Fransuz tarihshysy «Jeltoqsan kóterilisi» turaly ne jazdy?
Student kezimnen beri ózime únaghan gazet maqalalaryn qiyp alyp saqtap qoyatyn әdetim bar edi. Olar tarih kuәsi ghoy. Talay jyldan beri jinalyp qalghan sol qaghazdardy aqtaryp otyrghanymda, Mәskeude fransuz tilinde shyghyp túrghan «Nouvelles de Moscou» («Mәskeu janalyqtary») gazetining 1989 jyldyng 23 shildesindegi sanynan alynghan qiyndygha kózim týsti.
Sekseninshi jyldar Mihail Gorbachevting qayta qúru, demokratiya, ashyqtyq sayasatynyng keng nasihattalyp, búryn tyiym salynghan Batys zertteushileri men jazushylarynyng kózqarastary Kenes Odaghy baspasózi betinde ara-túra bolsa da, jariyalana bastaghan kez. Myna gazettegi shaghyn maqalada da esimi әlemge әigili fransuz tarihshysy, «sovetolog» Elen Karrer d'Ankoss Kenes Odaghyndaghy últaralyq qatynastargha óz kózqarasyn bildiripti.
«1986 jyldyng jeltoqsanynda Almatyda halyq ortalyq biylikting respublikalyq kommunistik partiyanyng basshylyghyndaghy qazaq Qonaevty orys - Kolbinmen almastyru turaly sheshimine qarsy kóterilgennen beri últaralyq qatynas Mihail Gorbachevting әreket etu qabiletine jәne qayta qúrudyng bolashaghyna ýlken syn bolatynyna eshkim kýmәndanbaydy», - dep jazady Elen Karrer d'Ankoss.
1988 jyldyng aqpanynda bastalghan әzirbayjandar men armyandardyng Qarabaqtaghy, 1989 jyldyng sәuirindegi Tbilisiydegi, sol jyldyng mausymyndaghy Ózbekstandaghy qandy qaqtyghystardy aita kelip: «Mәskeuding sheshimine qarsy baghyttalghan Almatydaghy kóterilisten aiyrmashylyghy - olardyng bәri de basynda últaralyq qaqtyghys sipatynda bastalyp, tek keyinnen, Mәskeu búl shiyelenisterding sheshimin taba almaghandyqtan ortalyq biylikke qarsy baghyttalghan qozghalysqa ainaldy», - deydi.
Shynynda, qazaq jastary alangha shyqqanda orystargha qarsy emes, Mәskeu biyligining óktem sayasy sheshimine qarsy bolghandyqtan shyqty. Búl turaly marqúm Dinmúhamed Qonaev ta ózining «Ótti dәuren osylay» atty esteliginde: «Almatydaghy jeltoqsan oqighasy eshkimning arandatuynsyz bolghan jәne odan últshyldyqtyng auyly alys jatyr edi. Jastar Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshylyghyna respublikada jan balasyna belgisiz jәne bedeli shamaly bireuding saylanuyna qarsy shyqty, odan basqa zәredey bóten oy bolghan joq», - dep jazady.
Búl qazaq halqyna tәn últaralyq qatynastardaghy parasattylyqtyn, tózimdilikting mysaly. Áriyne, kóp arasynda qazaqty orystargha qarsy qoyghan arandatushy elirmeler de boldy ghoy, biraq qazaq jastary ashudy aqylgha jendire bildi.
Taghy bir nazar audararlyghy Elen Karrer d'Ankoss biz әli kýnge deyin «jeltoqsan oqighasy» dep, bet-bederin «júmsartyp» aityp jýrgen tarihy oqighany sipattaghanda ýnemi «kóterilis» (soulevement) degen sózdi qoldanady. Kenes Odaghy kezinde «kóterilis» degen sózdi aitudyng ózi qauipti bolghany ras. Endi jalyndy jastardyng jeltoqsandaghy totalitarlyq biylikke qarsy bas kóteruin jay ghana «oqigha» emes, kóterilis dep tura maghynasynda aitatyn kez kelgen joq pa?..
Marat Ermúqanov
Abai.kz