Dýzen Týiteúly. Mәjit Begalin - 90 jyldyq
Biylghy jyly 90 jyldyq mereytoyy atalyp ótip jatqan Mәjit Saparghaliyúly Begalin - qazaq ónerindegi úly túlghalardyng biri. Ol últtyq kinonyng damuyna sýbeli ýles qosty. Keshegi alyptar shoghyrynda Shәken Aymanov, Súltan Qojyqov, Abdolla Qarsaqbaevtarmen birge klassikalyq dýniyeler jasap, úrpaq iygiligine qaldyrdy. Mәjekeng Shoqan Uәlihanov, Mәnshýk Mәmbetova, Bauyrjan Momyshúly turaly kórkem tuyndylar jasady. Al, «Túlpardyng izi» filimine mal baqqan qarapayym sharua otbasynyng ómirin arqau etti. Rejisser eng aldymen adam janynyng tylsym syrlaryna ýnildi desek, janylyspaymyz.
Asa kórnekti rejisser Majit Saparghaliyúly Begaliyn 1950-jyldan 1978 jylgha deyin "Qazaqfilim" kinostudiyasynda rejisser boldy. Óz zamandastary turaly "Búl shúghylada bolghan edi" (1955), "Jerge qayta oralu" (1959), "Túlpardyng izi" (1964) atty kórkem filimderin týsirdi. Jogharyda aityp ótkendey, Sh.Uәlihanov turaly "Onyng kýni tuady" (1957) kartinasyn týsirdi, B.Momyshúly jayyndaghy "El basyna kýn tusa" filimi ssenariyining avtory әri qongshy rejisseri boldy.
Biylghy jyly 90 jyldyq mereytoyy atalyp ótip jatqan Mәjit Saparghaliyúly Begalin - qazaq ónerindegi úly túlghalardyng biri. Ol últtyq kinonyng damuyna sýbeli ýles qosty. Keshegi alyptar shoghyrynda Shәken Aymanov, Súltan Qojyqov, Abdolla Qarsaqbaevtarmen birge klassikalyq dýniyeler jasap, úrpaq iygiligine qaldyrdy. Mәjekeng Shoqan Uәlihanov, Mәnshýk Mәmbetova, Bauyrjan Momyshúly turaly kórkem tuyndylar jasady. Al, «Túlpardyng izi» filimine mal baqqan qarapayym sharua otbasynyng ómirin arqau etti. Rejisser eng aldymen adam janynyng tylsym syrlaryna ýnildi desek, janylyspaymyz.
Asa kórnekti rejisser Majit Saparghaliyúly Begaliyn 1950-jyldan 1978 jylgha deyin "Qazaqfilim" kinostudiyasynda rejisser boldy. Óz zamandastary turaly "Búl shúghylada bolghan edi" (1955), "Jerge qayta oralu" (1959), "Túlpardyng izi" (1964) atty kórkem filimderin týsirdi. Jogharyda aityp ótkendey, Sh.Uәlihanov turaly "Onyng kýni tuady" (1957) kartinasyn týsirdi, B.Momyshúly jayyndaghy "El basyna kýn tusa" filimi ssenariyining avtory әri qongshy rejisseri boldy.
Mәjit - basqa rejisserlerge úqsamaytyn, tek ózine ghana tәn qoltanbasy bar sheberlik iyesi. Búl erekshelik onyng týsirgen barlyq kinofilimderine tәn edi. Ol úsaq-týiek, jenil-jelpi tuyndylardy týsire saludan aulaq boldy. Aldyna ýnemi zor mindet qoyyp, әleumettik manyzy bar taqyryptargha bardy. Ol tughan eli men Otany ýshin ot keshken qaharly kýnderde qayyspaghan qaharmandardy asqaqtyqpen jyrlap, biyik ónerge qol sozghan ardager azamat edi.
Onyng shygharmashylyghy óz dәuirinde-aq joghary baghalanyp, týrli marapattarmen atalyp ótildi. 1968 j. Frunze (qazirgi Bishkek) qalasynda ótken Orta Aziya men Qazaqstan kino óneri bayqauynyng Bas jýldesi men 1- dәrejeli diplomyn aldy. M.Mәmetova turaly "Mәnshýkting әni" filimi (1969 jyly týsirilgen) 1970 jyly Minsk qalasynda ótken Býkilodaqtyq kinobәigede KSRO Qorghanys minstrligining Bas jýldesin iyelendi. Ol «Enbek Qyzyl Tu», "Qúrmet belgisi" ordenderimen marapattalghan. QazKSR-nyn enbek sinirgen óner qayratkeri atandy. A.Dovjenko atyndaghy jýldeni iyelendi.
Mәjit Begalin kinorejisserligimen qatar, bilikti úiymdastyrushy retinde de kózge týsti. Ol KSRO kiynematografister Odaghy basqarmasynyng mýsheligine saylandy. Qazaqstan Kiynematografister Odaghyn qúru jolynda zor enbek sinirdi.
Bizding azamattyq paryzymyz Abdolla Qarsaqbaev, Mәjit Begaliyn, Súltan Qojyqov, Shәken Aymanov syndy kinoóner maytalmandaryn taghy da eske alyp, olardyng qazaq mәdeniyetine, qazaq ónerine, el damuyna qosqan ýlesin aishyqtau. Eng bastysy, býgingi úrpaqqa sol buyn ókilderinin ereksheligin, talanty men tanymyn pash etu. Atap ótsek, byltyrghy jyly qazaq kinosynyng qúlageri - Abdolla Qarsaqbaevtyng 85 jyldyghy «Qazaqfilimnin» qoldauymen keninen toylanyp ótti. Abdolla aghamyz turaly derekti filim de kóp úzamay, ekrangha shyghyp qalady.
Mine, býgin Mәjit Saparghaliyúly Begalinning 90 jyldyghyna oray «Suretker» («Janym bayyz tappaghanda», - «Kogda dusha ne mojet molchati») atty derekti filimining túsaukeserin ótkizdik.
Esterinizde bolsa, 1981 jyly Mәjit Begalin turaly derekti filim týsirilgen bolatyn.
Al, myna «Suretker» derekti filimi - úly túlghamyzdyng ashylmaghan, aitylmaghan qyrlaryn asha týsetin jana dýniye.
Jalpy, «Qazaqfilim» 2011 jyly Qazaqstannyng mәdeniyet jәne ghylym qayratkerleri turaly 43 derekti filim týsirdi. Atalmysh derekti filimde qazaq kinosynyng ýsh alybynyng biri - Mәjit Begalinning ómiri, kinodaghy qyzmeti, dýniyege әkelgen filimderining tarihy bayandalady. Onda rejisserding kezinde shygharuyna tyiym salynghan, úzaq uaqyt boyy sórede jatyp qalghan "Otqa oranghan Oral" filimining taghdyry qamtylghan.
Sonymen qatar, qazir Mәjit Begalinning ata-baba joly, tughan jeri, ómiri men shygharmashylyghy jayynda syr shertetin «Mәjit Begaliyn» atty 2008 jyly jaryq kórgen - estelik kitap tolyqtyrylyp, dayyndalyp jatyr.
Kinostudiya Mәjit Begalin mereytoyyn sәuir aiynda toylaghaly otyr.
Aldaghy uaqytta, «Qazaqfilim» kinostudiyasynyng Shәken Aymanov (2014 jyly - 100 jasqa tolady), Súltan Qojyqov (2013 jyly - 90 jasqa tolady) turaly filimder jasamaq niyeti bar.
«Abay-aqparat»