Senbi, 23 Qarasha 2024
Qazaqtyng tili 4319 5 pikir 9 Jeltoqsan, 2020 saghat 12:50

Búl mening Ýkimetke joldaghan qyrqynshy saualym...

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Syndarly qoghamdyq dialog - Qazaqstannyng túraqtylyghy men órkendeuining negizi» Joldauynda: «Qazaq tilining memlekettik til retindegi róli kýsheyip, últaralyq qatynas tiline ainalatyn kezeni keledi dep esepteymin. Biraq múnday dәrejege jetu ýshin bәrimiz danghaza jasamay, júmyla júmys jýrgizuimiz kerek» - dep, atap aitqany mәlim.

Preziydent algha qoyghan osy manyzdy mindetti oryndau maqsatynda, eng aldymen, qazaq tilindegi terminderdi qalyptastyru prosesin jetildiru jәne olardy birizdendiru qajet. Búl rette ótken jyly Parlament Mәjilisinde «Ruhany janghyru» baghdarlamasyn jýzege asyru ayasynda terminologiyanyng ózekti mәselelerin talqylaugha arnalghan ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótkizilip, onyng qorytyndysy boyynsha Ýkimetke tiyisti úsynymdar joldanghan bolatyn.

Alayda, qazirgi qazaq tili terminologiyasy salasyndaghy kózge úryp túrghan kemshilikter әli de tolyq týzetilmey, qogham tarapynan oryndy syngha úshyrap jýr. Ýkimet janyndaghy Respublikalyq terminologiya komissiyasy bekitken terminderding ishinde kónilge qonbaytyn audarmalar az emes. Mәselen, orys tilindegi «gostinisa» termiynining qazaq tilinde ýsh týrli atauy bar: «meymanhana», «qonaqýi», «qonaq ýii». Al tis shetkasynyng qazaqshasy «mәuesek» eken. Aghylshyn tilinen shyqqan «tonneli» - «ýngijol», latynshadan alynghan «shkala» - «shәkil», polyak tilinen kelgen kóp maghynaly «rychag» - «iyintirek» dep audarylypty. Auyzeki tilde eshkim aitpaytyn, al is qaghazdarynda tym siyrek qoldanylatyn múnday terminderding ómirshendigi óte kýmәndi. Olar ana tilimizdi bayytpaydy, qiyndatady. Sondyqtan da qazaq tilining terminologiya salasy týbegeyli ózgeris jasaudy tileydi.

Osynday olqylyqtyng oryn aluynyn, bizding oiymyzsha, ýsh sebebi bar:

Birinshiden, Respublikalyq terminologiya komissiyasynyng qúramyna til mәselelerimen ainalysatyn memlekettik qyzmetshiler, filologtar, audarmashylar, jurnalist-jazushylar engizilgen. Olardyng arasynda medisinadan basqa, әleumettik jәne ekonomikalyq salalardyng mamandary joq.

Ekinshiden, Respublikalyq terminologiya komissiyasynyng júmysyna ashyqtyq jetispeydi.

Ýshinshiden, Respublikalyq terminologiya komissiyasy konsulitasiyalyq-kenesshi organ bolghandyqtan, onyng qabyldaghan terminderi úsynymdyqqa sipatqa iye, yaghny olardy qoldanu mindetti emes.

Osyghan oray, Parlament Mәjilisining býgingi jalpy otyrysynda Viyse-Premier Eraly Toghjanovtyng atyna deputattyq saual joldap, mynaday úsynystardy qarauyn súradym:

1. Respublikalyq terminologiya komissiyasynyng mәrtebesin qayta qarau jәne ol bekitken terminderding memlekettik organdarda, menshik týrine qaramastan, kәsiporyndar men úiymdardyng barlyghynda, qoghamdyq birlestikterde is qaghazdaryn jýrgizude, bilim beru úiymdarynyng oqu baghdarlamalarynda, kórneki jarnamada búrmalanbay, birizdi qoldanyluyn qamtamasyz etuge baghyttalghan normativtik-qúqyqtyq aktilerdi qabyldau qajet;

2. Ýkimetting 1998 jylghy 21 sәuirdegi N 367 qaulysymen bekitilgen Respublikalyq terminologiya komissiyasynyng qúramyn әleumettik jәne ekonomikalyq salalardyng tәjiriybeli mamandarymen, belgili sarapshy-ghalymdarmen, ýkimettik emes úiymdardyng jәne ziyaly qauymnyng ókilderimen tolyqtyrghan jón;

3. Respublikalyq terminologiya komissiyasynyng otyrystary mýddeli memlekettik organdardyn, ýkimettik emes úiymdardyn, júrtshylyq ókilderining jәne búqaralyq aqparat qúraldarynyng qatysuymen barynsha ashyq ótkiziluge tiyisti. Onda qaralatyn terminderding jobalary osy komissiyanyng resmy saytynda ghana emes, qazaqtildi respublikalyq gazetter men әleumettik jelilerde aldyn-ala jariyalanyp, keng qoghamdyq talqylaudan ótkizilgeni jón.

Búl – mening Ýkimet mýshelerine joldaghan qyrqynshy deputattyq saualym.

Kәribay Músyrman

Mәjilis deputaty

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5397