Soghystan keyingi Irak...
2003 jyly bastalghan AQSh-tyng Irak ekspansiyasy ayaqtaldy. Alayda búl ekspansiyany «әskery operasiyalar» túrghysynan ghana ayaqtaldy dep aitugha bolady. Óitkeni, búrynnan da bar jәne janadan ashylghan elshilikteri men konsuldyqtary, әsker attasheleri men kenesshileri, ýnemi baqylap otyratyn raketalary men bazalary jәne jeke kompaniyalarynyng kómegi arqyly AQSh Irakty uysynda ústaudy jalghastyratyny sózsiz. Osyghan deyin әskery adamdary atqaryp kelgen 1200 shamasyndaghy qyzmetterdi endigi jerde «azamattyq» qyzmetkerler jýrgizetin bolady. Sondyqtan, «Amerikanyng ornyn Iran basady» degen joramaldar shyndyqqa janaspaydy. Áriyne Irannyng Irakta ýstemdik qúrugha tyrysyp otyrghanyn joqqa shygharugha bolmaydy, biraq búl bólek taqyryptyng túzdyghy.
Al qazir bizding kókeyimizdi tesken tórt súraq bar: Irakta neler boldy? Ne sebepti boldy? Bolashaqta ne bolady? Negizi ne bolu kerek edi?. Býgin alghashqy súraqtyng tónireginde sóz qozghamaqpyz. Jauabyna qaraghanda qayghyly bir kórinis kóz aldymyzgha elesteydi.
Kóz aldymyzgha Iraktan shyghyp bara jatqan Amerika әskerining arqasynda qalghan elding qara jamylghan kórinisi keledi.
2003 jyly bastalghan AQSh-tyng Irak ekspansiyasy ayaqtaldy. Alayda búl ekspansiyany «әskery operasiyalar» túrghysynan ghana ayaqtaldy dep aitugha bolady. Óitkeni, búrynnan da bar jәne janadan ashylghan elshilikteri men konsuldyqtary, әsker attasheleri men kenesshileri, ýnemi baqylap otyratyn raketalary men bazalary jәne jeke kompaniyalarynyng kómegi arqyly AQSh Irakty uysynda ústaudy jalghastyratyny sózsiz. Osyghan deyin әskery adamdary atqaryp kelgen 1200 shamasyndaghy qyzmetterdi endigi jerde «azamattyq» qyzmetkerler jýrgizetin bolady. Sondyqtan, «Amerikanyng ornyn Iran basady» degen joramaldar shyndyqqa janaspaydy. Áriyne Irannyng Irakta ýstemdik qúrugha tyrysyp otyrghanyn joqqa shygharugha bolmaydy, biraq búl bólek taqyryptyng túzdyghy.
Al qazir bizding kókeyimizdi tesken tórt súraq bar: Irakta neler boldy? Ne sebepti boldy? Bolashaqta ne bolady? Negizi ne bolu kerek edi?. Býgin alghashqy súraqtyng tónireginde sóz qozghamaqpyz. Jauabyna qaraghanda qayghyly bir kórinis kóz aldymyzgha elesteydi.
Kóz aldymyzgha Iraktan shyghyp bara jatqan Amerika әskerining arqasynda qalghan elding qara jamylghan kórinisi keledi.
Aqparattar men sifrlar bir-birine qarama-qayshy. Tәuelsiz úiymdardyng 2008 jyly keltirgen mәlimetterine jýginsek jaulap alu barysynda 1 million Irak halqy kóz júmghan. Taghy da sol jylghy derekterge sýiensek 2 million adam bosqyngha ainalghan. Al 2011 jyly jeltoqsanda jariyalanghan amerikandyq mәlimetter bolsa, 100 myng adamnyng opat bolghanyn aitady. Basqa elderge nemese ónirlerge qonys audarghan bosqyndar sany 4 million shamasynda. Fransiyalyq ghalym Geraldine Chatelard zertteulerine kóz jýgirtsek, 1990-2002 jyldar aralyghynda 1,5 million Irak azamaty óz elinen birjolata kóship ketken. Al 2003 jyldan bergi qashqyndar men bosqyndar sanynyng 4 million shamasynda ekendigi anyq.
Zorlanghan әielderding sany 30 myngha jetip jyghylady, olardyng arasynda bәlighatqa tolmaghan býldirshin qyzdar da bar. Ontýstik aimaqtarda «sap-sary, kózi kók» nәrestelerding kóbeygini de bilinedi. Bosniyadaghy siyaqty keybir analar óz-ózine qol júmsaugha mәjbýr boluda.
Ádeyi óltirilgen ghalymdar men ziyalylardyng sany 550 shamasynda. Oghan әrtýrli salada júmys jasaytyn intelliygentterdi de qossanyz sany 3000-gha barady. Keybirine kuәger bolghan iraktyqtar múny jasap otyrghan Mossad pen Pentagonnyng arnayy adamdary ekendigine shýbә keltirmeydi. Leyla Enver-ding mәlimetterine sýiensek, qazir Irakta ghalym qalmaghan, al ekspansiyadan búryn olardyng sany 45 myng edi.
Kóterilisshi degen aiyppen qamalyp, zorlyq-zombylyq kórgen adamdardyng sany 18 900. 2010 jyly jariyalanghan Wikileaks mәlimetterinde myndaghan halyqtyng tek qana otbasyn qorghaghany ýshin ústalyp, aqyl-esin adastyratyn әdister qoldanu arqyly qinalghandyghy aitylghan. Ebu Gureyb týrmesi adamzatqa qarsy qylmystar әdebiyetterining arasynan oryn aldy. Búl meken SRU qyzmetkeri John Kirikao-nyng «olardy qinap, Qúdayyn kózderine kórsettik» degen jer.
Irakta jalpy sany 16 myng adam iz-týssiz joghalyp ketti. Baghdat bar, basqasy bar kóptegen qalalardaghy múrajaylar ayausyz tonaldy. Tek qana Baghdat múrajayynan resmy joghalghan qúndy zattardyng sany 170 myn.
Iraktaghy infrastrukturanyng barlyghy qirady. Taza su mýldem joq, halyqtyng 70 payyzy júmyssyz; kýndelikti tabysy 2,2 dollardy qúraytyn 7 milliongha juyq adam ashtyq jaghdayynda ómir sýrude. 1,5 million adam ýisiz dalada qalghan. 1990-2002 jyldar aralyghynda Amerika qoyghan qatal embargonyng saldarynan 1,5 million adam ashtyqtan óldi jәne eng ayanyshtysy onyng basym bóligi balalar edi. Al qazirgi tanda ólim-jitim oqighalaryna qatysty kórsetkishter odan әldeqayda asyp týsti. Týrik dәrigerler qauymdastyghynyng 2005 jylghy esebinde Iraktaghy auruhanalardyng 12 payyzy zardap shekkken degen mәlimet bar. Sәbiylerding ólimi kóbeyip ketken, 5 jastan tómen balalardyng 27 payyzy dúrys tamaqtanbaydy. Búryn hat tanityn adamdardyng sany halyqtyng 80 payyzyn qúrasa, qazirgi kórsetkish 50 payyzdy kórsetedi. Qysqasha aitqanda qiraghan, búzylghan, shókken Irakty kóremiz.
Shyndyghynda eshkim de ólgen músylmandargha jany ashyp otyrghan joq. Dick Cheney «ólgen jauymyzdy sanap otyrghan joqpyz» degen edi. Statistikalyq derekterde tek qana basqynshylardyng ólim-jitim kórsetkishteri kórsetiledi. Oghan jýginsek Irak soghysynda 4 747 amerikalyq, 179 aghylshyn jәne 139 basqa elderden kelgen әsker kóz júmghan. Jaralanghandardyng sany 32 myn.
Búl jerde Aughanstannyng soghystan shekken zardabynyng Iraktan aiyrmasy joq ekenin aita ketu kerek.
Sóz sonynda, Irakta jýzdegen myng adamdy qúrban etken, qalalardy qiratqan jaulap alushylardyng úshaqtarynyng birese «parsy shyghanaghynda ornalasqan iraktyqtardyng bauyrlary Arab elderinen» birese «Týrkiyanyng Adanadaghy» bazalarynan úshqanyn da aita ketu kerek.
Ali Bulaç - «Zaman» gazeti.
Audarghan Erkebúlan Álimhanúly
«Abay-aqparat»