Núrlan Dulatbekov. JihanshaSeydaliyn

Alash kósemderi, Alash qozghalysy qazaq halqy úly tarihynyng taghylymdy kezenin jasaghandyghyn qazirde kózi ashyq azamattardyng eshbiri de joqqa shyghara almasy anyq. Bizder ýshin Alash jayyndaghy әrbir derekting manyzy ýlken, oiy teren, jýgi salmaqty. Óitkeni búl últ-azattyq qozghalys elimizding әrbir azamatyn bir mýddege úiystyryp, bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, derbes memleket qúrugha júmyldyrugha baghyttalghan edi. Jәne, eng bastysy, últymyzdyng ruhyn biyiktetuge arnalghan úly shara boldy. Al býginde tәuelsizdigining 20 jyldyghyn toylap, patriottyq sezimi joghary erkin úrpaq ósirip otyrghan qazaq memleketi ýshin últtyq ruhtyng asqaqtyghy auaday qajet ekendigi aitpasa da týsinikti. Qazaqstan qarqyndy damu ýstinde jәne osy rette algha qoyghan strategiyalyq maqsattary da aiqyn. Osydan baryp dýniyejýzilik qauymdastyqtyng aldynda qazirgisi men keleshegin moyyndata bildi. Alayda búghan quanatyndarmen birge kýmәnmen qaraytyndar da barshylyq, tipti, qyzghanyshtaghylar da kóp. Sondyqtan tәuelsizdigimizding múnan әri de bayandy boluy ýshin últtyq ruhymyz berik bolmaq kerek. Osyghan oray, Alash qozghalysynyng tarihyn zertteu, jete tanu qajettiligi tuyndaydy. Sebebi ol - halqymyz ótken kezenderdi saralay otyryp, aldaghyny boljaumen birge últtyq bolmysymyzdy janghyrtugha da serpin beredi.

Núrlan Dulatbekov. JihanshaSeydaliyn

Alash kósemderi, Alash qozghalysy qazaq halqy úly tarihynyng taghylymdy kezenin jasaghandyghyn qazirde kózi ashyq azamattardyng eshbiri de joqqa shyghara almasy anyq. Bizder ýshin Alash jayyndaghy әrbir derekting manyzy ýlken, oiy teren, jýgi salmaqty. Óitkeni búl últ-azattyq qozghalys elimizding әrbir azamatyn bir mýddege úiystyryp, bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, derbes memleket qúrugha júmyldyrugha baghyttalghan edi. Jәne, eng bastysy, últymyzdyng ruhyn biyiktetuge arnalghan úly shara boldy. Al býginde tәuelsizdigining 20 jyldyghyn toylap, patriottyq sezimi joghary erkin úrpaq ósirip otyrghan qazaq memleketi ýshin últtyq ruhtyng asqaqtyghy auaday qajet ekendigi aitpasa da týsinikti. Qazaqstan qarqyndy damu ýstinde jәne osy rette algha qoyghan strategiyalyq maqsattary da aiqyn. Osydan baryp dýniyejýzilik qauymdastyqtyng aldynda qazirgisi men keleshegin moyyndata bildi. Alayda búghan quanatyndarmen birge kýmәnmen qaraytyndar da barshylyq, tipti, qyzghanyshtaghylar da kóp. Sondyqtan tәuelsizdigimizding múnan әri de bayandy boluy ýshin últtyq ruhymyz berik bolmaq kerek. Osyghan oray, Alash qozghalysynyng tarihyn zertteu, jete tanu qajettiligi tuyndaydy. Sebebi ol - halqymyz ótken kezenderdi saralay otyryp, aldaghyny boljaumen birge últtyq bolmysymyzdy janghyrtugha da serpin beredi.
Úrpaghymyzdyng kemel keleshegi ýshin manyzy joghary qajettilik dep tauyp, osy salany arnayy zerttep jýrgen bizder taghylymdy tarihy derekter qarastyru maqsatynda HIH ghasyrdyng sony men HH ghasyr basynda bilim izdey barghan últ ziyalylarynyng talayynyng izi qalghan Sankt-Peterburg uniyversiytetine barghan edik. Bizderdi uniyversiytet preziydenti, Reseydegi iri ghalymdardyng biri Ludmila Alekseevna Verbiskaya (fotosurette, 2011 jyldyng tamyzy) jyly qabyldady. L.A.Verbiskayamen tanystyghymyz jappay qughyngha úshyraghan qúrbandar jayly zertteu júmysymyzgha qatysty búrynyraqta ornaghan bolatyn. Onyng ýstine, onyng ata-anasynyng GULAG jýiesining qyspaghyna tap bolyp, qanqúily kezenning qiyndyghyn tatqany da yqpal etse kerek. Búl bastamamyzdy salghan jerden qúp alyp, qolynan kelgen kómegin ayamady. HIH ghasyrda aqqan júldyzday jarq etken úly Shoqannan keyingi quatty tolqyn B.Qúlmanov, A.Túrlybaev, J.Aqbaev, B.Syrttanov, R.Mәrsekov, B.Qarataev, M.Shoqay jәne taghy da basqalargha qatysty múraghat qoryndaghy materialdarmen keninen tanysugha mýmkindik tughyzdy.
Sankt-Peterburg uniyversiytetinen bilim alghan osynau arystardyng ómir joly men qayratkerlik qyrlary jayly múraghattan sol joly alynghan tyng derekterdi halyq iygiligine jaratyp, ruhany susyndatu maqsatynda úsynyp otyrmyz. Alghashqy izdenisterimizdi - R.Mәrsekov, J.Aqbaev turaly materialdardy - búghan deyin jariyalaghan bolatynbyz. Endigi kezek Jihansha (Jansha) Seydalinge tiyip otyr.
Jihansha Álmúhamedúly Seydalin - Alash qayratkeri, 1877 jyly Qostanay qalasynda dýniyege kelgen. Ábilqayyr hannyng úrpaghy. Kishi jýz hany bolghan Núralynyng shóberesi. Núralynyng bir úrpaghy - Seydaly, Bayúly ruynyng qúrmetti túlghasy bolghan. Seydalydan Kýntóre, Aytóre, Tórejan taraydy. Kýntóreden - Álmúhamed (1832-1848 jyldar aralyghynda tuylghan) tuady. Oqyghan, kókiregi oyau, el basshysy bolghan azamat. Orystardyng «ordanyng batys bóligining biyleushi rotmistri» degen ataghy bar. Kezinde II Aleksandrgha barghan qazaq delegasiyasynyng qúramyndaghy el aghalarynyng biri.
Aytóreden - Tileumúhamed. Alqa kenesshisi, Resey jaghrafiyalyq qoghamynyng mýshesi bolghan. Qasiyetti Annanyng II jәne III dәrejeli, Qasiyetti Stanislavtyng II jәne III dәrejeli ordenderimen nagradtalghan.
Tórejannan - Shuaq, odan - Jansúltan, odan - Abbas jәne Saparjan. Jansúltan Qazan uniyversiytetinde, al úldary Abbas pen Saparjan Sankt-Peterburg uniyversiytetining zang fakulitetinde oqyghan. Olar turaly mәlimet keyingi jariyalanatyn júmystarymyzdyng enshisine qalyp otyr.
Endi negizgi taqyrybymyzgha oralayyq. Orayy kelgende aita ketu qajet, qújattardyng tolyq núsqasy úsynylyp otyrylghandyqtan, ondaghy keltirilgenderdi jalpaq tilmen jәne bayandap jatudy qajet dep tappadyq. Kózi qaraqty oqyrman taqyrypqa ózek bolyp otyrghan túlghanyng bolmys-bitimi men qayratkerlik dengeyin jetkilikti mólsherde shamalay alady dep esepteymiz.
Reseyding Sankt-Peterburg memlekettik múraghatyndaghy qújattardan Jihansha Seydalinge qatysty alghash kózge týskeni - myna qújat:

4 shilde 1900 j.
S.-Peterburg Imperatorlyq Uniyversiytetining
Joghary Mәrtebeli Rektory Myrzagha

Orynbor klassikalyq gimnaziyasynyn
ghylymdar kursyn tәmamdaghan Jihansha Seydalinnen

Ótinim
Kәmelettik attestat, tuu turaly kuәlik, әkemning qyzmettik tizimi, belgilengen qújattar kóshirmeleri jәne eki fotosuretimdi tirkey otyryp, Joghary Mәrtebeli Myrza, mening sizge senip tapsyrylghan Uniyversiytetting Zang fakuliteti studentteri qataryna alynuyma jarlyq beruinizdi súraymyn.
Múnymen qosa S.-Peterburg Uniyversiytetin tandauyma yqpal etken kelesi sebepterdi de keltirip ótemin: birinshiden, Torghay oblysynyng Áskery Gubernatory Joghary Mәrtebeli Myrza mening S.-Peterburg Uniyversiytetining janyndaghy Qyrghyz shәkirtaqysyn aluyma kelisim berip otyr, ekinshiden, Peterburgte maghan qol úshyn berip, aqyl-kenesterimen jetekshilik etetin tuysqandarym túrady: Atty әskerding otstavkadaghy Generaly Ghúbaydolla Shynghyshan jәne Gvardiya polkovniygi, qyrghyz Súltan Uәlihan. Múnan basqa Orynbordaghy Nepluev Kadet korpusynyng ghylymdar kursyn aghymdaghy jyly tәmamdaghan agham biyl Peterburgtegi Mihaylov Artilleriyalyq Uchiliyshesinde oqityn bolady.
Qyrghyz-qaysaq Kishi ordasynyng Súltany
Jihansha Seydaliyn
20 mausym 1900 jyl. Torghay oblysy, Yrghyz qalasy(Sankt-Peterburg OMTM. Qor.14. Tiz.3. Is.37347. paraq.1-1 kelesi beti).
Qújattaghy mәlimetterden Jihanshanyng shyqqan tegi taghy bir naqtylanyp ótedi. Den qoyarlyghy - Jәngir hannyng úly Ghúbaydolla Jihanshanyng qalyptasuyna aitarlyqtay yqpal etken. Sankt-Peterburgte oqyghan kezinde, Ghúbaydollanyng ýiinde bolyp, sonyng tәrbiyesin alady. Osy rette Jihanshanyng túlgha retinde qalyptasuyna әser etken adamdar turaly tolyghyraq derek keltireyik:
«1. Ybyrayym - Jәngir hannyng ýlken úly. Joghary mәrtebeli imperatordyng rúqsatymen S.-Peterburg qalasyndaghy Paj korpusyna oqugha alynady. Imperator aghzamnyng jarlyghymen Resey imperiyasynyng knyazdik mәrtebesin iyelenedi. 1865 jyly dýniyeden ótken.
2. Ekinshi úly - Saqypkerey, ol da knyazi bolghan.
3. Ýshinshi úly - Ahmetkerey (1837-1914) - polkovniyk, Ábilqayyr hannan ant qabyldaghan K.M.Tevkelevting shópshegi Zuhra Tevkelevagha ýilengen. Jarlyq mәtinin keltireyik: «Bozda dýnie salghan Joghary Mәrtebeli Imperator Aghzam II Aleksandrdyng atymen bastaymyn, Biyligin jýrgizip túrghan osy senattyng 1870 jyldyng 30 tamyzyndaghy jarlyghymen Ishki Bókey Ordasynyng dýniyeden ótken hany Jәngirding ýshinshi úly, otstavkadaghy polkovnik Súltan Ahmetkerey Shynghys tikeley úrpaghy retinde Resey imperiyasynyng knyazdik mәrtebesin iyelenip, 1879 jyldyng 9 tamyzynda oghan maqtau qaghazy, 1866 jyldyng 14 qantarynda Joghary dәrejede bekitilgen eltanba tartu etildi» (stiyli men grammatikasy ózgerissiz saqtaldy). Olardyng (Ahmetkerey men Zuhranyn) Izmailbek esimdi úldary da, imperator jarlyghyna qaraghanda, knyazi titulyn iyelengen.
4. Jәngir hannyng Ghúbaydolla esimdi (1840-1909) tórtinshi úly - orys әskerining general-leytenanty. Áskery tizimderge Súltan Qajy Ghúbaydolla Jәngir-oghly Shynghyshan degen esimmen tirkelgen. Orys-týrik soghysynyng belsendi qatysushysy, «Batyldyghy ýshin!» degen jazuy bar altyn qarumen nagradtalghan. Qasiyetti Annanyng I jәne II dәrejeli, Qasiyetti Stanislavtyng I jәne II dәrejeli, Qasiyetti Vladimirding III jәne IÝ dәrejeli ordenderining iyegeri. Imperatorlyq Joghary Mәrtebeli III Aleksandrdyng nókerleri qataryna engen. Orys әskerindegi songhy qyzmeti - baylanys qyzmetining bastyghy, әsker men flotqa Morze apparattaryn endirgen. Yalta qalasynda jerlengen («Rodina» jurnaly, №7, 2004)»(Olovinsov A.G., Tabuldin G.J. Chingizidy: Dinastiy y epohi. - Astana, 2009. - 376 s. - S.104.).
Osyndaghy Resey Imperiyasynyng knyazdik mәrtebesin iyelengen babalardyng qaytalanbas ómir joldary men atqarghan enbekteri - óz aldyna jeke taqyryp.
JOO-gha qabyldanghangha deyin Orynbor gimanziyasynda oqyghan Jihansha Zang fakulitetine týserde, sol kezdegi talap boyynsha ózining kәmelettik attestatyn ótkizedi. Mәtini tómendegishe:

Kәmelettik Attestat №473
1877 jyldyng 8 qyrkýieginde Torghay oblysynyng Qostanay qalasynda dýniyege kelgen, músylman dininde, qyrghyz sheneunigining úly, eki jyl Orynbordaghy Nepluev Kadet korpusynda jәne bes jyl Orynbor gimnaziyasynda oqyghan, ÝIII synypta bir jyl bolghan Jihansha Seydalinge berildi, birinshiden, Orynbor gimnaziyasynda oqyghan uaqyt boyy jýrgizilgen baqylaugha alu negizi boyynsha, tәrtibi óte jaqsy, sabaqqa qatynasuy jәne dayyndyghy, sonday-aq jazba júmystardy oryndaudaghy úqyptylyghy jaqsy, yjdahattylyghy jaqsy, barlyq pәnderge degen bilimqúmarlyghy qanaghattanarlyq boldy, ekinshiden, tómendegidey bilim kórsetti:

Eskertu. 5 - bilim ýlgerimining ýzdiktigin bildiredi, 4 - jaqsy, 3 - qanaghattanarlyq, 2 - tolyq qanaghattandyrmaydy jәne 1 - qanaghattanarlyqsyz.
Osylardyng negizinde Seydalinge Halyq Aghartu Ministrligi vedomstvosy gimnaziya jәne progimnaziyanyng 1871 jyldyng 30 shildesinde JOGhARY DÁREJEDE bekitilgen jarghysynyng 130-132-paragraftarynda belgilengen barlyq qúqyqtaryn bildiretin osy kәmelettik attestat berildi. - Orynbor, 1900 jyldyng 5 mausymy(Sankt-Peterburg OMTM. Qor.14. Tiz.3. Is.37347. paraq.2-2 kelesi beti).
Orynbor gimnaziyasynda oqyghan pәnderine qarap, Jihanshanyng JOO-gha deyin qanshalyqty bilimi bolghandyghyn shamalugha múnan artyq derek qajet bola qoymas, sirә. Al Sankt-Peterburg uniyversiytetine qabyldanghan son, jeke ýlgerimin jetildiru, jan-jaqty bilimmen qarulanudyng jóni mýlde bólek bolsa kerek. Múraghat qújattarynan belgili bolghanday, Jihansha oqudy zor yntamen bastaydy jәne solay oqyghan da. Qyrdan kelgen qazaq balasy ýshin europasha tәrbiyelengen orys jәne taghy da basqa últtardyng balalarymen teng oqu, әriyne, onaygha týspeydi. Basqasyn bylay qoyghanda, Jihanshamen bir kursta A.F.Kerenskiy oqidy. Mine, osylardan qalmau ol ýshin ýlken syn bolady. Oqu barysynda Jihansha eng adymen fransuz tiline den qoyady, arnayy qosymsha bilim alyp, osy tildi tolyq mengeruge barynsha kýsh salady, nәtiyjesinde 2 jylda fransuz tilin jetik mengerip, erkin sóilese alatyn dengeyge qol jetkizdi. Sonymen birge uniyversiytette jýrgeninde óz tandauy boyynsha mynaday pәnderdi oqyghan:

KUÁLIK
Úsynushy Jihansha Seydalin - músylman dininde, Agha Kenesshining úly, 1877 jyldyng 8 qyrkýieginde dýniyege kelgen. Orynbor gimnaziyasynyng kәmelettik attestaty boyynsha 1900 jyldyng tamyzynda S.-Peterburg IMPERATORLYQ uniyversiytetining studenti bolyp qabyldanyp, zang fakulitetine alynyp, onda mynaday kurstar tyndady: Rim qúqyghy tarihy, Rim qúqyghy dogmasy, Orys qúqyghy tarihy, Memlekettik qúqyq, Shirkeu qúqyghy, Sayasy ekonomika, Azamattyq qúqyq pen sot isin jýrgizu statistikasy, Sauda qúqyghy jәne sot isin jýrgizu, Qylmystyq qúqyq jәne sot isin jýrgizu, Qarjy qúqyghy, Halyqaralyq qúqyq, Qúqyq ensiklopediyasy, Qúqyq filosofiyasy tarihy; oqu baghdarlamasymen bekitilgen praktikalyq sabaqtargha qatysyp, fransuz tilinen synaq tapsyrdy jәne jartyjyldyq synaq jóninde talap etiletin erejelerge say segiz synaqtyng barlyq shartyn oryndaugha qatysty.
Resey IMPERATORLYQ uniyversiytetterining 1884 jyldyng 23 tamyzyndaghy Jalpy Jarghysynyng 77-baby negizinde atalghandardy kuәlandyru ýshin tiyisti talap boyynsha uniyversiytet móri men qol qoyylyp, 1904 jyldyng nauryzynda S.-Peterburg Imperatorlyq uniyversiytetining zang fakulitetinen osy №842 kuәlik berildi.
Búl kuәlikting bir jerde túrugha belgi qaghaz retinde kýshi joq.
S.-Peterburg Imperatorlyq uniyversiyteti Zang fakulitetining dekany
Zang fakulitetining hatshysy
Kenes hatshysy(Sankt-Peterburg OMTM. Qor.14. Tiz.3. Is.37347. paraq.21.).
Oqu prosesining qiyndyghy óz aldyna, sodan ilgeride ghana әkesi dýniyeden ozghan Jihanshagha endigi jerde materialdyq qiyndyqtar da әserin tiygizdi. Degenmen tegine tartyp tughan qazaq balasy moyymay, qalay da tolyq bilim alyp shyghudy maqsat etkendikten, múnday qiyndyqtardan shyghar ózge jol izdep, uniyversiytet rektorynyng atyna ótinish joldaydy. Kelesi qújat - osynyng kuәsy:

S.-Peterburg Imperatorlyq Uniyversiytetining
Joghary Mәrtebeli Rektory Myrzagha

Zang fakulitetining III semestr studenti
Jihansha Álmúhamedúly Seydalinnen

Ótinim
Aghymdaghy jyldyng kókteminde meni dәris tyndau qúqyghym ýshin tólenetin jarnadan bosatu turaly Joghary Mәrtebelining atyna jazylghan ótinimde otbasylyq jaghdayym jayly eshtene keltirmegen edim.
Anamnan bala kezimde aiyryldym. Ákem memlekettik qyzmette 40 jyl qyzmet etken. Ákem 1898 jyly dýnie salghanda, sonynda jalghyz ghana zeynetaqy qaldy, ony kәmelettik jasqa tolmaghan 6 balasy bar ógey sheshem alyp keledi. Mende eshtene joq, әldekimderding tarapynan materialdyq qoldau kórmesten jýrmin jәne oqu ýshin elimnen Joghary Mәrtebelige senip tapsyrylghan uniyversiytetting jalghyz-aq Kryjanovskiy atyndaghy shәkirtaqysyna senip keldim.
Jaghdayymnyng materialdyq jәne adamgershilik túrghydaghy osynday qiyndyghyna baylanysty meni dәris tyndau qúqyghym ýshin tólenetin aqydan bosatu jónindegi ótinishimdi Joghary Mәrtebelining qúzyrlyghyna qayta jiberip otyrmyn.
Osylarmen birge kedeyligim turaly kuәlikti qosa tirkedim.
Student Jihansha Seydaliyn
S.-Peterburg
1901 jyldyng 6 qazany(Sankt-Peterburg OMTM. Qor.14. Tiz.3. Is.37347. paraq.16-16 kelesi beti).

Sonymen qosa sol kezderde A.Túrlybaev, J.Aqbaev syndy bilimge barynsha den qoyghan qazaq jastary Sankt-Peterburg uniyversiytetinde oqylatyn dәrispen ghana shektelmey, Imperatorlyq arheologiyalyq instituttan da dәris tyndaydy. Ol turaly 1902 jyldyng 7 mausymynda rektor atyna jazghan ótinishteri bar.
Jihanshanyng demokratiyalyq bilimining qalyptasuynda oqu-bilimge qúshtarlyghy men tuystary ghana emes, Sankt-Peterburg uniyversiytetining de orny eresen. Sankt-Peterburg uniyversiyteti kezinde talay iri túlghanyng qoghamdyq-sayasy oiy men mәdeniyetining damuynda airyqsha ról oinady. Múnda utopiyalyq sosializm ókili M.V.Butashevich-Petrashevskiy, synshy әri oishyl D.IY.Pisarev, demokrat, jazushy filosof F.G.Chernyshevskiy, tanymal sayasy qayratkerlerden P.A.Kropotkiyn, D.Blagoev, P.A.Stolypiyn, A.F.Kerenskiy, P.B.Struve bilim alghan. Patshalyq dәuirde el damuynyng toqyrauda bolghandyghyn halyq kóre bastaghan qiyn kezende, Resey ýshin auyr uaqyttarda qoghamdyq sanany oyatugha kóbine-kóp uniyversiytet studentteri men oqytushylary atsalysyp otyrghan. Ol zamandarda uniyversiytette filosofiyalyq ghylymdar, әsirese tarihy ghylymdar dinge qarsy ruhta oqytylady, sóitip, studentterde býldirgish iydeyalar qalyptasady degen pikir boy kótergen. Uniyversiytet studentteri men demokratiyalyq ayada әigili bolghan professorlar HIH ghasyr boyyna resmy biylikter tarapynan qudalaugha týsip, júmystan bosaugha, tipti elden ketuge mәjbýrlendi. Osy orayda M.Petrashevskiy, N.Chernyshevskiy, G.Lopatin jәne t.s.s. túlghalardyng taghdyrlary kópshilikke mәlim. Fizika-matematika fakulitetinde oqyghan belgili anarhist P.A.Kropotkiyn, D.IY.Mendeleevting shәkirti bolghan P.A.Stolypinder de - osy uniyversiytet týlekteri. Osy rette professorlardan V.IY.Vernadskiy men S.F.Olidenburgti de atap ótuge bolady.
Uniyversiytettik ortada oy erkindigi keng qanat jayyp, talay týlekteri Reseyding ghana emes, sonday-aq qazaq elining de qaynaghan qoghamdyq ómirine belsene aralasqan.
Álemge tanymal osynday iri mamandar dayarlap shygharghan uniyversiytette sol mamandarmen qatar oqyp, bilim jarystyrghan Jihansha Seydalin Alash arystary jayynda qozghalyp jýrgen taqyryptardan tys qalyp jatsa, ózderi múrat etken úrpaqtary tarapynan baba aldynda shyndyghynda da aghattyq bolatyn synayly.
1904 jyly osy uniyversiytetti ayaqtap, elge qaytpaq bolghan Jihanshanyng aldyna qoyghan úly maqsattarynyng deni tughan halqy aldyndaghy perzenttik boryshyn óteumen baylanysty boldy, yaghny elge qyzmet etsem deydi. Alayda onysy birden oryndala qoymay, arnayy joldamamen Kavkazdaghy Qara teniz jaghalauynda ornalasqan Ozurgeli qalasyna jiberiledi. Osynda mamandyghy boyynsha 1910 jylgha deyin enbek etken ol qyzmet jaghdayy, halyqtar tirshiligi jayly mol tәjiriybe jinaqtaydy. Jәne elge oralghannan keyin jighan-tergen bilimi men qyzmettik tәjiriybesi negizinde kemeldengen iygi oilaryn halqynyng bolashaghyna arnaydy.
«Ayqap» jurnaly jaryq kórgen 1911 jyldan bastap últtyq mýdde turasynda maqalalar jariyalaydy. Alash qozghalysynyng belsendi mýshesi retindegi qyrynan kórinuge sebep bolghan da - osynday enbekteri. Mәselen atalghan jurnalgha basylyp shyqqan siyez shaqyru mәselesine qatysty maqalalary Alash úldary arasynda manyzdy pikirtalas tudyrghan, sóitip, últ ziyalylaryna oy tastaghan. Jihansha Seydalinning zamanynyng әleumettik ózekjardy mәselelerdi qozghap, el aghalary arasynda quatty serpin tudyrugha týrtki bolghan maqalalary: «Azyp-tozyp ketpeske ne amal bar?», «Bas qosu», «Balmúhamet Tәshenovke jauap», «Ýlgi alarlyq is», «Siyez turaly», «Jer jayynan bir-eki auyz sóz», «Shahar Troisk, 1 dekabri, 1913 jyl», «Áke men bala» t.b. «Ayqap» jurnaly arqyly el arasyna 1911 jyly taraghan osynday qozghaushy sipattaghy alghashqy maqalasy - «Azyp-tozyp ketpeske ne amal bar?» maqalasy. Múnda otarshyldyq zamanyndaghy elding túrmys-halin bayanday otyryp, otarshyl ýkimetke halyq atynan talaptar qoyylu kerektigin algha tartady. Sol ýshin de qazaqqa siyez ashu kerektigin týsindirgen Jihansha siyezding úiymdastyryluy men onda sóz etiletin negizgi degen mәselelerdi kópting talqysy arqyly sheshu kerektigine basa nazar audartqan jәne qazaq ziyalylarynyng osy jolda ayanbay enbek etip, belsendilik tanytuyna ýndeu jasaydy. Al qazaq halqynyng jarqyn keleshegi ýshin el jaqsylarynyng bas qosuy ol kezende qanshalyqty manyzdy bolghandyghy qazirde arnayy dәleldeudi qajet etpese kerek. Sondyqtan últ mýddesin kózdegen azamattar jabyla qoldap, jauap jazghan. Jihanshanyng siyez ashugha qatysty maqalalary «Ayqap» jurnalynan basqa «Qazaq», «Musulimanskaya gazeta» basylymdarynda da jariyalanyp túrghan. Tughan halqynyng otarshyl elmen teng boluyn dittegen túlghanyng osy jolda siyez ashu mәselesin qozghap, qalyng eldi serpiltuge jasaghan alghashqy bastamasy Alash qozghalysynyng tarihynda janasha serpin tughyzdy. Alayda siyez ashu mәselesi patsha tarapynan rúqsat berilmegendikten, biraz jyl kesheuildep baryp jýzege asty. 1917 jyldyng sәuir aiynda Torghay qalasynda ótken qazaq siyezine qatysqan Jihanshanyng esimi býginde sol iygi sharanyng bastamashysy retinde ghana emes, onyng belsendi qatysushysy retinde de tanylugha tiyis.
Jihansha Seydalinning ómir joly men Alash qozghalysyna qosqan janghyryqty ýni jayly derekterdi zerttep, baspagha úsynu bizge eng әueli jas úrpaqqa shyqqan tegin tanytyp, sol arqyly últtyq bolmysymyz ben ruhymyzdy nyghayta týsu ýshin qajet. Talaydan arman bolyp, endi elimizding enshisine tiygen tәuelsizdikting mәngilikke myzghymas qasiyetti miras retinde keyingige tabystalyp otyryluy ýshin qajet.
«Abay-aqparat»