Bireulerding auzynan "kóregen kósem", "úly kóshbasshy", "últ serkesi" siyaqty sóz shyqsa bolghany, Núrtastyng jýregi zyrq ete qalady. Óitkeni búl sózdi estiy-esty qúlaghy әbden sarsylghan. Osynyng bәri jay aldamshy, ótirik sózder ekenine, jaramsaqtar tauyp jýrgen jalghan madaq ekenine de kózi jetip bolghan. Eng bastysy, janaghy madaq sózderding tasasynda azu tisi aqsiyp, "diktator" degen sóz túrghanyn da jaqsy bilushi edi. Taqta otyrghanda "Men diktatormyn, abaylandar!" dep kim aita qoyar deysin. Olar qashanda "tónkeris kósemi", "halyq qamqory", "últ serkesi" sekildi býrkenshik attardy paydalanady.
Sonau Shyghys Týrkistanda tuyp-ósip, atajúrtqa songhy on jyldyng ainalasynda kóship kelgen Núrtas Qytaydaghy "kósemder" dәuirining birtalayyn-aq bastan ótkergendi. Baghynyshty bodan júrttyng qoldan "qúday" jasap alyp, keyin sodan qútyla almay әlek bolatyny da oghan jaqsy tanys edi. Núrtastyng mamandyghy - tarihshy. Sondyqtan ol tek Qytay "kósemderi" ghana emes, "memleket degening - myna men" deytin XIV-Ludovikten tartyp, keshegi Gitler men Stalinge deyingi dýniyejýzi diktatorlarynyng tarihy men taghdyryn birshama biletindi. Núrtastyng atajúrtqa kóship keluining maqsaty da, bir jaghy, kýn sanap dilinen, tilinen ajyrap bara jatqan úrpaghyn amanynda ýiirine qosu bolsa, ekinshi bir kózdegeni - kósemsiz, diktatorsyz, qoldan jasalghan qúdaysyz elde ómir sýru edi.

Bireulerding auzynan "kóregen kósem", "úly kóshbasshy", "últ serkesi" siyaqty sóz shyqsa bolghany, Núrtastyng jýregi zyrq ete qalady. Óitkeni búl sózdi estiy-esty qúlaghy әbden sarsylghan. Osynyng bәri jay aldamshy, ótirik sózder ekenine, jaramsaqtar tauyp jýrgen jalghan madaq ekenine de kózi jetip bolghan. Eng bastysy, janaghy madaq sózderding tasasynda azu tisi aqsiyp, "diktator" degen sóz túrghanyn da jaqsy bilushi edi. Taqta otyrghanda "Men diktatormyn, abaylandar!" dep kim aita qoyar deysin. Olar qashanda "tónkeris kósemi", "halyq qamqory", "últ serkesi" sekildi býrkenshik attardy paydalanady.
Sonau Shyghys Týrkistanda tuyp-ósip, atajúrtqa songhy on jyldyng ainalasynda kóship kelgen Núrtas Qytaydaghy "kósemder" dәuirining birtalayyn-aq bastan ótkergendi. Baghynyshty bodan júrttyng qoldan "qúday" jasap alyp, keyin sodan qútyla almay әlek bolatyny da oghan jaqsy tanys edi. Núrtastyng mamandyghy - tarihshy. Sondyqtan ol tek Qytay "kósemderi" ghana emes, "memleket degening - myna men" deytin XIV-Ludovikten tartyp, keshegi Gitler men Stalinge deyingi dýniyejýzi diktatorlarynyng tarihy men taghdyryn birshama biletindi. Núrtastyng atajúrtqa kóship keluining maqsaty da, bir jaghy, kýn sanap dilinen, tilinen ajyrap bara jatqan úrpaghyn amanynda ýiirine qosu bolsa, ekinshi bir kózdegeni - kósemsiz, diktatorsyz, qoldan jasalghan qúdaysyz elde ómir sýru edi.
Alayda búl zamanda kósemsiz jer tabu da onay emes kórinedi. Ásili, "kósemder" men "kóshbasshy serkeler" otarlyqtan tayauda ghana qútylyp, janadan erkindik alghan elderde birden jamyrap shygha keledi eken. Óitkeni búlar búryn jat elding qúzyrynda biylikke qoly jetpey, mansapqa jarymay kelgen últtar ghoy. Solar azattyqqa shyghysymen, óz ortasynan әldebir Keyquatty*  taqqa otyrghyzyp, tóbelerine kóteredi eken de, әlgi adam kóp úzamay "kósem" bolyp shygha keledi eken. Ol endi jóni týzu kósem bolyp, kósh bastasa jaqsy ghoy. Arada biraz jyl ótkende janaghy Keyquat qylyshynan qan tamghan diktatorgha ainalady. Óitkeni әrkim kórgenin isteydi ghoy. Onyng biletini - qojayyn men qúl. Jana diktator endi qandastaryn qúlgha ainaldyrghysy keledi.
Qarap otyrsanyz, myna arab elderinde dәl osylay bolypty. Olar ótken ghasyrdyng alpysynshy jetpisinshi jyldarynda europalyq memleketterding búghauynan bosap, әrqaysysy jeke jeke el bolmady ma. Otarshyldar keterinde әrqaysysyna bir bir "kósem" saylap bergen. Syrt biyligi búrynghy qojayyndardyng qolynda túratyn quyrshaq "kósemder" ghoy bayaghy... Ózderining salymy múnday zor bolar ma, jerlerining asty kólkigen múnay tenizi eken. Sol múnaydyng arqasynda janaghy "kósemder" men olardyng sybaylastary az jylda alpauyt baylargha ainalyp shygha keldi. Endi biraz jyldan song janaghy "kóseminiz" - qylyshynan qan tamghan diktator.
Núrtas keyde ishinen "bir kezde óz órkeniyetimen dýniyeni tamsandyrghan arab elderi keyingi kezde nege kósh sonynda qalyp qoydy" dep tanghalushy edi. Bir kezde ertegidey әser qaldyratyn ejelgi Baghdat, Mysyr, Sham shaharlary nege kóringenning qoljaulyghyna ainaldy? Sóitse, bayqús arabtar otarshylardyng qúryghynan qútylar-qútylmasta, әrqaysysy úzaq jyl bir bir diktatordyng tabanynyng astynda jatypty ghoy.
Diktator jerden shyghatyn qazynabaylyqtyng esebinen ózi ghana bayyp, tuystary men sybaylastaryn bayytyp qana qoysa, oghan kónesing ghoy. Odan órbiytin zardap basqada. Diktator - qogham denesine týsken jegi qúrt. Ol qoghamdy ósirmeydi. Sheksiz biylik ózine tabynudy tudyrady. Al tabynu men jaghynu - egiz. Diktator memleket qyzmetine qabiletti, talantty, bilimdi adamdy qoymaydy, ózin qolpashtap qoshtaytyn jaghympazdardy qoyady. Diktator biylegen elde aqyldy adam - bireu aq. Ol - diktatordyng ózi. Endeshe, ol elden ekinshi bir úly adamnyng shyghuy mýmkin be? Atamanyz. Búl elde memleket basqara alatyn bir ghana adam bar. Ol da - diktatordyng ózi... Kýnkóris ne istetpeydi?! Jaramsaq aqyndar osylay dep óleng jazady. Jaghympaz, jalghan ghalymdar diktatordy jer kókke sighyzbay maqalalar jariyalaydy. Endeshe, múnday jalghan qogham keri sheginbegende qaytedi?!
Áuel bastan ýsh qúrylyqtyng (Aziya-Europa-Afrika) toghysyna ornalasqan arab dýniyesi qashanda qayshylyqtargha toly ólke sanalatyn. Túrghyn halqy ainyghysh, búzylghysh, joldan tayghysh bolushy edi. Solardy týzu jolgha salu ýshin, Jaratushy búl aimaqqa payghambarlardy da kóp jibergen. Eng songhy payghambar Múhammetting de (s.gh.s.) arabtardy birlikke keltirip, el qataryna qosyp ketkenine de on bes ghasyrdyng jýzi bolypty... Keyin taqqa otyrghan diktatorlar sol payghambarymyzdyng sara jolyn úmyta bastaghan siyaqty ma, qalay? Olar songhy kezde aspandaghy Qúdaydan góri astyndaghy múnaygha kóbirek tabynatyn bolghan.
Ne ghajap, byltyr, yaghni, HHI ghasyrdyng on birinshi jyly arab elderinde ýlken silkinis boldy. Arab dýniyesining kemerinen asyp, tenizdey tolqyghany sonsha, jolyndaghy bógetting bәrin búiym qúrly kórmey, sol qatarda diktatorlardy da birinen song birin úshyryp әketti.
Soghan qaraghanda, Jaratushy iyem aqshagha tabynghan diktatorlardyng arab dýniyesin qalay býldirgenin kýndelikti baqylap-kórip otyrghan siyaqty. Olardy jónge salu ýshin, Jaratushy búl joly arabtargha payghambar jibergen joq (payghambarlar limiyti Múhammetpen ayaqtalghan). Búl joly úly Jaratushy arabtyng aptapty kýn sәulesine azdap qana "Azattyq núryn" qosyp edi. Arabtyng qanynda últtyq ruh bolyp tasyghan da, quyrshaq "kósemderdi" qanbaq qúrly kórmey taqtan úshyrghan da - Jaratushy jibergen sol ghajap Núr bolatyn.
Taqtan úshyp týsken song bayyptap qarasanyz, janaghy diktatorlar jaramsaqtar kókke kóterip dәriptegendey "úly" da emes, "kemenger" de emes, "kóshbasshy" da, eshkim ornyn basa almaytyn danyshpan da emes, qatardaghy kóp pendening biri eken. Pende bolghanda, adamgershilik, ar-úyattan, qanaghattan júrday, saytan azghyryp, ibilis iyektegen kýnәhardyng ózi... Ózderi múnday sujýrek, qorqaq bolar ma! Zaual shaghy jaqyndap, ómirmen qoshtasar sәtte kópshiligi әskery adamgha tәn erlik ólimmen de óle almady au!
Ásili, diktator degenimiz kim deseniz, ol - ózimshildik pen toyymsyz ashkózdikting shynyna shyqqan adam. Onda qanaghat, raqym, izgilik degen bolmaydy. Jegen sayyn jey bersem, jútqan sayyn júta bersem deydi. Ol ne istese de, tek ózi ýshin isteydi. Mәselen, ol әldebir shól dalagha aparyp, qala saluy mýmkin. Biraq ony baghynyshty halqy ýshin saldy dep otyrsyz ba, qatelesesiz, ol qalany da әlemdi tanghaldyru ýshin, óz basynyng danqy ýshin salady... Attap bassang sonyng eskertkish mýsinderi, kóshe tolghan sonyng suretteri... Arab elderi jayynda sóz etkende, Liviya memleketine arnayy toqtalmasa bolmaydy. Sebebi diktaturanyng sheshek atyp, naghyz gýldengen jeri - osy Liviya. Diktator Kaddafy búl eldi qyryq eki jyl biylep, ótken kýzde ghana taqtan taydy. Jay ketken joq au, alty aigha sozylghan qandy qaqtyghys sonynda kóterilisshi sarbazdar qolynan oqqa úshty. 1970 jyly Liviyadaghy әskery tónkeris kezinde ókimet basyna kezdeysoq kelgen 28 jastaghy talantty ofiyser jasy jetpiske jetkenshe, qolyndaghy biylikti eshkimge bermegen ghoy. Kaddafiyding biylikke keluinde qapy joq au. Onyng sory - biylikten qay kezde ketudi bilmeuinde. Basynda Keroldi taqtan taydyrghan tónkerisshi qayratker retinde tanyldy da, odan birte birte "últ kósemine", odan kәdimgi diktatorgha ainaldy. Dara biylik qogham denesine jegi qúrt bolyp týsti de, Liviyany da kóktetken joq, Kaddafiyding de týbine jetti.
Núrtas jaqynda diktatordyng qazasynan keyin týsirilgen derekti filimdi tamashalady. Kóz aldynnan Kaddafy ómiri tizilip ótip jatady. Mine, әskery formadaghy, jasy әli otyzgha iline qoymaghan, symbatty, jas ofiyser. Jýzinde shattyq núry oinap, mәz bola kýlip túr. Jay ofiyser emes, tónkeris kósemi, últ qaharmany. Alda ony "Arab elderining liyderi", "Afrika elderining kóshbasshysy" degen mәrtebeli ataqtar kýtip túr. Ol ózi eki lagerige de tanymal. "Afrikada sosializm ornatushy" degen daqpyrtpen Sovet Odaghynyng qúrmetine bólense, Liviya múnayynyng arqasynda kapital dýniyesimen de til tabysyp, esep shotyna milliardtar qúiylyp jatqan iri alpauytqa ainalyp edi.
Ne ýshin eken, derekti filimdegi beynesine qarap otyrsanyz, diktator Muamar Kaddafy tym tez qartayypty. Bayaghy symbatty jas ofiyserden iz de qalmaghan. Alpysqa kelgende arsalanghan shal! Álde basy artyq baylyqtan, әlde manayyndaghy qaptaghan qalyng әielden... Kaddafiyding kýzet gvardiyasy kileng qyz kelinshekten qúralghan eken. Búl da últ kósemining «mindetin» auyrlata týskeni kórinip túr.
Sonymen, polkovnik Kaddafy Liviya taghynda on jyl emes, jiyrma jyl emes, otyz jyl emes, tabandaghan qyryq eki jyl otyrypty. Eger ol alghashqy on jyldan son, jaraydy jiyrma jyldan song deyikshi, óz ornyn abyroymen basqa bireuge ótkizse, Liviya tarihynda aty altyn әrippen aq jazylatyn adam. Amal ne, olay isteuge ózimshil pendeshiligi jibermedi ghoy. Nәtiyjede, Kaddafy bastaghan at tóbelindey elita bayyghan ýstine bayy berdi, al búqara halyq qayyrshylyqqa belshesinen bata berdi. Aqyrynda, ishte de, syrtta da Kaddafiyding esh qadiri qalghan joq. Búqara halyq keshe óz qoldarymen jasap alghan "Qúdaydan" endi qútyla almay әlek. Búl kezde Jaratushy jibergen "Azattyq núry" Liviya halqynyng da qanyn tulata bastaghan. Egiypetten song kóp keshikpey olar da atoylap atqa qonyp edi.
Kaddafidan halyqtyng bezingeni sonsha, kóp úzamay ýkimet әskerining ózi kóterilisshiler jaghyna shyghyp ketti. Diktator endi óz halqymen kórshi elderden әsker jaldap soghysugha mәjbýr boldy. Afrikada ne kóp - júmyssyz jýrgen qanghybastar kóp. Solardyng qolyna qaru ústatyp, óz halqyna qarsy aidap saldy au! Aqshany ayamapty. Jaldamaly әskerding әr kýni myng dollardan ainalghan kórinedi.
Qashanghy әdetterinshe, diktatordyng kýni batugha tayaghanyn seze salysymen, tónireginde jýrgen nókerleri jan jaqqa qasha bastaghan. Endi bir qarasa, әnsheyinde saraygha simay jónkilip jýretin jaghympazdardyng biri qalmapty qasynda. Ózining et jaqyn tuystary men otbasy mýsheleri ghana qalypty. Búghan deyin Europalyq odaq әskeri men kóterilisshi komiytet 48 saghat ishinde elden ketu turaly oghan birneshe dýrkin eskertu jasaghan dy. Biraq Kaddafy ony tyndamay aqyryna deyin soghysa berdi. Óitkeni ony búl kezde aldy artyn oilatpaytyn "ólim esirigi" biylep alghan dy.
Soghan qaramastan, diktator Kaddafiyding jany tym tәtti, ózi súmdyq qorqaq eken. Songhy shayqasta ayaghynan jaralanyp, әldebir beton qúbyrgha kirip ketipti. Derekti filimde ereuilshi sarbazdardyng ony siraghynan ústap qalay suyryp alghanyn tipti anyq kórsetedi. Eger dәrigerlik jәrdem kórsetilse, Kaddafiyding ólmey tiri qaluy da mýmkin edi. Alayda ereuilshilerding diktatorgha óshikkeni sonsha, ony ortalyqqa jetkizbey, sol arada qorlap óltirgeni bayqalyp túr. "Itke - it ólimi" degen osy.
Núrtas taghy bir "it ólimin" osydan eki ýsh jyl búryn Irak diktatory Saddam Húseynning basynan kórip edi. Diktatorlardyng qoyan jýrek qorqaq bolatynyna sonda taghy bir ret kózi jetken. "Men Amerika әskerin Baghdatqa kirgizip alyp, bir aq joyamyn" dep bósken "batyryn" jau әskeri qalagha basyp kirgende, bir ýiding aulasynan ýngir qazdyryp, sonda tyghylyp jatypty. "Últ kóseminin" qadiri ketkeni sonsha, onyng tyghylghan jerin jaqyn kómekshilerining ózderi aq kórsetip berdi. Sóitip, bir elding basshysy Saddam Huseyn óte abyroysyz jaghdayda qolgha týsti. Núrtas sol kórinisterdi teledidardan kórip otyryp, "qayran Irak halqy "kósemim bar" dep, sonsha jyl kimdi tóbesine kóterip kelgen?" dep qatty týnilgeni bar edi.
Sol Saddam Huseyn aqyry sot ýkimi boyynsha ólim jazasyna kesilip, dargha asyldy. Sonda, su jýrek Sәddamnyng ózin alda ne kýtip túrghanyn bile túryp, songhy oghyn ózine júmsamay, innen inge tyghylghany úyat aq boldy. Endi oilap otyrsa, sol diktatorlar beybit kezende tay jegen bóridey kýpiyip jýrgeni bolmasa, basyna kýn tughanda erlikten júrday, adamgershilik, ar úyattan ada, tek aila sharghymen jan baqqan, bir basynyng qamynan ózge oilaytyny joq, alayaq bireuler eken ghoy.
Jay sóz orayy kelgende eske alghany bolmasa, Núrtas jogharyda atalghan diktatorlardyng eshqaysysyna auzyn ashyp tandana qoymaydy. Óitkeni búl ondaydyng talayyn óz basynan ótkergen, kózben kórip, qolmen ústaghan adam. Adamzattyng tórtten birin uysynda ústap, úzaq jyl jusatyp órgizgen milliard "kósemi" Mao nyng qasynda janaghy Saddam Huseynder, Muamar Kaddafiyler jip ese almaydy.

- II -
Alla ay deseyshi, osy Núrtas tumay jatyp kimnen qarghys aldy eken, órimdey jastyq shaghy dýniyedegi eng qatal, eng meyrimsiz, eng jauyz diktatordyng zamanyna tura kelipti ghoy. Bireuding bosaghasynda otyrghan bodan júrtta tandau bar ma? Ózinning ata anandy tanday almaytynyng sekildi, tuatyn jerindi, túratyn memleketindi de tandap jatpaysyn. Núrtastyng tuyp ósken jeri - Shynjandaghy Tarbaghatay aimaghynyng Mayly Jәiir taulary. Jerde túrghan eshtene joq au, bar pәle - uaqytta, qoghamda.
Qytayda Qyzyl ókimet ornaghanda, Núrtas nebәri on jasta. Alda ne kýtip túrghanyn kim bilipti, búl әiteuir júrt qatarly mektepke barghanyna, moynyna alqyzyl galstuk taqqanyna mәz... "Pioner" deydi eken. Jana dәuirding bastaushysy, jaqsylyqqa alghash iz salushy degen maghyna berse kerek. Sabaq bastalar aldynda, klastyng tórine ilingen bet auzynda bir tal әjim joq, әdemilep jasaghan qasqa bas kisining suretine qarap, bas iyip, taghzym etkeni esinde.
- Búl kisi - úly kósemimiz Maujushiy*, - deydi múghalim. - Sender Maujushy zamanynda bilim alatyn naghyz baqytty balalarsyndar!
"Ne búryn, ne keyin emes, dәl osy qarsanda tughanymyz qanday dúrys bolghan!" dep balalar quanyp qalady.
Sodan biraz uaqyt ótkende komsomoldyq dәuir bastaldy. El qojasy kommunist bolugha qol sozym ghana jer qalghan. Jastardyng japatarmaghay jattaytyndary Mao nyng sózderi. Jatsa túrsa aitatyndary - marksizm leninizm jәne Mauzaydung iydeyasy. Songhysy aldynghy ekeuine qosylghan janalyq kórinedi. Marks pen Lenin kapitalizmnen keyin ghana sosializm ornatugha bolady dese, Mao kapitalizmge soqpay aq sosializmge ótuding tóte jolyn tauypty. Mine, mәsele qayda jatyr. Endeshe, Mao ústazdarynan asyp ketken. Mao - filosof, Mao - danyshpan, Mao - kemenger...
Ol birden aq "úly danyshpannyn" pozasyna ene bildi. Ár sózi júmbaq, әr sóilemi astarly. Ol bir jinalysta zalda otyrghan әldebir professorgha qarap:
-Aytynyzshy, biz qazir jerde túrmyz ba, әlde kókte túrmyz ba? - dep súraytyny bar.
-Biz, әriyne, jerde túrmyz ghoy, Maujushi! - deydi professor.
-Qatelesesiz! - deydi Mao. - Biz jerden qaraghanda ghana jerde túramyz. Al Marsqa baryp qarasanyz, kókte túramyz.
Osyny oqyghanda jastardyng esi ketedi. Qanday aqyl, qanday bilim. Professordyng ózin sýrindirgen kósem danyshpan bolmaghanda qaytedi. Jalghanda diktatordyng filosof bolghany jaman eken. Adamnyng miy jetpeytin neshe týrli qym qighash sózder aitady. "Amerika Qúrama shtattary - qaghaz jolbarys! - dedi Mao taghy bir sózinde. - Biz yadrolyq qarudan qoryqpaymyz. Eger súrapyl soghys bolyp, adamzattyng qaq jarymy qyrylghan kýnning ózinde, sonyng aman qalghanynyng tórtten biri qytay bolady".
Myna sózdi estigende zәreng úshady. Áyteuir, Mao túrghanda jenilmeytinindi oilap shýkirlik etesin. Osy sózden keyin jastar "qaghaz jolbarys" - Amerikany da mensinbeytin bolghan.
"Bizding jýrer jolymyz Sovet odaghynan ózgeshe, - dedi Mao taghy bir jinalysta. - Bәrin tehnika sheshpeydi, halyq sheshedi, kadr sheshpeydi, sayasat sheshedi". Osydan keyin biraz júrt Sovet odaghyna qyryn qaray bastady.
Osynday bir birine qayshy, týsiniksiz úrandargha qaramastan, 1958 jylgha deyin Qytay ekonomikasy qaryshtap damyp kele jatqan dy. Sol jyly dýnie býlinip, qytay qoghamy astan kesten boldy da ketti. Álde kóz tiydi, әlde tabystan basy ainalghan kósemning miynda bir ózgeris boldy. "Aljydy" deyin desen, Mao sol jyly nebәri alpys beste. Sonda ne boldy búl kisige? Álde osyghan deyin aityp jýrgenimizdey, onyng asqan aqyldy, kemenger, danyshpan ekeni ótirik pe?!
Sol jyly ziyaly qauym arasynda "stili týzetu" degen bir nauqan bastalghan. Osy nauqan barysynda oqymysty ziyalylardyng bir toby onshyl últshyl atanyp, qyzmetten shettetilip jatqan kez... Ol az bolghanday, Mao sol jyly kýzde "ýsh qyzyl tu" degen bir pәleni oilap tapty. Onyng birinshisi, ekonomikada josparmen emes, "sekirip ilgerileu", ekinshisi, bir jylda on million tonna qúrysh óndirip, Angliyany basyp ozu, ýshinshisi, jappay kommuna qúru arqyly birden kommunizmge ótu.
Kósem aitty - bitti, sol jyly kýz ailarynda aq әlgi nauqandar bastalyp ketken. Ol kezde kósem sózine kýdikpen qaraytyndar joqtyng qasy. Qarsy pikir aitatyn biren saran oily adamdar onshyl últshyl bolyp, saptan shyghyp qalghan. Sonymen, ne kerek, qyzmet te, oqu da jayyna qalyp, býkil júmysshy sharua, mekeme qyzmetkeri, studentter, mektep oqushylary qoldaryna ketpen kýrek, qayla, lom-temir ústap, qúrysh qorytu ýshin tau tasty kezip ketti. Qúramynda temir bar ruda tauyp, ony jabayy peshterde qorytyp, qúrysh óndirmek. On million tonna qúrysh degen ne tәiiri, bir milliard Qytay halqyna bólseniz, kisi basy on kilodan әreng ainalady eken. Ony bir jyl emes, birer aptada-aq qapqa salyp almay ma?!
Adamdardyng endi bir bóligi auyl-qystaqta kommuna qúrumen әlek. Aty darday bolghanymen, búl júmys onshalyq qiyngha týsken joq. Búrynnan bar moyynserik-әtiretterin bir-birine qosyp, myng otbasyn bir kommunagha iyirdi de tastady. Mal-mýlik týgel ortada. Ár әtiret bir ghana ortaq qazannan as ishedi. Ýy basy jeke týtin týtetuge qatang tyiym salynghan. Árkim ortaq qazannan qalaghanynsha iship-jep jýre beredi. Nesin aitasyn, jalqaular men kedey-kepshikting túyaghyn qimyldatpay, jatyp ishetin-aq jeri...
Búl kezde Núrtas bala emes, Ýrimjide uniyversiytette oqidy. Tarih fakulitetining 2-kurs studenti. Ár nәrsege oy kózimen qaraytyn shamagha kelip qalghan. Bolyp jatqan oqighalar aqylyna simay, keyde shaqshaday basy sharaday bolady. Úly kósem qatelesip otyr deuge auzy barmaydy. Dýniyede tendesi joq úly adamnyng búlay jansaq basuy mýmkin be? Al onyng núsqaulary dúrys deyin dese, kóz aldynda býlinip jatqan dýnie mynau?
Byltyr "stili týzetu" nauqany kezinde uniyversiytettegi eng bilimdi degen ghúlama ústazdary týgel derlik "onshyl-últshyl" bolyp aidalyp ketkende, ony kósemnen emes, jergilikti kýnshil belsendilerden kórgen. Al myna biyl bastalghan "ýsh qyzyl tu" degeni eshbir jobagha kelmeydi. Túraqty týrde jaqsy damyp kele jatqan elge "sekirip ilgerileu" nege qajet boldy? Kisi boyynday ghana jabayy peshterge ruda toltyryp, astynan otty qansha órtegenmen, odan temir balqyp shygha ma? Osy qylyghy býkil adamzat aldynda kýlkige qalyp jýrmes pe eken? Al kommuna... Qytay qoghamy ýshin kommunizmge ótuge әli erte emes pe eken? Óndiris qúraldary mynaday tómen satyda túrghanda, onyng ónimderi "qabiletine qaray enbek etetin, qajetine qaray iship-jeuge" mýmkindik bere me? Qarapayym studentting aqylyna syimaytyn nәrseni úly adam nege algha tartady? Jaraydy, kósem әldeneden janylyssyn deyik, qasyndaghy nókerleri ne bitirip otyr? Olar nege aitpaydy?
Olar aitypty: marshal Pyng Dy Huay bastaghan biraz adam sara joldan búlay búra tartu jaqsylyqa aparmaytynyn, múnday arandatu týbi apatqa úshyratuy mýmkin ekenin aituday-aq aitypty. Biraq "úly kósem" olardy tyndamaghan. Olar kóp úzamay-aq "partiyagha qarsy top" jәne "halyq jauy" atanyp, qyzmetterinen quyldy.
Sonymen, "úly kósem" shylbyr-tizgindi óz qolyna alyp, dara biylikke kóship edi. Onyng erterekte aitqan: "Qytay halqy - әli iz týspegen bir bet aq qaghaz siyaqty. Oghan oigha alghan sózderindi erkin jazugha bolady" degen kýmәndileu sózi bar edi. Endi, mine, "Mәken" sol qaghazgha oiyna kelgenin shimaylap jazyp jatty.
Arada jyl ótpey-aq, marshal Pyng Dy Huaydyng aitqany aina-qatesiz dәl keldi. Myna zamanda bayaghy jabayy tәsilmen qúrysh qorytugha bolmaydy eken. Býkil memleket boyynsha myndaghan-milliondaghan oba-peshter qúrysh aghyzugha qauqary jetpey, ishindegi ruda men kómir qoyyrtpaqqa ainalyp, sol kýii tas-shemen bolyp qatyp qaldy... "Sekirip ilgerileu" de solay. Ekonomikalyq damudyng qatal zanyn búzyp, qalay bolsa solay sekiruge bolmaydy eken ghoy. Oghan da júrttyng kózi endi jetti. Qúrysh qorytudyng zardaby onay bolghan joq. Ótken jyly qarayghan halyq temir rudasyn izdep, tau-tasty kezip ketkende, astyq jinalmay qalypty. Kelesi jyly-aq býkil el kóleminde asharshylyq bastaldy.
Al kommuna?.. Ol da mezgilsiz shaqyrghan tauyqtyng kebin kiydi. Ol kósem aitqanday kommunizm nyshany bola almady. Keyin el ishin asharshylyq jaylaghanda halyqty ashtan óltirmey, kýnine bir uaq jýrek jalghaytyn oryngha ainaldy.
Núrtastyng "kósemnen" kónili qalghany sonshalyq, endi onyng birde-bir sózine ilanbaytyn boldy. Tipti, onyng atyn estigisi kelmeydi. Áriyne, ýmitting aqtalmauy, senimning kýireui, bir sózben aitqanda "kósemmen qoshtasu" onay bolghan joq. Birtalaygha deyin әldebir tireginen airylghanday jetimsirep jýrdi.
Osynday biteu jara kýiinde arada tórt-bes jyl uaqyt ótti. Sol bayaghy "Mauzaydung iydeyasy", sol bayaghy "Ýsh qyzyl tu". Alayda búl syrt kórinis qana edi. Ortalyqta ishki tartys jýrip jatqan. Partiya men ýkimetting keybir basshylary ishtey úghysyp, kósemning týzelmes jolgha týskenin, myna qalpynda memleketti apatqa úryndyrmay qoymaytynyn moyyndasa kerek. Shamalary kelse, aldaghy qúryltayda qordalanghan qatelikterdi ashyq aityp, Maony biylikten taydyrghysy kele me, qalay?
Búl kezde jasy jetpis ýshke ayaq basqan, kәri kókjal Mao olardyng astyrtyn әreketin sezbedi deysing be? Sezgende qanday! Búghan deyin talay qúqaydy kórgen әkki diktator búl joly eshkimning oiyna kelmegen mýlde "tyng jýris" jasap edi. Búryn ózin qoldap kelgen ýzengiles serikterining teris ainalghanyn bayqaydy da, shabuyldy olardan erte bastap jiberedi. Búl kezde kósemning aitqanyn dúghaday qabyldap, sonynan eretin bir ghana top bar-dy. Olar - әli on-solyn tanymaghan jastar: studentter, mektep oqushylary, jas júmysshylar. Mao ózin qorghau ýshin, mine, osylardy iske qosty.
-Aramyzda kapitalizm jolyn kóksetken mansaptylar bar: otyrghan ornyna, lauazymyna qaramastan, solardy ortagha sýirep shygharyndar! Kenselerin shaghyp, sheneunikterding kýlin kókke úshyryndar! Býginnen bastap el biyligi, qyzyl jauyngerler - senderding qoldarynda! - dep jastargha jarlyq shashty.
Kósem aitty - bitti. Sol kýni-aq ishterinde qyjyly bar júmysshy jastar men studentter, mektep oqushylary oqulary men kәsipterin jinap tastap, birden tónkeris jasaugha attanghan. Búl, beynelep aitqanda, shólmekte jatqan "jyndy" bosatyp jiber-genmen birdey edi. Qytaydaghy әigili "mәdeniyet tónkerisi" osylay bastaldy. Al tónkerisshil jastar - "hunbeybinder", yaghny "qyzyl jasaqshylar" dep ataldy.

- III -
Synaptay susyp, auysyp túratyn qayran dýniye-ay! Sóitip, Qytaydaghy ókimet biyligi bir-aq kýnde jastardyng qolyna ótti. Erikken jastargha, bir jaghy, qyzyq kerek. Mektep oqushylary ózderining mýdirlerin, studentter óz rektorlary men professorlaryn kóshege sýirep shyghyp, bastaryna kardonnan jasalghan neshe aluan qalpaq kiygizip, alandarda "kýres jinalysyn" ótkizse, búdan ótken qyzyq bola ma?!
Rektorlar men mýdirler túrypty ghoy, ortalyqtaghy ministrler men ýkimet mýshelerin aitsayshy. Olardyng kórgen qorlyghyn aityp súrama! Tónkeristing ortalyq shtabynda kýreske tartylatyndardyng tizimi jasalatyn bolsa kerek. Jastar, kóbinshe, solargha tisin basyp jýr. Qytay Halyq Respublikasynyng tóraghasy Lu Shau Shiyding ózi "kapitalizm jolyna týsken eng iri mansapty" atanghanda, basqalardy ayasyn ba, talaylardyng basyna masqara qalpaghyn kiygizip, kóshe aralatyp, qorlaumen boldy. Sóitip, jylannyng ayaghyn kórgen diktator Mao aq-qarany aiyrmaytyn noqay tobyrdyng qolymen óz baqtalastarynan óshin bir aldy-au!
Sol kýnderi Qytaydyng syrtqy ister ministri, Sayasy Buronyng mýshesi, marshall Chin IY-ding de ýstinen kýres jýrgizip, kópshilik aldynda tizerletip, әbden qorlapty. Sonynda Chin Y sóz sóilegen eken. Júrtshylyq arasyna jasyryn taratylghan sol sózding úzyn-yrghasy mynaday:
-Jastar, esterindi jiyndar! Aytyndarshy, senderge meni qorlaugha kim qúqyq berdi? Men әli de Sayasy Buronyng mýshesi, syrtqy ister ministrimin ghoy. Qytay armiyasynyng marshalymyn. Meni әli eshkim ornymnan alghan joq. Tym qúrysa, memleketti, ýkimetti syilasandarshy... Manadan beri "Maujushy Uansýi-uansýi"*  dep shuyldap, qúlaqtyng etin jedinder. Men tóragha Maomen kýnine neshe ret kezdesetin adammyn. Sonyng bәrinde "Maujushy Uansýi" dep úran shaqyrady dep oilaysyndar ma? Bizding úrandaugha múrshamyz joq, jay qyzmet barysyn aqyldasamyz... Esterindi jiyndar, jastar. Sayasy nauqan ótedi-ketedi. Qytay eli qalady ornynda. Sender әlem júrtshylyghy aldynda býitip masqara bolmandar!
Alayda әbden esirip alghan tobyr qayratkerding aitqan aqylyn tyndamaydy. Tóragha Lu Shau Shiydi de, marshal Chin IY-di de sýirelep jýrip, qorlyqpen óltiredi. Mine, sizge diktator Maonyng naghyz jyrtqyshtyq bet-beynesi. Ol óz ýstemdigin saqtau jolynda kóp jyldan beri ózimen birge kele jatqan, tónkeristi birlikte jasap, jana Qytay memleketin birge qúrysqan ýzengi joldastarynyng eshqaysysyn ayamady ghoy. Miyghúla, mәngýrt jastardyng qolymen olardan qútylghansha asyqty.
"Týieni jel shayqasa, eshkini aspannan kór" degen sóz bar. Baytaqyt qala Bejinning ózinde әlgindey soraqylyq oryn alyp jatqanda, kileng bodan últtar jasaytyn Shynjannyng jaghdayy qanday kýide boldy dep oilaysyz? "Mәdeniyet tónkerisi" onsyz da sýrepeti qashqan eldi zilzaladay jaypap ketti.
Búl kezde әldeqashan uniyversiytet bitirgen Núrtas shalghaydaghy Tarbaghatay aimaghynyng Toly degen audanynda múghalim bop jýrgen. Orta mektepte tarihtan sabaq beredi. "Mәdeniyet tónkerisinin" qyzyghyn Núrtas osynda jýrip kórdi. Audanda kapitalizm jolyna týsken bәlendey iri mansaptylar joq. Búl jerde qarmaqqa ilingender - audan әkimi, mekeme basshylary, mektep mýdiri... Sondyqtan búl jaqtaghy nauqan basqasha týs alypty. Bir kezde tordan týsip qalghan últshyldar, shetelmen (Qazaqstanmen) astasqan "qos jýrekter", kóne mәdeniyet qaldyqtary kýres nysanasyna qatty alynyp jatyr eken. Qashanda qazaq jýrgen jer ona ma, nesin aitasyn, búl nauqan da bir-birinen ósh aludyn, qarymta qaytarudyng qúralyna ainalypty.
Kóshe tolghan hunbeybinder. Audanda qaybir onghan hunbeybin bolushy edi, bilekterine qyzyl shýberek baylaghan shala sauatty jastar men mektepte oqityn boqmúryn balalar... Solar-aq әr auyldyng basshylaryn, mektep mýdirleri men múghalimderin aldaryna salyp aidap jýr... Ózderin "Maujushiyding balalarymyz" deydi eken. Olargha kim qarsy keledi? Aqyl aitsan, ózindi soqqygha jyghyp jazalaydy. Jalghanda tobyrdyng qolyna týspe. Olardyng biletini - qiratu, shaghu, býldiru. Diktator Mao jastardyng osynau osal jerin qalay dәl tauyp paydalanghan desenizshi!
Olar, eskilikting qaldyghy degende, ertede arab әrpimen basylghan diny kitaptargha ósh eken. Kirillisamen basylghan Qazaqstan kitaptaryn kórse de jyndary qozyp ketedi. Núrtastyng bayaghy bala kýninen jinaghan bir-eki sóre kitaby bolushy edi. Bir kýni ózi joqta ýiine hunbeybinder kelipti de, әlgi kitaptaryn aulagha shygharyp, ýstine kәresin shashyp órtep jiberipti. Sonan son, Sovet odaghynda jasalghan búiymdargha qandary qarsy. Olardy kórse parshalap, shaghyp, qiratyp ketedi. Kóp ýilerde orys modelinde jasalghan arqaly oryndyqtar bar eken. Hunbeybinder ýi-ýidi aralap jýrip, solardyng arqalyghyn aralap, qiyp tastady.
Hunbeybinderding sonan keyingi taghy bir qatty shýilikkeni - últtyq órnek, әrtýrli óner tuyndylary. Olar ýshin oily syrmaq, gýldi tekemet, zerli týskiyiz, kýmis er-túrman - týgelimen feodalizm sarqyty. Solardy bir jerge ýiip qoyyp, ýstine kәresin shashyp, órtedi-au! Auylda shaldardyng saqalyn kýzeu, kempirlerding búrymyn kesu - jay әdettegi sharuagha ainalghan.
Búrynghy el basqarghan biy-bolysty, ýkirday-zәngilerdi kórse, tobyrlardyng jyny tipti qozyp ketedi. Basqa audandardy kim bilsin, Núrtas túratyn Toly audanynyng hunbeybinderi mýlde shekten shyghyp ketti. Núrtastyng el ishinde qatty qúrmet tútatyn bir adamy bar edi. Ol - búryn Jәiirdi jaylaghan, keyin kommuna qúrylghanda Ósheti degen jerge iyirip tastaghan uaq elining basshysy Uәiis zәngi. Al Uәiisting әkesi Ábishtay degen kisi uaqtardy osy ólkege bastap kelip, qonys әpergen adam... Sol bir rudyng aqylshy abyzy bolghan Uәiis zәngini sol elden shyqqan hunbeybinder moynyna arqan salyp, sýirep jýrip óltiripti. Osyny estigende Núrtastyng qalay kýiingenin súrama! Elding qazirgi halin kórip, ózin toqtata almay, onashada enirep jylaghany esinde.
Hunbeybinderding qolynda - Mao enbekterinen ýzindiler basylghan qyzyl kitapsha. Sol kitapshany kókke kóterip, "Maujushy Uәnsýi" dep shulaghanda alandy bastaryna kóteredi. Qazir adamdar ózara jolyqqanda "assalaumughalaykumdy" qoyghan, bir-birimen "Maujushy Uәnsýi" dep amandasady. Ár ýiding tórinde Maonyng ýlkeytilgen sureti.   Tanerteng túra sala sol suretke taghzym etip, keshke júmystan qaytqanda býgin ne bitirgenindi aityp, kósemge esep beresin.
Búl turaly el ishinde taraghan kýlkili әngimeler de az emes. Bir taqualau aqsaqal júrttan jasyryp, tórgi ýide namaz oqyp jatsa, bir tentekteu nemeresi "Maujushy jýz jasasyn" dep aighaylap, jaynamazyn әri-beri kesip óte beripti. Ashu qysqan qart qiqar nemereni shapalaqpen tartyp jiberse kerek. Nemeresi de zamangha layyq tughan, bir qany súiyq, zәndemi eken. Dereu hunbeybinderge barypty.
- "Maujushy Uәnsýi" dep úran shaqyryp edim, atam meni úrdy! - deydi ghoy bayaghy.
Qyzyl jasaqshylar birden shaldy ortagha alyp, tergey bastaydy.
-Úran shaqyrghan nemerendi úrghanynyz ras qoy?
-Ras.
-Nege úrdynyz?
-Biz bәrimiz úran shaqyrghanda "Maujushy myng jasasyn" demeymiz be. Al myna aqymaq "Maujushy jýz jasasyn" dep sandyraqtaydy. Oibay-au, úly kósemge jýz jas ne bolady? Soghan kýiip kettim de, shapalaqpen tartyp jibergenim ras.
Hunbeybinder ne isterin bilmey jelkesin qasidy. Bylaysha, shaldyng sózi qisyndy siyaqty. Sóitip, súnghyla qart jelókpe jastardyng óz bidayyn ózine quyryp berip, pәleden qútylyp ketipti.
Aytpaqshy, sol tústa hunbeybinder arasynda óz әkesin mensinbey "Men Maujushidyng balasymyn" deytinder kóbeygen. Sony estigen bir qazaqtyng qany kópten qaynap jýrse kerek. Bir jinalysta balasy "Maujushidyng balasymyn" degendi taghy qaytalapty. Sonda әkesi shyday almay ketip:
- Áy, aqymaq, ózing ne ottap túrsyn? Sening shesheng Maujushiymen oinas bolghan ba, sonda? Úly kósem sening jaman sheshendi ne qylady? - depti balasyna oqty kózin qadap.
Sol sózi ýshin әlgi adam jeti jylgha sottalghanyn Núrtas óz kózimen kórip edi.
Áriyne, "Mәdeniyet tónkerisi" Núrtastyng ózin de sybaghasyz qaldyrghan joq. Kópten kólkildep túrghan biteu jara bir kýni jaryldy. Oghan sebep: azdaghan moldalyghy bar әkesi auylda túrushy edi. Beluaryna týsken, ózine kórik berip túratyn әdemi saqaly bar-túghyn. Bir kýni әkesi audan ortalyghyndaghy Núrtastyng halin bilmek bolyp, qalagha kele qalmay ma. Kóshede hunbeybinder qartty ústap alypty da, saqal-múrtyn qayshymen qiyp, kýzep jiberipti. Bayqús әkesi qúiryq-jaly kýzelgen, asqa soyatyn jylqyday shúntiypty da qalypty. Núrtastyng ózi tanymay qala jazdaghan. Sondaghy әkesi marqúmnyn:
- Ya, Jaratqan, mynaday qorlyqty kórsetkenshe, meni erterek alghanyng jaqsy edi ghoy! - dep zar enirep jylaghanyn kórsen!
Myna súmdyqty kórgende, Núrtas yzadan jarylarday bolyp, birden hunbeybinderding audandyq shtabyna qaray jýgirgen. Búdan ary ne istep, ne qoyghanyn ózi de bilmeydi. Keyin úghynghany: kensedegi ýstelderin tónkerip, úran jazylghan plakattaryn jyrtypty. Qarsy shapqan birneshe hunbeybinning múrnyn búzypty. Onymen de qoymay:
- Sender - eshqanday da tónkerisshi emes, Maonyng aitaqtaghan iyti, sanasyz tobyr, qanisher bandysyndar! - depti. - Halyqqa, adamshylyqqa, mәdeniyetke qarsy osynday tónkeris bola ma eken? Tanaularyna mәdeniyetting iyisi barmaytyn, shetterinnen nadan, topassyndar! - depti. - Sender qojalarynnyng soyylyn soghyp bolghan son, әli-aq ittey úlyp, dalada qalasyndar! - depti.
Qoyshy, әiteuir, aitpaghany joq, jyl boyy jinalghan zapyrandy ayamay bir tógipti. Núrtasty sol kýni-aq qolgha alghan. Bir aiday kóshe aralatyp, "kýreske" aldy da, aqyry on jylgha sottap, Tarym lagerine aidap jiberdi. Ol jazalau lagerinen 1976 jyly Mao ólgen song ghana bosap shyqty.
"Mәdeniyet tónkerisi" arqyly ózderining әlem júrtshylyghy aldynda taghy bir ret onbay masqara bolghanyn Qytaydyng kózqaraqty adamdary týgel-aq sezdi. Biraq "úly kósemdi" ashyq aiyptaghan taghy eshkim bolmady. Bar kinәny keyingi jyldar Sayasy Burogha mýshe bolyp, Maonyng qasynan tabylghan әieli Jang Shyng men kýieu balasy Yao Van Yuan bastatqan "Tórt bandygha" japty da, ar jaghyn qazbalamay qoya saldy. Maonyng qalay ólgeni jayynda naqty mәlimet joq. Keyingi ailarda miyna qan qúiylyp, el basqarudan qalsa kerek. Kimning múrager ekeni anyqtalmay, arty yryn-jyryng daugha ainaldy. Eger qoghamgha jetkizgen ziyany, halyqqa kórsetken jәbiri, jazyqsyz japa shekken qúrbandyqtar sanyn esepke alsa, әdil sot ýkimimen dargha asylatyn naghyz qylmysker diktator Mao edi, amal ne, qytaylar ata salty boyynsha búl joly da óz biyleushisin qorghap qaldy.
Oy, súmdyq-ay, diktatorlar ólse de halyqqa kesirin tiygizip jatady. Osy tayauda Soltýstik Koreya diktatory Kim Chen Ir qaytys bolghan. Teledidardan kórsetti: jylap-enirep joqtaghan jas-kәri, shashyn jayyp, betin júlghan әielder... Núrtas solardy kórip otyryp: "Oypyrmay, myna kәrister óz kósemderin súmdyq jaqsy kóredi eken-au" dep oilaghan. Sóitse, sonyng bәri búiryqpen jasalghan nәrse eken. Keshe gazetke shyqty: kósemdi oidaghyday joqtamaghan, dúrystap jylamaghan myndaghan adam júmystan quylypty. Demek, diktatordyng býkil tirligi osynday jasandy qolpashpen ótti degen sóz ghoy.
Núrtastyng atajúrtqa oralghanyna on shaqty jyldyng ghana jýzi boldy. Osy elding azamattyghyn alsa da, әli de sayasatqa súghynyp kete alghan joq. Óitkeni sayasattan әbden toyghan. Sayasat dese, jýregi may ishkendey kilkip túrady. Bireuler "kósem", "últ kóshbasshysy" dese, "el bastar serke" dese, aza boyy qaza bolady... Búl elding preziydentining de taqqa otyrghanyna jiyrma jyldan asypty. Búl - óte kóp uaqyt qoy, amerikandyq ólshemmen baqanday bes preziydenttik merzim. Ózining ne oilaghany bar eken, ainalasyndaghylar ony taqtan týsirgisi kelmeytin sekildi. Preziydentting tóniregi tolghan millionerler men milliarderler. Olar ózderining asyraushysyn jibergisi kelmeydi. "Mәngilik preziydent" úranyn kótergen de, saylausyz-aq preziydenttik merzimdi úzartpaq bolghan da solar bolsa kerek. Olardan basqa "elbasy", "kóshbasshy", "últ kósemi" degen neshe týrli ataulardy oilap tauyp, el ishine taratyp jýrgender de - sol ortanyng adamdary.
Osylardy estigende, tabynu men jaghynudan әbden zapy bolghan Núrtastyng jýregi taghy da zyrq ete qalady. Talay diktatorgha býrkenshik at bolghan janaghyday jantyq sózderge qazaq preziydentin qimaydy. Aynalasyn qorshaghan jemqorlar men jaghympazdar preziydentti jargha jygha ma dep qorqady.
"Tәuelsiz Qazaqstannyng túnghysh preziydenti". Tariyhqa altyn әrippen jazylatyn osy lauazymnan asatyn ataq bar ma?! Endeshe, jaghympazdar japsyrghan "kóshbasshy", "últ kósemi", "partiya liyderi" siyaqty jasandy mansaptargha nege qyzyghady bizding preziydent? Álde osynyng bәri taqta otyru merzimin úzartu ýshin kerek pe? Al taqta eki merzimnen artyq otyrudyng ne qajeti bar?
Núrtastyng payymdauynsha, ata júrtta demokratiya jaghy tym tapshy. "Qazaqstan azamaty kóshede sheru ótkizuge, alanda miting úiymdastyrugha erikti" dep ata zandarynda jazyp qoyghanyna qaramastan, oghan jol berilmeydi eken. Ásili, Janaózendegi tragediyanyng tórkini - sol "jiyn ótkizdirmeymiz" degen zorlyqtan tusa kerek... Aqyry ne boldy? Jazyqsyz halyq qyrghyngha úshyramady ma. Nәtiyjede, Qazaqstan beybit kýnde ózining halqyna oq atqan ókimetke ainalyp, dýniyejýzi qauymdastyghy aldynda masqara boldy.
Oy, súmdyq-ay! Búl elde poliyseyler eshkimning búiryghynsyz, halyqqa óz qalauynsha oq jaudyra beredi eken. Talay qyrghyndy kórgen Núrtastyng qazaq qazaqty qyrghanyn kórgeni osy edi. Talaygha deyin esin jiya almay esengirep jýrdi.
Bәlkim, sonyng әseri bolar, ol tayau kýnderde bir qyzyq týs kórdi. Astanada, "Aqorda" manayy ma eken deydi... Aqýy jaqta myn-san qaruly әsker túrghan sekildi. Ásker aldynda - ózimizding elbasy.
Al qarsy bette ereuilshi halyq. Onyng da sanyna kóz jetpeydi. "Preziydent biylikten ketsin" degen plakattar kóterip alghan... "Oypyrmay, teketiresting sony osyghan әkelgen eken-au! - dep oilady janúshyrghan Núrtas. - Shynymen-aq, qan tógile me? Ásker aldynda preziydentting ózi túr ghoy, oq atyla qoymas".
Degenmen, ne dep bolady. Kópting arasynda kim joq deysin? Áldebir ashynghan jankeshti, nemese әldebir arandatushy... Solardyng bireui shýrippeni basyp qalsa!.. Núrtas osylaysha janúshyryp qysylyp jatyp oyanyp ketti.
"Týbi, mening týsim qayyrly bolar. Oq atylmady ghoy" dep júbatty ol keyin ózin ózi.
Núrtastyng qatty qyzyghatyny - mine, eki ghasyrdan beri ózgermey kele jatqan Amerikanyng saylau jýiesi. Preziydent saylauy әr tórt jyl sayyn kezegimen keledi de otyrady. Saylaugha qatarynan eki mәrte týsuge de bolady. Júrt kónilinen shyghyp, kóp dauys alsan, segiz jyl taqta otyrasyn. Odan artyqqa jol joq. Eki merzimnen keyin "bastary jana iydeyalar men úsynystargha toly" kelesi preziydentke oryn bosatuyng kerek. Ayghay da joq, shu da joq. Bireuding dausyn bireu úrlau da joq. Beyne, isker mashinist teplovozdy belgili beketke deyin aidap kelip, kezekshisine ótkizip bergendey ghana әser alasyn.
Átten, dýniye! Bizge de sol Amerikadaghy sekildi kósemsiz, dau-damaysyz, ru talasynsyz, sybaylasqan úry-qarysyz, erkin ómir sýretin kýn bolar ma eken?!
*Maujushy Uan Sýy - qytaysha: "tóragha Mao myng jasasyn" degendi bildiredi.Ángime-esse

Jas Alash №14 (15680) 21 aqpan, seysenbi 2012