Mústafa Shoqay ósiyetterinen
Kóne sózding bәrine kýmәndi qaraugha bolmaydy. Til – halyqtyng perzenti, ol adamzattyng tarihymen tyghyz baylanysty. Zamannyng talaptaryna sәikes әr uaqytta jana sózder paydalanudan shyghyp qalyp otyrady. Sonymen qatar ózining bastapqy maghynasyn ózgertip, jana maghynagha ie bolatyn sózder de kezdesedi. Búl – barlyq til ataulygha tәn qúbylys.
Tólqújat degen nәrse «últ» bermeydi, onyng «últyn» ózgerte almaydy. Tólqújat degen nәrse sol tólqújat iyesining ony berushi ýkimetke tәueldi ekenin ghana kuәlandyrady.
Tarih raqymsyz. Ol – ghúlamany da, bilgirdi de, óner iyesin de, handar men patshalardy da ayamaydy. Ol óz zanyna qarsy kelgenderding bәrin ezip-janshyp jýre beredi. Tarih zandary keri qaytudy bilmeydi jәne ony jaratpaydy.
Ylghy da Otanyma qaytu oiynda jýremin jәne soghan jetu ýshin tyrysamyn. Demek, atamekenimdi qútqaru ýshin kýresemin.
Jalpy adamgershilik jәne filosofiyalyq túrghydan alghanda jaqsy halyq, jaman halyq degen úghym joq, bolmaydy da.
Aghalar, qypshaq degen últ bolmaydy, qazaq degen últ bar. Eger әrqaysymyz bólinip, qypshaqtyng kósemi, arghynnyng kósemi, ýisinning kósemi bolyp jatsaq, bizding halyq azady.
Últqa paydaly adam kelse, bәrinen búryn orys ókimetining atamekenimizdegi jer sayasatyn múqiyat zerttep ýirenuge tyrysynyz. Sizge ne isteu kerektigin osy sayasattyng ózi-aq kórsetip beredi.
Biz qúl bolyp túra almaymyz. Biz últ azattyghymyzdy alamyz.
Týrik halqy – batyr halyq. Týrik halqy – arystan er halyq. Kimnen tayaq jegendey bizding týrikting balasy, aldyryp jýrgen dúshmangha auyzynyng alasy.
Baybota Qoshym-Noghaydyng jazbasy
Abai.kz