Júmamúrat Shәmshi. Jezóksheler jaylap barady
Osydan 20 jyl búryn mektep qabyrghasynda, 9 synypta oqyp jýrgen kezim edi, synyptasym Aqan Izteleuov maghan Braziliyanyng ataqty jazushysy Paulo Koelionyng «Alhimiyk» pen «Veronika reshaet umereti» degen eki kitabyn syigha berip túryp: «35 million taralymmen shyghyp Ginnesting rekorttar kitabyna engen, 56 tilge audarylghan, oqyp shyqsang qyzyqqa batasyn» degen edi. Aqan bergen eki kitapty da oqyp shyqtym, ekinshisinde «Veronika» degen qyzdyng qym-qighash taghdyry bayandalady. Veronikanyng ayanyshty taghdyry adamnyng túla boyyn týrshiktiredi eken. Alayda, «búl oqigha múhittyng arghy jaghynda - bizge alys Braziliya elindegi oqigha ghoy» dep sol kezde ózimdi-ózim júbatqan edim, endi mine, arada 20 jyl óter ótpeste Qazaqstannyng qay qalasynda bolmasyn veronikalar qaptap ketti.
Demograf aqsaqalymyz Maqash Tәtimov jezókshelikti zandastyru kerek deydi. Biraq, búl mәselege demografiyalyq túrghydan qarar bolsaq, jezókshelikting jayyluy halyqtyng ósimine ziyanyn tiygizude. Óitkeni, jezókshelikti kәsip etetin qyz-kelinshekterimiz túrmysqa shyqpaydy jәne ómirge bala әkelmeydi. Onyng ýstine olar týrli aurulardy tasymaldaushylar bolyp tabylady.
Osydan 20 jyl búryn mektep qabyrghasynda, 9 synypta oqyp jýrgen kezim edi, synyptasym Aqan Izteleuov maghan Braziliyanyng ataqty jazushysy Paulo Koelionyng «Alhimiyk» pen «Veronika reshaet umereti» degen eki kitabyn syigha berip túryp: «35 million taralymmen shyghyp Ginnesting rekorttar kitabyna engen, 56 tilge audarylghan, oqyp shyqsang qyzyqqa batasyn» degen edi. Aqan bergen eki kitapty da oqyp shyqtym, ekinshisinde «Veronika» degen qyzdyng qym-qighash taghdyry bayandalady. Veronikanyng ayanyshty taghdyry adamnyng túla boyyn týrshiktiredi eken. Alayda, «búl oqigha múhittyng arghy jaghynda - bizge alys Braziliya elindegi oqigha ghoy» dep sol kezde ózimdi-ózim júbatqan edim, endi mine, arada 20 jyl óter ótpeste Qazaqstannyng qay qalasynda bolmasyn veronikalar qaptap ketti.
Demograf aqsaqalymyz Maqash Tәtimov jezókshelikti zandastyru kerek deydi. Biraq, búl mәselege demografiyalyq túrghydan qarar bolsaq, jezókshelikting jayyluy halyqtyng ósimine ziyanyn tiygizude. Óitkeni, jezókshelikti kәsip etetin qyz-kelinshekterimiz túrmysqa shyqpaydy jәne ómirge bala әkelmeydi. Onyng ýstine olar týrli aurulardy tasymaldaushylar bolyp tabylady.
«Jezókshelik pen sybaylas jemqorlyq bir anadan tughanday egiz», «Eng ejelgi kәsipti eshkim jenbegen jәne jene almaydy» degen siyaqty alypqashpa sózder de el arasynda qazir bedel alyp barady. Jezókshelik Batys elderin XX-ghasyrda әbden mezi etken son, zandy týrde legalizasiya jasalyp, mysaly, Fransiyanyng astanasy Parijde «publichnyy dom» «seks-shop» degen jana atpen júmys jasaugha kiristi. Tipti, Gollandiya men Amsterdamda 2000 jyldan bastap, kópshilik jinalghan jerlerde, az mólsherde alkogoli men narkotikti tútynugha rúqsat etildi. Jynysyn ózgertip otau qúryp jatqan jandar qanshama. Biraq, olargha bala asyrap alugha rúqsat joq. Keybir europalyqtardyng bala tuyp, ony asyrau - oiyna da kirip shyqpaydy.
Al, jezókshelikke qarsy kýres bizding elde jalghasyn tauyp jatyr. Biraq, zang qyzmetkerleri qansha jerden jol jiyegindegi týngi kóbelekterdi ústap, jengetaylardyng qolyn qayyryp týrmege japsa da «bayaghy jartas, sol jartas» kýiinde qaluda. Býgin bir priton jabylsa, ertesinde eki-ýsh jerde ashylady. Osydan keyin kýresip kóriniz.
Ishki ister ministrligi taratqan mәlimetterge qaraghanda, bir Almaty qalasynda 10 myngha juyq jezókshe tirkelgen. Alayda búl naqty sifr emes. Ár kýn sayyn Almatyda 2000-gha juyq jezókshe kóshege shyghady eken. Ol az deseniz, 200-ge juyq priton men 150-ge tarta (sauna) hauyzda qyzdar aqshagha satylady. 18 aqpan kýni polisiya qyzmetkerleri reyd úiymdastyrdy, sonyng nәtiyjesinde qaladaghy barlyq kónil kóteru, demalys oryndary tekserilip, qyzdardy qúldyqta ústap, tәnin satatyn sutenerlerdi tútqyndap, astyrtyn júmys istep jatqan pritondardy ashty. «Stop trafiyk» barysynda 150 qyz ústalyp, kәmelet jasqa tolmaghan qyzdardy satu faktileri boyynsha 10 qylmystyq is, priton ústau faktisi boyysha 5 qylmystyq is qozghaldy, ústalghan qyzdardyng 99%-y júqpaly auru taratatyndar ekendigi anyqtaldy. Aurudy olar eng әueli erkekterge júqtyrady emes pe?
Qysqasy bizde jenil jýristi qyzdardyng sany azayar emes. Olardyng jasyryn jolmen júmys isteuge kóshkeni qúpiyanyng boyauyn qalyndata týsude. Kóshe toryghan biykeshter bir kýnde qonaqýiler men saunalargha qonys audardy. Sonymen qatar «týngi kóbelekterdin» kóbirek shoghyrlanatyn jeri - týngi klubtar jәne sheteldikter, qaltaly azamattar bas súghatyn meyramhanalar. Sonday-aq iri oiyn-sauyq nysandarynda (әsirese, júma-senbi kýnderi) jýretin qyzdardy birneshe topqa bóluge bolady. Olardyng eng arzany - kóshe jezóksheleri. Arzan jezókshelerding bir saghaty 2-3 myng tenge, qonaqýiler men týngi klubtardargha baratyndardyng baghasy 4-6 myng tenge, gazetterge habarlandyru berip «júmys isteytinderdin» «qúny» 100-200 dollardan joghary.
Aram pighylgha nemese jaman әreketke barghan jannyng әngimesi, әriyne, jaghymdy әser qaldyra qoymas. Desek te búl bizding qoghamnyng kólenkeli jaghy. Kýngey bar jerde kólenke de bolady. Bir mezgil kólenkeli túsymyzdy zerdelep qoyghanymyzdyng artyqtyghy bola qoymas.
Tayauda bәibishemmen Astana vokzalynan Almatydan poezdben keletin baldyzdy kýtip alugha shyqqanbyz. Qasymyzda kózi syqsyighan qazaqtyng qyzy men tanauy jalpyighan qazaqtyng jigiti sýiisip, qoshtasyp túrdy. Sonda qyz jigitke «Esly chto, ya tebya moeknu, ty perezvonishi, horosho?» dedi. Onysymen qoymay, «Men tebya Love» dep qoyady. Mine, ýsh túghyrly til sayasatynyng jemisi! Bir sóilemde ýsh tildi qosaqtatyp sóileu moda bolghan.
... Sodan jolda «Dәulet» supermarketine azyq-týlik alugha bәibishem sinilisimen kirip ketti. Kóshede jalghyz túrghan edim, baghanaghy jigitin shygharyp salghan qyz qasyma kelip: «Agha, dem alasyz ba?» deydi. «Týnimen dem alghanmyn, qalqam» desem. Ol: «Menimen bolsanyz ókinbeysiz. Erteng izdep keletin bolasyz», - deeep túr. «Saghaty 3-4 myng tenge, onsha qymbat emes, jýriniz, atym - Gulya», - dep qoyady jәne. Sóitsem, men jezókshelerding mekenine ainalghan jerde túr ekenmin.
«Qarap túrghan jigitke qyz asylar» dep osy zamandy aitsa kerek babalarymyz. Kimdi kinәlaymyz? Kýnәdan ayaq basyp jýre almaytyn myna qoghamda qarausyz qalyp bara jatqan qyz-kelinshekterge egelik etuge erki jetpeytin erkek kindiktini me, әlde kimdi?.. Kimge renishimdi aitarymdy bilmedim.
Iman qoy, aqyl - qoyshy , nәpsi - bóri,
Bórige qoy aldyrmas erding eri.
Myltyqty qatty ústap qoyshy túrsa,
Jolamas eshbir pәle shaytan - peri - dep jyrlapty Shal aqyn.
«Aqyl - qoyshy» aibarly bolsa, ony «nәpsi - bóri» onay ala qoymasy anyq qoy. Siz ne deysiz, zamandas?
«Abay-aqparat»