Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 5719 10 pikir 21 Jeltoqsan, 2020 saghat 14:17

Asharshylyqty joqqa shygharu - qazaqqa jasalghan satqyndyq!

Ótken ghasyrda qazaq halqynyng eki mәrte qoldan jasalghan auyr asharshylyqqa úshyraghany tarihy shyndyq. Aynalasy on neshe jyldyng ishinde halqymyzdyng teng jartysynan astamy asharshylyq qúrbany bolghany da ras. Negizi búl genosid býginge deyin moyyndalyp, eshkim dau aitpaytynday nýktesi qoyyluy kerek edi. Biraq bizding elde bәri basqasha. Kenes ókimeti qoldan úiymdastyrghan genosidti әli eshkimge moyyndata almadyq. Tipti óz elimizde de múny moyyndaghysy kelmeytinder tolyp jýr...

Kenes ókimetining ornynda otyrghan Reseyde osy nәubetti joqqa shygharghysy keletinder óte kóp. KSRO jendetterining qazaqty qoysha qyrghanyn esten shygharghan key shovinister tipti qazaqtyng jerine talasyp jýr. Olargha salsa, qazaqty el qylghan, jer bergen, memleket qúryp bergen patshalyq resey men kenes odaghy degisi keledi. Biraq tarih týgendegish sol bilgishter HV ghasyrdan әrige barghysy kelmeydi. Qoydyng qúmalaghynday bytyraghan orys júrtyn memlekettikke kim bastaghanyn aitpaydy da.

Reseylik shovinisterding qazaqqa qanday kózqarasta ekenin ekining biri biledi. Eng ókinishtisi óz azamattarymyzdyng ózgening soyylyn soghyp, tarihymyzgha tas atatyny bolyp túr. Zúlmat jyldardyng zapyrany kóp qazaqty bey-jay qaldyrmasy anyq. Jogharyda aitqanymyzday, qoldan jasalghan asharshylyqtan qazaq halqynyng auyr zardap shekkeni, milliondap qyrylghany tarihy shyndyq. Ony joqqa shygharu mýmkin emes. Biraq kýnning kózin qolmen japqanday, asharshylyqty bolmaghan deytin kerauyzdar kóbeyip keledi.

Kýni keshe ehonews.kz degen saytta Janbolat Sholpanov degen jazghyshtyn: «Holodomor» moyyndalghan jaghdayda Qazaqstanda ne bolmaq?», degen «sandyraghy» jaryq kórdi. Sholpanov degenning oiynsha, qazaq dalasynda eshqanday genosid bolmaghan, múny Mústafa Shoqay oidan shygharghan. Al Amerika bastaghan batystyqtar búl taqyrypty әdeyi ýgittep ushyqtyryp otyr. Búlar - tarihty búrmalaushylar. Asharshylyq jayly jazylghan kitap, týsirilgen filimderding barlyghy jalghan, eshqanday shyndyq joq...

Basynan ayaghyna deyin tútas aramzalyqqa, arandatugha toly mysyqtileu kózqarastaghy maqalasmaqtyng aitpaghy osy. Avtor Ukraina asharshylyq shyndyqtaryn ashyp, genosid dep jariyalaghany ýshin azamattyq soghysqa úryndy, toz-tozy shyqty dep kósemsiydi. Nazar audarsanyz, múnyng әr sózi reseylik shovinisterding ústanymy ekenin angharasyz. Mústafa Shoqaydy jau sanau, asharshylyqty mif dep sanau, Ukrainany beyshara beynede suretteu, AQSh pen batysty jamandau - osynyng barlyghyn reseylik BAQ-tan kýnde kóruge bolady. Osydan-aq, jelding qay jaqtan túrghanyn angharugha bolatyn sekildi.

Bizding jazghysh «býgingi tanda «holodomor» jәne qughyn-sýrgin taqyryby memlekettik iydeologiyanyng bir bóligine ainaluda», dep ókinish bildiredi (Esi dúrys qazaqstandyq búl tústa quanuy kerek edi ghoy). Avtor qyza kele «Qazaqstanda tarihty búrmalau boyynsha qabyldanyp jatqan әreketter bizding elimiz, Ukrainadan keyingi, qúrban boluy mýmkin ekenin kórsetedi», dep bir jamandyqtyng shetin qyltidaty. Tipti «Núr-súltan Ukrainadan sabaq aluy kerek, tarih qaytalanuy mýmkin», dep ses kórsetedi (Avtordyng kimge arqa sýiep, óz eline aibat shegip otyrghany qyzyq).

Avtor Janbolat Sholpanov ózin sayasattanushy dep kórsetipti. Biraq Sholpanov degen qazaqstandyq sayasattanushyny taba almadyq. Soghan qaraghanda arnayy Reseyding sayasatyn tanushy bolsa kerek. Soltýstiktegi kórshimizding sózin sóilep, jyryn jyrlaytyn múnday «sayasattanushylar» bizding elde az emes.

Endi avtordyng nege múnsha ashynghanyna toqtalayyq. Jazghyshymyzdyng «asharshylyq pen qughyn-sýrgin taqyryby memlekettik iydeologiyanyng bir bóligine ainaludy» dep ah úruyna Preziydent Toqaevtyng Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi arnayy memlekettik komissiya qúruy sebep bolsa kerek. Sonymen qatar, jyl ótken sayyn tarihy shyndyqtar ashylyp keledi. Kóp jyldar boyy jasyrylyp kelgen qandy qylmystar el nazaryna úsynyla bastady. Osynyng bәri Sholpanov sekildilerding shamyna tiygeni sózsiz.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev biyl qyrkýiekte memlekettik hatshy Qyrymbek Kósherbaevty qabyldaghanda qazaq halqynyng basynan ótken asharshylyq qasireti jayly da aitqan.

«Qasym-Jomart Toqaev Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi arnayy memlekettik komissiyagha kezinde qazaq halqynyng basynan ótken asharshylyq qasireti turaly is-sharalar qabyldaudy mindettedi», - dep jazghan edi Aqordanyn resmy sayty.

Qazaq halqynyng ótken ghasyrda qughyn sýrginge úshyrap, joyylyp ketu qaupine úshyraghany jayly elimizding túnghysh preziydenti Núrsúltan Nazarbaev ta aitqan bolatyn.

«Álemde birde-bir el, birde-bir halyq óz elinde demografiyalyq jaghdaydaghy osynday búrylysty bastan keshken joq jәne Qazaqstan sekildi tolyq joyylyp ketuding aldynda túrmady. Biz aman qaldyq, últ retinde úiysa bildik, biz meyirimsiz bolyp ketpedik, kektengen joqpyz, 20 ghasyrdaghy jantýrshigerlik tragediyagha eshkimdi aiyptamadyq. Biz tabandylyq tanytyp, stalinizmning barlyq jazyqsyz qúrbanyna kómektestik», - deydi Elbasy qughyn-sýrgin jyldary jayly aitqan sózinde.

Biz búrynghy preziydent pen qazirgi preziydentting sózin asharshylyqty joqqa shygharghysh Janbolat Sholpanovtyng (eger múnday adam bar bolsa) nazaryna úsynyp otyrmyz. Qazaq halqynyng qandy qasireti bolghan qos asharshylyqty moyyndamau - naghyz satqyndyq.

Sholpanov asharshylyqty mif depti, múnday oidy osydan eki jyl búryn reseylik Sergey Masaulov degen bireu de aitqan. Demek, Sholpanovtar men Masaulovtardyng sózi bir jerden shyghyp otyr. Osy jerde «genosid jayly jazushylardy AQSh qarjylandyrady» dep tújyrymdaghan Sholpanov ózin kimning qarjylandyratynyn da aita ketkeni jón sekildi!..

Quanysh Qappas

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394