Senbi, 23 Qarasha 2024
Ángime 3872 5 pikir 18 Jeltoqsan, 2020 saghat 12:23

Ýkimetke hat (satira)

Balasy Týzelmesting oilamaghan jerden «qatyn alghym keledi» degenin estigen Qiysyqtyng auzy qisayyp kete jazdady.

-Nemene?- dedi ol óz qúlaghyna ózi senbegendey.

-Qatyn alghym keledi dep túrghan joqpyn ba?

-Qatyny nesi,- dedi Qisyq әli de mәngirip, qaydaghy qatyndy aityp túrsyn?

-Qaydaghy ekenin qaytesiz, ýilengim keledi.

-Ýilengim keledi deydi! Ýilengeni nesi? O, naqúrys! Esi týzu adam qazirgi zamanda qatyn ala ma? Júrt nangha aqsha tappay jýrse, búl qatyn alghysy keledi-ey. Qaray gór dәmesining zoryn. Múnday da aqymaq bolady eken-au. Jýre ber, qatyndy qaytesin. Qatyn alyp, úshpaqqa shygharmyn deysing be?

-Sonda qashangha deyin jýre beruim kerek?

-Jýre ber. Endi bir on jyl jýre túrsan, tura qyryqqa kelesin. Oghan deyin azyq-týlik arzandap, zamannyng «auzy» týzelip qalar.

-Al eger týzelmese she?

-Onda taghy bir on jyl kýt. Qayda asyghasyn? Qartayghanda alghan qatyn kәmpit siyaqty tәtti bolady. Al qazir alsan, qadirin bilmeysin. Asyqpa. Ýkimet aldymen auyldy kórkeytsin. Júmys tauyp bersin. Sosyn aqyldasarmyz.

-Júmys tauyp bermese she?

-E, onda qatyndy ýkimetting ózi alyp bersin.

Týzelmes esikti tars etkizip, shyghyp ketti. Qisyq ózimen ózi qalyp, kýbirlep otyr.

«Apyr ai, búghan qatyndy qalay alyp berem. Tipti ózining ýstinde deni týzu kiyimi de joq. Aghayyn tuystardyng da sharuasy shamaly. Sonda ne isteuim kerek? Álde ýkimetke hat jazsam ba eken»? Osy oidyng sanasynda sәule berui múng eken, bir qúdiretti kýsh «jaz, jaz» dep jelkelep túrghanday boldy.

Qolyna qalam alyp: «Qúrmetti Premier-ministr!» dep aldyndaghy aq qaghazgha aibaqtata bastady. «Sizge osy hatty jazyp otyrghan shalghaydaghy kógermegir Kóktemes auylynyng Qisyq degen qara shaly.

Mәsele mynaday: Mening Týzelmes degen aqymaq balam ai-shay joq ayaq astynan qatyn alamyn dep qighylyqty salyp jatyr. Júrt dúrys tamaqqa jarymay jýrse, búl kýshik qatyn alghysy keledi. Esi týzu adam qazirgi zamanda qatyn ala ma? Búdan onshaqty jyl búryn azyn-aulaq mal ústaytyn edik. Keyin jerdi jekemenshikke alyp alghan Kókirek degen kókbet sol jerdi ózi jaratqanday mal jayghyzdyrmay qoydy. Auylymyz «bayaghyda» byt-shyty shyqqan. Kóbik degen krestianymyz jemning de, shópting de baghasyn aspandatyp jiberdi. Sosyn bar maldyng kózin qúrtqanbyz. Endi bәri mening azyn-aulaq pensiyama «auzyn ashyp» otyr. Osyny mening «kýshigim» týsingisi kelmeydi. Ózining dúrys kiyimi de joq. «Qayyrshygha jel qarsy» degendey, qúlaqshynyn әr jerden kýie jep tastaghan. Etigi de jyrtyq. Biraq bayghús bala osy siqyna qaramay, qatyn alghysy keledi. Qatyn onyng ne teni.

Siz qalay oilaysyz, osynysy jón be? Men qate aityp túrghan joqpyn ba? Men ol naqúrysqa qatyndy qaytesin, qatyn alyp úshpaqqa shygharmyn deysing be, qatynsyz jýre ber dedim. Ol bolsa, beti býlk etpey, qashangha deyin jýre beremin deydi. Men «ýkimet auyldy kórkeytsin. Jerdi jekege beruin qoysyn.  Júmys oryndaryn ashsyn» dedim. Ol ýkimet olay istemese she dep auzyn qisandatty. Onda qatyndy ýkimet ózi alyp bersin dedim. Ol ashulanyp shyghyp ketti.

Qúrmetti Premier-ministr! Jaghday osylay. Bizding jaqta qatyndy qazir kommersanttar men krestiandar ghana alady. Júmysy, maly joqtar balalaryna qatyn alyp berudi toqtatty. Múny mening mәnkýs balam mýlde týsingisi kelmeydi. Sonda ekeumizding sózimizding qaysysy dúrys? Qazirgi auyldyng «auzy qisayyp», «kózi aqiyp», «qoyanshyghy» ústap túrghan myna zamanda balamnyng maghan qatyn alyp ber dep talap qonggha zang jýzinde qaqysy bar ma? Joq әlde búl jaghday zanda kórsetilmegen be? Mening oghan qatynsyz jýre ber degen sózime siz qalay qaraysyz, qoldaysyz ba? Joq әlde oghan qatyndy ýkimet atynan óziniz alyp beresiz be? Onda balamnyng bórki qazanday bolyp, «Ýkimet alyp bergen qatynym» dep mәz-meyram bolyp jýrer edi-au. Men de oghan qatyndy ózim alyp bergendey-aq qopiyp jýrer edim».

Qisyq taghy ne jazsam eken dep qiyaldap, biraz jatty. Aqyry oy týbine jete almay, sol jatqan kýiinde qor ete qaldy. Ertenine jazghan hatyn ainala izdep, taba almady. Týzelmes kórgen joqpyn dep bet baqtyrmady. Sodan beri Qisyq ýkimetke hatyn «әne jazamyn, mine jazamyn» deumen әli moyny jar bermey keledi.

Damir Ábishev

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434