«Túrsynbay atty susiyr Tәjikstannyng Dushanbe qalasyndaghy zoobaqta ólip qaldy. Búl turasynda aqparat agenttikteri jazyp jatyr.  Susiyrdyn, yaghny begomottyng jýrek talmasynan ólgeni anyqtalypty.
«Búl ózi óte qiyn sauda bolyp edi. Baqanday tórt jyldy júmsadyq osy aiyrbas ýshin»,- deydi zoobaq diyrektorynyng orynbasary Orzu Saidjamol.
Ol әreng degende qol jetkizip alyp barghanda, «Túrsynbaydyn» ayaq astynan kóz júmghanyna qapa bolyp, ókinude...
Aqparat kózderining habarlauynsha, Dushanbege barghan song susiyr tughan jerin qatty saghynyp, jýdey bastaghan kórinedi. Zoobaqqa seruendep kelushiler de onyng jýikesine onbay tiygenge úqsaydy.. «Ýlkender de qyzyq qoy, keyde balanyng isin isteydi. «Túrsynbaygha» tas laqtyryp oinaytyn, onyng jaybasarlyghyn keleke-mazaq etip, keyde jekip úrsatyn. Al, ol sonyng barlyghyn sezushi edi», - dep qynjylady zoobaq qyzmetkeri.
Qayran «Túrsynbay» sóitip bóten elding zoobaghynda jatyp, ósken jerin saghynyp qúsadan qaytypty. Áytkenmende, «Túrsynbaydyn» osy taghdyrynyng ózi bizge tereng oy salghanday. Bizding ghoy Batysty betke alyp beze jóneletin qashqyndarymyz tughan jerdi, artta qalghan eldi saghynbaq týgili, kóz jasyn bir syghugha da jaramaydy. Sonda olardyng begemottan beter, susiyrdan  suyq bolghany ma? Al, qiyr jaylap, shet qonghan qazaqtardyng qalyng shoghyry bolsa, elge jete almay zaryghyp jýr. Búghan ne deymiz? Endigi sózdi aqyngha bereyik.

«Túrsynbay atty susiyr Tәjikstannyng Dushanbe qalasyndaghy zoobaqta ólip qaldy. Búl turasynda aqparat agenttikteri jazyp jatyr.  Susiyrdyn, yaghny begomottyng jýrek talmasynan ólgeni anyqtalypty.
«Búl ózi óte qiyn sauda bolyp edi. Baqanday tórt jyldy júmsadyq osy aiyrbas ýshin»,- deydi zoobaq diyrektorynyng orynbasary Orzu Saidjamol.
Ol әreng degende qol jetkizip alyp barghanda, «Túrsynbaydyn» ayaq astynan kóz júmghanyna qapa bolyp, ókinude...
Aqparat kózderining habarlauynsha, Dushanbege barghan song susiyr tughan jerin qatty saghynyp, jýdey bastaghan kórinedi. Zoobaqqa seruendep kelushiler de onyng jýikesine onbay tiygenge úqsaydy.. «Ýlkender de qyzyq qoy, keyde balanyng isin isteydi. «Túrsynbaygha» tas laqtyryp oinaytyn, onyng jaybasarlyghyn keleke-mazaq etip, keyde jekip úrsatyn. Al, ol sonyng barlyghyn sezushi edi», - dep qynjylady zoobaq qyzmetkeri.
Qayran «Túrsynbay» sóitip bóten elding zoobaghynda jatyp, ósken jerin saghynyp qúsadan qaytypty. Áytkenmende, «Túrsynbaydyn» osy taghdyrynyng ózi bizge tereng oy salghanday. Bizding ghoy Batysty betke alyp beze jóneletin qashqyndarymyz tughan jerdi, artta qalghan eldi saghynbaq týgili, kóz jasyn bir syghugha da jaramaydy. Sonda olardyng begemottan beter, susiyrdan  suyq bolghany ma? Al, qiyr jaylap, shet qonghan qazaqtardyng qalyng shoghyry bolsa, elge jete almay zaryghyp jýr. Búghan ne deymiz? Endigi sózdi aqyngha bereyik.

Surette - jat jerde qúsadan qaytqan "Túrsynbay"

«Abay-aqparat»

Ótkizetin jan-januar nәzik týn,
Qamaudaghy tirliginen naz úqtym.
Bir qyzyq is bolghan eken zoobaqta,
Dushanbedey qalasynda tәjiktin.

Tәjikterding kýnde týsken nazary,
Bir begemot tirlik keshken azaly.
Jatqan jerden túrmay qapty ol bayghús,
Jan tapsyryp, kelgen sәtte ajaly.

Tabylmastan ólimning esh sebebi,
Ýkilegen ýmitter de semedi.
Dәrigerding zoobaqtaghy qartayghan,
Qonymdylau bolyp shyqty deregi.

-«Búl bayghúsqa ajal bizden kelgen joq,
Múnda jýrip ashtyqty da kórgen joq.
Miyn ashyp zerttedim múqiyat,
Naqty aitamyn aurudan ólgen joq.

Qazaq degen satyp aldyq mәrt elden,
Osy kýni kórinetin әr tórden.
Túrsynbay dep aidar taqqan qazaqtar,
Jeti ay búryn Shymkentten әkelgen.

Jalghyz alyp zoobaqtyng maqtany,
Kileng maman baqty ony baptady.
Tughan jerding topyraghynday bolmady,
Auasy da tәjikterding jaqpady.

Mazaqtady maymyldar da alysqan,
Qoltyrauyn qyr kórsetti qamystan.
Adamdar da ainalsoqtap kýn-týni,
Jarylarday әreng jýrdi namystan.

Talay tәjik әngime qyp kesimin,
Kózin súghyp kóp tiygizdi kesirin.
"Túrsynbay" dep atap ketken qazaqtar,
Jeti ay boyy estimedi esimin.

Songhy kezde saghyndy el qyratyn,
Auasyna zar bop jýrdi «bir atym».
Januar-ay, múngha batyp kesh batsa,
Janarynan jas sorghalap túratyn.

Tughan jerding týzde tughan «batyryn»,
Qúrban qyldy sauda-sattyq baqyry.
Tәjikterding topyraghyn jersinbey,
Saghynyshtan ajal qúshty aqyry».

Jastansa da suy móldir san-saydy,
Sorly jýrek tughan el dep sharshaydy.
Bolmasa da qazaqtyng tól týligi,
Begemot ta topyraghyn ansaydy.

Adaldyghyn estip kózge jas keldi,
Ornatsa da bolady eken tas belgi.
Besiginde jatqan jering júmaq qoy,
Kindigindi kesken jering qasterli.

P.S.

Batys jaqqa baghyt baylap jasyn kil,
Shekarany shy kórmesten asyp jýr.
Hayuandar saghynyshtan mert bolyp,
Al adamdar shetel jaqqa qashyp jýr.

Beybit BÓJEN,
Kereku qalasy.