Oraza aiy edi. Júma namazdan shyghyp, meshit aldynda túrghanymda janyma tolyq deneli, dóngelengen qarny bar, orta boyly bir kisi kelip әngime tartty. Mening ne namaz oqymaytynymdy, ne oraza ústamaghanymdy súrap, bilip alghan son, ish qúsa bolyp jýrse kerek, «aqylyn» ayamay tókti. Mezi bolsam da, ketip qalugha ynghaysyzdanyp, aitqandaryn tyndadym.

Sosyn әngimeni men bastadym.

- Aghasy, Siz kýndiz-týni qúlshylyq etkende Qúdaydan súraytynynyz bir-aq nәrse eken. Ol - «o dýniyedegi» dozaq otynan qútyluynyz! Múny óziniz aityp otyrsyz. Al men sol dozaq otyna óz erkimmen, kýlip túryp, barugha dayynmyn, eger halqym osy ómirdegi dozaqtan qútylsa! Qútylghan emes-au, dәl býgingi kýninen kishkene ghana onalsa... Qaranyzshy, tәuelsiz elmiz desek te, qazaq óz jerinde eng songhy sorttaghy últ bolyp túr. Ózgelerge qaraghanda әleumettik jaghdayy óte tómen. Sonyng saldarynan qazaq býgin әljuaz, auyru últ. Qazaq qyzy kim bolsa, sonyng qúshaghynda ketip, elimizde súghanaq ittey órip jýrgen kez kelgen kelimsekting oinaytyn oiynshyghyna ainaldy. Qyzymyz kýn, úlymyz qúl! Qazaq azghyndap ketti. Men múny kimge bolsa da, kózin shúqyp túryp kórsetip bere alamyn.

Oraza aiy edi. Júma namazdan shyghyp, meshit aldynda túrghanymda janyma tolyq deneli, dóngelengen qarny bar, orta boyly bir kisi kelip әngime tartty. Mening ne namaz oqymaytynymdy, ne oraza ústamaghanymdy súrap, bilip alghan son, ish qúsa bolyp jýrse kerek, «aqylyn» ayamay tókti. Mezi bolsam da, ketip qalugha ynghaysyzdanyp, aitqandaryn tyndadym.

Sosyn әngimeni men bastadym.

- Aghasy, Siz kýndiz-týni qúlshylyq etkende Qúdaydan súraytynynyz bir-aq nәrse eken. Ol - «o dýniyedegi» dozaq otynan qútyluynyz! Múny óziniz aityp otyrsyz. Al men sol dozaq otyna óz erkimmen, kýlip túryp, barugha dayynmyn, eger halqym osy ómirdegi dozaqtan qútylsa! Qútylghan emes-au, dәl býgingi kýninen kishkene ghana onalsa... Qaranyzshy, tәuelsiz elmiz desek te, qazaq óz jerinde eng songhy sorttaghy últ bolyp túr. Ózgelerge qaraghanda әleumettik jaghdayy óte tómen. Sonyng saldarynan qazaq býgin әljuaz, auyru últ. Qazaq qyzy kim bolsa, sonyng qúshaghynda ketip, elimizde súghanaq ittey órip jýrgen kez kelgen kelimsekting oinaytyn oiynshyghyna ainaldy. Qyzymyz kýn, úlymyz qúl! Qazaq azghyndap ketti. Men múny kimge bolsa da, kózin shúqyp túryp kórsetip bere alamyn.

Biylikting telearnalardan, basylym betterinen aityp jatqan «Qazaq bayydy. Jaghdaylary keremet. Ár adamgha shaqqanda IJÓ (- ishki jalpy ónim) $9500 (AQSh) qúraydy» degenining bәri dalbasa. Ár adamgha shaqqandaghy IJÓ degen ne? Ol, qarapayym úghymmen aitsaq, - eldegi óndirilip ainalymgha týsken barlyq múnay, gaz, kómir, týrli-týsti metall, altyn, uran, osmi, maqta, biday, t.t. zattardyn, jasalynghan tauarlardyng naryqtyq qúnyn, t. b. barlyq ishki jәne syrtqy qarjylyq týsimderdi el halqy sany - 16 mln.gha bólgende shyghatyn san. Oilap qarasaq, IJÓ ósse, qarapayym halyqtyng jaghdayy emes, el ekonomikasyn uysynda ústap otyrghan «at tóbelendey» ghana az oligarhtardyng jaghdaylary tikeley  jaqsaratyny «kózge úrghan tanaday» kórinip túr. Mysaly, «Forbes» jurnalynyng mәlimetine sýiensek, әlemdik  milliarderler tizimine engen qazaqtyng qara temirining iyesi - Lakshmy Mittall degen ýndi azamatynyng baylyghy $30 mlrd. shamasynda kórinedi. Osyghan ol, Qazaqstangha kelgen on, on bes jyldyng ishinde ghana qol jetkizipti! Sonda onyng әr jyldyq tabysy - $2 mlrd qúrap otyr. Jalghyz kelimsekting bir jyldyq qana tabysy! Endi, qyzyghy sol, eldegi IJÓ-di eseptegende, ýndining osy jeke basynyng aqshasyn ($2 mlrd), búl aqshagha eshqanday qatysy joq 210 526 adamgha tendey bóledi ekenbiz! Sonda әlgi aitylghan $9500 (AQSh) shygha keledi. Ou, kóke, ólsheusiz baylyq bireudiki. Al mynau qara-qúrym «jalanayaq» tek esepke, sandy sangha bólgenge ghana qajet eken!

Órkeniyetti elderde, shynynda da, IJÓ - әleumettik jaghdaydyng kórsetkishi bola alady. Sebebi, olarda kishi jәne orta biznes jaqsy damyghan, jalpy el ekonomikasynyng 70 - 80% qúraydy. Bay, kedeyding arasy bizding eldegidey jer men kóktey emes.

Eger osy ýndining jyldyq tabysy, mysaly $2 mlrd emes, $3 mlrd desek, onda IJÓ   210 526 adamgha shaqqanda $14 250 qúraydy. Al búdan bir adamgha keler-keter payda joq. Yaghny búl, IJÓ ósken sayyn, eldegi qarjy alpauyttarynyng baylyghy eseley týsedi de, al qarapayym halyq kedeyshilikting týbine terendey beredi degen sóz.  Búl kimge qajet? Áriyne eldegi baylargha.

Sonda aitynyzshy, әdildik qayda? Qazaqtyng úlan ghayyr jerin menin, Sizdin, jalpy qazaqtyng ata-babasy qasyq qanyn shelektep tógip jýrip qorghap qaldy. Úrpaghyma bolsyn dep shybyn janyn ayamady. Óldi, qyryldy! Endi býgin nәtiyjesi qalay? Qay-qaydaghy qanghyryp kelgen kelimsekter shalqyp, hannyng ómirin keshude. Al zandy múrager qazaqtar qúldyng kýiin keshude. Múnday qorlyqqa qashanghy kónemiz?!

Sondyqtan da, men ertengi jeke basymnang qamyn oilap, «E Qúday, janymdy júmaqqa jibere gór» dep, kýndiz-týni qúlshylyq etip uaqyt úttyrghansha, qazir әrbir minutymdy halqymnyng jaghdayyn jaqsartugha júmsaghanym abzal. Mәselen, aitqan jerden aulaq, mening úrpaghym birneshe jyldardan keyin azghyndap, býgingi Amerika, Europa elderindegidey erkegi - erkekke, әieli - әielge ýilenip jatsa, onda mening júmaqta jatuymnyng qisyny qanday? Eger ózim oilaghanday halqymnyng jaghdayyn jaqsartugha, eng bolmaghanda, bir tamshyday ghana ýles qosa alsam jәne osy qylyghym ýshin kýnәli bolyp dozaqqa ketsem, onda mening ókinishim joq! Múny men Sizge ghana aityp túrghanym joq, tóbedegi Qúday da estisin dep aityp túrmyn. Siz kuәsiz! Mening shyn tilegim osy, - dedim. Auzyn ashyp tyndap túrghan beytanysym shoshyp ketti.

- Astafiyr-alla! Astafiyr-alla! Sizding iyghynyzgha shaytan minip alghan eken. Shaytannyng shyrmauyna týsip qalypsyz, - dedi de, jónine ketti.

Men oida qaldym. Shynynda da búl shaytannyng shyrmauy bolsa, onda múnday shaytannan ainalyp ketpeymiz be?

Jalpy mening bir bayqaghanym: sanauly ret meshitke baryp diny әngime tyndaghan adamdardyng kóbisi «uaghyzshyl» bolyp shygha keledi eken. Ózderining jogharghy bilimderi de joq. Esitigenin әri qaray órbitip alyp kete de almaydy. Biraq uaghyzshyl! Osynday dýmshe uaghyzshyldar halyqty shatastyryp bitti. Halyq arasyna tarap ketken «Han - Qúdaydyng jerdegi elshisi», «Músylmanda últ joq» degen úghymdar osylardan shyqqan sóz. Bolmasa joghary bilimi bar adam, diny sauaty bolmasa da, Qúdaydyng eng songhy elshisi - Múhammed payghambar ekenin biler edi ghoy. Onyng ornyna «Halyq -  Qúdaydyng bir aty» degen, kópshilikke ruh beretin ónegeli sóz aitsyn. Al, endi «Músylmanda últ joq. Músylman bir-birine bauyr, tuysqan» degen sózge, әsirese qazaqtar, óte saqtyqpen qarauy kerek. Búl «Men sening bauyrynmyn. Sebebi músylmanmyn» dep, eline әlemning týkpir-týkpirinen keletin bar alayaqqa jerindi óz erkinmen beru degen sóz! Sondyqtan búl tújyrym - «músylmandar bir-birine dúshpan emes» degen maghynada ghana qoldanyluy tiyis.

Adam óz últyn tanday almaydy. Ony ózgerte de almaydy. Qúday ata-babandy, әkendi qay últqa jatqyzdy, sen de sol últtyng ókili bolyp ómirge kelesin, tuylasyn. Al din - búl endi eng әueli senim. Últyndy ózgerte almaghanmen, adam bolyp, es kirgen song dinindi ózgerte alady ekensin. Múnday masqaragha bodan kezimizde aitsa senbes edik, al tәuelsiz el bolghan býgingi kýni kózimizben kórip otyrghan shyndyghymyz - osy.

Sondyqtan kez kelgen adam ýshin eng birinshi qúndylyq - ózining últy, sosyn - ústanghan dini bolugha tiyis!

Geroyhan  Qystaubaev,

matematiyk

"Abay-aqparat"