Júma, 22 Qarasha 2024
2450 1 pikir 24 Jeltoqsan, 2020 saghat 13:20

Sankt-Petrburgte «Abay» ortalyghy ashyldy

Úly qazaq klassiygi, aqyn, filosof-gumanist Abay Qúnanbayúlynyng 175 jyldyghyn merekeleu ayasynda QR Mәdeniyet jәne sport ministrligining qoldauymen Últtyq akademiyalyq kitaphana Sankt-Peterburg qalasynyng Resey memlekettik kitaphanasynda «Abay» aqparattyq-mәdeny ortalyghy ashyldy.

Búl – Abay Qúnanbayúlynyng múrasyn nasihattau maqsatyndaghy shet elderde «Abay» aqparattyq-mәdeny ortalyqtaryn ashu jobasynyng jalghasy.

- Osy ortalyqty ashu ayasynda Abay shygharmalarynan kitap kórmelerin úiymdastyrdyq. Onyng ishinde úly aqynnyng birneshe tilge audarylghan shygharmalary da bar. Atap aitatyn bolsaq, jaqynda ghana QR Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng bastamasymen jaryq kórgen «Abay» atty kitaptardy qoydyq. Búl kitaptarda aqynnyng shygharmalary dýniyejýzining 10 tiline audarylghan bolatyn. Olar: aghylshyn, arab, qytay, ispan, italiyan, nemis, orys, týrik, fransuz jәne japon tilderi. Audarma jinaqtargha aqynnyn 145 óleni, 3 poemasy men 45 qara sózi kirdi. Odan bólek abaytanushylar men aqynnyng shygharmalary bar kitaptardy kórmege qoyyp otyrmyz.Úly Abay ruhy qolday bersin!, – dedi Ýmithan Múnalbaeva. 

Sonday-aq, ortalyqqa el preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng «Sabaqtastyq. Ádildik. Órleu» 1,2,3,4 tomdary, «Svet y Teni», «Preodoleniye», «On delaet istorii» atty kitaptary berildi. Úiymdastyrushylardyng aituyna qaraghanda, dәl osy kitaptar ortalyqqa kelushilerding nazaryn birden audardy. Sebebi, el preziydentining memleket basqarudaghy bir jyl atqarghan júmysynyng qorytyndysy, Qazaqstannyng syrtqy sayasy baghytynyng qalyptasuy men damu tarihyy, әlemdik sayasattanu әdebiyetindegi tәuelsiz memleketimizding diplomatiyalyq qarym-qatynastary jayly jәne elbasy N.Nazarbaevtyng últtyq kóshbasshy retindegi erekshe túlghasy jayly bayandalady. 

Aqparattyq-mәdeny ortalyqta Abay shygharmalary men ol turaly basylymdar berilgen. Múnda ortalyqqa әrbir kelushi aqynnyng ómiri men shygharmashylyghy turaly materialdardy, onyng shygharmalarynyng әlemning týrli tilderindegi enbekteri men audarmalaryn, belgili abaytanushylar, filologtar men jazushylardyng zertteulerin, elektrondyq jәne notalyq basylymdardy, Abay shygharmalarynyng jinaqtaryn taba alady.

«Abay» ortalyghynyng ashylu saltanatyna Resey Últtyq kitaphanasynyng diyrektory Aleksandr Vershiniyn, Sankt-Peterburg jәne Leningrad oblysynyng «Ata-Meken «Qazaq últtyq-mәdeny qoghamy» aimaqaralyq qoghamdyq úiymynyng preziydenti Qúspanov Sәrsenghaly Aqqulúly, Núr-Súltan qalasyndaghy Qazaqstan Respublikasy Últtyq Akademiyalyq kitaphanasynyng basshysy, professor, pedagogika ghylymdarynyng doktory, professor Ýmithan Dәurenbekqyzy Múnalbaeva,  Sankt-Peterburgtegi qazaqstandyq diasporanyn, Qazaqstan men Reseyding ghylymy jәne shygharmashylyq ziyaly qauym ókilderi qatysty. Sonday-aq, is-shara barysynda Abay Qúnanbayúlynyng shygharmalaryn qazaq jәne orys tilderinde qazaqstan diasporasynyng ókilderi oqyp, jas aqyn, «Daryn» memlekettik jastar syilyghynyng laureaty Bekzat Smaghúlovtyng oryndauynda Abay әnderi shyrqaldy. 

Ayta keteyik, alghash jobany iske asyru 2020 jyldyng 27 qantarynda Qazaqstan Respublikasynyng Chehiya Respublikasyndaghy Elshiligimen birlesip, Elshi Marat Múhamedqazyúly Tәjinning qoldauymen Cheh Respublikasynyng Últtyq kitaphanasynda ortalyq ashylyp, Slovakiya, Vengriya jәne Germaniya elderinde Abay oqularyn ótkizu boyynsha bastaldy.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5329