EKINShI BÓLIM

QAShAGhAN BÓLTIRIK

I

Qúdiretti «tergeushim», ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz.

Men 1925 jyly Tauqúmdaghy sol qamys tamda tuylyppyn. Es bile bastaghan kezimde ol ýiding dәl ortasynda býkir tipey bar edi. Ýielmeli-sýielmeli bes-altau bolyp shulasyp, sol qisyq tireudi ainala jýgirushi edik. Búl sapqa Biygeldi men Bisara qosylmay, bizding aryzymyzdy tyndaushy, iә qylmysymyzdy tepgeyshi sot bolyp, tóbemizden qarap jýretin.

«Bi» qataryna tuyla sala qosylyppyz. Búl «ýkimshilerdin» ýlkeni Biygeldi bolsa, keyin oghan Bighazy, Bighabil, Bighadil, Bighaysha bolyp ilesipti. «Bi» bolmay qosylghandyqtan ba, qalay, Bayghabyl, Núrghayshalar kóp jasay almaghan.

Men alghash es bilgende sol shoyyrylghan býkir dingek beseumizge ghana tiyisti edi. Ýlkender óz júmystarymen dalagha shyghyp ketkende, biz de qamys ýiden óre shyghatynbyz. Bipaq, ile-shala eresek «sotqardyn» bipeyi kóre salyp, qayta quyp tyghatyn. Óitetini, by atalghanymen ic jýzinde bәrimiz de qylmysty - sypyra jalang ayaq, jalang bút edik. Dalada qar baryn, qystaudyng zor bip qazanday shúnqyrda ekenin ghana kórip ýlgere alatynbyz. Sóitip, mol qamys ýiding ishinen basqanyng barlyghy bizge júmbaq, tipti «o dýniye» siyaqty bolyp seziletin.

EKINShI BÓLIM

QAShAGhAN BÓLTIRIK

I

Qúdiretti «tergeushim», ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz.

Men 1925 jyly Tauqúmdaghy sol qamys tamda tuylyppyn. Es bile bastaghan kezimde ol ýiding dәl ortasynda býkir tipey bar edi. Ýielmeli-sýielmeli bes-altau bolyp shulasyp, sol qisyq tireudi ainala jýgirushi edik. Búl sapqa Biygeldi men Bisara qosylmay, bizding aryzymyzdy tyndaushy, iә qylmysymyzdy tepgeyshi sot bolyp, tóbemizden qarap jýretin.

«Bi» qataryna tuyla sala qosylyppyz. Búl «ýkimshilerdin» ýlkeni Biygeldi bolsa, keyin oghan Bighazy, Bighabil, Bighadil, Bighaysha bolyp ilesipti. «Bi» bolmay qosylghandyqtan ba, qalay, Bayghabyl, Núrghayshalar kóp jasay almaghan.

Men alghash es bilgende sol shoyyrylghan býkir dingek beseumizge ghana tiyisti edi. Ýlkender óz júmystarymen dalagha shyghyp ketkende, biz de qamys ýiden óre shyghatynbyz. Bipaq, ile-shala eresek «sotqardyn» bipeyi kóre salyp, qayta quyp tyghatyn. Óitetini, by atalghanymen ic jýzinde bәrimiz de qylmysty - sypyra jalang ayaq, jalang bút edik. Dalada qar baryn, qystaudyng zor bip qazanday shúnqyrda ekenin ghana kórip ýlgere alatynbyz. Sóitip, mol qamys ýiding ishinen basqanyng barlyghy bizge júmbaq, tipti «o dýniye» siyaqty bolyp seziletin.

Dýniyege adam alghash kelgende kýle keledi, qylmysty da, qylmyssyz da kýle keledi. Odan keyin aqyryndap qorqu men qorqytu satysyna kóterile bastaydy. Eng aldymen maghan sol qamys ýiding ishi qorqynyshty bolyp sezildi. Óitkeni, qazandyqtyng art jaghyndaghy búryshtan birdeme shyryldap túrady. Ácipece, ýlkender ýide joq uaqytta «basynyp» qatty shyryldaydy. «Baqajay» ony «aydahar» dep týsindiredi. (Bighadil ekeumiz Bighazyny osylay ataytynbyz). Qarasaq, ol «aydahar» kórinbeydi. Tegi ol bizdi kórinbey túryp jútqysy keletin tәrizdi. Terezesi - eshkining týgi qyrylghan qarny bolghandyqtan, ýiimiz kýndiz de kýngirt bolushy edi. Kýn batarda ýlkender júmys basty bolyp, dalagha shyghyp ketkende tipti kýngirt, tipti qorqynyshty edi.

Álgi «aydahar» da dәl osy qorqynyshty kezde qútyratyn. Búl kezde men dingekti ainalmay, «aydahardan» eng alys tórdegi qarsy búryshqa baryp tyghylyp otyryp alatynmyn. Onda da qamsyz emes, oiyngha qanbay jýgirip jýrgen bipeyin «jep qoyady-au» dep ýreylene otyratynmyn.  Ol orynnan ýlkenderding bipeyi ýige kirgende ghana túryp jadyraytynmyn.

Bip kýni keshte sol orynda ýnsiz jylap otyrghanymda sheshem kipip kelip, bauyryna basty da onyng aidahar emes, qara shegirtke ekenin,  qas qylmaytynyn dәleldep týsindirumen boldy. Odan qorqynyshym azaya berdi de, endi ózim basqalardy qorqytugha kiristim. Bighadil menen bip jas qana kishi, Gýljan sheshemizden tuylghan edi, ol qorqudy bilmeytin tentek. Sony bip qorqytyp qoyghym keldi. Ýlkender joq, ýi-ishi qara-kýngirt qorqynyshty shaqtyng dәl ózi bolatyn. Sheshemning tól salysyn qaranghy búryshqa kere jayyp, jata qaldym da, bip búryshyn qolyma ústap, domalap ala jónelip edim, sozylmaly saly ón boyyma kәmpit qaghazynday jabysyp, bip-aq orap aldy. Ácipece bóksemnen joghary jaghymda bir sanylau joq, qolym da qimylgha kelmey eki býiirime jabysyp qalypty. Ornymnan sendelektey әreng túrdym da, danghaza Bighadilding jaqyndauyn kýttim. Qasyma taman kelgenin bildim de «óbija.. iy!» dep úmtylyp kep bepip edim, Bighadil shynghyra qashty. Onyng dausynan qoryqqan ózim de shynghyryp, salygha týse ala ekpetimnen týsippin. Qorqushy ghana emes, qorqytushynyng da qúlyn dauysy shyqqanda basqa ýsheuinin ne ýreyi qalsyn. Jappay shynghyrdyq, eng ýlkenimiz - Bighazy qashamyn dep baryp, ecikke basyn soghyp alypty da, ol ókipipti, men jantalasa typyrlap jatyrmyn. Ózim oranghan salydan ózim qútyla almay, zәrem úsha aiqaylap túnshyghyp ta kettim. Typyrlaghan sayyn qysylyp, qysylghan sayyn typyrladym. Shynghyrghan dauysymmen bipge janym shyghyp ketkendey, dauysym ózime de estilmey qalypty.

Bәrimiz birdey shulauymyzdan ýige órt ketti me dep shoshyghan tәrizdi, daladan dabyr-dýbir, abyn-gýbin ýlkender kirdi, azan-qazan, u-shu. Bәpi jabylyp meni pәle-salydan shyghara almay, bipeyi bylay tartsa, bipeyi bylay tartyp, barlyghy júlmalap jatyr. Cipә, sol barlyq shulaghandardyng ishinde apat ózime ghana kelgen siyaqty, barlyq qol mening ýstimde. Salydan әreng shyghardy. «Ýy auzyna... kók týinek!» - dep Gýljan sheshem domalata saldy meni. Qaljam jaqqanday, qatty terleppin. Jaryq dýnie kózime jarq ete týskende, bip óksip qalyp tynystappyn.

Tegi, qorqytushynyng ózi bip qoryqsa mónkite qorqatyn siyaqty ma, qalay!

Gýljan sheshemizdi «Kýle apa» dep ataytynbyz. Men ghana emes, býkil ýidegi ýlken-kishi on adam - bәrimiz de Kýle apamyzdan qorqatynbyz. Biz kóbeygen sayyn әkem bәsendep jasy beripti. Bizding bireuimiz tuylghan sayyn onyng bip «jyny» qashyp, aqyry «jynnan» ada bolghan tәrizdi. Bip bala qosylsa kýnine bip kýzenning inin artyq qazu mindeti qosylghanday, mashaqat auyrlap-auyrlap baryp, qúlaqtan basyp alghan kórinedi. Siyrekteu qara saqaldy, keng iyqty, shyghynqy keng keudeli, deneli qara kedeyding juan basy әmse tómen, әmse oyda bolatyn. Jýrgende keudesi kerile týskenimen, basyn tómen sala tenselip-yrghalyp, asyqpay jay jýretin. Múnysy sol auyr jýkti әreng kóterip kele jatqandyghy ekenin keyinirek týsindim. Shiyettey jeti bala men eki әieldi baghu jalghyz atty Jappargha onay ma! Syrttaghy әleumettik sózderge zauqy joq, qasynda bipey aiqaylap túrsa da estimegendey, basyn tómen salghan boyy ýnsiz jýre beretin. «Jyny qaghylghan» adamday kóringenimen, Kýle apamyzdy býkil ýi-ishinde osy kisi ghana qaymyqtyra alatyn. Sol kózining aghynda qarashyghynyng syrt jaghyn ala bitken qaly bar edi, ashulanghanda sol qaly qyp-qyzyl bolyp badyraya qalatyn. Kýle apamyzdyng shanqyly sol qaly kórinisimen-aq tyiyla qoishy edi.

Búl sheshemizden kórgilikti әkemiz joqta kóretinbiz. Biz ghana emes, óz kúrsaghynnan shyqqan Bisara men Bighadil de kóretin, menin sheshem ol kisige qatty sóilemeytin. Sondyqtan Kýle apamyz shanq ete týskende sap bola qalatynbyz. Biraq qaryn ashqan kezde qynqyldamay da bolmaydy ghoy. «Qarnym ashty» dep jeke bireuimiz ghana qynqyldaytyn bolsaq, pәlege qalushy edi, «qarnyna qara pyshyq kirsin!.. Ýi, kóktey oryl!» - dep baj ete týsedi. Sondyqtan әdette sybyrlasyp alyp, bәrimiz ýn qosa qynqyldaytynbyz. Múnshalyq ýlken kollektivke nan qayda onda!

- Kýle apa, biday, biday! - deytinbiz. Bizding auyrlyghymyzdy kóterip azapqa batyp jýrgen әkemiz ghana emes, sheshelerimiz de әmse qyrysper, albaryndy edi. Ár ýiden eski-qúsqy, temir-tersek, kiyiz-jabaghy jiyp әkelip, keshke deyin basa almay jamau-jasqaumen bolatyn. Múndaydan әsirese, mening sheshemning qoly bosamaytyn da, bizding birlesken talabymyzdy Kýle apagha qaytalap jetkizetin. Ol kisi qoqyr-soqyryn qoya salyp, qarghay-siley týrgeletin de, qazandyqqa ot jaghugha kirisetin. Múndayda ot tez tútansa, bәrimiz de jadyray qalatynbyz. Eki-ýsh ýrlegende tútay qoymasa, qyrsyqtyng shónesi sonda kelip shyrmaytyn: Kýle apamyz otty ýrley-ýrley, tútay qoymasa, týkirip-týkirip jiberetin de oghan da kegi qaytpaghanday, shәugimdegi sudy otqa qúya salatyn. Tipti, keyde sonshalyq ashulandyrghan qyrsyqty otqa ózining «kesilatasyn» da qúiyp jiberuge dayyndala bastaytyn. Kýresting búl kezenine jetkende sheshem ornynan qarqyldap kýle túratyn da, ot pen Kýle apamyzdyng arasyna týse qalyp, otty ózi jaghugha kirisetin. Bәrimiz de: «qoyan-shaban, ot-jýirik, qoyan-shaban, ot-jýirik» dep shulap ketetinbiz. Shyn maqtasa ot tez tútaydy dep qattyraq shulaytynbyz.

Kýle apamyz ot janghan song ghana rayynan qaytatyn da, baqyrgha biday quyra bastaydy. Sonda da ashuy erkin tarqay qoymay, qara altyn jýzi men etti erni kókayazdanyp yzghar shashyp túratyn. Múnday kezde biz otqa entelemey keyinirek túrugha tiyistimiz. Olay etpegende borbayymyzgha ot shashylyp ta ketetin.

Osynday qúryshtap túrghan ashuyn bayqay almay, Bighadil ekeumiz bir kýni ýlken jazagha úshyrap qaldyq, baqyr qatty qyzyp biday bytyrlap jatqan shaqta ekeumiz de jalanash edik. Baqyrdaghy oinaqtap ketken bidaygha sabyrsyzdyq etip tóne berippiz. Kóz ilestirgen joq, Kýle apamyz qyzyp ketken ashuly baqyrdy jalman-jalmang etkizip, ekeumizding býiirimizge eki basyp ýlgerdi. Ekeumiz birdey byj ete týstik te, ekeumiz eki jaqqa sol bidaysha tulap ala jóneldik...

Tórt-bes janasyndaghy aiday iyilgen sol tanba, mening ong býiirimde әli túr.

Raqymdy «tergeushim», óz kózinizben kórip, sol tanbany qabyl alynyz, «jazalau jaghynan sizge jete almasa da, sipaty jaghynan jete qabyldau qabileti bar ózindey sot basqan tanba ghoy», sol kezimnen bastap-aq mening ómirlik jaza tanbasy basylghan, tanbaly qylmysker ekendigimning eng senimdi aighaghy osy.

II

Men ol kezde es bilgenimmen, anda-sanda bir zәruerligi bolmasa sóilemeytinmin. Sondyqtan ýlkender de, kishiler de meni «mylqau» dep ataytyn. Kishi atalarymyzdyng ýi-ishteri meni juas dep, jaqsy kóretin boldy, ol ýilerding qaysysynyng bolsa da balalary az edi. Sondyqtan, «bala bazaryna» bala tandaghanda meni súraytyn. Óitkeni, menen tórt jas ýlken Bighazy «tym eresek», bala etip әketuge «sinbeytin qu», al menen bir jas kishi Bighadil «tym tentek», olardan kishileri - óte kishkene, sheshelerinen aiyrylsa jylap toqtamaydy «әuresi kóp». Sol ýshin mening bazarym jýrip ketti. Árqaysysy óz ýilerine aparyp bala etip alyp kórdi, biraq, sóilemeytin «mylqau» bolghanymmen ishimdi bәri sayrap túratyn. «Ish merezdigim» barghan ýiimde kóp ótpey әshkere bolyp qalyp jýrdi. Meni aldymen Núrjan iyelenip, eki belding astyndaghy «alys» auylyna әketti. Jat ýide jasqanyp, «óte әdepti», «sýikimdi» bolyp jýrdim. «Óleng ait!» dep meni inirde ermekke ainaldyryp, zorlaytyn boldy. Óz ýiimde Bighadilge qosylyp aitatyn «Ekeu-ay» deytin ólenimdi terlep-tepship qinala, búghyp otyryp aityp beretin boldym.

«Ózim sylqym, ózim sal, men kimge zar, oi, ekeu-ay» - dep ayaqtaytyn jalghyz auyz ólendegi «zar» sózine tilim kelmey «sor» deytinmin de kýlkige mazaqqa qalatynmyn. Qyzyl-sary semiz Núrjan búghan barlyq qarnymen solqyldap kýletin boldy.

- Sen Jappargha sorsyn, auzyndy..! - dep boqtay kýletin. Múnysyna men ishtey qorlanatynmyn. Búl ýy tamaqty ayamaydy, shyttan kóilek-shtan da tigip bergen. Sondyqtan, qorlana otyryp-aq talaptaryn taghy oryndap, «Qotyr torghay» deytin ertegimdi de aityp berip jýrdim.

Bir kýni maghan qoyghan talaby shekten asyp ketti:

- Jappardy boqta! Mәdiandy boqta! - dep talap etti. Ýndemey qoyyp edim.

- Maghan bala bolsan, boqta! - dep toqaly zorlay týsti. - Bar, esikke baryp túryp boqta!.. Pәlenindi, týgenindi dep boqta!..

Ornymnan kóterip túrghyzdy. Men esikting kózine baryp otyryp aldym da, solqyldap jyladym-ay kelip. Sol esikten kóterse de túrmay búlqynyp, júdyryqtap jatyp aldym. Tamaqqa shaqyrsa kelmey, tamaq ta ishpey qoydym. Odan song Rysaldy deytin malayyna kótertip, tórge әkeldirdi, uatyp, pәlen kiyim, týgen kiyim tigip beretinin aityp aldasa da uanbadym. El jatqanda jatpay, otyryp alyp jyladym...

- Ýiin saghynghan eken myna aramza! «Qasqyrdyng kýshigi taugha qara úlidy» degen osy!.. - dep Núrjan auyz ýiden malayy Rysaldyny shaqyryp aldy da, sol týni meni ýiime aparyp saludy tapsyrdy oghan. Rysaldy meni týn ortasynda tongha orap, týiemen ýiime aparyp qaytty.

- Saghyndyng ba, qargham?! - dep sheshem qúshaqtap kóterip aldy meni. Men ýn salyp enirey jyladym, - bireu úrysty ma?.. Atteris úrdy ma?

Men jauap qayyrmadym, «Atteris degeni» Núrjannyng әlgi toqaly edi. Shyn aty «Mayly» bolatyn. Babamyzdyng birining aty Mayly bolghandyqtan, sheshem búl abysynyn «Atteris» dep ataytyn. «Atteris» - bala tappaghan, shaypau, «súlu qara» edi. Bәibishesinen tuylghan ýlken úly ólip, jalghyz kishi úly ghana qalghan Núrjan meni artymnan neshe ret súrap kelse de barmay qoydym.

Búdan song meni ile-shala ekinshi kishi atamyz - Qúlnazardyng ýii súrady. Men es bilgende kishi atalarymyzdyng bәri «marqúm» atalghan eken. Ol ýiding biyi, Qúlnazardyng bәibishesi - Áspet deytin asqan jomart ta, alaqúiyndau minezdi sheshemiz meni jәne asyrap almaqshy boldy. Búl kisi de bala tappay, erine ózdiginen toqal әperip, sodan tughan ýsh-tórt balamen otyrghan, óte balajandy adam edi. Kishkene balany kórse-aq ainalyp, ýiirile tistep, iyә, shymshyp jylatatyn.

Meni ol kisi tistep te, shymshyp ta jylatpady. Taghy da sol asyrandylyqtyng «Jappardy boqta, Mәdiyandy boqta», «mening balam bolsang olardy boqtaysyn!» deytin kezenine jetkende shyghysa almay qaldyq. Áspet sheshe búlardy boqta dese jóni de bar shyghar, Jappardyng sheshesi tústas qoy, sóitse de onday qorlaushylyq Núrjan ýiinen kek bolyp saqtalghany sebepti, búl ýiden de mening jýregime tikendey qadaldy. Búl búiryqty da oryndamay taghy da jylap otyryp alyp qaytyp keldim.

Mening biraz túraqtap bala bolghan ýiim - Quandyq aghamyzdyng ýii boldy. Quandyqta bala joq edi. Búl ýide әjemiz, Qaynysh deytin keng minezdi jengemiz bar. Búlardyng bәri de óz әke-sheshem siyaqty jayly boldy. Eng jaqsysy - «Jappardy, Mәdiyandy boqta!» demegendigi. Onyng ornyna: «Apandy saghynsang baryp kele ghoy!.. Men ertip aparyp keleyin be?»  deytin Qaynysh. Ózim ghana ýnsiz baryp, tilsiz qaytyp kelip jýrdim.

Biraq Bighadil jyndymen erkin oinap, erkin shaynasugha ne jetsin!..

Sóitip jýrgende maghan sheshek shyqty da, óz sheshemning kýtimine qaytyp keldim. Bir tәuiri sheshek jenil shyqty. Jazylyp túrghanymda kóshi-qon bolyp, týieli ýiding bәri kóship ketipti de, bizding ýy jalghyz qalypty.

Júrtta qalu bizding ýiding әdeti edi. Auyldastarymyz baryp qonghan song ghana bizding ýige bir-eki týie, eki-ýsh jylqy bosaytyn. Ákemiz sony alyp kelgen song ghana kóshuge kirisetinbiz. Bizding qolghabysymyz - týiege teng bolyp, aldymen tongha oranyp artylghan kebejege kirip, otyryp alu ghana edi. Jappardyng barlyq qazynasy - ýsh-tórt kebeje bala. Mendey kishkenelerining ekeui bir kebeje bolghanda, eresekterding әrbiri bir kebejege әreng siyatyn.

Bighadil ekeumiz qúiyp qoyghanday dәl bir kebeje bolyp otyra qalatynbyz. Ekeumizge әkemizding bir eski tony ghana molynan jetetin. Alghashynda ekeumiz qúday qosqanday tap-tatu otyrghanymyzben, artynan zerige kele, qúday qospaghanday bola qalatynbyz. Ýlken kebejede tyshqanday-tyshqanday - ekeumiz ghana otyryp, syiyspay, tipti ekeumiz eki dýniyege syimastay auqym tudyratynbyz. Oqigha kóbinese Bighadilding tynyshsyzdyghynan tuylatyn. Tauqúmynan Ýrjar - Eginsugha deyin kórip qyzyqtaugha layyq talay kórinisterding boluy mýmkin ghoy, kebejege kirisimizben-aq bizge esh nәrse kórinbeytin de, «týrmenin» syrtynda atpen kele jatqan әke-sheshelerimizding mynau pәlen, mynau týgen degendey tamashalau sózderin esty qalsa-aq, Bighadilding delebesi qozyp, eleng qaghyp ornynan atyp túra qaraghysy keletin. Ekeumizding jamylyp otyrghan tonymyz ortaq bolghandyqtan, әriyne, «mylqau» kórshining mazasyn almau kerek edi. Mazany almaghandy qoyyp ol ýstindegi jarty tonyn júlyp әketip tondyratyn da.

Sodan baryp «dýniyejýzilik soghys bastalatyn». Bighadil tondy ashyp tastap, atyp túra bergende, men «otyr!» dep shymshyp alatynmyn. Tamashalaudy tastay salyp ol shyntaghymen shekeme qaghyp qalatyn. Men qúlaqtan alyp týskende, ol mening dayar qúlaghyma jarmasa ketetin. Búl dýniyede ekeumizdi arashalaytyn, iyә, kelisimge shaqyratyn kim bolsyn, bireumiz tolyq jenilgende ghana aiqaylap «on segiz myng ghalamgha» jar salatynbyz. Áriyne, jar salushy jәne Bighadilding ózi bolyp shyghatyn. Sonda ghana qúdayday aqyryp әkemiz jetedi de, kebejeni qamshymen salyp jiberetin, nayzaghay týskendey shart etkende, qúlaghymyz tynyp qalushy edi. Sóitip soghys órtin sol qúday ghana óshire alatyn, soghysqúmarlar jym bola qalatynbyz.

Kóshkende basqa agha-bauyrlarymyzdyng qaysysy qay dýniyede - «qay týrmede» otyrghanyn bir qúdaydyng ózi bilmese, biz qaydan bileyik. Qonysqa jetip, týie shókkende ghana jaudyrap, bir-birimizge jyl qúsynday jyp-jyly kórine ketetinbiz.

- Kebejeden shyghysymen Qaynysh kelip, meni qolymen jetektey jóneldi.

Endigi kóshkende men seni kebejege týsirmeymin! - dedi ol. - Tepkishek salyp, júp-juas jorgha taygha mingizemin!

Osynday jaqsy ýmitpen men qozy qayyrugha júlqyna kiristim. Qoy órgen song Qaynysh qozyny kógennen aghytyp beredi, men qozynyng sonyna týsemin. Qaynysh qozyny sanaudy ýiretedi. Men san bilmeymin de, sausaghymdy kórsetip «mynaday qara, mynaday qonyr, mynaday ala, mynaday qasqa qozy» dep Qaynyshty razy etetinmin. Bar-joghy jiyrma shaqty ghana qozy edi. Bәrining týr-týsin bilip alyppyn. Qoy kele jatqanda qozyny qayyryp qaytatynmyn. Qaynysh kógendesedi de, kem shyghyp qalsa qaysylary joq ekenin menen súraydy, men ýndemey sausaghymdy bir-birden ústap jýrip týgendep shyghamyn da, kelmey qalghan qozylardyng týrin aita, olardy izdeuge jýgiremin. Sóitip, týrine qarap izdep, tauyp әkelip jýrdim.

Qozy kógendeu kezinde, keyde óz әkem kelip qyzyqtap qarap túratyn boldy.

- Mylqauym qalay, qozyny jaqsy baghyp jýr me! - dep súraydy kelininen.

Oghan Qaynysh meni qatty maqtap berip jýrdi.

- Mening balam - shopan atanyng naq ózi, kózi býrkitting kózi siyaqty. Qanday qozynyng joq ekenin qaray salyp biledi! - degende men kózimning qiyghymen әkeme qarap qoyamyn.

Biraq, el jaylaudan týser shaqta jorghataygha minemin dep jýrgen ýmitim jaqyndap kele jatqan bir kýni abyroyym airanday tógildi: bir qonyr qasqa qozym kem bolyp shyqty. Ári izdep, beri izdep aqyry ony tapqan boldym da aidap kelip kógendep qoydym. Qaynysh qoy sauyp bolghan song qozy jamyratqanda búl qozyda ene joq, bizding qoyda qozy joq bolyp shyqty. Sóitip, qylmysym әshkere bolyp qaldy. Álgi maldanghan qozym Áspet sheshemdiki eken. Artynan iyesi izdep kelip alyp ketpesin be! Keshinde Áspet sheshe kelip Quandyqqa aityp kýlkige ainaldyrdy meni. Áspet kýlkishil de, óte syqaqshyl edi. Óz basymdy jerden ala almay betim kýiip otyrghanda:

- Áken, jyndy ghoy, kәpir! - dep betimdi shymshyp kep aldy. Búghan da jylamaytyn edim.

- Jәkeng jyndy bolsa da, qozy úrlamaytyn! - dep «sap-sau» Quandyq qostay kýldi. «Jyndy kempir» sózin Quandyq agha qostaghannan keyin-aq mening shegime jetpesin be! Kózimdi basa bergenimde múrnymnan da ytqyp ketti, túra jóneldim. Qaynysh qualasa da qaramay, jýgirgen boyy ýige jetip, әkemning jamauly tizesin qúshaqtay baryp jyghyldym. Inir boyy sol jatqannan túrmay jylay berippin.

Sol qozynyng tabylghan-tabylmaghanyn bilmeymin. Ony maghan aitqan eshkim bolmady. Biraq, «Jәkeng jyndy bolsa da qozy úrlamaytyn» degen Quandyqtyng kýlkisi esimnen ketpey, olardy kórsem-aq qorlanatyn boldym. Qaytyp barmay qoydym da búl qylmystyng saldarynan jorghataygha minbey-aq kebejege týsip kete berdim.

Qúrmetti «tergeushim», men - kishkentay kezimnen-aq týrmede - tar kamerada ósken qylmystymyn. Zor qylmysty bolmasa sol kezden-aq qamalar ma edim. Qazirgi qylmysymnyng týp tamyry mende әzerden-aq bar eken. Sheshemning emshek sýtimen bitip, búlshyq etterimning talshyqtaryna ainalyp ketipti. Búl qylmys sol kezding ózinde-aq meni jaqsy kiyim men jorghataydan júrday etip, әkemning jyrtyq tony men kebeje týrmesine quyp tyghypty ghoy! Ázelden bar búl aram tamyrymdy delonyzgha myqtap ornalastyrghaysyz da, «qylmysy sýiegine bitken tuma qylmysty» dep ýkimsizge qosqaysyz.

 

 

III

 

Tauqúmgha sol jyly kýz ayaghynda kóship qaytqanymyzda, nelikten ekenin bilmeymin, qamys tamymyzgha barmay, bir jadaghaylau saydaghy bóten qystaugha keldik. Bizding ýy kirpishten qalaghan eki bólek, tórt auyzdy jaqsy tamgha bólinip týsti. Gýljan sheshemiz Bisara, Bighadil, Núrghayshalarmen aiyrym ýy bolyp aldy. Ákem de basyn tómen salyp jýretinin qoyyp, tipti núrlanyp qalghan sekildi.

Ynghay jaqsy kiyinetin kishi әkelerimizding ýy ishterinen eshkim búl qystaugha kelmedi. «Ákeng jyndy» deytin sózdi de men estimeytin boldym. Búl qystaugha týsken adamnyng barlyghy, búryn men kóp kórgen, jalbyr-júlma, әmse jýdep jýretin adamdar eken de, qazir mening әkem tәrizdi boyyn kóterip, shiraq jýretin bolyp alypty. Erekshe әdemi kiyingen bireui bolmaghanymen, it talaghanday erekshe jyrtyq kiygeni de kórinbedi. Búl qystaugha alghash kelgende maghan eng jaghymsyz tiygeni - Bighadilmen birge túrmauym ghana boldy. Bighadil basqa ýide, men basqa ýidemin. Qys týsisimen ýiden shyqpaytyn әdetimiz dәl osy kezde meni erekshe týrmedey ezdi. Basqa oiynnyng jóni bolmaghanda, Bighadilmen birer ret qúlaqtasyp alsang da ishing pyspaydy ghoy. Mening odan basqa kishkene bauyrlarym búl jóninde bilmeydi. Úryp qalsang «ymma!» dep jylauyna qarap janyng ashidy da, manayyn baspaysyn. Al, Bighazy kórshi auyldaghy kishkene mektepke oqugha týsedi de, menen erekshelenip «pan» bolyp aldy. Sonda da inirlerde onymen aityspay, laj joq, mening aitysuym sózben emes, әriyne, qaghazgha jarmasyp, irge kýsh kórsetu ghoy. Sheshem ylghy mening sózimdi sóileytin bolghandyqtan, oghan jalynudyng qajeti ne. Inirde ol kelip, kitap-dәpterlerine ýnilgen kezde men kiymelep, jambastay baryp tónemin. Ol ary qaray yghyssa men irge keneytip, ilgeriley otyramyn. Bighazy da endi yghysarlyq territoriya qalmaghan kezde maghan eriksiz jalynady da, bir qaryndashyn berip aldyma jaman qaghazyn qoyady. Tynysh otyruymdy ótinedi. Sonan song men de nayynsaptyq qylmaugha tyrysamyn,. Jalghyz-aq shart: ol "a", "b" dep oqyghanda ýnin estip, qaraghan әrpine men de qaray otyratyn jaqyndyqta bolu. Sóitip onyng auzyna bir, qaghazgha bir qaraumen bolamyn. Tipti tesireyip ketetindigimnen bolar, ol keyde kýlip jiberip, qasha jóneledi.

- Apa, myna mylqauyna tynysh otyr deshi! - dep aryz aita qashady.

- Ol nendi aldy, typ-tynysh otyr ghoy! - dep sheshem aryzshynyng ózin teriske shygharady. Ol lajsyz qayta otyrady da, mening ishimdi pysyru ýshin auzyn jybyrlatpay ishinen oqugha kirisedi. Sol sebepti kelisimdi men qayta búzamyn. Iyghymmen shyntaghyn qaghamyn.

- Mynany oqyshy!.. Mynau nemene? - dep óndirshektey kirisemin. Múnyng ózi janjalgha aparatyn jol ekenin ýlken jigit bolghan Biygeldi biledi de, ózine týsi tanys әripterin maghan ýirete bastaydy. Biraq, ústazym ekeumizde qaghaz joq edi. Búghan keyinirek Biygeldi bir amal tapty: qoy men eshkining jauyryn sýiegin jiyp әkeldi. Ekeumiz eki mújyq qaryndashpen bilgenimizdi soghan shimaylaytyn boldyq. Óshirip tastap qayta jazugha onay, naghyz kedey qoldy, kelisken "qaghaz" osy eken! Ýlkendi-kishili ekeumiz búl mektepti "kemeldendire" týstik. Siyr men jylqynyng jauyrynyn da tauyp, Biygeldi múghalimge jýgirdi bir kýni, "Leniyn", "Staliyn", "Jappar", "Qúrman", "Balpan", "Baltekey" dep aiqyn jazdyryp әkeldi. Sóitip biz, pedagogterding tәrtip erejesin bir-aq búzdyq. Áripterdi jeke-jeke ýirenbey-aq adam attaryn suretshe syzyp, jaza jóneletindi shyghardyq. Bighazysha shókimdep otyrmay, shengeldi bir-aq saldyq. Biygeldi әkemmen birge angha ketkende de men búl "ghylymnan" bas almaytyn boldym. Qystauda búl alty kisining aty jazylmaghan jauyryn qalmady. "Shabytym" kele qalghan keybir kezderde toqbas jilik pen kәri jilikke de, dalada quraghan bastargha da tizile qalyp jýrdi. Men jazghan "sýiek kitaptardy" Bighazy keyde daladan tauyp әkeledi, búl "kitaptarda" ol "molda" bilmeytin әrip kóp edi. Tizilgen alty ataudaghy key әripti ol menen súraydy.  Men, ózim jazsam da, ol әripti bilmeytindigimdi sezdirmeuge tyrysamyn:

- Búl sen bilmeytin әrip! - dey salamyn da múrnymdy kótere bir tartyp qoyyp teris ainala beremin. Sóitsem de, búl әripti onyng ózi ne dep oqityndyghyn andy otyramyn.

- Myna mylqau ýndemey otyryp senen ozdy, - deydi әkem. Sóitip, meni shekteuden Bighazynyng ózi shekteletin boldy Onyng kitabyna, kózi men auyzyna qansha qadalsam da úqyqty bolyp shyqtym.

Ákem bir kýni kýzen, qasqyr, týlki terilerin týp ýige әkelip qattap, qapqa tyqty.

- Júzaghashqa aparamyn!... Saghan dәpter, qaryndash, etik әkelip beremin! - dedi.

Quanghanymnan jýregim ishimde jýgirip jýrgendey sezildi. Ózim de oily-qyrly shapqylap, qystaudyng jelke jaghyndaghy biyik shaghylgha shyghyp, oinap ketkendey boldym. "Aldymen ana ýidegi Bighadilge baramyn ghoy!" dep oiladym.

- Bighadilge de әkelesing be, әke?

- Oghan da әkelemin...

Ákem terilerin bókterip, attanyp ketkennen bastap, dәretti syltauratuym kóbeyip aldy («búl júmysty» búryn tabaldyryqtan jónelte salushy edik). Ayaghyma sheshemning kebisin ilip alyp shyghyp, ýiding artyna bara әkem asqan belge qarap túratyn boldym. Jauyryngha jazyp otyrghanda da daladan at dýbiri estilgendey, elendep qalyp, túra jónelemin.

- Sen ózing tynyshsyz bolyp ketting ghoy, - dep sheshem kinәlay berdi, - әkeng ketkeli jazghanyng eki-aq jauyryn!

- Olay bolsa әr keshte ýsh jauyrynnan jazyp óshirip jýrmin ghoy!

- Saghan men kiyiz sharyq tigip jatyrmyn. Eger kóp jýrip ketetin bolsan, sypyryp alamyn!

- Alsang ala ber, әkem әdemi etik әkeledi! Kiyip alamyz da, Boltay aghamsha bylay-bylay jýrip ketemiz bayaghysynda! - dep adymdap-adymdap jýrip ketip edim. Sheshem qarqyldap kýldi, odan sayyn adymdap baryp, kishkene Bighayshany qaghyp-jyghyp aldym. Qylmys tabu op-onay eken. Ol shyr ete týskende aldy-artyma qaramay ýiden shygha qashtym da, qarda jalang ayaq kýrtildete jýgirip, Gýljan sheshemning ýiine kirdim. Múndayda Bighadil pana bola ma, Kýle apamnyng etegine baryp tyghyldym. Angday aqyratyn búl shesheniz ayaly qormalymday kórinip ketti. Bauyryna basyp, aimalay berdi ózi. Bayqasam, qughynshy joq eken. Sonda da tyghyla týstim. Búl kisining meyirimin kóz ashqaly kórgenim osy bolsa kerek, aldynda jata bergim keldi. Qyp-qyzyl bolyp ketken ayaghymdy uqalap, kóilegining ishinen omyrauyna basty.

Eger tosyn qylmys ótkizip qoymaghan bolsan, tosyn tәuekel bolmas edi de, Bighadildi dәl múnday tosynan kóre almas edim. Men kele tyghylghanda, ol da kelip, basymdy sipady. Sýiinshi súraghanday, tayau zamanda etikti bolatynyn, qazirding ózinde-aq kiyiz sharyqtyng syrylyp bolyp qalghanyn aitty:

- Kiyip shyghyp oinaymyz! - dedi. Men de osy quanyshtyng saldarynan qylmys ótkizip alghanymdy esime týsirip, esikke jaltaqtay bergenimde sheshem kirip keldi, men tyghyla qaldym. Biraq, sheshem kýle kirgen tәrizdi kórindi. Gýljan jazghyra qarsy aldy ony:

- Ýi, búl ne qyldy saghan, qargha jalang ayaq qughanyng ne?

- Qughanym joq, qaytyp kel dep shaqyrsam, qasha berdi ózi... Sóitse de búl mylqau әkesi ketkeli qútyryp ketti tipti!

- Qútyrgham joq, quandym! - dedim men búghyp jatyp
aqtalyp.

- Ashumen qútyrghannan quanyp qútyrghan jaman! - degen sheshening sózine ekeui qatar kýlip aldy.

- Sen ghoy, - dedi sonan song sheshem.  - Qymyr etse-aq qoyyp qalyp jýrip balalardy qorqaq qyp qoyypsyn!

Búl sózge Kýle apamyz búrq ete týsti:

- Qu shúnaq qúday! - dep meni óz shesheme laqtyryp tastady da, shashy men betin júlghylay berdi. - Ólgenine.. Qúday, osynsha qyr sonyma týsip, seni qúldyr qylghan men be edim, qu qúday!.. Balannyng su jýrek bolyp tughanyn da menen kórdin-au qúday!..

Meni arqalay týregelgen sheshem:

- Boldy, jә! - dedi, - sening qyr sonyna týsken eshkim joq qoy!.. Zansyz dep bólip qoyyp otyrghan ýkimet emes pe? Áytpese myna eki balanyng bólinetin ne qylmysy bar edi. Ishteri pysyp ólgeli jýr!..Boldy, ru quudan ózim aqtalamyn dep seni qaralap qoyyppyn!.. Endi olay sóilemeyin!..

Sheshemning arqasynda kele jatyp, býgin edel-jedel eki qylmys ótkizgenime ókindim. Quanbasam, Bighayshagha ayaghym tiymeytin edi de, qashyp kelmesem, apalarym úryspaytyn edi!..

Ýige kirgen song sharyqty ýn-týnsiz ysyra berdi. Men bes-alty jauyryndy aldyma bir-aq qoyyp jazuyma kiristim, keshke deyin osy alty jauyryndy toltyryp, sheshemning ashuyn tarqatqym kelip edi.

Birazdan song Bighadil azan-qazan aiqaylap kirdi de, "mindet" oryndalmay qaldy. Ol tatu uaqytynda meni "Qyrau" dep ataytyn da, jaraspay qalghanda "Mylqau" dep ataytyn.

- Qyrau!.. Qyrau!.. Mineky kiyiz etik degen! Bisara tәtem tez bitirip berdi!.. Seniki qayda!.. Ýi, sen qu sýiek mýjiytin bolghanbysyn, qolynmen basyp otyrghanyng ne?

- Búrynghyday әr kýni birge jýrgen bolsaq, әsirese kebeje ishinde otyrsaq, búl sózi ýshin qolymdaghy jauyrynmen bir-aq salar edim ony, qys týskeli kóre almay saghynyp jýrgendigimnen ashulanbadym. Sheshemning qolyndaghy sharyghyma qaray berdim. Bighadilding sózine tómen qarap kýlip otyrghan sheshem:

- Qyraudyki de qazir bitedi, - dep jedeldete týsti, - sen de jazu jazyp ýiren!

Sheshemdi asyqtyra almadym men, qylmysym bar ghoy, әitpese bidayyqtay quyratyn jónim kelip-aq edi, qúlaghym qyzyp otyr. Ýndemey jazuymdy shúqylay bergen boldym. Biraq, kóre salysymen-aq Bighadilding saghynyshy tarqap sala bergeni bilindi:

- Myna shimayyng nemene, ei, mylqau?
Men jauap beruding ornyna jalghyz-aq:

- Qu týrik! - dep búrtiya qaradym. Onyng ýstingi erni týrikteu edi.

- Mylqau!.. Mylqau! - dedi ol.

- Shyjyn! - dep saldym men, tósekke anda-sanda jiberip qoyatynyn kórgenim boyynsha onyng eng namystanatyn aiybyn betine bir-aq bastym.

- Mylqau dýley! - dep túra qashty. Men túra quyp edim.

- Ei, toqta, sharyghyng bitti! - dep sheshem shaqyrdy. Men qayyrylyp túra qaldym.

- Ákem keldi, әkem keldi! Qyrau!.. Qyrau! - dep qayta tatulyq atymdy shaqyryp, Bighadil aiqay saldy da terezeni kaqty.

- Ákem kele jatyr!

- Sharyqty qonyltayaq kie sala jýgirdim. Eng alghashqy kiygen ayaq kiyimim bolsa da, biraz qarap, kóz susynymdy qandyryp alugha múrsham jetpedi. Ýiden sheshem de shyqty. Manaydaghy әr ýiden adam shyghyp qarap túr eken, biz jetkenshe eresek Bighazy baryp, әkemning aldyna minip alypty. Bighadil ekeumiz jete bere әkemizding óte kónildi ekenin bayqadyq. Bighazyny týsire salyp meni, sonan song Bighadildi  alyp betimizden sýidi. Attyng artynan birneshe shuyldaq erip keledi. Ákemiz myltyq әkelipti. "Kimdiki" dep súraghanymyzda "ýkimet berdi" dedi. Ózi de quanyshty ýnmen aitty.

- Ýkimet nege berdi?

- «Andy kóp aula, qasqyr, týlkini kóp әkel» dep berdi!

Ózi búl joly kóp nәrse әkelipti. Púl, shay, kәmpiyt, qant, dәpter, karyndash... Qalay sanarsyn... tipti... sheshem bәrin ashyp kórdi. Búryn múnday kóp nәrseni Núrjan, Quandyqtar ghana qaladan әkeletinin kórgenmin. Endi bizding әkemiz de әkeldi. Olar qoy aidap aparyp әkeletin. Biz oghan qyzyghatynbyz, әkemiz bir qap terimen-aq әkeldi! Qant-kәmpit degendi sheshem kelgenderding bәrine ýlestirip jatyr. Bizding ýy de bay bolghan siyaqty. Kýle apamyz da kýle otyryp kóp nәrse alyp qaytty. Eng jyrghaghan - Bighadil ekeumiz, biraq "lapkede" kishkene etik joq eken deydi. Ekeumizge jyp-jyltyr qysqa qonyshty kishkene "kalosh" etik әkelipti. Múndaydy búl auylda kiygen basqa bala joq!..

- Myltyq keldi, qasqyr, týlkini endi qyryp salamyz! - dedi Biygeldi.

- Jappardyng ónerin endi kóresinder! - dep Bayjúrqa atamyz da qostady.

- Myltyq iyesin endi tauypty. Búl ana jyly Núrjannyng "berdenkesimen" aspandaghy bir top qazdyng birin jibermey týsirgen!

- U da әkeldim! - dedi әkem. - Tegi eng myqty qyranymyz sol bolar! Pialanyng ýgindisin qosyp, jemtikke sebemiz, qasqyr sespey qatady!.. Teri alatyndardyng bastyghy Minaj deytin juan noghay edi. Barlyq qazyna sonyn qolynda eken. Bәrin sol bergizdi. Ózi mening qolymdy ústap:

- "Saghan ne kerek bolsa, bәrin men qamdaymyn" dedi. Tipti jalbyraqtap túr ózi. Úlyqtardyng ishinde múnday adamdy kórgenim osy. Ózi: "osy jaqqa shyghamyn, sening ýiinde de bolamyn" dedi. Men kedeyligimdi aitsam, ol qatty kýlip ketti. "Bizge eng keregi - sol kedeyligin!" dedi. tipti "sovet ýkimeti - sening ýkimetin" dep saldy. Osy jazda auyldaryna kolhoz qúrylady, baylardy arestovat" dedi.

- "Arestovat ne? - dep súrady Bayjúrqa. Búl sózdi juan dauysymen gýrildemey, aqyryn súrady.

Ákem de jauabyn bәsendey qayyrdy:

- Núrjandardy qúlaqqa[1] jatty deydi, malyn kәnpeskelepti. Al, "arestovaytyn" ózim de úqpadym. Qaytyp kele jatyp Aqtaydan súrasam, "Sibirge aidalady" degen sóz deydi.

Bayjúrqanyng dóndey býkir jauyryny odan sayyn býktele týsip, әkemning betine auyzyn jaqyndata sóiledi:

- Sovet ókimetining kedeyshil boluy jaqsy-aq, biraq, әlgi kolhoz degeni, tipti jaman deydi, orystarmen bir ýide, bir qazannan tamaq ishedi ekenbiz. Bizge de shoshqa etin jegizedi deydi, dindi joghaltady deydi. Búghan qalay shydaymyz?! Álgi noghayyng búl jóninde eshtene aitpady ma?

- Joq, aitpady. Sovet kedeydi jaqsy kórse olay etpeui kerek.

- Orystarda kedey bar ghoy?!

- Kedey bolghanymen olardyki óz aldyna, qazaq kedeyining de óz aldyna tilegi bar emes pe. Bizding tilegimizdi de oryndamay ma... Búl estigeniniz baylardyng sózi shyghar, olay bolmaydy. Baylardyng ósegi ghoy tegi! Sizge kim aitty múny?

- Baylardan estisem ghoy senbes edim. Biraq osyny ózimizding qular kóp aityp jýr. Qalay senbessin, bәri aitady, tipti, Sanatpay, Aqtaylar da aitypty.

- Múny aitqandargha biz de aita jýrelik. Sovet kedeylerding tilegin oryndaydy, osyghan ghana seniniz! - dedi әkem...

Rezinke sholaqty kiyip alghannan keyin-aq "qar kesheyik!" dep týrtkiley bergen Bighadil meni jetektep ala jóneldi. Bizding әkemizding de búl sózderinen "úlyq bolyp qalghanyn" bayqap men shyqtym. Shygha salyp qar keshtik, qysqa qonyshtan asyp ketse de Bighadil eskere qoyghan joq.

- Sovet, Sovet, - dep aiqaylady qar keship jýrip.

- Ýkimet, ýkimet!.. Kommunist!.. Mening әkem kommunist.

- Ei, auzyna s...!-dep ýiinen Kýle apamyz shygha keldi.

- Qonyshyna qar qúiylyp ketpedi me! O, ókimetine, kommóniysine... senin! Jýr ýige, týn ishinde neghyp jýrsin!..

"Tergeushim", bizding osy sheshemizding shúnaq degen qúdayy, tili tiymegen ýkimeti qalmaghan. "Eki dýniye" emes, tórt dýnie bolsa da qylmysy jeterlik edi. Jas kezimde sol qylmystydan oza shauyp tәlim alghan qylmystymyn.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

[1] Qúlaq - kulak degen sóz