Senbi, 23 Qarasha 2024
Janghyryq 5131 11 pikir 4 Qantar, 2021 saghat 14:59

Jambyl qalay Jetisudyng bas aqyny atandy?

Jambyl Jabaevtyng tughanyna -  175  jyl!

JAMBYL

Roman-etud. (Ýzindiler)

Jalghasy:

1881 jyly Jambyl auyzdyghymen alysqan túlparday kemel shaqqa jetken. Orda búzghan otyzdy artqa tastap Jambyl esimi etektegi Qopadan tóbedegi Suyqtóbege, Ileden asyp Shugha ketken. Ol tyqyrshyghan túlparday bir jerde otyra almay, izdeytini sauyq boldy. Al sauyq bolghan jerde aitys bolady. Aytys bolghan jerde tabys pen ataq bar.

Jambyl Talghar, Týrgen boyyndaghy aghayyndargha jii keletin. Búl baquatty el, ósken ólke. Shóbi shýigin, suy mol, dalasy ken. Qalyng aghayyn alban-dulat pen shapyrashty.

Osynda aghayynshylap kelip auyl jaghalap jýrgende alban aghayyndar ýlken toy jasaytyn bolypty. Shәripa degen qyz. Ákesi mynghyrghan maly bar baylardyng biri.

Búl sóz Jambyldyng qúlaghyna tiyisimen mazasy ketti. Azdaghan qoy-eshkini aldyna salyp eki qona auylgha jetti.

Eki-ýsh kýn dombyrasyn tartyp, alban, dulat, suan tarihyna qatysty derekterdi oigha jinaqtady. Bas kóterer bolys-biyleri, aqyndary men sheshenderi, batyrlaryn oigha jýgirtti. Ásheyinde bir jýretin Bәidibek baba balalary aitysta bólinip shygha keledi. Búl aitys zany. Biraq ony kek saqtamaydy. Jendi. Aldy. Ketti. Onan keyin bir-birin oy bauyrymdap izdep jýredi. Sondyqtan da aitysker aqyndardyng bedeli de, salmaghy da әnshi aqyndardan kósh joghary. Búl ainalyp kelgende býgingi parlamentting deputattyq saualdaryna úqsas qoghamdyq oidyng jarshysy. M.Áuezov aitqanday «dene qartayady, aqyndyq qartaymaydy». Aytys jas ta talghamaydy. Múnday kezde bәri jas jaghynan tenesedi. Biraq, әdette, әdepten aspaydy.

Asy jaylauy Oy jaylau emes, ay jaylau. Júldyz da, ay da tóbene qúlap túrady. Búl jaylau kýlli úly jýz aghayyn ýshin ortaq. Toy da, qyzyq ta, kókpar da osynda. Tau asyp qyrghyzdar da kele qalady.

Alban toyy este qalu ýshin ne isteu kerek? Mine, osyghan bola Shәripanyng әkesi jan-jaqqa habar salghan. «Otyz kýn oiyn, qyryq kýn toy» degen osy. Aldy on kýn, arty ýsh kýn bolatyn toy. Onyng әdet-ghúryptary qanshama?

Búl toygha, әriyne, Qúlanayan Qúlmambet keledi. Ázirshe Jetisudyng bas aqynyn iyelenip jýrgen sol. Onyng qarym-qauqaryn Shәbden manapqa barghanda kórgen. Aduyndy. Bir jaghy ýzengi joldastyghy bar, ekinshi jaghynan ústazdyghy bar. Týbekpen, Janaqpen, Baqtybaymen, Maykótpen, Tezek tóremen aitysqan. Sýiinbaymen de sóz qaghysqany bar.

Qúlasang nardan qúla. Osy joly Jambyl Alla búiyrtsa Qúlanayannyng shabyn qúlatyp tynady. Ne ózining saghy synady. Nartәuekel!

Asy jaylauy peyishting tóri. Alty, on eki, on alty qanat ýiler tigilipti. Qúlmambet alty qanat aqboz ýide qalyng tekemetting ýstindegi qúraq kórpening ýstinde otyr. Anau-mynau adamgha qaramaydy. Búl aqyndyq ses. Jambylgha da jaqtyrmay qarady. Mysyn basqysy keledi. Mysqyldap kýlgeni jangha batady.

Talay aqyn jolda qaldy. Mәrege bir-birinen seskengen, bir-birine qasqyrsha atylghaly eki týz taghysy otyr. Bir-birin ayamasy belgili.

«Agha bordan, ini joldan» bola ma? Álde toy iyesining tolaghayyn aityp Qúlmambet shygha ma? Bәri siltidey tyna qalghan. Qymyzgha bórtip Qúlmambet, dombyragha syiynyp Jambyl otyr. Biri – tórde, biri – etekte. Qúlanayan Qúlmambet jolbarys jýrek Jambyldy kórmegen bolady.

Qúlanayan Qúlmambet aitysty bastap jiberdi:

... Qúlanayan Qúlmambet mening atym,
Sayraydaghy keudemdegi jazghan hatym.
Alban, dulat jiylyp bata berdi,
Qúlaq salyp úgha ber jamaghatym.
...Qara kýnning balasy Ysty batyr,
Kim ólse soghan týser zaman aqyr.
Jambyl degen bar deydi bir nemesi,
Aqyn bolsa, ol neme, qayda jatyr?
Qúlmambet ýshin aitysqa kiru aldyndaghy et qyzdyru.

Qúdaybergen Jambylgha baryp, qoltyghynan demedi. Qarqaradan kelgen aghagha amandasu kerek emes pe? Toghyz aqyn taqiyasyna tar kelip otyrsa Qúlmambet ne dersin? Jambyl tórge kelip otyrdy. Dәl sol jaghynan:

Izdenip kelip túrmyn Qarqaradan,
Auzynda sәleming men amanyng joq.
Ýlgisiz kórgenim joq sendey nadan.
...Shapyrashty, sóileseng jamanyng joq
Tuu deseng bәring jýirik shabanyng joq.
Maytóbe, Qúlansazda ólendetip,
Bayaghyday gulegen zamanyng joq.
Ýndemey kirip kelding taypang qara
Ózing qanday, men qanday bayqap qara.
Ýlkenge sәleming joq, amanyng joq,
Ne basyna kýn tudy tozaq qara...

Jambyl Qúlmambetting talma jerin izdep otyr. Sóz auanyna qaraghanda alban-dulattyng kóptigi men baylyghyn aityp madaqtaugha kóshetin tәrizdi. Sýiinbaydyng Qataghandy jengen joly, búl jolgha gәp emes. Onda el men el bettesken. Al mynau Arqadan auyp kelgen Qúlanayan sol kóptikting artynda túzaq túrghanyn andamaydy. Andamaytyn da sebebi bar. Aytys Qúdaybergenning qyzyghy emes, ejelgi agha balasy men toqal balasy arasyndaghy ejelgi әngime. Birin-biri múqatu men keketu. Sәrsembaydy, Maylybaydy, Bektembaydy, Núraqandy ataydy, Shoybek qara, Qarabay, Satybaldy, Qanay, Tileuqabyl, Ýsenbay, molla Sәtim, Segizbek, Ormaqay, Ysmayyl qajy, Mәnke bolystyng baylyqtaryn aityp kýsh kórsetpek. Oghan qosa Noghaybay bi, Moldybay, alban Ájibaydy aityp tarazy basyn ózine audarmaq. Qúlanayan Qúlmambetting aitqany shyn edi. Olardyng barlyghy da qalyng dulattyng belgili biy-bekteri, baylary bolatyn. «Áyteuir, bireumizden tógildi airan» dep Jambyldyng abyroyy sógiletinin menzep otyr.

Jambyl endi Qúlmambetting jelkesin qiyatyn joldy biledi. Maqtaghan baylarynyng mal-mýlki, dýniyesi qaydan keldi. Aqynnyng delebesi qozyp otyr. Qúlmambet Jambyl sózin tosyp otyr.

...Shu dese jýirik ozar myna joldan,
«Demey kór, eski әruaq» alyp qoldan.
Qarasay dem bere gór, mening babam,
Silteyin budaqtatyp ong men soldan.
...Qarasaylap qosylsam bir býiirden,
Aqyrynda ketersing basy amangha.

Jambyl erligi erligine, baylyghy baylyghyna dóp keletinin aityp, sóz basyn qayyrady.

Qúlmambet erligine erligim, baylyghyna baylyghym dóp degen sózdi ústap aldy da, Dulattyng baylyghyn aityp, shapyrashtyny kedeysinedi.

Túra túr, taghy aitayyn kóptigimdi,
Kóptikti aitsam, ýzemin shettigimdi.
Shapyrashty kýiinmen baylyq aityp,
Ayyl-jippen tartyp kel kóptigindi.

Sózdi sóz, oidy oy qozghaydy. Asyl men Shybyldyng da ataq-danqy jetip jatyr. Dulattan alyp Qaba úrpaghyn da ózine telip alghan ne sasqany? Sol sóz be? Sóz dep mynany ait:

Adamdyqty ait, erlikti ait,
El birligin saqtaghan batyrlyqty ait.
Qarymbayday sarandar tolyp jatyr,
Ony maqtap, әure bolmay, jónine qayt!

Qúlmambet taghy da qoradaghy qoydy, jelidegi qúlyndy, jamby artqan on týieni aityp, alban-dulattyng mal-mýlkin sanamalap jatyr.

Qalyng alban-aulat dýr-dýr kóterilip, Qúlanayandy qoldap jatyr.

Ol kezde aitystyng ózindik taghy bir syry bar-dy. Bir rudyng aqyny basqa bir rudyng atynan aitysqa týse beredi. Áu basta, Qúlmambetting alban, dulattyng jaqsylarynan bata aldym deui sodan. Sodan ol Ótegen batyrdy, bayaghy sanamalaghan aqyndaryn qayta jyrgha qosady.

Endi Jambyl sózdi qiyadan saldy. Sypataydyng dәuletin, Medeubaydyng sәuletin aityp, shapyrashty mekenin týgendep ótedi. Sonan son:

Alataudy bókterlep,
Búdan da syrghyp óteyik.
Qalay aitsan, olay ait,
Qúlmambet saghan tóteyin.
Búdan shyghyp ayandap,
Qastekke baryp jeteyik.
Ol Qastekti jerlegen,
Kónili kókke órlegen,
Súranshy, Sauryq batyrym.

Onan song Jambyl týkti qúrttan taraghan Bayteli, Qaumen, Dәulet, Jәpek syndy baylardyng әuletin týgendeydi. Qojbambet Qilybayúlyn týgendep, Ótegen, Qazybekti dәripteydi. Núrghoja, Alghoja, Bayghoja, Rayys, Dopas atty Ybyrayym úlylarynyng batyrlyghyn jyrlaydy. Sonan song sózin týiindedi:

Baymyn dep sendey tasyman,
Kedeymin dep jasyman!
Berekeldi eldi aitam,
El qorghaghan erdi aitam,
Basymnan sóz asyrman!

Qúlmambet taptauryn joldan shygha almay, ayaghy tayghanaqtay bastady. Beketbay, Torpan, Toqseyit, Teldirtay, Shortanbay, Shomanaq, Shәkey syndy taghy da baylarym bar. Al sening kiming bar, az shapyrashty dep, «qaq jýrekting túsy dep, óler jering osy» dep Qúlmambet әruaqqa úryndy.

...Aytasyn, shapyrashty, erligindi,
Shyr ainala soqtyrdym beldigimdi.
Seltendegen serkening ajaly dep,
Súranshy sarttan ólgen sayramdaghy.

Qúlmambet qazaqy әdepten attady. Ádette әruaqty miyatqa shaqyru bar da, әruaqqa til tiygizu joq. «Iman janazasy shygharylmay kómilgen» dep aiyptaydy.

Júrt tiksinip qaldy. Biraq delebesi qozghan top ózderin de, aityskerlerdi de toqtata almaytyn kýy keshti.

Jambyldyng sózge jauaby boluy kerek. Qúlmambet qyzuy-qyzuymen dulattyng úrpaqtaryn, bayyn týgendep jýrip, Ájibay albandy maqtaghan-dy. Jambyl qarap qalsyn ba:

Ekeyden shyqqan ozyp Baysalbaydy,
Jylqysy ónkey jorgha taypalmaydy.
Anyryp әngime andap qala-túghyn,
Ólendi býitip jyrshy aita almaytyn!
Apiynshy albandy sonsha maqtap,
Qúlmambet nemenege saytandady.

Sonan song Jambyl Qúlmambet aiybyna aiyr súghyp aldy.

Onyng ras, taz Qúlmambet –
Súranshy, Sauryq penen jaudan ólgen.
Halyq ýshin shәiit bolyp janyn bergen.
Eldi qorghap ólgenning armany ne,
Qalyng qazaq qúrmettep sonyna ergen.

Jambyl taqymgha basty. Endi ózi bastady. Endi jón súrasu emes, qún súrasu qajet. Maqsút degen bay albany kisi qolynan ólgen. Sony betine basty. Endi Jambyl jebeni Qúlmambetting ózine oqtady:

Qúlmambet, men bilemin týbing uaq,
Arqadan kisi óltirip kelding shúbap, –

dep tarih qorjynyn aqtardy. Tughan qyzyn tórt at, jýz tengege bola dýngenge satyp jibergenin betine basady.

«Arqadan auyp kelgen aqtabansyn,
Taza albannyng óz balasy Qúlmanbet», - dep Dýisenbay, Sәt, Mәnke janyn berip, seni aqtap alsyn».

Jambyl endi túghyrgha qonghan býrkittey shanqyldady. Qúlmambetting adam sýier qylyghy joq. Endi ony alastau kerek:

A, Qúlmambet, Qúlmambet,
Aghyp jatqan sumen ket.
Sumen ketseng el isher,
Sudan shyqqan bumen ket!
Onda da kesiring tiyedi,
Qyzaryp batqan kýnmen ket!
Kýn de qayta shyghady,
Ottan shyqqan kýlmen ket!
Kýlden auru júghady,
Qaranghy túman týnmen ket!
Týn de qaytyp keledi,
Asqaraly taumen ket!
Taudy da halyq mekender,
Kesiring júghar, Qúlmambet
Qu pәleket arman ket!

Osy kezde Jambylgha ary qaray aitqyzbas oimen Qúlmambet dombyrasyn úrghylady. Múnday tegeuringe dombyranyng ishegi de shydamay ýzildi.

Jambyl sóz órnegin ózgertti. Júrt ornynan túryp ketti. Jambyldy ornynan tik kóterip aldy. Aqyn:

Jambyldyng jenip bәige alghan jeri,
Jenilip Qúlmambetting qalghan jeri.
Dombyrasynyng ishegi ýzilip qap,
Osy eken Qúlmambetting arman sheri.

Jambyl jay aqyn bolyp kirip, búl aitystan song Jetisudyng bas aqyny degen ataq alyp shyqty.

Jalghasy bar...

Uәlihan Qalijanov,

filologiya ghylymdarynyng doktory,
ÚGhA akademiygi

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5392