Qazaq mektepterine Álippe men Ana tili qayta oralady. Búl ekeui eki pәn, biraq kenes dәuirinen beri kiriktirilip, biri (Álippe) birinshi jartyjyldyqta, ekinshisi (Ana tili) ekinshi jartyjyldyqta oqytylyp keldi. Búl pәnderding jyl basynan jeke-jeke óz aldyna bólek-bólek oqytylatyn kezi de alys emes.

Biz, Orazkýl Asanghazy apay ekeuimiz, osyny jogharygha jetkizuge barynsha tyrysyp jatyrmyz. Bizding oiymyzsha, Ana tili birinshi synyptan-aq, birinshi qyrkýiekten bastap oqytyluy kerek. Qazirgi Ana tili ekinshi synypta Ádebiyettik oqu men Qazaq tili pәnine bólinip ketetin naghyz kiriktirilgen pәn. Ony ekinshi jarty jyldyqta Qazaq tilimen kiritirip oqytatynday ne basymyzgha kýn tudy eken. Birinshi synypta keregi joq pәnder kóp (ózin ózi tanu, dýniyetanu, jaratylystanu, aghylshyn tili, orys tili). Al biz balagha naghyz funksionaldyq bilim beretin pәnderdi (Álippe + Ana tili + Qazaq tili) kiriktirip otyrmyz. Biz múny aituday-aq aityp kelemiz. Búnda da latyn әlipbiyin jasaghandar sekildi búrynghy «Sauat ashudyn» aptyrlary qalam men qaghazdy iyelenip alyp, des berer emes. Eshqanday ghylymiy-әdistemelik negizi joq әlippege deyingi kezen, әlippe kezeni, әlippeden keyingi kezeng degen birdemeni sonau kenes kezinen beri sýirep keledi. Ony osy Álippening baghdarlamasyna da aparyp tyqty. Onyng negizsiz ekendigin mynadan kóruge bolady. Sauat ashu pәninde Álippege deyingi kezendi bir aigha, al myna Álippe baghdarlamasynda eki aptagha sozyp otyr. Qazirgi Sauat ashu boyynsha biz mektepke beyimdelemiz dep bir ay yrghalyp jýrgende qatar jýretin orystar men aghylshyndar әrippen tanysudy bastap ketedi.

Álippe balany oqu men jazugha ýiretedi. Onyng maqsaty hat tanytu, jazugha ýiretu jәne jazylghan sózdi oqugha ýiretu bolyp tabylady. Sondyqtan Álippening sózdik qory óte shekteuli bolady. Bala sóilep túrghanymen oqu men jazu daghdysy óte bayau qalyptasady, mәnerlep oqyp, jýgirtip jazyp ketu ýshin ol әbden daghdylanuy kerek. Bizge oghan ózge eldegidey kóp uaqyt kerek emes, Manchester dep jazyp, Liyverpuli dep oqityn aghylshyndargha nemese әr sureti jeke-jeke mәni bar sóz bolyp tabylatyn qytaylargha hat tanu ýshin kóp uaqyt kerek. Myna irgedegi orystyng ózinde sharttylyq kóp. Mәselen, alty dauysty dybysy qay dauyssyzdyng qasynda túruyna qaray 48 týrge enedi  (Á.Jýnisbekov). Al, qazaq tilindegi 9+19=28 dybys qayda túrsa da sol dybystalu kýiin saqtap túrady. Sol sebepten bizding balanyng sauat ashuy tez, onay. Hat tanugha Aqannyng Álippesimen tórt-aq apta kerek bolghan. (T.Shonanov) Qazirgi 42 tanbadan túratyn orys-qazaq әlipbiyimen oghan kóbirek uaqyt kerek bolar. Jana jylgha sheyin búrynghyday Álippeni ayaqtaydy ghoy. Al qazirgi «Sauat ashuda» týbin teksermey maymylsha eliktep (A.Baytúrsynúly), әrippen tanysudy nauryzgha sheyin sozyp otyrmyz.

Álippening ishindegi mәtinder óte qarapayym, (Ata at taghala, Aydos dop al jәne t.b.), 5-6 jastaghy balanyng ózining tabighy sózdik qory búdan әlde qayda bay. Zertteushiler monotildi (tili bir tilde, ana tilinde shyqqan) balanyng sózdik qory shamamen 5000 sózdi qúraytyndyghyn aitady. Búl dәleldengen tújyrym. Sondyqtan birinshi jartyjyldyqta tek hat tanytamyz dep, balanyng sóileu daghdysyn eki toqsan boyy tejep qoygha bolmaydy. Birinshi toqsanda әli oqyy almaytyn bala sabaqty Álippemen qatar, tyndalym, aitylym әreketteri arqyly jýrgizip otyruy kerek. Ana tilining maqsaty oqushynyng sóileu daghdysyn jetildiru, dýniyetanymyn qalyptastyryp, últtyq qúndylyqtardy boyyna siniru. Yaghni, Álippe balany oqu men jazugha daghdylandyrsa, Ana tili onyng sóileu daghdylaryn әri qaray jetildirip, shynday týsedi. Maqsaty bólek eki pәn bólek-bólek oqytyluy kerek.

Qazaq mektebinde Álippe birinshi synyptyng birinshi jarty jyldyghynda ayaqtalyp, birden ekinshi jarty jyldyqta tildik úghymdar turaly qarapayym týsinik beretin Qazaq tiline jalghasyu tiyis te, Ana tili tyndalym arqyly bastalyp, oqylym daghdysyna úlasyp, jyl boyy jýrui tiyis.

Qúrmetti әdisker mamandar, qazir biz mynaday olqylyqtar jiberip otyrmyz:

1. 1synyptyng birinshi jartysynda tek hat tanytatyn pәndi, Álippeni ghana oqytyp, balanyng tabighyy kommunikasiyalyq daghdysyn eki toqsangha tejep otyrmyz.

2. Ekinshi jartyjyldyqta qarapayym tildik úghymdar jóninde týsinik berip, dúrys oqu men sauatty jazu daghdysyn qalyptastyratyn pәndi (Qazaq tilin) ekinshi synypta Ádebiyettik oqu pәnine ainalatyn Ana tilimen kiriktirip qoydyq.

3. Qazaq balasyna ómirine naghyz kerek bilimdi beretin oqu men jazugha, últtyq dýniyetanymymen túlgha bolyp qalyptasuyna negiz bolatyn ýsh pәndi kiriktirip oqytyp, esesine birinshi synypqa paydasy joq pәnderdi qaptatyp kirgizdik.

Osynyng nege búlay ekendigine jauap beretin pende bolsa, aldymyzgha shyqsa bolar edi.

Bijomart Qapalbek

Abai.kz