Jyldyng songhy kýnderinde suyq habar keldi. Abaydyng tikeley úrpaghy, shópshegi - Aydar Baghfúrúly Aqylbaev dýniyeden ótti. Songhy sapargha shygharyp salugha Abaydyn, Qúnanbaydyng úrpaqtary jinaldy.

Janazasyna mәdeniyettanushy Múrat Áuezov, Diar Qonaev qatysty. Aqynnyng túyaghymen qoshtasu ýshin Abay elinen Abay audandyq mәdeniyet bólimining basshysy Eldar Orazalin keldi. Ol marqúmnyng tuystaryna Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkiminin, Abay audanynyng әkimining atynan kónil aitty.

Suyq habardy estip, Semeyden Almatygha Abaydyng «Jiydebay-Bórili» memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-múrajayynyng diyrektory Túrdyqúl Shanbay keldi.

Aydar Baghfúrúly Aqylbaev Almatynyng Ortalyq ziratynda sheshesi Ghafura Razzaqqyzy, aghasy Bәuken Baghfúrúlynyng janynda jerlendi.

Qazirgi tanda Abaydan tikeley erkek kindikti eki-aq úrpaq qaldy. Olar - Aydardyng úly Daniyar jәne Aydardyng aghasy Ernestting úly - Aydos. Ekeui de - Abaydyng Dildәdan tughan ýlken úly Aqylbaydyng úrpaqtary.

Aydos Aqylbaev Ukrainada túrady. Daniyar Aqylbaev múhittanushy, jasy eluding shamasynda, ýsh qyzdyng әkesi.

Aydar Aqylbaev 1949 jyly Almatyda tughan. Baghfúr Álimqúlúly men Ghafura Razzaqqyzynyng ýsh úlynyng kenjesi edi. Aghalary  - Ernest, Bәuken.

Ákesi Baghfúr kezinde baylardyng úrpaghy, Abaydyng úrpaghy retinde qudalaugha úshyryldy. Anasy  Ghafura - Razzaq Omarhanúly Áuezovting qyzy. Razzaq  - Múhtar Áuezovting tughan aghasy edi. Demek, Aydar Aqylbaev hәm Abaydyng úrpaghy, hәm Áuezov әuletining jiyeni edi. Baghfúr men ýlken úly Ernest Úzynaghashtyng manayynda ornalasqan Mynbaev auylynyng ziratynda jerlengen.

Aydar Aqylbaev poliytehnikalyq institutyn bitirip, kóp jyl Manghystau múnay óndeu salasynda júmys istegen. Bertingi kezde Almatygha kóship kelgen.

Jerleu rәsiminen keyin, Aydar Aqylbaevqa Qúran baghyshtalghan. Karantin sharalarynyng sebebinen, asyna kóp adamdy jinaugha mýmkindik bolmady. Eng jaqyn tuystary - Abaydyng tikeley úrpaqtary, birge oqyghan dostary, elden kelgen Túrdyqúl Shanbay, Eldar Orazalin jinaldy, marqúmdy eske aldy.

Túrdyqúl Shanbay men Eldar Orazalin biyl ótken Abaydyng 175-jyldyghy turaly da eki auyz sóz aitty.

Olardyng aituynsha, aty jaman aurudyng indetining kesirinen dýrkiregen toy ótpese de, barlyq aimaqtarda, sonyng ishinde Abaydyng elinde kóptegen is-sharalar, onlayn-konferensiyalar, kitaptardyng túsaukeserleri, chellendjter, konsertter ótken.

Karantin bolghandyqtan, olardyng kóbisi onlayn-rejiyminde ótken. Abaydyng memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq- múrajayynda remont, rekonstruksiya, modernizasiya ótti.

Múrajayda ýsh tildi sandyq (elektrondyq) gid baghdarlamasy ornatyldy. Demek, múrajayda ýsh tilde eksursovodsyz ekskursiyany jasaugha bolady. Abaydyng múrasyn úmytpau, saqtau, zertteu, dәripteu ýshin ýkimet kónilin, qarajatyn bólip jýr.

Biyl memleket basshysy Abay eline sapar jasap, auyldyng aqsaqaldarynan batasyn alghan. Abaydyng esimi, Abaydyng múrasy, Abaydyng eli memleket basshysynyn, ýkimetting nazarynan tys qalmaydy.

Hakim Abay aitqanday, «Ólse óler tabighat, adam ólmes». Demek, Abaydyng úrpaghy Aydardyng da esimderi el esinde qalady.

Asqar Dayyrbek

Abai.kz