Ámirhan Balqybek. Dostyq turaly әngime (jalghasy)
Úly múrattardyng beymәlim
kýreskerlerine arnalady
Balalardyng sýiikti qalamgeri Hans Kristian Andersenning «Ýirekting sýikimsiz balapany» dep atalatyn әigili ertegisin oqyrman aghayyn ýshin tómende bayandalmaq әngimemizding mazmúnyna enuge mýmkindik berer kilt deuimizge bolatyn sekildi.
Úly múrattardyng beymәlim
kýreskerlerine arnalady
Balalardyng sýiikti qalamgeri Hans Kristian Andersenning «Ýirekting sýikimsiz balapany» dep atalatyn әigili ertegisin oqyrman aghayyn ýshin tómende bayandalmaq әngimemizding mazmúnyna enuge mýmkindik berer kilt deuimizge bolatyn sekildi.
Ertegining nobay-súlbasy jadynyzgha oralghan bolar. Onda ana ýirek mәpelep basyp shygharghan júmyrtqalardyng ishinen bireuining әldebir joldarmen ózge tumalastaryna úqsamay qalatyny turaly sóz bolatyn edi ghoy. Osy balapan ózgelerden bolmys-bitimi bólektigi ýshin manayyndaghylardan әbden zәbir kóretin-di. Tóniregindegilerden tartatyn teperishting múnyng ózining ýirekting balapany emes, aqqudyng kógildiri ekendigin týsinetin sәtine deyin ýzdiksiz jalghasatyny bar-dy. IYә, ertegidegi «Sýikimsiz balapannyn» jýzi ózining tegi syrbaz da súlu aqqular sanatynan ekendigin sezingende jaynap sala beretin. Al búghan deyingi ómiri... Ol tek qara boyaudan ghana túratyn.
Endi osy ertegining aitpaghyn, ol kóterip otyrghan saual-mәseleni tarihta kórinis bergen oqighalargha, olardyng adamzat balasy talayyna endigi qarghys tanbasyn basyp ýlgergen qaysybir keyipkerlerine baghyttap búryp kóreyikshi. Olardyng arasynda da tegi aqqu, biraq biz shyn qadyr-qasiyetin úghyna bermeytin, júmbaghyn sheshuge mýmkindigimiz, yaky qúlqymyz joq jogharydaghy «sýikimsiz ýirek balapandary» sekildiler úshyrasyp qalmas pa eken?..
Qisyn bar nәrsening bәri de salghastyrular arqyly tanylady deydi. Kim biledi, ertegige arqau bolghan ayanyshty hәm aqyry sýiinishti bolyp ayaqtalatyn aqyndyq qiyaldan shygharylghan osynau astarly oqighanyng týpnúsqasy atanugha layyqty jayttar týigeni myng qatpar, jasyrghan qúpiyasy odan da qalyng abyz-Tarih paraqtarynan da jolyghysyp qaluy bek mýmkin ghoy.
Biz endigi bastay beruimizge de bolatyn dostyq turaly әngimemizde negizin ertegiden alatyn osynday túspaldy saualgha óz hal-qaderimiz jetkenshe jauap izdeuge talpynyp kórmekshimiz. Al nazar audarylmaq oqighalaryna qaray birneshe bólimnen túratyn búl izdenisterimizding qaysysy mazmúny jaghynan «ýirekting sýikimsiz balapany» ertegisine jaqyndaytynyn anyqtau, әriyne, oqyrmannyng óz erkindegi sharua bolmaq. Sonymen, kirispe sózdi soza bermey, kilti kәduilgi ertegi bolyp tabylatyn dostyq turaly birneshe tarauly әngimemizding ózine, onyng alghashqy bólimine kiriseyik.
Payghambar hәm pende
Jazushy Anatoli Franstyng «Epikur baghy» atty toptamasyna kiretin shaghyn dýniyelerining birinde Parij soborynyng birinshi vikariyi (diny lauazym) abbat Ejje turaly әngimelenedi. Avtor «jandýniyesi ózgelerding qayghy-qasiretine beygham qaray almaytyn osy bir din qyzmetshisining sanasyna opasyz Iudanyng mәngilik tozaq otyna kýiip jatqandyghy turaly oy esh damyl taptyrmaytyn. Árdayym osy turaly oilana beretindikten, onyng mazasyzdanuy da kýn ótken sayyn kýsheye týsti» deydi.
Mine, osy abbat Ejje aqyr sony barlyq «Izgi habarlar» mazmúny men qalyptasqan shirkeu dәstýrlerine qarsy shygha otyryp, «Iuda tozaq otyna qaqtalmaugha tiyis, ol qútqarylghan, qazir Isa mәsihting janynda otyr» degen baylamgha keledi.
Tәnirge kezekti qúlshylyqtarynyng birinde oiyn Iudanyng taghdyryna degen kýmәnnen seyiltu ýshin: «O, Jaratqan iyem, shyn sheksiz meyirimdi ekening ras bolsa, sening Iudany ózinning qasyna alghanyna tittey de kýdigim joq. On segiz ghasyr boyy qarghys arqalap kele jatqan ol rasymen sening janynda bolsa, tómen týsip, maghan bir belgisin bildirsin», - dep kóz jasy kól bola tilek etken abbattyng tilegin Qúday da sol sәt qosh kóripti deydi qalamger. Anatoli Franstyng jazuynsha, dәl osy sәtte Kókten týsken Iudanyng eki alaqany abbattyng basynan sipap, oghan rizashylyghyn bildirgendey bolghan.
Frans osy oqighadan keyin Iudanyng Isanyng janynda ekendigi turaly izgi habardy taratugha el aralap ketken abbat Ejjening svedenborgshy bolghanyn jәne Munhende joqshylyqta ólgenin habarlaydy. Ángime «Ol songhy jәne eng momyn qabylshy edi» dep (Qabyldyng aqtyghyna senushiler) týiindeledi.
Búl bayandauymyzdan oqyrmannyng alghashqy әngimemiz aiqyshqa kerilgen Isa mәsih pen ony jaularyna otyz sólkebaygha satty delinetin sahabalarynyng biri Kariottan shyqqan Iuda turaly ekendigin angharghanyna esh kýmәnimiz joq.
Shirkeu moyyndaytyn Izgi habarlardyng bәri de osy Iudany Isa ghalayssalam sahabalarynyng ishindegi eng sýikimsizi, ózimiz attanys nýktesi etip alghan ertegimizding tilimen aitqanda, «ýirekting jeksúryn, súmpayy balapany bolatyn» deuden әste tanbaydy.
Al biz hristian shirkeui qarghys tanbasyn basqan osy «ýirekting sýikimsiz balapanyn» óz tarapymyzdan «asyltekti aqqudyng kógildiri» etip shygharugha talpynyp kórsek she? Jalpy, múnday әreket jasap kóruge mýmkindigimiz bar ma? Eger solay etuge batylymyz jetip jatsa, Iudany aqtap almaq talpynysymyzgha qol úshyn beretin qanday da bolsyn kónekóz tarihy derekter men dәiekterdi taba alamyz ba?
IYә, bizge, búl saualdargha jauap izdeytin bolsaq, hristian әleminde jiyrma ghasyr uaqyt boyy ýzdiksiz qalyptasqan qatyp qalghan dogma dengeyindegi týsinikterge qarsy shyghugha tura kelmek. Qorqynyshty-aq...
Áytse de, bizge qolymyzda bar bastauhattarmen tiyanaqty júmys istey alsaq, ýreylenetin de eshtene joq sekildi. Mysaly, Kiprden shyqqan әulie Epifaniy degenning bir enbeginde Iudany Isa mәsihpen bir dengeyde qúrmet tútatyn belgisiz qabylshylar sektasy turaly әngime bolady (Anatoli Franstyng әngimesindegi abbat Ejjening songhy qabylshy bolghandyghyn eske týsiriniz). Osy qabylshylar Iuda Isa mәsihti Jaratqannyng ózining qalauymen jau qolyna ústap berdi dep uaghyzdaytyn bolghan kórinedi («Kniga Iudy». Sankt-Peterbor, 2006 j., 94-bet). Angharuymyzda olar bizge belgili әngimelerdegidey Iudanyng dýniyeqúmarlyghy adamzatty qútqarushynyng aiqyshqa qaghylyp, azappen óluine sebepshi boldy degenge tipti de senbeytin bolghan.
IYә, bizding bayqaghanymyz, Iudany aqtap alugha tyrysushylardyng hristian dini men shirkeu endi-endi qalyptasa bastaghan sonau II-III ghasyrlarda da az bolmaghandyghy. Isa mәsih pen Iuda zamanynan asa alystay qoymaghan olardyng bizge beymәlim әldebir shyndyqtardy biletin bolghan boluy әbden mýmkin ghoy. Ol shyndyqtar qanday edi?
Búl saualymyzgha III jәne IV ghasyrlar aralyghynda Tayau Shyghys nemese Mysyrdaghy qaysybir gnostikalyq sektalardyng birinde jazylyp, býginge jetken «Iudadan qalghan izgi habar» atty jәdiger jauap bere alatynday («Kniga Iudy». Sankt-Peterbor, 112-125-bb.).
Áriyne, búl jәdigerdi Isa mәsihpen bir kýnde fәniyden kóshken Iudanyng ózi jazbaghandyghy anyq. Al jәdigerding biz bilmeytin belgisiz avtory bolsa Iudany Isa ghalayssalamnyng eng sýiikti shәkirti edi deuden әste tanbaydy. «On eki sahabanyng ishindegi Isanyng janyn, onyng múrat-maqsatyn eng jete sezinetin de, oghan bilimimen hәm biligimen jaqyn kele alatyny da osy Kariottan shyqqan Iuda bolatyn». Jәdigerding belgisiz avtorynyng bizge jetkizbekke talpynghan basty ústanymy osyghan sayady.
Iuda ózining Isa mәsihti satugha tiyisti bolatynyn, payghambardyng ózge sahabalary tarapynan qughyngha úshyraytynyn bildi me? «Iudadan qalghan izgi habar» búl saualdargha da jauap beredi.
IYә, Isa mәsih te, sahaba Iuda da ózderining fәny jalghandaghy taghdyrlarynyng qalay ayaqtalatynyn óte jaqsy sezingen. Áytpese, jәdiger mәtininen oqyp bilgenimizdey, Isa mәsihpen onashada bolghan әngimede Iuda qalghan sahabalardyng ózin taspen atqylap qualap jýrgenin ayan týsinde kórgenin, sol týsinde ózining Isa mәsihke ilesip Tәnirining ýiine kóterilgenin әngimelemes edi ghoy. Al óz kezeginde Isa mәsih oghan múny Iudanyng opasyzdyq jasau arqyly qúrbandyqqa shaluy kerek ekendigin, kýnderding kýninde ózge sahabalardyng ýstinen Iudanyng biyligi jýretin bolatynyn jetkizedi.
Búl ne? Eki syrlas dostyng ózara qúpiya kelisimge kelui me?
Ne degenmen de «Iudadan qalghan izgi habar» avtory payghambar men onyng pende shәkirtining arasynda osynday jasyryn úghynysu bolghanyn bizding sanamyzgha shegelep, barynsha úghynyqty etip jetkizuge tyrysady.
Eger bizde aqiqaty solay edi dep jәdiger avtory ústanatyn osy úigharymgha toqtaytyn bolsaq, Isa mәsih pen Iuda sahabanyng óliminen keyingi oqighalardyng damu barysy «kóp qorqytady, tereng batyrady» degenning kerine sayatynday. Bәri de, payghambardyng aiqyshqa kerilui de, ony Iuda sahabanyng otyz sólkebaygha satyp jiberui de Jaratqannyng ózining qalauymen, úigharuymen bolghan. Biraq múny, oqighalardyng shyn damu barysyn, kópshilik te, Isa mәsihting qalghan sahabalary da anghara almay qalady. Nәtiyjesinde bizge «ýirekting jeksúryn balapany» sipattaghy opasyz Iuda turaly әngime ghana jetedi. Al «Iudadan qalghan izgi habardyn» beymәlim avtory bizge Kariottan shyqqan osy bir pendening hristian dindarlary aita beretindey eshqanday da «ýirekting jeksúryn balapany» emes, kerisinshe, «asyltekti aqqular» sanatynan ekendigin anghartyp túrghan joq pa?
IYә, Iuda opasyzdyghy tek din ókilderining ghana emes, aqyn-jazushylardyng da sýiikti taqyryby. Orys Leonid Andreev, onyng balasy Daniil Andreev, argentinalyq Horhe Luis Borhes, nemis Klemens Brentano, japon Dadzay Osamu, búl tizim osylay sozyla bermek. Eger Leonid Andreevte ol ómirge bir taban jaqyn, batyl da parasatty, bәlkim, aqynjandy qarapayym adam retinde surettelse, onyng úly Daniil Andreev «Álem raushany» atty enbeginde әkesi hikayat arnaghan atyshuly sahabany tozaqtan júmaqtyng әldebir qabatyna aparyp ornalastyrady. Al Borhes... Borhes bәrinen de asyp týsetindey. Biz oqyrmangha osy jazushynyng «Iuda opasyzdyghy jayly ýsh joramal» atty shaghyn әngimesin erinbey oqyp shyghudy úsynghan bolar edik.
Dos múratyn iske asyru ýshin dýshpannyng tabasyna qalar opasyzdyq dep atalatyn kýnәli әreketke batyl barghan aqjýrek adam balasy turaly әngimemizding bir bólimin osymen tәmamdauymyzgha da bolatynday.
Endi «ýirekting jeksúryn balapany» qatarynan «asyltekti aqqular» sanatyna ótui mýmkin, bizdinshe, rasynda da solay bolugha tiyis taghy bir tarihy túlgha turaly bólimimizge kósheyik. Búl bólim de «dosymnyng tauy biyiktesin dep, ózining shyghar shynyn alasartudan esh arlanbaghan» pende balasy turaly.
Qaghan men noyan
Búl tarausha kezinde әlemdi titiretken jahanger Shynghys han men onyng andasy Jamúha sheshen jayly bolmaq.
Bala Temijýn nemese bolashaq Shynghys han dýniyege kelgen tús әigili Istemi, Bilge qaghandar negizin qalaghan týrki qaghanatynyng qúlaghanyna birneshe ghasyr bolghan, jeke-jeke úlystargha bólinip ketken týrki jәne monghol ru-taypalarynyng basynan baq ketken dәuir-di. Halyq ózara soghystardan әbden qaljyraghan bolatyn. Mongholdyng hany Ambaghaydy Altyn patshalyqtyng (Qytay) sherikteri opasyzdyqpen ústap alyp, aiqyshqa kerip óltirgeni de keshe ghana bolghanday edi. Sondaghy onyng «Týbi kegim alynar» dep kýrkirey ýn qatqany da halyq jadynan әli úmytyla qoymaghan-dy.
Osynday almaghayyp zamanda dýniyege kelgen alysty boljay alar jannyng nendey múrattardy maqsat tútuy mýmkin? Áriyne, eng aldymen elding basyn biriktirudi, sosyn «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» altyn dәuirdi ornatudy (múnday dәuirding shynymen-aq ornaghanyna ortaghasyrlyq jyraudyng jyr ýzbeleri kuә bola alady).
Biraq aldyna maqsat, biyik múrat qoiy bar da, ony iske asyru dep atalatyn qiyamet-qayym taghy bar. Búl qiyamet-qayymnyng barlyq azap-tozaghynan aman-esen jýrip ótu ekining birining talayyna jәne jazylmaq emes. Milliondardyng ishinen tandap jýrip birining mandayyna ghana jazylmaq erekshe baq. Tәnirim sening oiyng men boyyna ózgelerde joq erekshe qasiyetter darytugha tiyis. Mazmúny bólek taghdyrdyng iyesi etui shart. Mine, osy taghdyrdy týrki-monghol keregesi shayqalghanday bolghan sol zamandarda talay oily jan armandaghany anyq-ty. Biz, mine, osynday jýregi sherli jandardyng qatarynda Shynghys hannyng andasy Jamúha sheshen de bar edi dep esepteymiz. Biraq ol, amal qansha, tariyhqa úly múratty oryndaushy emes, sol múratqa býkil sanaly ghúmyryn arnaghan arda dosyna opasyzdyq jasaushy qara bet sanatynda ghana kire aldy. Asqaq oily osy bir azamattyng taghdyry әp-sәtte astan-kesteng bolyp ketui, bizge, býginge sózi bir qiyr, ózi bir qiyr, isining tiyanaghy joq jigersiz de jeksúryn jan sipatynda jetuine ne sebep boldy? Ol da «asyl tekti aqqu» sanatyndaghy jan emes pe edi? Nege biz ony «ýirekting jeksúryn, sýikimsiz balapany» retinde tanimyz?
Salmaghy auyr búl saualgha jauap beru ýshin bizge «Mongholdyng qúpiya shejiresine» kóz jýgirtu kerek bolmaq. «Shejireni» zerdeley oqyghan jan oqighalardyng jalpy damu barysyn qyzyqtap ketpey, Jamúha jayly tústaryna oy jýgirte oqityn bolsa, neni angharuy mýmkin?
Ol shejirening belgisiz avtorynyng Jamúhagha býiregi búratyndyghyn, onyng azamattyq keskin-kelbetine tittey de kireuke týsirtpeuge talpynatynyn týisiner edi.
Mine, Jamúha Shynghys hannyng bәibishesi Bórte hanymdy merkitterding tútqynynan qaytaru joryghyna qatysty. Mine, ol bir jarym jylday andasymen birge kóship-qondy. Syrt qaraghan adamgha eshqanday da opasyzdyqtyng salqyny sezilmeydi. Eki dos kýnderin emen-jarqyn ashyq әngime-dýken qúrugha arnaghan. Al ol onashada ótken әngime-dýkenderding taqyryby ne edi?
Búl saualgha eki sayypqyrannyng dostyghyna syna bolyp qaghyldy delinetin «Shejiredegi» Jamúhanyng auzynan shyqqan myna joldar jauap bere alatynday:
«Temijýn anda,
Taugha taman qonayyq,
Yqtyn bolsyn jylqyshygha,
Ózing qalay kóresin?
Ózenge janay qonayyq,
Óljal alsyn toghayyp,
Qozyshy men qoyshy da.
Aytqaysyng ózing tóresin»
(«Mongholdyng qúpiya shejiresi»,
Almaty, 1998 j., 61-bet).
Shynghys han Jamúha búl sózimen neni túspaldaghanyn týsine almadym dep, apasy Uәlin men jary Bórteden aqyl súray barghanda, anasynan búryn Bórte әngimege aralasyp: «Jamúha tez zerigedi deytin. Tegi, bizden zerikken shyghar. Jamúhanyng janaghy aitqan sózi bizdi bopsalaghany bolar. Biz qonbayyq. Týn boyy ýdere tartyp, Jamúhadan at boyyn aulaq salayyq», - deydi. («M.Q.Sh.», sol bet).
Bizdinshe, osy joldarda bir-birinen zerige bastaghan eki dostyng ózara ketisuining sebebi emes, olardyng bolashaqqa ústanatyn ortaq baghdarlamalarynyn, múrat-maqsattarynyng mazmúny jatyr. Shamalauymyzsha, baghdarlamany týzushi Shynghys han emes, Jamúha sheshenning ózi bolghan siyaqty. Al baghdarlamanyng negizinde bayyrghy ata-baba saltanatyn qayta qalpyna keltirip, týrki-monghol әuletining basyn bir ortagha qosudyng jatqandyghy kýmәnsiz. Qiyaly zerek, sózge sheshen Jamúha tarapynan Shynghys hangha osynday úsynys týskendigin jogharydaghy Jamúhanyng auzynan shyqty delinetin sózding oy auany da angharta týsedi. Onda el toghayghan mamyrajay zamandy ansaytyn peyil tanylady. Al eki dostyng arasyndaghy qúpiya kelisimdi ýshinshi bir adam - Shynghys hannyng sýiikti jary Bórte hanym da bilgen. Endigi jerde ayaldatpay әreketke kirisu kerek ekendigi de osy әiel zatynyng auzymen túspaldanyp aitylady. Bizdinshe, qúr jatudyn, zeriguding osynday qúpiyasy bar.
IYә, eki dos endigi jerde úly múratqa jetu jolyndaghy ózderi atqarugha tiyis is-әreketterdi de bólisip alghan-dy. Búdan keyingi oqighalarda Jamúhanyng әrdayym Shynghys hannyng jaularyn arandatyp maydan alanyna shygharuyna, olardy syn sәti tughanda aldap ketulerine kuә bolamyz. Jәne osynday sәtterding bәrinde de ol ózining andasy Shynghys hangha qol kóteruge jýregi daualamaytynyn eshqanday búltalaqtamay-aq ashyq jetkizip otyrady. Sonda Shynghys hannyng jaulary Jamúhanyng sózine qalay senip qala berdi eken?
Áriyne, senulerine bir-aq sebep bar-dy. Jamúha da Shynghys han sekildi el bastay alar dara túlghaly jan bolatyn-dy. Qol bastar serke kerek bolghan Shynghys hannyng jaularyn Jamúhanyng boyyndaghy ózderinde joq osy qasiyet qyzyqtyrdy. Biraq olar bilmeytin Jamúha, ózin úly múrattyng qúrbandyghyna shalghan qúpiya Jamúha, Shynghys hannyng bitispes jauy emes, kerisinshe, andasy ekeuining oiy iske asu ýshin qanyn da, janyn da ayamaytyn, Shynghys hangha qúlay berilgen arda dosy edi.
Eger býginde Shynghys hannyng danqy býkil әlemge jayylghan bolsa, oilaghan múratyna jete alghan bolsa, ol búlardyng bәri ýshin eng aldymen osy «ýirekting súmpayy balapany» ispettes Jamúha dosyna qaryzdar.
Úly Dalanyng bir-biri ýshin janyn ibiliske de beruge bar ór perzentterining asqaq dostyghy turaly tarauymyzdy osymen tәmam deuimizge bolady.
Sóz arasynda osy taraushada әngime bolghan oqighalarmen terenirek tanysqysy keletin oqyrmandar tabylyp jatsa, olardyng Lev Gumiylevting «Qiyal patshalyghyn izdeu» atty enbegine zer salularyna bolatyndyghyn da aita ketkimiz keledi.
IYә, oqyrman, eger ol kózi qaraqty oqyrman bolsa, uaqyty, zamany, keyipkerleri men olardyng múrat-maqsattary bólek bolghany bolmasa, jogharydaghy eki oqigha da ózara úqsaydy der edi. Biz de osy pikirge qosylamyz. Jәne jogharydaghy eki taraushagha mazmúny jaghynan egiz qozyday úqsas býgingi kýnnen syr shertetin taghy bir taraushany oqyrmannyng nazaryna úsynghandy jón kóremiz.
Elbasy jәne aqyn
Mine, biz auruhanada jatqan aqyngha kelip túrmyz. Ol ózining halyqtyng tól múrasy - batyrlar jyryn oqyp jatqandyghyn aitty. Songhy oqyghany «Er Targhyn» eken.
Talapty tughan jigitke,
Tәnirim qayghy bermesin.
Altynnan soqqan jýregi
At basynday sher tabar!
Aqyn osy joldardy oqyp bolyp kýrsingen. Bizge qarap: «Jyrda osynday joldar bar eken, búdan artyq aitu mýmkin emes qoy...», - dedi. Biz de bir nәrseni týsingendey, týisingendey basymyzdy shúlghydyq. Neni týsindik, neni týisindik, dәl osy arada oghan esep berip jatpaghanymyz da anyq.
Orys aqyny Andrey Voznesenskiyde tikeley audarghanda «Atqarmaq paryzyng auladaghy aua rayyna qaray anyqtalady» dep keletin jyr joldary kezdesedi. Birneshe ret ólip tirilgen әigili Vladimir Vysoskiyge arnalghan óleninde. Osy joldardy bizding aqynymyzgha da qaratyp aitugha bolatynday.
Ol ór edi. Qyryqqa keler-kelmesinde әigili «AZiYa»-ny jazdy. Qalyng qazaqtyn, býkil týrkining mahabbatyna bólendi. Dýniyege jana kelgen sәbiylerding arasynda aqynmen esimdes úldar kóbeydi. Aqyngha búdan artyq ne baqyt kerek?
Keyin aqynnyng Respublika sarayynda ótken keshine qatystyq. Qasymdaghy jigitter aqynmen jýzdesu ayaqtalghasyn endigi ómirimizde dәl múnday mazmúndy keshke kuә bola alamyz ba, bola almaymyz ba desip jatty. Búl halyq aqynyn tapjylmay tyndaghan kesh edi.
Keshte aqyn ózining biylikke nege talaspaytynyn aitqan.
- Men elding basyna aqyn nemese aqynjandy adamdar keletin bolsa aqyry qanday qayghyly jayttargha aparyp úryndyruy mýmkin ekendigin jaqsy sezinemin. Gruziyadaghy Gamsahurdiya, Ázerbayjandaghy Elshibeylerding taghdyry sózime jaqsy dәlel bola alady. Aqyndar - óte namysqoy, shalt qimyldaytyn halyq. Keyde óz is-әreketine esep bere almay qalatyn kezderi de bar. Al asyghys sheshimderding auyrtpalyghy qashanda halyqtyng iyghyna týspek.
Sóz arasynda aqyn ózining Elbasynyng sayasatyn keybir qatelikterine qaramay qoldaytyndyghyn da aityp ótken.
Býginde osybir sanaly ghúmyryn qazaqtyng oy kenistigin keneytip, týrki ruhyn asqaqtatugha arnaghan aqyngha syn aitushylar kóp. Aqyngha aiyp taghushylardyng arasynda onyng jýrek túsy týgili belinen de kelmeytin ruhany ergejeylilerding de úshyrasyp qalatyny bar. Al aiyp taghugha negizdi kóbinese aqynnyng ózi tauyp beredi. «Aytylghan sóz - atylghan oq» ekendigin bile túra, aqynymyzdyng keyde ózine әbden mәlim bir tústan, әdeyi isteytindey, qayta-qayta sýrine beretindigine tang qalasyn. Keshegi qazaq namysynyng joqtaushysy uaqyt óte kele orys tilining qorghaushysyna ainalghanday alaman tasyr kýy keshesin.
Nelikten búlay? Aqyn shynymen ózine әruaqty úlynday senim artatyn halqyna opasyzdyq jasay bastady ma?
Bizdinshe, búlay boluy mýmkin emes.
Týisinuimizde, aqynnyng elimizding syrtqy hәm ishki sayasatyndaghy qanday da bir últtyq mýddelerdi qorghaytyn júmbaq, jay pende bilmeuge tiyis qúpiya baghdarlamalargha qatysy bar sekildi. Búl sayasy baghdarlamalardyng arasynda, әriyne, elimizding orystildi bóligining belsendiligin bәsendetip otyrugha tiyis әldebir tylsym mehanizmning de bar ekendigi anyq. Halyq danalyghy «Eger aitar sózindi bireu aityp jatsa, auzyng qyshyp bara ma» deydi.
Elimizde orys tilining mýddesin qazaq aqynynyng auzymen «qorghauda» da osynday astarly, eki shoqyp bir qaraytyn súnghyla sayasat jatqan sekildi.
Al múnday, shahmat tilimen aitqanda, tereng oilanyp baryp jasalatyn sayasy jýristerding avtorlary kimder boluy mýmkin?
Áriyne, jauaby bireu-aq. Aqyn sózin taghy da sәl búrmalap aitatyn bolsaq, «Aqyn deymiz, Elbasy dep týisinemiz. Elbasy deymiz, Aqyn dep qabyldaymyz».
Olay bolsa, el aldyndaghy paryzyna adal qazaq aqynynyng «ýirekting jeksúryn balapany» emes, «asyltekti aqqular» sanatynan ekendigine kýmәn keltiru kýnә bolmaq.
P.S.
Bizding Isa mәsih pen Iuda, Shynghys han hәm Jamúha, Elbasy jәne Aqyn turaly osy әngimemizde úly múrattar jolyndaghy kýresterding kópshilikke beymәlim, tipti keyde qalyng júrt kýnәhar, opasyz dep qabyldaytyn qaharmandary da bola beretindigin aitqymyz kelgen. Amal qansha, úly kýresterding basty qozghaushy kýshi osy kýnәhar, opasyz bolyp sanalatyn qahar-mandardyng ózderi bolyp tabylatyn bolsa da.
Halyq múndayda «baghynan sory qalyn» deydi. Kim biledi, bәlkim, «Jýregi altynnan soghylghan talapty erding talayyna jazylar «at basynday sher» degeniniz osy bolar?!
(jalghasy bar)
«Abay-aqparat»