qyzdar men jigitter jana basshy «taqqa otyrghan» kýnning ertenine, 1986 jylghy 17 jeltoqsanda, Qazaq Respublikasynyng astanasy Almaty qalasynyng kóshelerimen lek-legimen tolassyz aghylyp, OK ghimaraty aldyndaghy Brejnev atyndaghy ortalyq alangha jinaldy. Sodan, mәskeulik biylikting sheshimin respublika sayasy elitasynyng qúlaqkesti qúlsha qoldauymen kelispey, stihiyaly týrde qarsylyq bildirip shyqqan jastardyng beybit demonstrasiyasynan – esh balamasy joq sayasy kóteriliske úlasqan tendessiz oqigha bastaldy. Qyz-jigitter G. Kolbindi qazaq elining basyna qong arqyly respublika mýddesin osynsha elemeudin sebebin týsindirudi talap etti, alayda sherushiler әreketi jalanashtaghan sayasiy-әleumettik janjaldy respublika basshylyghy kelissóz yaky basqa da beybit tәsilmen sheshudi oiyna da almay, búl sayasy qarsylyqty ókimetke tóngen qauip retinde baghalady. Olargha qoqanloqqy jasap, kýsh kórsetu, etnosaralyq qatynastardy shiyeleniske apararday dәrejede syna qaghyp búzu әreketterin jasady.
Sóitip demonstranttar toly alandy әskery kýshpen qorshaugha aludy dúrys kórdi. Sovettik Sosialistik Respublikalar Odaghynyng Ishki ister ministrligi 1985 j. «Qoghamdyq tәrtipti toptasyp búzudyng aldyn alu jәne týbirimen jong taktikasy jәne ony úiymdastyru jóninde núsqaular» jasap, sol jylghy 19 jeltoqsanda ony qoldanysqa engizu jayynda arnayy búiryq shygharghan bolatyn. Osy búiryq boyynsha Qazaq Respublikasy Ishki ister ministrligining organdary men oghan qosyp berilgen qoghamdyq tәrtip pen qauipsizdikti qorghaytyn kýshterding respublikada jәne Almaty qalasynda tótenshe jaghdaylar bola qalghan jaghdayda atqaratyn is-әreketterinin jospary jasalghan-tyn.
Mine, osy «Meteli («Boran»)-1986» atty demonstranttardy quyp-tarqatudy kózdeytin arnayy jedel jospar basshylyqqa alynyp, Sovet Odaghynyng әrtýrli segiz aimaghynan Ishki ister ministrligining arnauly bólimderi әue joldarymen Almatygha jetkizildi. Ayazdy kýni beybit sheruge qatysushylargha órt sóndirgish mashinalar oqpandarynan shapshyghan aghyny qatty suyq su shashty. Qolshoqparlar, saper kýreksheleri qoldanyldy, әskery qyzmettegi itter júmsaldy, alangha kólikpen araq әkep taratyldy, demonstranttar arasynda qily arandatushylyq әreketter jasaldy, ónerkәsip kәsiporyndarynyng orystildi júmysshylarynan jasaqtar úiymdastyrylyp, olar temir biliktermen, kabelider kesindilerimen qarulandyryldy. Solardyng bәri biylikting núsqauymen sherushilerdi jappay úryp-soghyp, jýzdegen ústalghandardy qala týrmelerine toghytty. Jastardy últtyq belgilerine qarap kóshe-kósheden, studentter men júmysshylar túratyn jataqhanalar aldynan ústap әketip jatty. Kóbin jýk mashinalaryna tiyep, qala syrtyna aparyp tastady. Alang qangha boyaldy, jýzdegen qyzdar men jigitter týrli dәrejede tәny jaraqattar aldy, ondaghany qaza tapty.
Almaty jastarynyng sheruine qosylugha Qapshaghay, Qaskeleng qalalarynan, tipti kórshi Qyrghyz respublikasynan da júmysshy jәne student jastar shyqqan, alayda olardyng bәrine milisiya men әskeriyler toqtau salyp, taratyp jiberdi, birqataryn ústap әketti. Osynday qarsylyq kórsetuler respublikanyng kóptegen qalalary men eldi mekenderinde boldy. Demonstranttargha qarsy 50 myng shamasynda әskeriyler, 20 mynday milisiya qyzmetkerleri, 10–15 mynday temir tayaqtarmen qarulanghan jasaqshylar shyghyp, 15 bronetransporter men 20 su atqylaghysh jәne órt sóndirgish mashina qoldanyldy.
Almatydaghy Brejnev atyndaghy alanda shoqpardy ondy-soldy siltegen jazalaushylar demonstranttardy bir jaypap ótip, 70-80 qyz-jigitti «jenil jәrdem» әketkennen keyin, týn qaranghylyghy qymtaghan alannyng tórt shetinde laulap órtenip jatqan jyljymaly milisiya beketteri (PPM) men ýkimettik minber jәne OK ghimaraty aldynda qúrsanghan qalqandary tútasyp úzynnan-úzaq tizilgen әskery jasaq ortasynda dóngelene shoghyrlanghan jastardyng «Do-loy, Kol-biyn!», «Ja-sa, qa-zaq!» dep úrandatuy, bәri qosylyp Shәmshi Qaldayaqovtyng «Mening Qazaqstanym» atty әigili patriottyq әnin shyrqauy (ereuil kýnderi jauyngerlik shyndaludan ótken osynau ataqty әnning keyin tәuelsiz memleketimizding gimnine ainalghany mәlim) qúddy halyq atynan bar dauyspen tendik súraghanday, memlekettik tәuelsizdik aludy talap etkendey әser etken. Jas úrpaq auzynan jalyn ata shyqqan osy qarapayym qos tirkeste qazaq halqynyng ghasyrlar boyghy arman-mýddesi jatqan bolatyn:
1) qazaq elin basqarugha jiberilgen Mәskeu emissary bizding halqymyzdyng últtylyq túrghydan órkendeuine shek qoyyp kele jatqan otarshyl biylikting tap ózindey kóringen. Sondyqtan da maksimalist qyz-jigitter ony qabyldaghysy kelmey, «kózin joghaltuyn» talap etu arqyly respublikany quyrshaq etken otarlyq qamytty qausatatyn uaqyttyng jetkenin jastyq týisigimen sezinip, atalmysh qysqa úran arqyly mәlimdegen edi;
2) respublikanyng atyn alyp jýrgen, biraq qúqtary tym shektelgen halqymyzdyng mәrtebesin «Jasasyn qazaq!» dep ashyq kóteruding astarynda shynayy tendikke jetu, azattyq alu armany, tәuelsizdikke qol jetkizu iydeyalary jatqan. Sayasy tәjiriybesi joq jas azamattar tap sol kezde múnday maghynadaghy tújyrymgha, әriyne, sanaly týrde kelmegen, olardyng ishine tereng oy býkken jasampaz úrandary kýn tәrtibine mýldem tabighy týrde qysqa sózder bop atqylap shyqqan edi.
Zandylyqty belinen basqan sovettik imperiya «odaqtas respublikanyn» otar qúldary dәrejesine týsirilgen jastaryn zymiyandyqpen úryp-soghyp, qaruly kýshpen qily fizikalyq qiyanat jasap, qorlap qana qoymay, shartarapqa: «Almatyda nashaqorlar men maskýnemder býlik shygharyp, jappay tәrtip búzushylyq tughyzdy» degen jalghan aqparat taratty. Baylanys qúraldary shapshang óshirilgenine qaramastan, shynayy qayghyly habar jer-jerge tez jetip, kýlli Qazaqstandy dýr silkindirdi. Respublikanyng kóptegen qalalary men eldi mekenderinde kóshelerge shyqqandar biylik kýshimen basyp-janshyldy. Barlyq enbek újymdary men oqu oryndarynda jastardyng sayasy qarsylyqtaryn aiyptaytyn jinalystar úiymdastyryldy.
Alayda ótkizilgen jiyndargha qatysushylardyng bәri birdey biylik pighylyn qolday qoymady, ókimetting is-әreketine syn kózben qaraghan sózder de aityldy. Mәselen, ýdey týsken repressiyalyq sharalar kópshilikting únjyrghasyn týsirgen ahualda ótip jatqan talqylaulardyng birinde – 1986 j. 24 jeltoqsanda Qazaq KSR Ghylym Akademiyasynda respublikanyng jana basshylyghy men mәskeulik ortalyqtyng joghary lauazymdy ókili qatysqan jinalysta – akademik S.Z. Zimanov: «17–18 jeltoqsanda bolghan jaghdaygha kóp rette biz – eresek qazaqtar men orystar, bәrimiz birge kinәlimiz», – dedi.
IYdeologiyalyq jәne tәrbie beru mekemelerinde, oqu oryndarynda, sovet organdarynda jastardyng azamat retinde qalyptasyp, iydeyalyq túrghyda kemeldenuine agha úrpaqtyng dúrys ýles qospaghanyn, bolghan jәitting basty sebebi iydeologiyalyq júmystyng әlsizdiginde jatqanyn aitty. Últ tilining tәrbie berudegi әleuetine toqtalyp, qoghamtanushylardyn, tipti barlyq dengeydegi qyzmetkerlerdin, sonyng ishinde QKP OK burosy mýshelerining de jastar aldynda qazaq tilinde sóilemeytinin synady. «Últ tilining kýsh-quaty tym mardymsyz kәdege asyrylady, onyng yqpaly jyl ótken sayyn qúldyrap barady», – dedi. Agha úrpaqtyng erlikterin, revolusiyalyq dәstýrlerin jastar tәrbiyesine paydalanu orayynda OK-ting nasihat jәne ýgit bólimin syngha aldy. Jinalysqa SOKP OK Sayasy Burosynyng mýshesi M.S. Solomensevting qatysyp otyrghanyna baylanysty, últ mәselesi jónindegi jalpyodaqtyq enbekterde eleuli kemshilikter baryn atap, taldap aitty. Sosyn: «17–18 jeltoqsan oqighalaryna aiyptylar jazalaryn alady, – dedi ol. – Múnymen qúqyqqorghau organdary ainalysuda. Men zanger retinde mynany aitqym keledi: búl organdardy olargha tәn aiyptaghyshtyq ynghaydan saqtandyru kerek. Olar jappay repressiyany bastap ketti. Búghan partiyalyq baqylau qoi qajet, baqylau qoyylar dep oilaymyn». Qazaq KSR Jogharghy Soveti Prezidiumy apparatynyng 25 jeltoqsanda ótken partiya jinalysynda jazushy Beybit Qoyshybaev «qaumalap aulau kezenderinde organdardyng qolyna týsken kommunister men komsomolesterding bәri sózsiz partiyadan jәne komsomoldan shygharyluda, tergeuler, joldastyq sottar bolyp jatyr, al әli bostandyqqa jiberilmegenderdi, shamasy, naghyz sottar tosyp túr» dep, olardyng isterin qaraghan kezde kýni búryn kesip-pishilgen teris týsinikting barshasyn keri qaghu kerek ekenin aitty. «Bolashaq ýshin solay etu kerek, – dedi, – aldanghandar men arandatushylardy aiyra bilu qajet. Dúrysy da, jaqsysy da – olardy jazalau emes, oqytu-aghartu jәne tәrbiyeleu». Osy rette ol: «Orys tilindegi mektepterde qazaq tili formalidi, negizinen tek qazaq balalary ýshin, fakulitativti týrde jýrgiziledi», – dep, oqu ministrligining kemshiligin әshkereledi. Basqalardyng ata-analary, sonday-aq múghalimder de «kereksiz tilmen oqushylardyng basyn qatyryp ne kerek» dep sanaydy, «osynday qylyghymyzben biz balalardy jergilikti halyqtyng tilin, mәdeniyetin qúrmetteu ruhynda tәrbiyeleuden bastartamyz, yaghny is jýzinde partiya sayasatyndaghy internasionalistik erejelerge qayshy kelemiz». Múnday kózqaras barda «halyqtyng op-onay jaralanatyn últtyq sezimderine núqsan keltiretin» әreketterge qarsy kýreste ong nәtiyje bolmaytynyna nazar audardy. Qazaqstandyq orys jazushysynyng auyldarda qatar ómir sýrip jatqandar ishinde qazaq – eki til, nemis – ýsh til, al orys tek óz tilin ghana biletinin atap, «ózimizdi ózimiz basqalardan joghary qoyyp dәripteushilik, әldeqanday bir erekshelikke iyemiz dep sanaghandyq kezinde Sýleymenovtyng әigili kitabyn qabyl alugha mýmkindik bermedi» dep aghynan jarylghanyn mysalgha keltirip, «osy oishyl ózine ózi syn kózben qarau jolymen әshkerelegen nashar qasiyetter toghysharlardyn, jan-dýniyesi tayyz jandardyng boyynan tabylghanda, últtyq ózara qarym-qatynastardyng qanday kýige týsetinin elestetuding qiyn emestigin» aitty. Últ mәselesine eshqashan formalidi týrde qaraugha bolmaytyny jayyndaghy lenindik talapty әrdayym este ústau kerektigin, ótken tarihynda ezgide bolghan halyqtardyng últtyq abyroy men ar-namysqa qatysty mәselelerdi airyqsha týisikpen ótkir sezinetini, tiyisinshe búl mәselede júmsaqtyq kórsetu jaghyn «túzyn jetkizbegennen góri, artyghyraq túzdaghan jaqsy» bolatyny jayyndaghy Leninning sózin keltirdi. (Jalghasy bar. «Dat», № 3.12.20).
Beybit Qoyshybaev,
jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty
Abai.kz