Juyrda Jazushylar odaghynda 42 aqyn-jazushygha Halyqaralyq Alash syilyghy berildi. Estuimizshe, biylghy jylghy syilyq tórt jyldyng toptamasy. Tórt jyl boyy jaryq kórgen shygharmalargha berildi desek te, birden 42 qalamgerge syilyq beru, estigen qúlaqqa birtýrli estiledi eken. Mәsele syilyqtyng berilgeninde emes. Tek, syilyqty osylay ondy-soldy tarata beretin bolsaq, onda syilyq ataulynyng qadiri qashpay ma degen qauip te. Bizdi mazalaytyny da osy.

Juyrda Jazushylar odaghynda 42 aqyn-jazushygha Halyqaralyq Alash syilyghy berildi. Estuimizshe, biylghy jylghy syilyq tórt jyldyng toptamasy. Tórt jyl boyy jaryq kórgen shygharmalargha berildi desek te, birden 42 qalamgerge syilyq beru, estigen qúlaqqa birtýrli estiledi eken. Mәsele syilyqtyng berilgeninde emes. Tek, syilyqty osylay ondy-soldy tarata beretin bolsaq, onda syilyq ataulynyng qadiri qashpay ma degen qauip te. Bizdi mazalaytyny da osy.
Ádebiyetke syilyq berilgeni abzal. Ádebiyetke bolghanda, әdebiyet iyesine emes, kórkem shygharmagha. Qazaq poeziyasyna aitar ókpe joq. Qazaq poeziyasy qúlashtap damu ýstinde. Al qazaq prozasynda eleng etkizer dýnie bar ma? Songhy jyldary «qazaq prozasy toqyrau ýstinde» deytinder kóp. Ádebiyette toqyraudyng boluy janalyq emes. Qazaq әdebiyetining tarihynda bir jyldary әdebiyetting sharyqtau shegine jetsek, bir jyldary tómen qúldilaghan sәtter az bolmaghan. Ol uaqyttyng kóshine, zamannyng aghymyna baylanysty tuyndaghany da belgili. Áriyne, qazaq әdebiyeti mýldem qúrdymgha ketti dep, týbegeyli joqqa shygharghymyz da joq. Býgingi qalamaqysy mardymsyz әdebiyette tam-túmdap bolsa da, kórkem shygharmalar dýniyege kelude. Sol «tam-túmdap» kelgen dýniyenizdi oqityn býgin oqyrman joq. Ne jetpeydi, ne syn kótermeydi. Kenestik kezende dýniyege kelgen әrbir shygharmany «óltire» synaytyn arnayy syn bólimi júmys istepti. Sol óltire synalghan synnan shyqqan dýnie ghana oqyrmanynyng qolyna jetip, qoghamnan ózine layyqty baghasyn alatyn bolghan. Al, býginde she? Kәsiby syn bar ma? Kәsiby synshy da, syngha layyqty shygharma da joqtyng qasy. «Balapan basymen, túrymtay túsymen» degenimiz osy. Endeshe, osynday «toqyrauda» túrghan әdebiyette «Alash» syilyghyna layyqty shygharmalar qalay tudy? Tórt jyl boyy jinalyp, toptastyryldy degenning ózinde, syilyqty osylay qoldan ýlestire salu - onsyz da berekesi ketken әdebiyetting berekesin odan әrmen qashyrghan joq pa? «Alash» syilyghynyng әueldegi basty kriyteriyi qanday edi? Qazirgisi qalay? Oghan býgingi qalamgerding ózi jauap bersin... Biz osy saualymyzdy qalamgerlerimizding ózine tastadyq.

Beybit QOYShYBAEV, jazushy:
- 1991 jyly Odaqqa hatshy bolyp bardyq. Birinshi hatshy Qaldarbek Naymanbaev. Sol kezde biz әdebiyet qanday bolu kerek degen túrghyda, syilyqtyng mәnin ózgerteyik dep, «Alash» syilyghyn oilap tapqan edik. Búghan deyin әdebiyette salalyq syilyqtar berilip kelgen. I.Jansýgirov, M.Áuezov, M.Maqataev atyn¬da¬ghy syilyqtar boldy. Osynyng bәrin atyn ózgertip, bir ghana syilyq bereyik dep sheshtik te, «Alash» syilyghyn úiymdastyrghanbyz. Sol joly Qaldarbek Naymanbaev qoldap, búl syilyqtyng belgili bir shartyn dayyndadyq. Alghash ret 1992 jyly bir top jazushygha berildi. «Alash atyndaghy syilyq» dep berdik.
- Halyqaralyq «Alash» syilyghy dep birden atalmady ma?
- Halyqaralyq degen at keyin berildi. Alghashqy jyly «Alash» atyndaghy syilyq dep ataldy da, kelesi jyldan bastap, halyqaralyq syilyqqa ainaldy. Búl jyldaghy әdeby jetistikter ýshin beriletin syilyq. Memlekettik syilyqtan әdeby syilyqtyng ereksheligi boluy kerek qoy. Búl - taza әdeby shygharmashylyq dengeyinde baghalanatyn dýniye.
- Alghashqy jyldary búl syilyq qansha adamgha beriletin edi?
- Dәl qazir esimde joq. Shamaly ghana adamgha berildi-au deymin. Kóp bolsa, tórt-bes qalamger bolu kerek. Qazir toptap beriletin bolsa, әriyne qadiri týsip ketedi.
- Búl joly tórt jyldyghy toptastyrylyp otyr eken...
- Ol syilyq qay jyldary jariyalanghan shygharmalargha berilip otyr, mәsele osynda. Mening oiymsha, qazir «Alashqa» qoyylatyn arnayy kriyteriyler joq siyaqty. Óitkeni qazir syilyqtyng atyna qyzyghyp, qalamgerler ózi úmtylatyn siyaqty.
- Songhy uaqytta syilyqqa layyq shygharmalar dýniyege keldi dep oilaysyz ba?
- Ózim qadaghalap jýrmegen son, búghan qalay jauap aitasyn. Birdi-ekili dýniyeler shyghyp jatyr. Syilyqqa layyqty dýniyeler shyqpady dep aitugha taghy bolmaydy. Biraq ol syilyqty taldap, tarazylap jatqan bireu bar ma? Búryndary jyl qorytyndysy bolyp, sol qorytyndyda әdeby shygharmalar talqygha týsetin edi. Qazir jyl sayyn ne jazylyp jatyr dep qadaghalaudan da qaldyq. Qalay beredi, qaytip beredi? Qyryqtan astam shygharmany komissiya qalay tarazylap ýlgerdi eken, maghan osy týsiniksiz. Jalpy, búl syilyq berilu kerek. Berilgenine qarsylyghym joq. Tek, ony toptap, jinaqtap berip, syilyqtyng qadirin ketirmegen jón.

Kenjehan MATYJANOV, әdebiyettanushy, synshy:
- Mening pikirimshe, syilyq degen eshnәr¬seni sheshpeydi jәne eshtenening belgisin bildirmeydi. Kenes uaqytynyng kezinde әrtýrli syilyqtargha ie bolyp, sol arqyly ózine jenildikter jasaudyng әdetine ainalyp ketken dýniye. Sondyqtan da әdebiyetshi bolsyn, jazushy bolsyn, syilyq ýshin shygharma jazbaydy. Onyng baghasyn oqyrmandar, yaghny qarapayym júrtshylyq beredi. Sondyqtan syilyq adamnyng da, shygharmanyng da baghasyn bermeydi dep oilaymyn.
- Endeshe, biz nege jantalasyp syilyq alugha úmtylamyz?
- Ol qalyptasyp ketken әdet qoy. Qazir syilyq alu ýshin, eng jaman әdet, әrkim ózi jýgiretin boldy. «Men myna syilyqty alayyn, men ana syilyqty aluym kerek» degenge baratyn boldy. Eger әlemdik syilyqtargha qaraytyn bolsaq, ómir boyy syilyqsyz ótken adamdar da bar. Abay, Shoqan, tipti Múqaghalidyng ózi syilyqsyz ketti. Ári olar «syilyq almadym» dep ókinip ketken joq qoy. Mening oiymsha, syilyq eshtenening parqyn anyqtamaydy. Tek qana belgili bir adamdargha, eleu ýshin beriletin jәy ghana әdettegi dýnie dep esepteu kerek.
- Syilyghyn búldap, keude qaghatyndar she?
- Ondaylar kóp qoy. Olar keudesin qalay qaghatyn bolsa, әdebiyetshi retinde de shygharmashylyq dәrejesi sol dengeyde dep oilaymyn.
- Demek, siz syilyqtyng berilgenine qarsy emessiz ghoy.
- Taghy da qaytalap aitam, syilyq berilse de, berilmese de eshteneni sheshpeydi.

Quandyq TÝMENBAY, jazushy:
- Syilyqtyng qadiri ketpey me emes, ketti qazir. Mysaly men alghan kezde ýshinshi rette әzer aldym. Ekinshisinde, bir dauys jetpey qalyp sekretariatta. Ol kezde Qaldarbek Naymanbaev birinshi hatshy. Esenghaly Raushanov, Halifa Altay alghan sol joly. «Alash» syilyghy degen - Memlekettik syilyqpen teng dәrejede túratyn últtyq syilyq. Keyin әiteuir, kenes deymiz ghoy, sonda qúlap qalghandar ertesine sekretariattan alyp kete beretin boldy ghoy.
- Siz alghan jyldary búl syilyqtyng belgili bir kriyteriyleri boldy ma?
- Belgili bir kriyteriyleri boldy. Mәselen men proza kenesinde mýshe boldym. Búl kenesting tóraghasy Sherhan Múrtaza bolatyn. Ol óte qatal qarady. Baldyq kórsetkish boldy, sosyn jalpy shygharmagha berildi. Qazir syilyq adamnyng aty-jónine, tamyr-tanystyghyna beriletin siyaqty. Sheraghannyng kezinde tek shygharmang baghalanatyn. Mysaly men alghan jyly Júmabay Shashtayúly, Beksúltan Núrjekeev qúlap qaldy. Aty belgili, qolynan jazu keletin prozaikter ghoy. Balldyq kórsetkish boyynsha, sol kisiler ala almay qaldy.
- Alghashqy kezdegi talap basqa boldy deysiz be?
- Talap qatang boldy. Ásirese, proza kenesinde Sheraghang qatty qaraytyn. Sondyqtan búl syilyqty bolashaqta jalghastyratyn bolsa, әdebiyetke talapty qatty qoiy qajet. Últtyq syilyghymyz degen dengeyden týsirmeuimiz kerek. Keshegi tizimdi men de kórdim. Úzyn-sonar tizim.
- Jalpy, sol tizimdegi shygharmalardyng kóbi sizge tanys pa?
- Shynymdy aitsam, maghan tanys emes.
- Demek, múny jazushy qauym bilmese, oqyrman mýldem habarsyz degen sóz ghoy.
- Syilyqtyng Jarghysy bolady ghoy. Jarghy boyynsha, shygharma talqylanyp baryp, oghan dauys beru kerek. Qazir talqylanbay, qol kótere salatyn siyaqty. Syilyq beruding jarghysy oryndalmay otyr. Sosializm kezindegi әdebiyetke qoyylatyn talap býgin qoyylmay otyr. Búl da tәuelsizdikting arqasy shyghar. Ayaq-qolymyzdan túsau ketip, erkindikke shyqtyq qoy. Biraq proza kenesining basynda Sherhan siyaqty týsi sústy, әdebiyetke de súspen qaraytyn adamdar kerek. Talap qoya biletin, sol talaptyng ýdesinen shyqqan qalamgerler syilyqty alugha layyq dep tanylghan jón.

Ómirjan ÁBDIHALYQ, jas prozaiyk:
- Bir syilyqtyng qyryq eki (!) adamgha berilui Ginnes rekordtar kitabyna enuge әbden layyq eken. Álbette, syilyqtyng dәl osylay berilui syilyqtyng qadirin say tabanyna týsirip qana qoymay, «Alash» atyna týsken shirkeu ekeni sózsiz. Eger syilyqtyng atauy basqasha bolsa, onda sóz basqa. «Alashtyn» - últtyng aty ekenin esten shygharmaghanymyz jón. Syilyqty taghayyndaushy tarap osy mәseleni myqtap oilanghany dúrys. Bir syilyqtyng 42 adamgha berilui bizdegi әdeby kórkem shygharmalargha degen kózqarastyng qanday dengeyge týskendigin jәne qalamgerlerding ózin jazushy retinde baghalauy, ústauy adam úyalarlyq dengeyge týskenin kórsetedi. «Alashtyn» atyndaghy syilyqty búlay qorlaugha bolmaydy. Ári osy syilyqty bergen, alghan azamattar osy әreketteri arqyly aibarly «Alash» atyn qalay baghalaytyndaryn da kórsetken sekildi.
Ekinshi bir mәsele, bizdegi qalamgerler syilyqty kórkem shygharmanyng ólshemi dep týsinetin siyaqty. Búl - әriyne, týbirimen qate, eski týsinik. Syilyq eshqashan әdeby shygharmanyng baghasy bola almaydy.
Bizding eldegi syilyq alu mәselesinde baqtalastyq qana bar-au dep oilaymyn. Sebebi qalamgerler bir-birin túqyrtu ýshin, ózi «menen myqty» dep oilaytyn jazushynyng ishine kýiik salu ýshin baryn salyp syilyq alyp jatady. Taghy bir jaghy. Búl - Kenes ókimetinen qalghan eski auru. Kelesi bir kesirli túsy - kóptegen syilyqtardyng nemese onyng ýlestirilui qalamgerlerding rulyq, jershildik, toptyq tartysy arasyndaghy kókpargha ainalghandyghy.
- Jalpy, syilyqtyng talaptaryn ózgertu qajet siyaqty. Siz osyghan qalay qaraysyz?
- Maghan salsanyz, әdebiyet - syilyqtar tóniregindegi qalyptasqan psihologiya men daghdydan aryluy ýshin әdebiyet salasyndaghy syilyq ataulynyng barshasyn belgili bir uaqytqa deyin alyp tastau kerek.
«Týrkistan» gazeti