Olay deytinim osy shalaghay audarmashylar qolynan shyqqan dýniyeler kesirinen qazaq tilining órisi onbay tarylyp túr. Qazaq tilin biraz adamnan artyq bilem-au dep jýrgen jandardyng ózi, óz tilinen jiyrenetindey jaghdaygha jettik. Yaghny jetkizdi. Mysaly osy qaltafon mәzirin alayyqshy. Biraz uaqyt telefonym qazaqshada túrdy.

-«Patriotpyn ba?»,»qazaq tili-qazaq tili!» dep aita berem be, onda ózimnen bastayyn degem ózimshe. Keyin amalsyz orysshagha auystyrugha tura keldi. Sebebi bireu ghana. Týsiniksiz. Sәl miyndy qossang týsinip alasyng sóz joq. Biraq til esh qiyndyq tughyzbau kerek qoy. Sudaghy balyqtay sezinuing kerek qoy qoldanystaghy tildi. Yaghny avtomatty týrde bәri zyryldap túruy kerek. Jooq. Eki auyz sózden keyin tútyghasyng da qalasyn. Bankomat mәselesi de sol. Men ylghy qazaq tilin tandaymyn. Biraq keyde, әsirese kýrdeli operasiya jasaytyn kezde amalsyz orysshagha auysam. Baryp bir-eki knopkany basyp aqsha sheship alu bir basqa. Al karta toltyru, rekvizitterin alu, aqsha audaru, tólemder jasau syndy dýniyelerde kózing sýrinedi. Al eng soraqysy kóptegen bankomattar Gh, N, I, Ó, Ú, Ý degen qazaq әripterin sifrmen berip esindi shygharady. Qúddy ýkimet tarapynan qazaq tilining adymyn ashtyrmau maqsaty kózdelgendey bop túrady keyde. Búny bir dep qoyynyz.

Men kóp dublyaj jasaymyn. Audarmashylar týgelge juyq meni únatpaytynyn sezem. Búl júmsaq aitqandaghym. Tipti jek kóruleri de mýmkin. Óitkeni kóp audarmagha qarsylyq tanytam. Túnyp túrghan kalika, túnyp túrghan sauatsyzdyq. Kóp jaghdayda әngimeni kóbeyte bermey ózim avtomatty týrde audaryp, oqu ýstinde týzep kete berem. Biraq qashanghy óite berem?

Qashanghy audarmashylarmen, redaktorlarmen qyrylysa berem? Qashanghy sýikimnen aiyryla berem???

Nege men?! Nege mysaly S.... emes, nege N..... emes. Al olar jýikesin saqtaydy. Sýikimin ketirmeydi. Júmys berushimen de kerispeydi. Kelesi joly kimdi shaqyrady dublyajgha? Áriyne solardy. Aynalasymen «qyrylysyp» jýretin meni ne qylsyn. Keyde osylardy oilaymyn da, «qúrysyn bәri, qoyayyn osyny, mensiz de kósegesi kógerer osy tildin, men de el qatarly bergendi oqy salyp sýikimdi bop jýre bereyinshi» deymin de... anau Kerekude mynmen jalghyz alysyp «jyndy» bop jýrgen Ruza apamdy eske alam da, úzaqqa bara almay qayta bas kóterem. Ol bәlkim әlsizdigim bolar. Bәlkim sabyrsyz shygharmyn. Mýmkin minez shyghar bilmeymin. Biraq men óite almaydy ekem. Osyndayda Álihan atamyzdyn: «últqa qyzmet bilimnen emes, minezden» degenin ózime qabyldap, ózimdi-ózim júbatyp qoyam. Bizding audarma filimderdi kóp jannyng kórmeytinderi de sodan ghoy. Balapandaghy balalar dýniyesi tipti soraqy. Ony bala týgili eresek te týsinbeydi. Áytpese qanshama dýnie audarylyp jatyr. Qanshama qarajat qúiylyp jatyr. Bәri zaya!

Endi әjep aiandar degen ne sóz?

Búl fantasticheskie tvariyding qazaqshasy eken. Múnday mysaldardy keltire berseng siya men qaghaz, jýike men shydam jetpes.

Sosyn kino atauyn qazaqshalaudy jónge keltirmesek bolmas. Sózbe sóz audara bermey mýlde basqasha nege kórmeske. Misaly plohie parny navsegda degendi, әrqashan jaman jigitter demey esi dúrys aliternativa tabugha bolatyn shyghar. Qúran emes qoy endi bir әrpine qiyanat keltiruge bolmaytyn.

Shelkunchikting shaqyldaq ekenin jana bildim. Eldi jyndy qylmay-aq basqa at tap. Kóp qoy onday mysal.

Mysaly orystar

Graf Monte Kristony - Uznik zamka If dep shyghardy. Graf Monte-Kristo dep qaldyrugha da bolar edi. Óitkeni ol esim-soy. Al «Qasym» filimin olar «Bez pravo na vybor» dedi. Aty da, zaty da oryssha bop shygha keldi. Orys ýshin ne ol Qasym degen? «Kasym chto eto takoe» deydi olar. Tipti filim sol kýii Qasym bop barsa kórmeydi de olar. Kino Qasym Qaysenov jәili, solay qaldyrsa da bolady, biraq orekender óitpeydi. Óitkeni olar erkin kósiledi. Jasqanbaydy olar bizding bayghústar sekildi.

«Kókserek» әrbir qazaqqa týsinikti. Biraq orysqa emes. «KOKSEREK» dey me olar? Joooo!

«SERYY LUTYI» jasap aldy. Atyn da, zatyn da týsindirip túr. Biz nege osynday erkindikke bara almaymyz? Últ ýshin! Bolashaq ýshin! Keler úrpaqtyng sanasyz bolmauy ýshin! Million mysal keltiruge bolady.

Qazir emosiyam erik bermey qalshyldap otyryp kóp nәrseni eske týsire almay otyrmyn. Áytpese uaqytymdy ayamay «tógetin» edim osy jerge. Amal joq.

Hosh búny 2 dep qoyynyz.

Men kinogha da týsem.

Oppaaaa! Búl sala endi... órtenip-aq túr.

Qazaq serialdary men filimderining 90 payyzy oryssha jazylady degenge senesiz be? Senseniz de, senbeseniz de osy!

Eng alghashqy filimimiz «Amangeldiden» bastap, keshegi Qalleky oinap shyqqan «Pesni Abaya» da oryssha jazylghan. Búl sodan qalghan ýrdis. Qúldyq qamyt, moynymyzda qalghan.

Endi oilap kóriniz. Taza foliklor men etnografiyagha qúrylghan dýnie bolsa da, ol oryssha jazylsa bitti dey beriniz. Ol jerde qazaqsha aty-jón, jaghrafiyalyq ataular, tipti salt-dәstýr de kórinis berui mýmkin. Biraq eng negizgi nәrse QAZAQYLYQ JOQ! Qazaqy ruh, bolmys, ózek joq!

Bolsa da óz dengeyinde emes. Senbesenizder týgel qazaqy akterler oinaghan Pesni Abayany kórip shyghynyzdar. Kóz jetkizesizder. Endi osy jazylghan 90 payyz nәri joq (qazaqylyq joq) dýniyeni, dýbәrәlau audarmashy tәrjimalasa, ony sauaty men qazaqylyghy shamaly akter oinap shyqsa ne bolady?

Dýrys aitasyz! Qazirgi kino shyghady. Eshkim kórmeytin, eshkim týsinbeytin birdene. Kino týzelsin desek aldymen til týzelui kerek. Sonda kinong da kórilip, kinong da aqtalatyn bolady. Maman kirisken dýnie kózge kórinip túrady. Bir ghana mysal, Úlarbek redaktor bolghan Abay jolyn kórinizder. Rejissurasy men oiynynda sharuam joq, al TIL QANDAY?!

Mine sondyqtan kino ataulygha Úlarbek sekildi jandardy tartu kerek. Olar kalikadan ada oralman bolsa tipti jaqsy. Men biraz kino men serialda dublyajaghy tirligimdi jasagham. Týzeymin, kýzeymin, sózge kep qalam, biraq degenime jetpey qoymaymyn. Ánuar degen bir rejisser inim, ózi sәl orysshalau bolsa da bylay dep edi.

«Agha filim chisto na kazahskom, vse igrait na kazahskom, no kogda govoriyte vy, mne vse ponyatno stanovitsya, pochemu?» dep edi. Óitkeni men óz tekstimdi ózim jasap alam, ssenariy boyynsha jazylghandy oqymaymyn dep edim, basqalar nege óitpeydi demesi bar ma. Ne aitarymdy bilmey iyghymdy qiqang etkizdim.

Shynynda da nege óitpeydi?!?

Siz de iyq qiqandatyp otyrghan shygharsyz.

IYә, ol aitugha ghana onay.

Búny 3 deniz.

Endi qoldanystaghy sózder ne deydi, soghan bir nazar salsaq.

Kez-kelgen qazaqpyn degen adam, esh qysylmastan

JK, SON, OBSE, KNB, MVD, MAGATE, OON, KPP, AP, ShOS, PRESS SLUJBA, tb qaptaghan abreviaturalardy aityp kete beredi. Nege? Óitkeni óte ynghayly. Oghan qosa POVOROTNIYK, ZVONDA, PULT, BALKON, RESTORAN, degen sekildi sózderding keybirin kýnine talay mәrte aityp jýredi. Endi nege óitetinin ózderiniz salystyryp kórinizder

JK-TÝK

SON-HQKO

OBSE-EYQÚ

KNB-ÚQK

MVD-IIM

MAGATE -AQHA

OON-BÚÚ

KPP-BÓP

AP-PÁ

ShOS-ShYÚ...

Qalay eken? Tiling synyp, deming jetpey, tútyghyp tynasyn, ә.

Nege sózbe sóz orystan audara bermey óte ynghayly balamasyn tappasqa. Mysaly orystardyng ózderi MAGATEni MAAE demeydi ghoy. Negizi basty әripterdi alsaq solay shyghuy kerek.

Mejdunarodnoe agentstvo po atomnoy energiy degen sóz ol. Tipti MAPAE bolyp shyghady. Biraq orystyng terminkomy orys ýshin júmys jasaydy.

Yaky tilge jenil jýrekke jyly tiyip

Tep-tegis, júmyr keltiredi ainalasyn.

Al biz she?

Atom quaty boyynsha halyqaralyq agenttikti AQboHA deseng bolmay ma ne? Nemese AQBHA.

Ynghayly da iykemdi! Mysal ýshin aityp otyrmyn.

Orystar MAAE demey agentstvodaghy AG degendi qosyp ynghayly, yqshamdy qylyp aldy ghoy әnekiy.

JK ny Túrghyn ýy kómpleksi demey aq TK deyik. J-nyng ornyna T-ny qoya sal, bitti sharua. KPP, KNB, AP, qanday ynghayly ә. Mysaly men KNBny QauipKom deytin edim. Últtyq degendi aitpay aq qoy tegi, onsyz da týsinikti. Auyz eki sózde QauipKom de. Aytugha da jenil, ynghayly.

BÚÚ-OON.

Oryssha nege ynghayly? Óitkeni qos dauysty qatar kelse de ýndestik mәselesine qatty qaraydy. Olar sәl ynghaysyz bolsa ózderine iykemdep alady.

BÚÚ dep buylmay aq, BÚIYM dey salugha bolmay ma? Búiym basqa maghyna da beredi ghoy dese BIRÚIYM de! OONgha ghana qarasty aitylatyn sóz bop qalyptasyp ketedi.

AP-Administrasiya Preziydenta.

PÁ-Preziydent Ákimshiligi.

PÁ dep balany qorqytqanday bolmay PÁK deyik. Onda túrghan ne bar. Olar da mәz bop jýredi PÁKting pәk jigitterimiz ghoy dep)). Qysqasy múnday mysaldyng da mynyn keltiruge bolady.

Búl 4.

Tataqtar qaydan shyqty?

Aspantatataq, jertataqtardy aitam. Jan-ashymastyq, dýbәrәlyq, sauatsyzdyqtan shyqty. Kim kóringen kelip, eng qiyn hәm kýrdeli ghylym TILGE auyz saldy. Qazaqsha qyryq, oryssha on sóz biletinder audarugha kiristi. Maghan salsa orystyng SAMOVARYN SAMAUYR jasap alghan sekildi povorotnikti PÁUÁRÓTNIK jasap alu kerek. Qonyraugha "shalma" tastamay-aq, telefondy "úryp" soqpay-aq ZVONDAny qaldyru kerek. Búl turaly tolyq oqyghynyz kelse, Jәnibek Saudanbekúlynyng maqalasyn qaranyz.

«Áriyne, bayaghyda «qazaq tilining kósegesin kógertpedi» dep kenester odaghyn kinәladyq. Endi, mine, kommunistik iydeologiyanyng temir qamytynan qútylyp tәuelsiz el bolghanymyzgha 30 jyl bolugha tayan­ghanda da, qazaqshany kerek etpeytin tútas bir buyn qalyptasyp ýlgeripti. Múny últtyq tragediya dep baybalam salmay-aq qoyayyn, biraq búl memleketting tútastyghyna tónui mýmkin ýlken qauip ekenin óziniz de jaqsy bilesiz dep ­oylaymyn.

Qazir memleket qúraushy qazaq últynyng (yaghny ana tilin biletin qazaqtardyn) memlekettik tilding kógerip-kókteuinen ýmiti ýzilip ­barady. Olar bәrinen sharshaghan. Baybalamshylar sharshatqan. Elimizde qazaq tilining problemasy bar ekeni ras. Ol problema qalayda dauryqpay, dabyrlamay, emosiyagha salynbay sabyrmen, salqynqandylyqpen, bayyp­tylyqpen sheshuimiz kerek.

Ol ýshin:

* Terminologiya mәselesi.

Qytay tili aghylshyn tilindey bola almaydy. Sebebi barlyghyn qytayshalap alghan. Dýniyejýzine ortaq ghylymy termiy­nologiyanyng barlyghynyng qytaysha balamasy bar. Qytay tilining býgingi bel alyp bara jatqany ekonomikasynyng kýrt órleuine baylanysty bolyp túr. Al ekonomikalyq kórsetkishter ol qúbyl­maly dýnie ekeni anyq.

Terminologiya mәselesinde biz osy qytaydyng jolyna týsip aldyq. Biz bәrin qazaqshalaudamyz. Sondaghy jantalasyp, dәleldegimiz kep jýrgen nәrsemiz qazaq tilining sózdik qorynyng moldyghy. Eshkim kedey degen joq, bay ekenine eshkim shýbә keltirmeydi. Sonymen boldy.

Yakut tilinde qardyng otyzdan astam balamasy ghana bar eken dep estiymiz, sol otyz balama orystyng jalghyz «sneginen» myqty boldy ma? Joq. Demek, tilding myqtylyghy sózdik qorynyng kóptigimen emes, qoldanu ayasynyng kóptigimen esepteledi.

Biz dýniyejýzine ortaq ghylymy ­ter­minderdi de qazaqshalap boldyq.

Internetti oilap tapqan biz emes, ­robotty oilap tapqan biz emes, endeshe, olardy qazaqshalaugha bizding moralidik qúqymyz da joq. Internetti – ghalamtor, robotty – qúltemir, klaviaturany – pernetaqta degennen ne úttyq? Qazaq tilining kósegesin kógertemiz dep, kerisinshe, kórin qazyp jatyrmyz. Búlardy tastay qyp, biz endi qazaq dalasynda ómiri bolmaghan zebra, jiraf, puma sekildi januarlargha auyz salyppyz. Olardy da qazaqshalap tastadyq. Nәtiyjesinde óz tili­mizden ózge týgil ózimiz bezerge ainaldyq».

Búny 5 deniz.

Qanshama atqarylar sharua bar. Memleketting bir jaghyna aighaylap-attandamay-aq shyghysyp jýrmiz. Biraq...

«Mine osy júmysty retke keltir, mine audarmashylaryn, mine júmysyn» dese, men ózim-aq bәrin qoya túryp osymen týbegeyli ainalysyp, birjaqty qylyp beretin edim. Biraq óitetin ýkimet qaydaaaa!?

«El bolam deseng besigindi týze» degendi dúrys týsinsek talay dýniyeni retke keltirip alar edik. Biz sony bukvalino týsinip ornynan qayta-qayta qozghap syqyrlatyp aldyq au shamasy.

Besik degen ýlkeeen úghym ghoy. Oghan bәri syiyady. Oghan kýlli adamzat syighanda, tilimiz syimay qalyp pa?

Besiktegi bala tәrbiyesi, bala tili, bala ruhy týzelu kerek. Al tәrbie týzelu ýshin tәrbiyeni jetkizetin, ony úghyndyratyn qúral TIL týzelui kerek.

Qúrmetpen jasyna jetpey qartayghan Nartay Saudanbekúly!

P.S. Osy original sózin sol kýii qaldyrayyqshy. Sosyn aghymdaghy jyl degen kez kelgendi týzep otyrayyqshy. Biyl degen qazaqy tól sózimizge.

Men jalpy ýkimet ózi túsap otyr degenge skeptik edim. Biraq osynshama uaqyt ótken song (30 jyl), Kerekudegi Ruza apanyng tirligin kórgen son, deputat pen ministirlerding qazaqshasyn kórgen song oiymnan ainyp baram. Tilge qarsy, últqa qarsy bir zobalang kýsh túrghan sekildi joghary jaqta. Áytpese...

Nartay Saudanbekúlynyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz