Senbi, 23 Qarasha 2024
Túlgha 3059 2 pikir 5 Qantar, 2021 saghat 12:35

Aq almas...

5 qantar Qayym Múhamedhanúlynyng tughanyna 105 jyl

Saghynamyz jyl ótken sayyn bizder,

Tolqyn  juyp,  qanshama shayyldy izder.

Búl kýnderi Semeyge kelgen adam

Eng aldymen elendep Qayymdy izder.

N.Aytúly

Alty alashqa astana bolghan Semey jerine tabany tiygen jan eng aldymen Qayymdy izdeytini haq. Alash mýddesi ýshin, últ ruhaniyaty ýshin basyn bәigege tikken, aryn satpaghan, namysyn taptatpaghan, ruhyn alasartpaghan qazaqtyng Qayymyna degen ansar-saghynysh Semey topyraghyna jeteleri de sózsiz әrqaysymyzdy. 

Býginde talaydyng saghynyshyna ainalghan Qayym Múhamedhanúly ótken ghasyrdyng 50 jyldarynda tar qapasta jatyp:

Tughan jer, altyn besik, úshqan úyam,

Kóz júmylmay túrghanda qaytip qiyam.

Tarta gór Semeyimning topyraghy,

Tóstiktey jerine men erkin siyam!

– dep kindik qany tamghan jerin ansaghan edi. Tughan topyraqtyng qadirin, tughan jerding asyldyghyn, tughan elding qymbattyghyn búdan asyp qalay aita alasyz. Temir torly týrmede azattyq kýndi ansatqan, alghy kýnge úmtyltqan, jigerin jýdetpegen quat Qayymnyng tughan jerge degen saghynyshy edi. Jazyqsyz jala jabylyp toryqsa da, ýmit, maqsút ýstem. Alghan betinen qaytpaugha bekemdigi tughan jerge degen saghynyshtan tamyr alady. 

Al otbasy shattyghyn, balalaryn saghynghan Qayym: 

Saghyndym da, sarghaydym da, jýdedim,

Qayghy otyna órtengendey jýregim. 

Kónil qayau, jýrek bayau soqqanda, 

Osy ólenim dúgham menen tilegim, 

– dep jyrgha qosady. Qazaqtyng qara óleninen jan dauasyna júbanysh izdeydi, medet tabady, saghynyshyn seyiltedi.

Uaqyt zymyrap jyldardy almastyrsa da Qayym salghan iz, Qayym salghan sýrleu soqpaghy sayrap jatyr.

«Abaygha ómirimning aqyryna deyin qyzmet etemin» degen Qayymgha tiyesili qaghidaly sóz bar. Ghalym sol sertining ýdesinen shyghyp, adam tózbes qiyanatqa, qorlyqqa shydap baqty. Qajymay, talmay qayrat tauyp Abaydyng әdeby mektebin halyqtyng ruhany iygiligine ainaldyrdy. Abaydyng aqyn shәkirtteri shygharmashylyghyn jýieleude jarty ghasyrgha juyq uaqyty ketse de, aqyn shәkirtteri múralaryn jinastyruda yjdahattylyq kórsete bildi. Aqyn múragerlerining halyq auzynda jattalyp qalghan múralaryn qoljazba derektermen salystyra otyryp, týbegeyli zerttep, aqiqatyna jetti. 

Abay tuyndylarynyng tól núsqasyn qalpyna keltiru isining jýlgesin salyp, jýiesin jasauda Q.Múhamedhanúly enbegi – qashanda negizge alar qúndy dýniye. 

Sonyn  aighaghynday, qazaq әdebiyettanu ghylymyna  «Abaydyng aqyn shәkirtteri», «Abay múragerleri», «Abay shygharmalarynyng tekstologiyasy» syndy sýbeli zertteuleri keldi. Búl enbekter abaytanu ghylymynyng adastyrmas temirqazyghy. Sonymen qatar, qazaq әdebiyeti tarihyna qatysty syn-zertteuleri Qayym Múhamedhanúlynyng zertteushilik ayasynyn, ghalymdyq qarym-qúlashynyng kendigin daralaydy. 

Qayym aghanyng aldyn kóru mening pesheneme nebәri eki-aq ret nәsip etilipti. Eng alghash 2003 jyly professor A.Espenbetovting jetekshiligimen kandidattyq dissertasiyamnyng taqyryby «Qayym Múhamedhanovtyng shygharmashylyq ómirbayany» dep bekitilgende Qayym aghagha arnayy bardym. Mәn-jayymdy aittym. Qayym agha ózine degen osynday qúrmetti kýtpedi ma, әlde óz shygharmashylyghyn ghylymiy-zertteuge arqau etkeni ýshin shәkirtine (Arap Espenbetovke) erekshe yrza boldy ma, әlde sonau súrapyl kezenning ashy beyneti esine týsip ketti me әiteuir tereng oigha shomyp ýndemey úzaq otyrdy. 

–  Agha, batanyzdy alayyn dep edim, – dedim men iymene qolymdy jayyp.

– Balam, eng bastysy myna jerindegi (qolymen jýrek túsyn núsqap) adaldyq kerek, odan basqamen adalmyn, aqpyn degen bos sóz, – dedi. Toqsandy alqymdap qalsa da, dauysy nyq, kóz janary ótkir. Estigen qúlaqtyng ózining denesin týrshiktirer auyr azapty tartsa da adaldyghynan tanbaghan Agha beyne bir qyran býrkitti elestetti sol sәtte. Kók tәnirisi qyran býrkittey tekti, talghampaz, túnyq, túnghiyq. 

Ghalymnyng maghan bergen bir auyz batasy Qayymgha «tabynuymnyn» óristi ózegine ainaldy. Bәlkim, bireuler búnymdy әbestik te kórer, biraq men ýshin Qayym qashan da Úly. Áke shanyraghyndaghy alashtyqtardyng ghibratty ansary bala Qayym zerdesinde jattaldy, kókiregine núr qúidy.  Alash oiyn boyyna sinirip, adaldyqty ghana janyna serik etti.  

Al ekinshi ret kóruim – 2004 jyldyng 5 qantary kýni, yaghny tughan kýninde qúttyqtap bardym. Dastarhannyng tórinde, bala-shaghasynyng ortasynda. Erekshe kónildi kórindi maghan. Ótken joly kelgen aspirantpyn ghoy dep ózimdi tanystyryp jatyrmyn, betime qarap jymidy da basyn iyzedi. Búl mening alash arysyn songhy kóruim edi.

Mynau jalghan dýniyeden qazaqtyng Qayymynyng ótkenine de on jeti jyl ótipti. On jeti jyl... sol kezde ingәlap dýnie esigin ashqan sәby de at jalyn tartyp miner bozbalagha ainaldy býginde. Al biz ne tyndyrdyq, neni týgendedik? Ónegesi – mektep, órisi – әdebiyet bolghan Qayym Múhamedhanúlynyng qúndy múrasyn qanshalyqty saraladyq. Qayymtanu ghylymynyng kókjiyegin keneytu Qayym ýshin emes qazaq ýshin qajet ekendigin payymdasaq bolghany. 

Qayym agha, sonynyzdan ergen shәkirtteriniz ýnemi erekshe bir iltipat-saghynyshpen eske alatyny da aqiqat. Tipten qazaq әdebiyettanuy da Siz syndy neni zerttese de, bir auyz sózding týpnúsqasyn anyqtaugha bar ghúmyry sarp etilse de tek shyndyqty kókseytin zertteushilerge susap otyrghany da jalghan emes.  

Qayym – qaytalanbas túlgha, jaratylysy eren jan. Azapty tartsa da, qiyndyqta múqalmady, aq almas syndy tasqa shapqan sayyn jetildi. IYә, rasymen de ol naghyz aq almas.

Aqmaral Smaghúlova,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty, Shәkәrim uniyversiyteti

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5391