Ýmitim «Auylda» edi...
Biylghy saylau nauqanyna eshbir eleng etip, kónil bólmedim. Bizdegi ótetin saylauda qanday partiyanyng eng kóp dauys alatyny, jeniske jetetini aldyn ala belgili. Belgili nәrsening esh qyzyghy joq.
Jalghyz ghana әlsiz ýmitim «Auyl» partiyasy edi. Búryn-sondy tozyp ketken auyl ýshin pәlendey is tyndyrmasa da, saylaugha deyin bar-joghy bilinbese de, әiteuir «Auyl» degen aty bar ghoy, saylaudan song bir tirlik nyshanyn kórseter, úiqyly-oyau jýre bermes degen kómeski ýmitpen dauysymdy ózge partiyalardyng eshqaysysyna emes, tek «Auyl» partiyasyna berdim. Sóitken «Auyl» bes payyzdan sәl asatyn dauyspen kósh sonynda qaldy.
Tang qalmasqa amalym joq. Eki qazaqtyng birimen sóilese qalsan, «auyl tozyp barady» dep qabyrghasy qayysa kýrsinedi. Al «Auyldy» qoldaghan dauys sany mynau... Jalghyz «Auyl» emes, saylau aldyndaghy baghdarlamalarynda «auyldy kórkeytemiz» degen uәdeni osy dodagha týsken partiyanyng bәri de ýiip-tókti. Búl tamyry auylda jatqan saylaushylardyng kónilin aulaghany ghoy. Auyldyng mýshkil jaghdayy saylaugha týsetin partiyalardyng nasihattyq «ayyrbas aqshasyna» ainalyp shygha keldi.
Qalada dýniyege kelsem de, balalyq shaghym ótken, ata-babamnyng tamyry tarqaghan auyl jalghyz maghan emes, barsha qazaqqa erekshe ystyq shyghar. Biraq myna saylauda onday sezimning nyshanyn kóre almadym da, qayran qaldym. Jәshikke «Auyl» ýshin dauys qaghazyn tastau sonshama qiyn ba edi?
Degenmen, Parlamentte otyrmasa da, «Auyl» partiyasynyng saylau aldyndaghy uәdelerin shama-sharqynsha oryndauyna, belsendilik tanytyp, halyq arasynda bedelge ie boluyna esh kedergi joq.
Marat Ermúqanov
Abai.kz