Memlekettik qyzmetkerlerdi memlekettik tildi biluge mindetteytin uaqyt jetken joq pa?
Respublikalyq «Alash ainasy» gazeti men STV telearnasynyng birlesken jobasy ayasynda jaryq kórgen «Alash ainasy» – «Oy-kókpar» baghdarlamasynyng kezekti shygharylymy «Memlekettik qyzmetkerlerdi memlekettik tildi biluge mindetteytin uaqyt jetken joq pa?» degen taqyrypqa arnalyp otyr. Tәuelsiz el atanghanymyzgha 20 jyldan astam uaqyt ótse de, qazaq tilining mәselesi – әli de bolsa ózekti kýiinde. Qoghamda qyzu tartysqa týsken til mәselesin sheshu maqsatynda әrtýrli pikirler de aityluda. Osy orayda memlekettik qyzmetkerlerdi memlekettik tildi biluge mindetteu jayy da – mamandar tarapynan jii aitylyp jýrgen úsynystardyng biri. Qazaq tilining mәselesine beyjay qaray almaytyn mamandarymyz dәl osy taqyryp ayasynda óz oilaryn ortagha salatyn bolady.
Respublikalyq «Alash ainasy» gazeti men STV telearnasynyng birlesken jobasy ayasynda jaryq kórgen «Alash ainasy» – «Oy-kókpar» baghdarlamasynyng kezekti shygharylymy «Memlekettik qyzmetkerlerdi memlekettik tildi biluge mindetteytin uaqyt jetken joq pa?» degen taqyrypqa arnalyp otyr. Tәuelsiz el atanghanymyzgha 20 jyldan astam uaqyt ótse de, qazaq tilining mәselesi – әli de bolsa ózekti kýiinde. Qoghamda qyzu tartysqa týsken til mәselesin sheshu maqsatynda әrtýrli pikirler de aityluda. Osy orayda memlekettik qyzmetkerlerdi memlekettik tildi biluge mindetteu jayy da – mamandar tarapynan jii aitylyp jýrgen úsynystardyng biri. Qazaq tilining mәselesine beyjay qaray almaytyn mamandarymyz dәl osy taqyryp ayasynda óz oilaryn ortagha salatyn bolady.
Qúrmanghaly AShANÚLY, jeke kәsipker:
iyә
– Egemen el atanghanymyzgha 20 jyl boldy. Biz qatarly tәuelsizdik alghan elderding barlyghy ózderining ana tili mәselesin aldynghy oryngha qoyyp, ana tilderin damytugha kýsh saluda. Ol elderding sheneunikterining barlyghy óz tilderinde sóileydi. Bizding elimizde ghana sheneunikterimizding ana tiline degen sezimi oyanar emes. Sondyqtan olardy qazaq tilin biluge mindetteytin uaqyt jetti dep sanaymyn. Shyny kerek, 20 jyl memlekettik tildi ýirenu ýshin az uaqyt emes. Biraq olar әli kýnge «assalaumaghaleykumyn» ghana qazaqsha aityp, odan әri orys tilinde sayrauyn qoya almay keledi. Tipti shetelderden kelgen qonaqtardan da úyat boldy.
Ana tilimiz qazaq tili bola túra, orys tilinde shýldirlesemiz de, sosyn «qazaq tilinde nege sóilegilering kelmeydi» degen sóz estiymiz. Sondyqtan qazaq tilin mindetteudi memlekettik qyzmetkerlerden bastau kerek. Memlekettik qyzmette istep, memleketting nanyn jep otyr eken, endeshe qazaq tilinde sóilesin. Olar qazaq tilinde sóilep, is qaghazdaryn jappay qazaq tilinde jýrgizer bolsa, qazaq halqy jappay ana tilinde sóiley bastar edi. Al osy betimizben kete berer bolsaq, biz til mәselesin 100 jylda da sheshpeymiz. Tipti qazaq tili joyylyp ketui de mýmkin.
Baqyt QALYMBET, Almaty qalasy Tilderdi damytu, múraghattar jәne qújattama basqarmasynyng tilderdi damytu jәne ýilestiru bólimining bastyghy:
joq
– Qoghamda múnday mәselening bar ekeni ras. Áytse de dәl qazirgi tandaghy qalyptasqan ahualgha oray memlekettik qyzmetkerlerdi memlekettik tildi biluge mindetteu artyghyraq dep oilaymyn. Biraq búghan qarap, memlekettik qyzmetkerlerding barlyghy birdey memlekettik tildi ysyryp qoyyp, orys tilinde sóilep jýr eken degen oy tumauy kerek. Memlekettik qyzmetkerlerding ishinde de qazaq tilinde sóilep, isqaghazdardy da ana tilimizde toltyryp jýrgender bar. Sonday-aq memlekettik tildi mengermegen qyzmetkerlerimizding bar ekeni de ras.
Býginde tildi damytugha arnalghan baghdarlamalar ayasynda memlekettik qyzmetkerlerding memlekettik tildi ýirenuine arnalghan týrli is-sharalar jasaluda. Jәne osynday júmystardyng nәtiyjesinde memlekettik qyzmetkerler arasynda memlekettik tilde sóileytin qyzmetkerler sany artyp keledi dep aita alamyn.
Memleketimiz de til mәselesining sheshiluine jyl sayyn qarjy audaryp, kónil bólude. Sondyqtan men til mәselesining mindetteusiz-aq sheshiletinine senemin.
«Alash ainasy» gazeti men STV telearnasynyng birlesken jobasy
«Alash ainasy» – «Oy-kókpar» baghdarlamasynyng jazbasha núsqasy.
Jýrgizushi: Jarqyn TÝSIPBEKÚLY.
Baghdarlama úzaqtyghy: 27 minut.
Efirdegi uaqyty: júma kýni saghat 22:30.
Habar qonaqtary: Qúrmanghaly AShANÚLY, jeke kәsipker.
Baqyt QALYMBETOV, Almaty qalasy Tilderdi damytu, múraghattar jәne qújattama basqarmasynyng tilderdi damytu jәne ýilestiru bólimining bastyghy.
tartys bólimi
Jýrgizushi:
– Qonaqtarymyzdyng pikiri aiqyndaldy. Endi baghdarlamamyzdyng «tartys» bólimine ótip, oiymyzdy tarqatyp aitsaq. Qúrmanghaly myrza, qazaq tilin damytugha arnalghan keshendi baghdarlamalar memlekettik qyzmetkerlerding qazaq tiline bet búruyna yqpal ete ala ma?
Qúrmanghaly Ashanúly:
– Biz sheneunikterding qanday jolmen bolsyn memlekettik tildi mengeruin mindetteuimiz qajet. Elimizdegi 16 million halyqtyng 67 payyzy – qazaqtar. Qalghany – әrtýrli últtar men úlystar. Onyng ishinde ózbek te, qyrghyz da, kәris te, nemis te, orys ta bar. Aldymen ózimiz bastap qazaq tilinde sóilemesek, elimizdegi 100-den astam últtyng eshqaysysy qazaq tilin ýirengisi kelmeydi. Biz aldymen ózimizding sheneunikterimizge talap qoya almay otyrghanda ózge últ ókilderinen mýldem talap ete almaymyz. Eger biz býgin talap qoyyp memlekettik qyzmetkerlerding ana tilin biluge mindettemesek, olardyng balalary da orystildi bolyp shyghady. Sheneunikterge mindetteuding ornyna audarmashy jaldap berip, onan sayyn qútyrtyp otyrmyz. Men múny qoldamaymyn. Biz mindetteu arqyly bolsa da, qazaq tiline qajettilik tudyruymyz qajet. Jalpy, biz óz qazaqtarymyzgha arnayy baghdarlama qabyldap, tildi ýiretip jatqanymyzgha úyaluymyz kerek.
Jýrgizushi:
– Bolat myrza, alghash tәuelsizdik alghan jyldary eki millionday ózge últ ókilderi ózderining tarihy otandaryn izdep elderine ketti. Endi qalghandary, Qazaqstannyng eldigin, memlekettigin moyyndap qalghandar. Endeshe, olargha jappay memlekettik tildi ýiretuding joldary bar ma?
Baqyt Qalymbet:
– Búl – qanshama jyldar boyy qalyptasqan jaghday. Kenes Odaghy kezinde orys tili basym boldy da, sol kezdegi azamattardyng barlyghy tәrbiyeni de, bilimdi de orys tilinde aldy. Júmysqa túru kezinde de orys tildilerge basymdyq berildi. Osylaysha halyq orys tilin biluge mәjbýr boldy. Al solay oqyp, tәrbiyelengen tolqyndy býgingi kýni kelip, birden qazaq tilin biluge mindetteu artyqtau. Biz olardy qansha zorlap, tәrbiyelesek te, olardyng mýmkindigi oghan jetpeydi. Men múny qazaq tilin damytugha degen qarsylyqtan emes, býgingi kýngi qalyptasqan ahualdy jaqsy bilgendikten aityp otyrmyn. Tildi damytu nazardan mýldem tys qalghan joq. Memleket tarapynan kónil bólinip keshendi baghdarlamalar qabyldanuda. Mәselen, býgingi kýni tildi damytu maqsatynda qabyldanghan ýshinshi baghdarlama naqty tapsyrmalar boyynsha jasalghan. Mәselen, bir kezderi 1995 jyly býkil qazaqstandyq týgelimen qazaq tilinde sóileuge kóshedi degen de kesteler bolghan. Tilding damu sayasatyn zerttep jýrip, múnday oryndalmay qalghan talay tapsyrmalardy bayqadym. Sondyqtan alaulatyp, jalaulatyp tapsyrmalar bere bermey naqty is- әrekettermen júmys jasaytyn kez jetti. Mәselen, tildi damytugha arnalghan alghashqy baghdarlama qazaq tilining memlekettik til ekenin halyq sanasyna sinirumen ghana ainalysty. Óitkeni sol kezenderde qazaq tilinde is jýrgizu mýmkin emes, qazaq tili memlekettik til bola almaydy degen pikirler kóp aitylatyn. Biz alghashqy on jyldyqta osy pikirdi joqqa shyghardyq. Endigi on jyldyqta ana tilimizdi moyyndatyp, tildi ýirengisi keletinder qatary kóbeygen kezde olargha ýiretetin mamandar tapshylyghyn sezinip otyrmyz. Qazaq tilin ýiretuding metodikasyn qalyptastyru júmystary da endi jýrip jatyr. Osy mәselelerdi sheshsek, tildi iygergen mamandar sany artar edi.
Qúrmanghaly Ashanúly:
– Joq, múnynyzben kelispeymin. Bolathan Tayjan aghamyzdyng balasy bar. «Asfalitta ósken» jigit orys tilinde bilim alyp, úzaq jyldar shetelde jýrip kelgenimen, býgingi kýni qazaq tilin óte jaqsy biledi. Yaghny tildi mengeru әrkimning ózine, ana tiline degen qúrmetine, namysyna baylanysty. Býginde bastyqtyng orynbasary bastyghy ne istese, sony isteydi, bastyghy kólik auystyrsa, orynbasary da astyndaghy atyn auystyrugha tyrysady. Sondyqtan tildi ýirenudi basshydan bastau kerek. Basshysy tildi bilip túrsa, qosshysy da tildi ýirenuge tyrysady. Mәselen, ýsh aidyng ishinde qazaq tilin ýiren nemese júmystan ketesing desek, olardyng bәri qazaqsha sayrap keter edi.
Baqyt Qalymbet:
– Joq, múnynyzben kelispeymin. Zandyq túrghydan da múnymyz dúrys emes. Keshe Elbasynyng ózi zorlap tanyp, eshkimning qúqyn búzugha qaqymyz joq dedi emes pe?! Ata Zanymyz boyynsha búl dúrys emes.
Qúrmanghaly Ashanúly:
– Endeshe, osylay jýre beremiz ómir boyyna. Al osynymyz dúrys bola ma sonda?! Boyynda namysy joq, ana tilin, elin, jerin sýimeytin adamgha bir emes, tildi ýirenuge arnalghan jýz baghdarlama jasap berseng de tildi iygermeydi. Sondyqtan biz olardy memlekettik tildi ýirenuge mindetteuimiz kerek. Bolmasa Tәuelsizdik alghaly da 20 jyl ótti, tildi ýirenuge arnalghan ýsh birdey baghdarlama qabyldanyp, qyruar qarjy bólindi. Sonda da sheneunikterimiz oryssha sayrap, kóshedegi ana tilimizdegi qate-qate jarnamadan kóz sýrinedi. Manyzdy jiyndar orys tilinde ótedi. Búl – ýlken soraqylyq. Tipti óz tilimizdi ózimizding iygeruimizge osynsha qarjy bóluimizding ózi óte úyat tirlik bolyp otyr.
Baqyt Qalymbet:
– Men Almaty qalalyq әkimdigining ókilimin. Qalalyq әkimdikke qatysty jeti audanynyng barlyq qyzmetkerlerin qosqanda 1200-1300- ding ainalasynda. Sonda sol 1200 memlekettik qyzmetker qazaqsha sóilese, Almaty qalasyndaghy eki millionday adam týgelimen qazaqsha sóilep ketedi degenge men kelise almaymyn. Búl mýmkin emes. Býkil respublika halqy da sonday. 14 oblysqa qarasty memlekettik qyzmetkerler qazaqsha sóilese, 14 oblystyng halqy kýndelikti ómirde qazaq tilinde sóilep kete qoymaydy.
Jýrgizushi:
– Bolat myrza, biz tildi tolyqtay ýirenuge 2020 jyldy mejelep otyrmyz ghoy. Oghan da segiz jyl qalypty. Qalghan segiz jylda biz halyqtyng 95 payyzy qazaq tilinde sóileytinine senim bildire alamyz ba?
Baqyt Qalymbet:
– Biz tildi ýiretushiler men tildi ýirenushilerge degen kózqarasymyzdy ózgerter bolsaq, tildi damytugha arnalghan qarjylardy óz maqsatyna say júmsar bolsaq nege ýirenbeske?!
sayys bólimi
Jýrgizushi:
– Baghdarlamamyzdyng ýshinshi bólimi «Sayys» dep atalady. Osy taqyryp boyynsha studiya qonaqtary ózara súraq-jauap almasady. Endeshe, Qúrmanghaly myrza, qarsylasynyzgha kókeyinizge úyalaghan súraghynyzdy qoysanyz...
Qúrmanghaly Ashanúly:
– Bizding sheneunikterimiz shetelge issapargha barsa da, orys tilinde sóileydi. Ana tilinde sóilemey túrghany ýshin basqa elding aldyna úyalmaydy da. Sonda bizding sheneunikterimizding boyyndaghy namysy qashan oyanady?
Baqyt Qalymbet:
– Memlekettik qyzmetkerlerding ishinde ýlkenderin bylay qoyyp, jastarynyng arasynda da orystildiler barshylyq. Búl kezinde solardyng әke-sheshelerining orys tilinde bilim alghanynyng әseri bolsa kerek. Olar eki tilde birdey sóilep jýrgen maghan qyzyghyp, tildi ýirenuge degen yntalary baryn da jii aitady. Olardyng arasynda ana tilin bilmegeni ýshin qinalatyndary, namystanatyndary da bar. Áytse de tildi ýirenuge degen qabiletti Alla bәrine birdey bermeydi.
Men memleketting tiline, onyng damuyna esh qarsylyghym joq. Áytse de oppozisiyadaghy nemese Qúrmanghaly myrza sekildi pikir aityp jýrgen azamattardyng barlyghy memlekettik qyzmette jýrgenderding bәrin birdey nege jau kóredi? Til mәselesi sekildi aqsap jatqan mәselelerding barlyghynyng kinәsin nege bizden izdeydi?
Qúrmanghaly Ashanúly:
– Óitkeni halyq pen biylikting arasy alshaqtap ketti. Halyq qazaqtyng mýddesine say qazaq tilining mereyi ýstem bolghanyn qalaydy. Al basqarushy oryndar sol tilekke say júmys istemeydi. Halyq soghan renjiydi.
oytýiin
Jýrgizushi:
– Songhy bólim «oytýiin» dep atalady. Eki tarapqa da qoyylar súraq ortaq. Býgingi baghdarlamamyzdyng taqyrybynan ne týidiniz? Qarsylasynyzdyng pikirine ótip ketken joqsyz ba?
Baqyt Qalymbet:
– Áli de bolsa óz pikirimdemin. Biraq tildi damytugha arnalghan songhy baghdarlamanyng talabyna say tildi ýirenu men ýiretu qaghidasynyng neghúrlym tezirek óz talabyna say iske asuy qajettiligin sezinip otyrmyn.
Qúrmanghaly Ashanúly:
– Men búl mәseleni memlekettik qyzmetkerlerdi jek kórgennen emes, kerisinshe, janym ashyp jaqsy kórgendikten qozghap otyrmyn. Sondyqtan memlekettik qyzmetkerler ghana emes, әrbir qazaq otbasy balalaryn qazaq balabaqshasy men mektebine berip, qazaq tilining mәrtebesining artuyna júmys istese eken!
Jýrgizushi:
– Býgingi baghdarlamamyz da óz mәresine jetti. Qoghamdyq mәselelerdi kóterip, olardy halyq arasynda ashyq talqylau, sol arqyly qoghamdyq pikir qalyptastyru – bizding mindet, al sheshim qabyldau – resmy organdardyng enshisinde.
Avtor: Quanysh ÁBILDÁQYZY
http://www.alashainasy.kz/one_theme_two_opinions/31450/