Týpnúsqa taqyryp: Tәuelsizdik bәrinen qymbat

Baghdar men beles

Biyl qasterli Tәuelsizdigimizge 30 jyl tolady. Búl – qayta janghyrghan qazaq memlekettiginin, ata-babalarymyz ansaghan azattyqtyng túghyry nyghaya týskenin әigileytin manyzdy beles. Tarih túrghysynan alghanda, otyz jyl – kózdi ashyp júmghanday qas-qaghym sәt. Degenmen, búl kóptegen halyqtar ýshin qiyndyghy men quanyshy, daghdarysy men damuy almasqan tútas dәuir deuge bolady. Biz de osynday joldan ótip kelemiz.

Azattyghymyzdyng aishyqty belesine shyqqanda әrbir sanaly azamatty «Otyz jylda biz qanday jetistikterge jettik?», «Keler úrpaqqa qanday eldi amanattaymyz?», «Memlekettigimizdi nyghayta týsu ýshin taghy ne isteymiz?» degen saualdar tolghandyrary anyq. Osy túrghydan alghanda, búl – arman-maqsattarymyzdy toghystyryp, bolashaqqa tyng serpinmen qadam basu ýshin ótkenge taghy bir mәrte oralatyn, jetistikterimiz ben kemshilikterimizdi oy eleginen ótkizetin manyzdy mezet.

Tәuelsizdikting otyz jylyn shartty týrde ýsh onjyldyq beleske bólip qarastyrugha bolady. Onyng әrqaysysy atqarghan missiyasy túrghysynan ghasyrdyng jýgin arqalap túr.

Men azattyqtyng alghashqy onjyldyghyn jana Qazaqstannyng irgetasyn qalau kezeni dep atar edim. Osy uaqytta Elbasynyng basshylyghymen memleketimizding nyshandary belgilenip, biylik jýiesi qalyptasty. Últtyq valutamyz ainalymgha endi. Qaruly Kýshterimiz qúryldy. Ata zanymyz qabyldandy. Sheteldermen diplomatiyalyq qatynas ornatyldy. Elimiz bedeldi halyqaralyq úiymdargha mýshe boldy.

«Qazaqstan – 2030» strategiyasyn qabyldadyq. Shyghystaghy kórshimizben shekaramyzdy bekittik. Basqa da irgeles memlekettermen shekara jónindegi kelissózder qarqyndy jýrgizile bastady. El aumaghyn yadrolyq qarudan tolyq tazarttyq. Elordamyzdy Arqa tósine kóshirdik. Naryqtyq ekonomikagha ótip, jekemenshik institutyn berik ornyqtyrdyq. Otandyq biznesting negizin qaladyq. Jastar әlemning mandayaldy oqu oryndarynda bilim ala bastady. Týrli daghdarystardan aman ótuge mýmkindik bergen Últtyq qorymyz qúryldy. Dýnie jýzine taryday shashylghan qazaq balasyn atajúrtqa shaqyryp, Úly kóshke jol ashtyq. Sonyng nәtiyjesinde el ensesi tiktelip, últtyq ruhymyz kóterildi.

Ekinshi onjyldyq – Qazaq elining keregesin keneytu kezeni. Osy jyldarda memleketimizding túghyry nyghayyp, ekonomikalyq әleuetimiz arta týsti. Qúrlyqtaghy barlyq shekaramyzdy aiqyndap, zang jýzinde bekittik. «Mәdeny múra» baghdarlamasyn jýzege asyryp, tarihymyzdy týgendedik. Soltýstik Araldy qútqaryp, qashqan tenizdi qaytardyq. Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng sezderin, Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymynyn, Aziyadaghy ózara is-qimyl jәne senim sharalary kenesining sammitterin ótkizuge jәne basqa da birqatar manyzdy halyqaralyq jobalargha bastamashy boldyq. Elimizge shetelden qomaqty investisiya tarttyq. Esilding jaghasynda boy kótergen enseli elordamyz últtyq iydeyamyzgha ainaldy. «Batys Europa – Batys Qytay» halyqaralyq dәlizi siyaqty iri infraqúrylymdyq jobalar qolgha alyndy. Túrghyn-ýy qúrylysy da búryn-sondy bolmaghan qarqynmen damydy.

Ýshinshi onjyldyqta shanyraghymyz biyiktep, ósip-órkendep, mereyli memleketke ainaldyq. Shekara mәselesin birjola sheshtik. «Qazaqstan – 2050» strategiyasyn qabyldap, ozyq damyghan otyz elding qataryna qosyludy mejeledik.

Ár baghyt boyynsha «Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu», «Núrly jol», «100 naqty qadam» siyaqty auqymdy baghdarlamalar jýzege asyryldy. Sayasy jәne ekonomikalyq reformalarmen qatar ruhany janghyrugha basa mәn berdik.

Osynau tolaghay tabystardyng bәrine Elbasynyng dara kóshbasshylyghynyng hәm halqymyzdyng danalyghy men parasatynyn, birligi men yntymaghynyn, otandastarymyzdyng qajyrly enbegining arqasynda qol jetkizdik. Sondyqtan, Elbasy Tәuelsizdigimizding mәngi simvolyna ainaldy desek, aqiqatty aitqan bolar edik.

Aldaghy tórtinshi onjyldyqtyng bizge jýkteytin mindeti – quatty elding iyesi jәne kemel halyq bolu. Búl jolda sayasi-ekonomikalyq reformalardy jәne sanany janghyrtu ýderisin jalghastyryp, zaman talabyna beyimdelgen últtyng jana bolmysyn qalyptastyruymyz qajet.

Biz әdiletti qogham men tiyimdi memleket qúrudy kózdep otyrmyz. Kez-kelgen iste әdildik qaghidatyn basshylyqqa alsaq, búghan anyq qol jetkizemiz. Mysaly, túrghyndardyng túrmysyn jaqsarta týspesek, elimizding jetistikteri men halyqaralyq tabystaryn maqtan etu artyq. Azamattarymyz ekonomikalyq ósimning iygiligin sezine almasa, odan esh qayyr joq. Men әrbir sheshimdi qabyldar sәtte osy ústanymdy basshylyqqa alamyn. Biz halyqtyng әleumettik jaghdayyn jaqsartumen qatar, barlyq azamattardyng mýddesin birdey qorghaymyz. Mening úghymymdaghy әdiletti memleket degenimiz – osy.

Tariyhqa kóz jýgirtsek, әr buyn belgili bir synaqty basynan ótkeredi. Bizding babalarymyz «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlamany», atalarymyz alapat asharshylyqty, qughyn-sýrgindi, dýniyejýzilik soghysty kórdi.

Totalitarlyq kezende últtyq qúndylyqtarymyzdan, tilimizden, dilimiz ben dinimizden aiyrylyp qala jazdadyq. Onyng bәri Tәuelsizdikting arqasynda halqymyzgha qayta oraldy. Biraq, últ pen el retinde saqtalyp qalu ýshin býgingi jәne bolashaq úrpaq jana syn-qaterlerge dayyn boluy kerek.

Qazirgi pandemiya jәne sonyng saldarynan tuyndaghan daghdarys býkil әlemning búryn bolmaghan jana synaqtarmen betpe-bet kelip otyrghanyn anyq kórsetti. Ekonomikalyq, әleumettik, ekologiyalyq, biologiyalyq jәne basqa da qaterlerge qosa, jer jýzine jaghymsyz iydeologiyalyq virustar da jayylyp keledi. Jahandanu kezinde el jat júrttyng yqpalyna beysanaly týrde ilesip ketkenin angharmaydy. Basqasha aitqanda, mәjbýrlikten emes, sanasynyng ulanuy arqyly óz erkimen torgha týsedi. Sondyqtan, jana zamannyng jaqsy-jamanyn ekshep, artyqshylyqtaryn boygha sinirumen qatar, tamyrymyzdy berik saqtauymyz qajet. Últtyq bolmysymyzdan, tól mәdeniyetimiz ben salt-dәstýrimizden ajyrap qalmau – barlyq órkeniyetter miday aralasqan alasapyranda jútylyp ketpeuding birden bir kepili.

Tanym men taghylym

Býginde Tәuelsizdik qúrdastary oiy tolysqan otyz jasqa toldy. Egemen elde dýniyege kelip, ósip-jetilgen olardyng sanasy sergek, kózqarastary da, ómir salttary da ózgeshe. Tipti, Tәuelsizdikti eshbir dәleldi qajet etpeytin aksioma dep biledi. Búl – egemendik úghymy jastardyng sanasyna berik ornyqqanyn kórsetetin qalypty qúbylys. Biraq Tәuelsizdik qúndylyghy jadyna birjola shegelenip, mәngi saqtaluy ýshin óskeleng úrpaq onyng qadirin bilui kerek.

Bostandyq bizge onaylyqpen kelgen joq. Ata-babalarymyz azattyq jolynda arpalysty. Talay zúlmat zamandar men nәubetterdi bastan ótkerdi. Osynyng bәri halyqtyng esinde saqtalyp, úrpaqtan úrpaqqa beriluge tiyis.

Kezinde «Mәdeny múra» baghdarlamasy últ shejiresin týgendeuge jol ashty. Otandyq tarih ghylymy tyng serpinmen damyp, týrli baghyttar boyynsha kóptegen zertteu jýrgizildi. Búryn bәimәlim bolghan qanshama tarihy derekter, arheologiyalyq qazynalar tabyldy. Tarihymyz san myng jyldan tamyr tartatynyn aighaqtaytyn janalyqtar ashyldy. Elbasynyng osynday irgeli bastamalary halqymyzdyng tarihy sanasyn janghyrtugha zor ýles qosty. Baghdarlama ayasyndaghy enbekter tom-tom bolyp jaryqqa shyqty. Degenmen, sol qajyrly enbekting jemisin kópshilik kórip otyr ma? Zertteu jobalarynyng birazy ghylymy instituttar men ortalyqtardyng ayasynda ghana qalyp qoyghan joq pa?

Múnday irgeli izdenisterding nәtiyjesi tek osy sala mamandarynyng iygiligine ghana ainaluy orynsyz. Ony qalyng júrtshylyqqa týsinikti jәne qoljetimdi etu qajet. Óitkeni tarihshylardyng ghana emes, barsha júrttyn, әsirese, jas úrpaqtyng tarihy sanasy aiqyn әri berik bolugha tiyis. Búl rette, auqymdy kórmelermen nemese basqa da ýlken jobalarmen әuestenbey, balalargha, jastargha arnalghan qarapayym әri qabyldaugha jenil tuyndylargha basa mәn bergen jón. Mysaly, derekti jәne kórkem filimderdi alayyq. Osy baghytta «Almas qylysh», «Jau jýrek myng bala», «Tomiriys», «Keyki batyr», «Tar zaman» siyaqty tarihy filimder týsirildi. Biraq búl әli jetkiliksiz.

Men qúzyrly organdar men otandyq telearnalargha memlekettik tapsyrystyng belgili bir bóligin mindetti týrde tarihy taqyryptargha baghyttaudy tapsyramyn. Áriyne, qarjy mәselesi sheshilui kerek. Degenmen, kóp qarajat júmsamay da joghary dengeydegi óner tuyndysyn týsiruge bolatynyn qyrghyz bauyrlarymyz «Qúrmanjan datqa» filimi arqyly anyq kórsetti.

Býginde әlemdik kinoindustriyada tarih taqyrybyndaghy ssenariylerge súranys joghary. Amerikanyng da, Europanyng da aituly oqighalary turaly filimder óte kóp. Qazir Netflih, HBO jәne basqa da alpauyt kinokompaniyalar Aziyagha bet búruda. Osy orayda bizding de shejiremizde auqymdy filimderge arqau bolatyn manyzdy belester men oqighalar barshylyq. Mysaly, әlemdegi eng quatty imperiyalardyng biri bolghan Altyn orda tarihy dayyn túrghan joq pa?! Búl mәselege bolashaqta kino salasynyng mamandary basa nazar audarghany jón.

Kórkem jәne derekti tarihy tuyndylarda memlekettilik jәne memleketshildik iydeyasy әrdayym kórinis tabuy qajet. Biz kezinde elge qyzmet etuding ozyq ýlgisin kórsetken Alash qayratkerlerinen taghylym alamyz. Olar ótken ghasyrdyng basynda tәuelsizdik iydeyalaryn halyq arasynda dәripteuge zor enbek sinirip, azattyq jolynda qúrban boldy.

Tәuelsizdigimizding mereytoyy ayasynda osynday birtuar túlghalardy eske alyp, olardyng múrasyn jastarymyzgha jәne býkil әlemge pash etuimiz kerek. Sonymen birge, osy taqyrypty zerttep jýrgen ghalymdar men jazushylardyng da enbegi qoldaugha ie boluy jәne baghalanuy qajet. Alash arystarynyng asyl múrasyn iygeru jalghasa beruge tiyis.

Milliondaghan adamdy qazagha úshyratyp, tiri qalghanyn jan saughalap bosyp ketuge mәjbýr etken alapat asharshylyqtyng alghashqy kezeni – 1921-1922 jyldardaghy nәubetten beri 100 jyl ótti. Sol zúlmattyng kesirinen qyrylyp qalmaghanda, halqymyzdyng sany qazirgiden әldeneshe ese kóp bolar edi.

Tarihymyzdyng osy aqtandaq betteri әli kýnge deyin jan-jaqty zerttelmey keledi. Tipti, ghalymdardyng arasynda asharshylyq qúrbandarynyng naqty sany turaly ortaq payym joq. Ala-qúla derekter jәne onyng sebep-saldary jayly әrtýrli kózqarastar qoghamdy adastyrady. Tiyisti tarihy qújattardy, jinalghan mәlimetterdi asa múqiyat zerdeleu kerek.

Bilikti mamandar jýieli zertteumen ainalysyp, soghan sәikes asharshylyq mәselesine memleket tarapynan bagha berilgeni jón. Biz búl kýrdeli mәselege ústamdylyqpen jәne jauapkershilikpen qarauymyz qajet. Jalpy, tarihy zertteulerdi úranshyldyq pen danghazasyz, taza ghylymy ústanymmen jýrgizgen dúrys.

Biyl әigili Jeltoqsan oqighasyna 35 jyl tolady. 1986 jyly órimdey úl-qyzdarymyz Kenes Odaghynyng qaharynan qaymyqpay, últ namysy ýshin alangha shyqty. Osy kýnnen song tura bes jyl ótkende Tәuelsizdigimizdi jariyalauymyzdyng simvoldyq mәni zor. Búl orayda, azattyqtyng alghashqy qarlyghashtary – Jeltoqsan qaharmandarynyng azamattyq erligi layyqty baghasyn alyp, josparly týrde nasihattaluy kerek.

Biz jyl sonyna deyin jana tarihymyzdaghy birneshe aituly oqighanyng mereyli belesin atap ótemiz. 1991 jyly Semey poligony jabyldy. Onyng elimiz ghana emes, barsha adamzattyng bolashaghy ýshin airyqsha manyzdy sheshim ekenin eskerip, arnayy is-shara ótkizu qajet dep sanaymyn. Elbasy qol qoyghan Jarlyqtyng arqasynda Qazaqstan býkil dýnie jýzine yadrolyq qaru-jaraqqa qarsy әlemdik qozghalystyng kóshbasshysy bolyp tanyldy, alyp memleketterding senimine ie boldy, halyqaralyq qoghamdastyqta jauapkershiligi joghary el retinde moyyndaldy.

«Ótken kýnnen alys joq, keler kýnnen jaqyn joq» deydi halqymyz. Keshegi ótken handar men qaghandardyng dәuiri ghana emes, songhy otyz jyldaghy jasampazdyq jolymyz da býginde tariyhqa ainalyp, kýn sayyn alystap barady. Azattyq tanyn óz kózimen kórgen aldynghy buyn bolmasa, keyingi jastar ótken ghasyrdyng 90-jyldaryndaghy tarihy oqighalardyng terenine boylap, mәnin jete týsine bermeydi. Tәuelsizdikke taghdyrdyng bere salghan syiy retinde qaraydy. Shyn mәnindegi ahual olay emes.

Elbasy sol kezdegi sayasi, ekonomikalyq, әleumettik, demografiyalyq jәne basqa da jaghdaylargha baylanysty jeti ret emes, jetpis ret ólshep, bir ret kesuge mәjbýr boldy. Biz tyghyryqtan shyghar joldyng sanylauy da kórinbeytin qiyn kýnderden qaqtyghys pen qantógiske úrynbay aman shyghyp, eshkimge esemizdi jibermey, jana sipattaghy Qazaq memleketin qúrdyq. Býgingi jәne bolashaq úrpaq múny әrdayym bilip otyruy kerek. Sol ýshin Qazaqstannyng jana tarihyn da jýieli zerttegen jón.

Shynyna kelsek, Tәuelsizdik jyldarynda birneshe ret qolgha alynghanyna qaramastan, últtyq mýddemizge say keletin kóp tomdyq jana tarihymyz әli tolyq jazylghan joq. Onyng tújyrymdamasyn búghan deyingi olqylyqtardy eskere otyryp qayta qarap, jana ghylymy ústanymdar men janalyqtardyng negizinde tynnan jazatyn uaqyt әldeqashan keldi. Barlyq oqulyqtar osynday irgeli enbekke negizdelip әzirlenedi. Búl – últ shejiresin dәripteu túrghysynan alghanda strategiyalyq manyzy bar mәsele. Sondyqtan, Qazaqstannyng akademiyalyq ýlgidegi jana tarihyn jazudy dereu bastau kerek. Týptep kelgende, tarihy sanany janghyrtu mәselesining týiini – osy. Búl iske bedeldi tarihshylarymyzdy tartu qajet.

Sonymen qatar, shetel auditoriyasyna arnalghan Qazaqstannyng qysqasha tarihyn jazyp, әlemning negizgi tilderine audarudy úsynamyn. Búl – qazaqtyng san ghasyrlyq shynayy tarihyn әlemge tanytudyng birden-bir joly.

Árbir halyq ózining arghy-bergi tarihyn ózi jazugha tiyis. Bóten iydeologiyanyng jetegimen jýruge bolmaydy. Últtyq mýdde túrghysynan jazylghan shejire úrpaqtyng sanasyn oyatyp, últtyng jadyn janghyrtugha mýmkindik beredi.

Qogham men qúndylyq

Egemendigimizding mәngilik ýshtaghany – Altaydan Atyraugha, Alataudan Arqagha deyin keng kósilgen baytaq jerimiz, ananyng aq sýtimen boyymyzgha daryghan qasterli tilimiz jәne barlyq qiyndyqtardan halqymyzdy sýrindirmey alyp kele jatqan bereke-birligimiz. Biz osy ýsh qúndylyqty kózding qarashyghynday saqtaymyz.

Babalardan múra bolghan qasiyetti jerimiz – eng basty baylyghymyz. Qazaqqa osynau úlan-ghayyr aumaqty syrttan eshkim syigha tartqan joq. Býgingi tarihymyz 1991 jylmen nemese 1936 jylmen ólshenbeydi. Halqymyz Qazaq handyghy kezinde de, odan arghy Altyn Orda, Týrik qaghanaty, Ghún, Saq dәuirinde de osy jerde ómir sýrgen, ósip-óngen. Qysqasha aitqanda, últtyq tarihymyzdyng tereng tamyrlary kóne zamannyng ózeginde jatyr. Jalpy, tarihpen sayasatkerler emes, tarihshylar ainalysuy kerek.

Shekara syzyghyn resmy týrde halyqaralyq shartpen bekitip, ony әlem júrtynyng moyyndauy songhy birneshe ghasyrda ýrdiske ainaldy. Oghan deyin qazirgidey delimitasiya, demarkasiya degen úghymdar bolmaghan.

Biz shekara mәselesin sheshumen naqty ainalysyp jatqan kezde keybir sayasatkerler men qogham qayratkerleri «biz búghan asyqpayyq», «keyin de kelisuge bolady» dep arqany kenge salghysy kelgeni esimizde. Kelissózderdi tabandylyqpen jýrgizip, irgemizdi dereu qymtap alghanymyz óte dúrys bolghanyn uaqyttyng ózi dәleldep berdi. Qazir kim ne aitsa da, bizding ekijaqty kelisimdermen bekitilip, halyqaralyq dengeyde tanylghan shekaramyz bar. Endi oghan eshkim daulasa almaydy.

Aumaqtyq tútastyghymyzgha kýmәn keltirip, tatu kórshilik qatynastargha syna qaqqysy keletin keybir shetel azamattarynyng arandatushylyq is-әreketterine resmy jәne qoghamdyq dengeyde toytarys bere otyryp, aghartushylyq júmystaryn ústamdylyqpen jýrgizgen jón. Biz últtyq mýddeni aspen de, taspen de qorghaugha dayyn boluymyz qajettigin taghy da basa aitqym keledi.

Jogharyda aitqanymday, shekaramyz tolyghymen shegendeldi. 2018 jyly Kaspiy tenizining qúqyqtyq mәrtebesi turaly konvensiyagha qol qoyylghannan keyin qúrlyqtaghy ghana emes, tenizdegi shekaramyz da birjola aiqyndalyp, týpkilikti sheshildi.

Qazaqstan – birtútas memleket. Elimiz ontýstik, soltýstik, batys, shyghys dep bólinbeydi. Búl – tek baghytty bildiretin shartty ataular. 2018 jyly Elbasynyng Jarlyghymen Ontýstik Qazaqstan oblysyna Týrkistan atauy berildi. Tarihy әdildikti qalpyna keltirgen oryndy sheshimdi halyq birauyzdan qoldap, óte jyly qabyldady. Óitkeni, múndaghy shejireli shahar ghana emes, tútas ónir kóne zamandardan beri Týrkistan dep atalghan. Osy iygi ýrdisti elimiz boyynsha jalghastyrugha bolady. Biz múnday qadamdardy bayyppen jasaymyz.

Jerge baylanysty bәrimiz aiqyn biletin jәne búljymaytyn aqiqat – qazaqtyng jeri eshbir sheteldikting menshigine berilmeydi, eshqashan satylmaydy. Osyny әr azamatymyz sanasyna berik sinirui qajet. Kelesi jyly Jer kodeksining jekelegen normalaryna qatysty engizilgen moratoriyding merzimi ayaqtalady. Auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerlerdi ainalymgha engizip, halyqtyng iygiligine jaratu – óte manyzdy mәsele. Sondyqtan, biyl Jer mәselesi jónindegi komissiyany qúryp, sonyng ayasynda bir baylamgha kelgen jón.

Qazaq ýshin toqymday jerding ózi qymbat, bir uys topyraqtyng ózi altyn. Biraq biz sony baghalay bilemiz be?! Jer qadirin bilu jalang úranmen ólshenbeydi. Ókinishke qaray, asqar taularymyz ben aidyn kólderimizdi, úlan-ghayyr dalamyzdy lastap jatqan da óz azamattarymyz. Kókjaylaugha ot jaghyp, qoqys shashyp ketken de, Kóbeytúzdyng batpaghyn shelektep tasyp, kólding ortasynda kólikpen oiqastaghan da solar. Bir tútam mýiizi ýshin kózin móldiretip kiyikterdi qyrghan da ózgeler emes. Qasiyetti jerimizding kiyesinen qoryqpay, jat júrttyng da qoly barmas әreketterdi jasap otyryp, qalaysha osy mekenning iyesimiz dep keude sogha alamyz? Búl – ashy da bolsa, shyndyq. Biz jerimizding shyn janashyr iyesi ekenimizdi naqty ispen kórsetuge tiyispiz. Ol kóshege qoqys tastamau, kóringen jerge ot jaqpau siyaqty qarapayym nәrselerden bastap, jalpyhalyqtyq sipattaghy auqymdy ekologiyalyq sharalar arqyly kórinis tabuy qajet.

Múnyng bәri tәlim-tәrbiyeden bastalady. Ata-anasymen birge aulasyna aghash ekpegen, ýlkenderding jan-januargha meyirimin kórmegen, kishkentayynan tabighatty ayalaugha daghdylanbaghan bala óskende tughan jerine jany ashymaydy. Mәsele ekologiyada emes – otanshyldyqta, zanda emes – sanada.

Eli men jerin sýn ýshin jas úrpaq baytaq Qazaqstannyng ghajayyp jauharlaryn biluge tiyis. Batysta Bozjyra men Sherqala, kýngeyde Aqsu-Jabaghyly men Sayram-Ógem, Jetisuda Han Tәniri men Sharyn, Kólsay men Qayyndy, Qapal- Arasan, Altynemel men Búrhan búlaq, shyghysta Múztau men Shynghystau, Marqakól men Rahman qaynary, Arqada Burabay men Bayanauyl, Úlytau men Qarqaraly, teriskeyde Imantau men Ayyrtau jәne basqa da kórikti jerlerimiz jetip artylady. Jer jәnnatyn alystan izdeuding qajeti joq. Bәri ózimizde bar. Jastargha osynday keremet tabighatymyzdy tanytyp, ony qadirleuge bauluymyz kerek.

Uaqyt úttyrmay qolgha alyp, dәiekti týrde iske asyratyn taghy bir sharua bar. Halyqtyng qalalyq jerlerge jappay kóshui saldarynan kóptegen auyldarda, әsirese, shekara manyndaghy eldi-mekenderde túrghyndar sany kýrt azaydy. Biz enbek kýshi kóp ontýstik ónir túrghyndarynyng soltýstik jәne shyghys aimaqtargha qonystanuyna qolayly jaghday jasap,   osy júmysty nazarda ústaymyz. Búl – óte ózekti әri  elimizding qauipsizdigine qatysty mәsele. Búghan qosa songhy jyldarda týrli sebepterge baylanysty bәsendep qalghan qandastar kóshin barynsha qoldap, olardy jogharyda aitylghan ónirlerge ornalastyrudy jandandyramyz.

Búl eki mәselening de strategiyalyq manyzy bar. Oghan kezekti nauqan retinde qaraugha bolmaydy. Jergilikti biylik múnday júmystardy jogharygha kópirgen aqpar beru ýshin emes, memlekettik mýdde jәne aghayyngha shynayy janashyrlyq túrghysynan jasaugha tiyis.

Elimizding basty nyshandarynyng biri – memlekettik til. Qazaqstannyng memlekettik tili qazaq tili ekeni Ata zanymyzda 90-jyldardaghy kýrdeli kezenning ózinde naqty jazylghan. Biz tәuelsizdik dәuirinde ana tilimizdi damytu ýshin barlyq jaghdaydy jasadyq. Osy aralyqta qazaq tilinde bilim beretin mektepter men oqu oryndarynyn, balabaqshalardyng sany eselep kóbeydi.

Býginde memlekettik tildi biletin qazaqtyng da, ózge etnos ókilderining de ýlesi edәuir artty. Qazaq tilin, shyn mәninde, býkil halqymyzdy biriktirushi faktorgha ainaldyrudyng barlyq qúqyqtyq tәsilderi jәne kepildikteri qalyptasty. Mәsele – niyette. Niyetting dúrys boluy qazaq tilin mengergisi keletin adamdargha da, osy maqsatqa jetuge jaghday jasaytyn Ýkimetke de baylanysty.

Til iygeru ýshin balalar әdebiyetining atqaratyn róli zor. Sondyqtan, qazaq qalamgerlerining ýzdik shygharmalaryna qosa, balalargha arnalghan shetel jazushylarynyng da tandauly tuyndylaryn audaryp, kóptep basyp shygharudy jәne taratudy qolgha alghan jón. Oghan súranys joghary.

Memlekettik tildi bilu – Qazaqstannyng әrbir azamatynyng paryzy. Mindeti dep te aitugha bolady. Osy orayda men barsha qazaqstandyqtargha, onyng ishinde qazaq tilin әli jete mengermegen otandastaryma ýndeu tastaghym keledi. Jastar aghylshyn tilin nemese basqa da tilderdi az ghana uaqytta mengere alatynyn kórip otyrmyz. Tútas buyn almasqan osy jyldarda qazaq tilin ýirengisi kelgen adam ony әldeqashan bilip shyghar edi. Halqymyzda «Eshten kesh jaqsy» degen sóz bar. Eng bastysy, ynta boluy kerek.

Ana tilimizdi keninen qoldanu – basqa tilderge, әsirese orys tiline shekteu qoyylady degen sóz emes. Barsha etnos ókilderining ana tilin, salt-dәstýrin damytugha mýmkindik jasala beredi. Jastarymyz birneshe til bilu ózderining kókjiyegin keneytip, kókirek kózin oyatatynyn jete týsingeni abzal.

Bizdi qay zamanda da qiyndyqtardan aman alyp kele jatqan basty qúdiret – el birligi. Yntymaghy jarasqan júrttyng qashanda úpayy týgel. Týrli jaghdaylargha baylanysty qazaq jerine әr kezende әrtýrli últ ókilderi kóptep qonystandy. Qazaq halqy eshkimdi jat kórmey, bauyryna basty. Býginde olardyng tughan jeri de, Otany da – Qazaqstan. Biz kópetnostyq sipatymyzdy artyqshylyghymyzgha ainaldyra alghanymyz anyq. Kóptegen sheteldik sarapshylardyng elimizge qatysty «Euraziyadaghy shyrpy tiyse lap etkeli túrghan quray», «failed state» siyaqty boljamdaryn joqqa shyghardyq. Búl jolda tynyshtyq pen túraqtylyqtyng bastauy bolghan Qazaqstan halqy assambleyasy tiyimdi júmys atqardy. Eshkimdi últyna qarap, bóle-jarghan joqpyz. Bәrining ósip-ónuine tolyq jaghday jasadyq, birdey mýmkindik berdik. Bizding últaralyq kelisim sayasatymyz әlemdi moyyndatty. Halqymyzdyng osynday yrys-yntymaqqa negizdelgen jarasymyn baghalay biluimiz kerek. Búl – kemel keleshekke bastaytyn birden-bir dúrys jol. Sondyqtan, últaralyq tatulyq pen kelisimdi saqtau – memlekettik organdardyng ghana emes, býkil qoghamnyng jәne әrbir azamattyng mindeti. Týptep kelgende, elimizdegi túraqtylyq pen bereke-birlik ýshin barlyghymyz birdey jauaptymyz.

Osy orayda, halqymyzdy biriktiretin ortaq qúndylyqtardy barynsha dәriptep, oi-sanagha berik ornyqtyruymyz kerek. Mysaly, Nauryz meyramyn atap ótu tújyrymdamasyn jasap, kóktem merekesining mazmúnyn bayyta týsken jón. Býkil qoghamdy úiystyratyn qúndylyqtar neghúrlym kóp bolsa, birligimiz de soghúrlym bekem bolady.

Úlaghat pen ústanym

Songhy kezde qazaqstandyqtardyng el ómirine belsendi aralasugha, sheshim qabyldau ýderisine qatysugha yntasy artyp keledi. Mening «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» tújyrymdamam jәne Últtyq qoghamdyq senim kenesi – osy súranysqa tikeley jauap. Ony Ordabasydaghy, Kýltóbedegi, Úlytaudaghy úly jiyndardyng zamanauy ýlgisi deuge bolady. Biz qazaqtyng qanyna singen qasiyet – keleli isti aqyldasyp birge sheshu dәstýrin jalghastyra beremiz.

Búl bastamalar azamattyq qoghamdy damytugha negiz bolady. Qazirgi sharalar ayaq astynan mәjbýrlikten qolgha alynghan joq. Ol – elimizdi demokratiyalandyrugha, sayasy jýieni janghyrtugha baghyttalghan sayasattyng jemisi.

Sayasy reforma bir kýnning nemese bir jyldyng sharuasy emes. Múny el irgesin shayqaltpay, bereke-birligin búzbay, bayyppen jәne birtindep iske asyruymyz kerek. Biraq, reformany soza beruge de bolmaydy. Biylik halyqtyng aldyndaghy óz jauapkershiligin sezingeni jón. Sol sebepti biz auyl jәne kent әkimderin saylaugha kóshemiz. Osy arqyly eng tómengi dengeyden bastap jergilikti ózin-ózi basqaru jýiesin nyghaytamyz. Búl qadam ózekti mәselelerdi túrghyndar men jergilikti biylikting birlesip sheshui ýshin qajet. Sodan keyin audan әkimderin saylaymyz. Jana jýie ózining tiyimdiligin kórsetse, búdan da joghary dengeydegi әkimderdi saylaytyn bolamyz.

Biraq, sayasy janghyru barysynda asyghystyqqa boy aldyrugha jәne jalang úrangha erip, memlekettik jýieni daghdarysqa úshyratugha bolmaydy. Bir sәtte barlyghyn týbirimen ózgertu nege әkep soqtyratynyn keybir elderding býgingi ahualynan kórip otyrmyz. Elimizde, eng aldymen, adamnyng qúqyghyn tolyghymen saqtaugha negizdelgen zang men tәrtip boluy kerek. Anarhiya men jýgensizdik jaqsylyqqa aparmaytyny anyq.

Qazaqstannyng sayasy jýiesi zaman talabyna say damyp keledi. Mәjilis deputattarynyng biylghy saylauy – kóppartiyaly Parlamentti ornyqtyru jolyndaghy manyzdy qadam. Bizde sayasy kózqarastary әrtýrli partiyalar bar. Olardyng ústanymdary konservativti, liyberaldy, últshyl, sosialist jәne taghy basqa boluy mýmkin. Búl – tabighy ýderis. Sayasy pluralizm memleketti evolusiyalyq jolmen damytugha jәne nyghaytugha mýmkindik beredi. Sayasy kýshter osynday әraluan bolsa da, barshasyn biriktiretin jәne bәrine ortaq qúndylyq bar. Ol – qasterli Tәuelsizdik.

Bizding maqsatymyz – keler úrpaqqa Qazaqstandy túghyry myghym, ekonomikasy quatty, ruhy asqaq memleket retinde tabystau jәne eldik isterdi shashau shygharmay layyqty jalghastyratyn jasampaz úrpaq tәrbiyeleu.

HHI ghasyr – bilim men bilikting dәuiri. Ár adam ózin ýzdiksiz jetildirip, jana kәsipterdi iygerip, ýnemi zaman aghymyna beyimdelu arqyly ghana bәsekelik qabiletin arttyra alady. Bilim men tehnologiya, joghary enbek ónimdiligi el damuynyng basty qozghaushy kýshi bolugha tiyis. Búl turaly úly Abay: «Adam balasy adam balasynan aqyl, ghylym, ar, minez degen nәrselermen ozbaq. Onan basqa nәrsemenen ozdym ghoy demekting bәri de – aqymaqtyq» degen.

Tәuelsizdik jyldarynda talantymen tanday qaqtyrghan jas órenderding tútas legi ósip-jetildi. Býkil әlemdi auzyna qaratqan ghajayyp daryn iyeleri de bar. Olar – Qazaqstannyng mәdeny kelbeti, elimizdi halyqaralyq arenada tanytyp, Tәuelsizdik qúndylyqtaryn jer jýzine pash etetin ruhany elshilermiz, bizding airyqsha kýshimiz («soft power»). Osynday azamattargha qamqor bolu – memleketting mindeti.

Jahandanu zamanynda aiday әlem alaqandaghyday bolyp qaldy. Talapty úl-qyzdarymyzdyng jer jýzindegi kez-kelgen elge baryp, bilim aluy qalypty ýrdiske ainaldy. Sonda qalyp, qyzmet istep jýrgender de az emes. Osy orayda, el ishinde jastar shetelge ketip jatyr degen alandaushylyq bar. Men jastarymyz bilimin jetildirip, bәribir elge oralady nemese shetelde jýrip-aq Qazaqstannyng mýddesin qorghaydy dep senemin.

Halqymyz «Atyng barda jer tany, jelip jýrip» deydi. Kezinde Elbasy bozbala shaghynda Ukrainagha attanyp, enbek, bilim jәne әkimshilik daghdylaryna ie boldy. Men de bilim quyp Mәskeuge sapar shektim, ózge memleketterde júmys istedim. Bizding talay zamandastarymyz býgingi jastar siyaqty alys shetelderge bara almasa da, Kenes Odaghynyng týrli qalalarynda bilim aldy. Biraq, basym kópshiligi tamyrynan ajyrap, ol jaqta birjola qalyp qoyghan joq. Elge kelip, enbek etti. Sondyqtan jyraqta jýrgen jastarymyzdan aiyrylyp qalamyz dep uayymdaudyng jóni joq. Bizding mindetimiz – olardyng boyyna memleketshildik ruhyn sinirip, qay jerde jýrse de tughan elding iygiligine qyzmet etuge júmyldyru. Mysaly, әlemning eng damyghan elderinde óz kәsipterin bastaghan jәne alpauyt kompaniyalarda júmys istep jýrgen azamattarymyzdyng osyndaghy zamandastarymen baylanysyn nyghaytyp, tәlimgerlik etuine jaghday jasauymyz kerek.

Daryndy jastardyng bәri shetelde jýrgen joq. El ishinde de bilikti әri bilimdi órender jetip artylady. Biz olardy basshylardyng jana buynyn dayyndaugha barynsha tartyp jatyrmyz. Mening bastamammen qúrylghan Preziydenttik kadr rezervi – osynyng aiqyn dәleli. Jobanyng kelesi kezeninde qogham mýddesine adal kóshbasshylardy irikteuge erekshe nazar audaramyz. Biylik organdaryndaghy azamattar, eng aldymen, últtyq mýddege berik bolugha tiyis.

«Jas kelse – iske» deydi halqymyz. Jastar – qashanda tyng iydeyalardyng qaynar kózi, ong ózgeristerding qozghaushy kýshi. Sondyqtan óskeleng úrpaqtyng osynday әleuetin dúrys arnagha baghyttap, tiyimdi paydalanuymyz kerek. Osy orayda Preziydent janyndaghy Jastar kenesining qyzmetin jandandyrghan jón. Ony bilikti әri bilimdi jastardy júmyldyratyn jýieli júmys alanyna ainaldyramyz. Búdan bólek, men azattyq jyldarynda dýniyege kelgen, әli tanylyp ýlgermegen talantty jastardy qoldau maqsatynda «Tәuelsizdik úrpaqtary» atty grant taghayyndaudy úsynamyn.

Biz ne istesek te, bәrin keler úrpaq ýshin jasaymyz. Memlekettik sayasattyng bolashaq aldyndaghy jauapkershiligin tereng sezinemiz. Búl ústanymnan eshqashan ainymaymyz. Eng ghajayyp erlikter Otangha sheksiz sýiispenshilikten tuyndaytyny sózsiz. Shyn otansýigishtik degenimiz – jalang úran tastau emes, eline, halqyna qyzmet etu.

Adam balasy dýniyege patriot bolyp kelmeydi. Ol bilim men tәrbie alyp, әleumettik ortamen aralasyp, azamattyq bolmysyn qalyptastyru kezinde patriotqa ainalady. Ózining jeke maqsat-mýddeleri qogham iygiligimen ýndesip, elining damuyna eleuli ýles qosyp jatqanyn jan-jýregimen sezingen adam naghyz baqytqa keneledi.

Halqymyzdyng birtuar perzenti Álihan Bókeyhanov «Últqa qyzmet etu bilimnen emes, minezden» degen. Biz shynayy patriottyq sezimmen ruhtanyp, qasiyetti Tәuelsizdigimizdi odan әri nyghayta týsu ýshin birlese júmys isteuimiz kerek.

Barsha otandastaryma, әsirese, jastargha aitarym: keng baytaq Qazaqstandy asqaq armandaryng men batyl josparlaryndy emin-erkin jýzege asyra alatyn, tabysyna marqayyp, әrdayym tileuindi tileytin qasiyetti Otanyng retinde baghalandar! Men jana Qazaqstan patriotizmining jasampazdyq qúdiretine senemin.

Tәuelsiz el bolu ony jariyalaumen nemese memleketting irgetasyn qalaumen shektelmeydi. Tәuelsizdik ýshin naghyz kýres kýndelikti enbekpen, ýzdiksiz әri dәiekti eldik sayasatpen mәngi jalghasady. Biz quatty tәuelsiz memleketimizben ghana últ retinde jer betinde saqtalamyz. Osy ainymas aqiqatty berik ústanuymyz qajet. «Tәuelsizdik bәrinen qymbat!» degen bir auyz sóz mәngi úranymyz bolugha tiyis.

Últymyzdyng úly ústyny – qasterli Tәuelsizdigimiz barsha júrtymyzdyng patriottyq ruhymen asqaqtay bersin!

Qasym-Jomart Toqaev,

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti

Eskertu! Material «Egemen Qazaqstan» gәzetinde jariyalanghan. 

Abai.kz