Mәshhýr Jýsip

Dihan Ábilev

Estelik

Júldyz, 1992 jyl, № 12

1931 jyldyng dekabri aiynyng ayaq sheni. Redaksiyamyz Bayannyng shaghyn qalasynda, bes-alty bólmeli «Qarala əynekti ýi» atalghan Sorokin degen bay kazak-orystyng enseli ýii. Redaksiyada nebəri ýsh-aq adambyz: Ghalym, men, ýshinshimiz Semey pedtehnikumynyng búrynghy oqushysy Rahysh Hayrulliyn.

Meni Josalydaghy mektep-internat diyrektorliginen gazet qyzmetine shaqyryp alyp jýrgen osy Ghalym Maldybaev pen Maghzúm Əbdirahmanov.

Ghalym tanerteng pochtagha soghatyn ədetimen býgin de júmys bastalghasyn keldi. Eki qúlaghy úshatyn qyzyl súnqardyng qanatynday artyna qayyra kiygen qyzyl plush tysty týlki tymaghynyng qaryn shala-púla silkip, býrmeli qara tonynyng týimesin dereu aghytyp, kostumining tósqaltasynan bir ashyq hatty alyp, týregep túrghan kýii oqy bastady.

«Ghalym! Sen qyzmet istep jatqan Bayanaula audanynda Məshhýr Jýsip qaytys bolypty. El ishi «Məshekeng sózi təbərik» dep taratyp əketip jýrmesin. Sen sol Məshekenning qoljazbalaryn tez alyp maghan jiber! Kitap etip basyp shygharugha əzirleyik. Ghabit Mýsirepov». Oryndyghyna otyryp Ghabit jayyn aitty: «Astanada «Kitap» baspasynyng bas redaktory, ýlken jazushy. Onyng múnysy ýlken qamqorlyq, ýlken adamgershilik», – dep kidirdi de, ótken kýzde Bayanda, Saghynay ústanyng ýiinde Məshhýrge səlem berip, bir kesh boyy əngimesin tyndaghanyn, jaryqtyqtyng naghyz shejire, naghyz ghúlama, naghyz aqkónil əulie adam ekenin aitty. Az ómirimde, – dedi Ghalym, – Qazaqstannyng men qyzmet etpegen, men bolmaghan oblys-audandary kemde-kem. Solardyng birde-birinde Məshekendey adamdy kezdestirgen emespin. Jaryqtyq, ózi sonda (Saghynaydykinde) aityp otyrghan jetpis ýshinde qaytys bolypty. Sony estigende mynaday bir-eki shumaq óleng jazghanmyn.

Úmytqan joq Məshekemdi

Aq saqaldy, taqiyaly,

 Zamanynda jazdy ólendi.

Óleng qaldy, ólim aldy.

Mekendegen Bayan taudy

 Məshhýr aty məngi qaldy.

Aqyn da adam, ajal aldy.

Biraq... ólmes sózi qaldy, – dedi Ghalym. Riza boldyq. Al Ghalym səl oilanyp qaldy da, tez sheshim qabyldady.

– Men, – dedi ol, – qazir-aq jýrip keter edim, biraq... Məshekeng ainalasy men audannyng «belsendilerinin» biri kóredi ghoy. Məshekeng enbekterin maghan senip bere qoymas. Osyghan sen bar, Dihan! Saghan berer. Əbdirahman degen atyndy ózgertip, Dihan qoyghan Məshekenning balalary saghan sener. Berer.

– Oilanayyn.

Týski demalysta ýiime kelip, shəy iship otyrghanymda əkem - Əbekene aittym. Əbekeng kóp sózding adamy emes, kesip aitatyn. «Jaz!» – dedi. Qaghaz, qalamymdy alyp dayyndalyp edim:

– Jaz! – dedi taghy da, – Sharapy dep jaz. Ekeumizding sarabdaldyghymyz ýshin Məshekenning sózderi júrt qolynda ketip jýrmesin. Ber! Joghary jer kitap etip shygharatyn kórinedi. Ber!

Aytqanyn jazdym. Oqyp berdim. Arabsha baspa sózdi jaqsy tanityn, qissalardy jaqsy oqityn Əbekeng jazu jaghyna mýlde joqty. Əbil dep qana qol qoya alatyn edi. «Əbil» dep hat ayaghyna (arabsha) qol qoydy. «1931 jyl, dekabri».

Erteninde tanerteng audan atkomynyng kashavagha úqsastau shanasyna jekken buryl atpen «Ya, sət!» – dep, jýz elu shaqyrym jerdegi Məshekeng qystauyna Qalym shoqy biyiginen bettep jýrip berdim. Aytqandayyn, men shanagha minip, bojyny endi ghana qagha bergenimde Ghalym kelip:

– Sharapy arabsha ghana sauatty adam dep estiymin. «Arabsha shygharatyn bolsandar ghana...» der. Arabsha shygharamyz de! Qazangha jiberip, bastyramyz de!

– Olay ete alar ma ekenbiz? Ótirikshi bolarmyn. Sharapy agha əkemning dosy, qúrdasy, syrlasy. Ol kisi maghan: «Sen Əbilding balasy emessin, mening balamsyn», – deytin əzildep. Ol kisige ótirikshi bo...

– Joq, Dihan, ras! Solay etuge tyrysarmyz, Ghabitke sony aitarmyz. Eng bastysy – qalayda Məshekenning shygharmalaryn qoljazba kýiinde júrt qolynda ketirmeu... Qolgha alu. Astanagha - Ghabitke jiberu, «Revolusiyanyng paydasyna sheshiletin is bolsa ótirik aitugha da bolady» dep kim aitqanyn bilesing ghoy?!

Men útyldym, ishimnen qúptamaghanymdy tisimnen shygharmay jýrip kettim. Jasybay asuynan asyp, aq qar-kók múz kólining ýstimen basyp buryldy jýrdek aidap ketip baram. Aq dalanyng alshang tósinde, saparymnyng ertesinde de, keshinde de biyshigim órimdi, jýrisim ónimdi, ózim kónildi. Jalghyzsyrau degendi bilmeymin... Qysqasy, osynday səttilikpen arada ýsh qonyp, tórtinshi kýni Bóldeydegi qayyn atam Bəydildanyng ýiinen attanyp, Qalym shoqy biyigi týbindegi jalghyz qora – Məshekeng ýiine kýn bata jettim.

Jalghyz ýiding aty jalghyz ýy ghoy. Onyng ýstine, Məshekeng o dýniyege ketkeli búl ýy ishi-basy Sharapy aghanyng ózi bolyp, Məshekeng joqtyghyna býkil əlem kóship ketkendey qonyltaqsidy-au deymin. Men atty «dyr-r» dep toqtatqanda qaqpadan Sharapy agha shygha keldi. Qasqyr ishikting jaghasyn artqa qaray silke-milke qayyryp jiberip, shanadan qarghyp týsip, «Sharapy agha!» dep qúshaqtay aldym. Sharapy aghany Məshekeng qaytys bolghaly kórip túrghanym osy. Sondyqtan da janaghy «qúshaghymda» kónil aituym da bar edi. Sharapy agha da solay sezgen bolar.

Ýige kirdik. Zeynep sheshey ortalyq bólmede eken. Zeynep ana mandayymnan iyiskep, odan ong qolynyng alaqanymen mandayymnan sipap, qasyna otyrghyzdy.

– Molda atamnan airylghamyz, Dihan qaraghym! – dep qamyghyp, kózine jas aldy.

Dastarqan jayyldy. Əndetip sary samauryn keldi. Boy jylyndy, oy jylyndy. Mening kelu saparym jayyn Sharapy agha sonda ghana súrady. Men jəylap qana nanymdy ýnmen kelgen júmys jayymdy aittym.

– Tapqan eken ol jazushylaryng molda atam qazynasyn talapaylatatyn adamdy – dedi. Zeynep sheshey de kýieuining múnysyna riza boldy. Dastarqan jiylysymen: – Mynda jýr, molda atam bólmesine jýr, Dihan ainalayyn! – dep, Sharapy agha meni tórgi bólmege ertip kirdi. Əynekke qarsy qabyrghada túrghan qonyr kýreng eki shkafty kórsetip: – Molda atam kitaptary, jazbalary osy ekeuinde, – dedi.

Shkafty ashqansha, Məshekeng múralaryn kórgenshe alyp-úshqan degbirsizdigime ózime ishtey zekip qaldym. Qabyrgha peshke irgesin tiygize jinalghan qalyng tósek; onyng bas jaghynda ýlken-ýlken eki kók jastyq. Edende aq kiygiz, alasha. Əlgi eki shkaftan tómen esik jaghyn ala iluli bet oramal, dəret oramal. Əynekke jaqyn tórt búryshtaghy júmys ýstelining ýstinde kədimgi taqiyasy. Bólmening naq ortasynda dóngelek ýstel ýstinde qaghaz, qauyrsyn qalam, jəy qalam, siya-sauyt, qaryndash. Tósegining bas jaghynda, keng búryshta oqaly shapany men úzyn aq kóilegi iluli... Əne bir shaghyn ainanyng janynda biri bylghary, biri aghash – eki shamadan. Jihankez Məshekenning búl eki shamadany qashanda «jolserigi» bolatyn. Bireuinde – shəy-qanty, jenil kiyimderi, oramal, sabyny, nasybaylyq temekisi, bylghary shamadanynda – kitaptar, jol jazbalary, qaghaz, qalam, qaryndash bolatyn. Bosagha jaqta – jez shəynek, jez legen, oramal.

– Molda atam bólmesi! Əuelden osylay. Sol kýiinde, bəri sol kýii oryn-ornynda, – deydi Sharapy agha. «Sýitpegende» dep Zeynep sheshey qúptaydy. Búl kórinisterdi naghyz muzeylik sipat dersin.

Men əkemning hatyn beruge osynday bir jəyli shaq kýtken edim. Sonyng reti kelgen shyghar-aq dep:

– Sharapy agha, – dep tós qaltama qolymdy salyp Əbekenning hatyn aldym da Shəkene úsyndym. Sharapy agha arabsha mol sauatty, zerdeli adam edi. Janaghy men úsynghan hat sózin əyeli Zeynepting de estigenin jón kórgen bolar: «Dauystap oqy» dep maghan berdi.

«Sharapi! Ekeumizding «sauatsyz salghyrttyghymyz» ýshin Məshekenning múra sózderi júrt qolynda ketip jýrmesin. Ber! Jogharghy jer kitap etip shygharatyn kórinedi. Ber! Əbil».

– «Sauatsyzdar» Əbil ekeumizdey sauatsyz bolsa, shýkirlik der edim, – dep kýldi Shəken.

Zeynep apay:

– Adal dostyng kónilinde kólenke bolmaydy deytin edi ghoy, molda atam. Əbekeng sol ghoy, janaghy sózderin aitam, – dep az kidirdi de.

– Jazdygýni, týu sonau bes kósh jerdegi Tamdy men Qaraqoghadan molda atam kózi tirisinde bata qyla kelgenderding ishinde Əbekeng tipti jan jaqyndyghyn kórsetip edi Sizge, Tóleubayjannyng aghasy! – dep kýieuine jarqyn qarady.

– IYə! Onyng ras. Óitkeni ol Əbil ghoy... – dedi Shəken.

Oqyrman qauym, sizder: «Məshekeng noyabride qaytys boldy. Ótken jazda tiri edi ghoy. Tiri kisige bata isteushi me edi dersizder. Olaryng da jón. Biraq, sizder olay degenderinizben, Məshekeng ózine tirisinde bata istetkeni shyn. «Ózim tiride, kózim tiride istesin maghan bata isteytinder!» – dep jar saldyrdy da, ózi jaylaugha kóshpey, qystauynyng ontýstik jaghyndaghy kókoraygha eki kiygiz ýy tiktirip, jaz boyy bata istetip, ózi oilaghan núsqada qabirin qazdyryp, ziratyn saldyrghan. Məshekendi tendessiz qúrmetteytin býkil Aydabol-Shiderti eli auyl-auyl, ret-retimen týu sonau 150–200 shaqyrym jerdegi jaylaularynan Məshekene bata isteuge osynda – Qalym shoqygha aghylyp kelip jatty. Saba-saba qymyz, shəy-qant, qúrt, irimshik, bauyrsaqtarymen kelip, qoylaryn, taylaryn tiri əkep, qúran oqytyp qaytatyn. Tórde úzyn aq kóilegi syrtynan oqaly shapan jamylyp, ýkili taqiyasy basynda, arqar mýiizinen jasaghan kýmis shaqshasy qasynda, dəl jetpis ýsh jasynda əngime shertip, júrtty yntyqtyra tyndatyp, keyde kýldirip, ózi de býkil denesimen sylq-sylq kýlip raqattanatyn, jaryqtyq!

Bir bata oqyrynda men de bolghanmyn. Josalydaghy internattan (diyrektormyn) jaylaudaghy (Boranshoqydaghy) ózimizding auylgha bara jatqanymda Məshekene səlem bere keteyin dep ədeyi soghyp edim. Janaghy «Bata oqyrlardyn» bir toby kelip jatyr eken. «Bata oqyr» dastarqan basynda:

- Məshhýrge tie bersin! Al ishinder, jender! Allau əkpar! – dep batasyn ózi istep, jayghan alaqanyn betine tiygizbey, iyegi túsynan tómen týsirip batasyn bitiredi eken. Búl joly da sýiitti, jaryqtyq! –Nege tandanasyndar! Məshhýr ólmeydi dep bilesinder me? Tumaghan adam ghana ólmeydi. Tuu – ólu degen maghyna. Tughan adam bəri óledi. Biraq... bireu erte, bireu kesh. Ólim joly iynening jasuynday, barlyq adam ótedi sol tesikten, – dedi.

Terezesining aldynan kórinip jatatyn kók dónning ýstinen qazdyryp jatqan beyitine baryp qaytpaq boldy da:

– Qasyma sen ghana er! – dep, songhy jyldardaghy jolserigi əri kýtushisi Shatabekti alyp, dónge qaray bettedi. Men barghym, kórgim keletin kónilimdi kózimmen bildirip, Sharapy aghagha qarap edim, ol kisi: «Jýr», – dedi. Biz barghanda Məshekeng bolashaq mavzoley-ziratynyng astynghy qabatynan layyqtalatyn bólme (ózi jatatyn) ornyn qazyp jatqandardyng qasynda túr eken.

– Qazyndar! Tereng qazyndar. Məshhýr qashyp shyghyp kete almaytynday etip tereng qazyndar! – dep sylq-sylq kýledi de, – jəne keng qazyndar. On-on bes adam syyatynday keng bolsyn. Kirpishteri berik qalansyn, – dedi.

– Tirliginde... úry-qarylardyn, ozbyr, qiyanatshyl, ai minez əkimderding qara halyqqa jasaghan qiyanatyn qyzyl tilmen qylyshtaghan Məshhýrding shataghy az bop pa? Tirimde tisteri batpaghan sol soyqandar men kóz júmghasyn ósh alugha ýstimnen aryz jaudyryp, Mýnkir-Nənkirge tergettirmey qoymas. Sonda mening múndaghy dúrystyghymdy qorghaugha birneshe perishte keler... Keng qazyndar, – dep Məshekeng sylq-sylq kýldi. Qazushylar da kýldi.

Bizden búryn barghan birsypyra adam bar eken. Solardyng ishinen qaz moyyn, úzyn siraq Təsh:

– Məsheke! Úlylyghynyzgha qúldyq! Tirisinde kórin qazdyryp qoyghan adam esh zamanda, eshqayda joq. Məshhýrding mynasy ne súmdyq? – dep otyrdy əneu kýni bireu...

– Kim?

– Dəuitbay «bilgish».

– Súmdyq kórde emes, tórde tóre bop otyrghandarda, qiyanatta, zorlyq-zombylyqta, aldau-arbauda, kisi haqysyn jalmauda, ósek- ótirik, jala-pəlede... Mening «kórim» shyr etip dýniyege kelgen saghatymda layyqtalghan. Sony endi óz kózimmen kóruge qazdyrsam nesi súmdyq? Ólgende jatatyn ornymdy kózimning tirisinde əzirletip qoyyp jatyrmyn. Ólgende kórde emes, tórde... myna tórgi bólme tórinde, tórt baghanaly alyp nar kereuet tərizdi aghash «tósekte» shalqamnan jatpaqpyn. Ómir boyghy armandarynyng birine jetpegen Məshhýrding o dýniyege keterinde jetken búl armanyn kýndegender kýnshildik kógeninde qylghynsyn. Allau əkpar! – dedi Məsheken.

Eshkim eshteme dey almady. Búlar esimdegiler. Al qazir, Sharapy aghamen otyrysymyzda men:

– Məshekenning qalay qaytys bolghany halyqqa anyz bop ketti. Biraq, men óz auzynyzdan estigim keledi, Sharapy agha, – dep ótindim.

– Halyq ósirip te, óshirip te aityp jýrgen joq. Rasy sol. Sol kýn tanertengi shəydi osy bólmede, osy ýstelde ishtik. Molda atam kýndegisindey naqyl sózderin, aqyl sózderin aityp otyrdy da:

– Sen ana shkafty ash ta, «Mesqarany» əkelshi – dedi. Əkep berdim. Qolyna ala berip:

Jýrekting qazynasyn qazghan Məshhýr, Óksitpey, shashpay-tókpey jazghan Məshhýr, – dep jiberdi. Sóidedi de, bitimi Qúran bitimdes, qalyndyghy Qúrannan eki ese qalyng janaghy «Qarames» qoljazba kitabynyng eki-ýsh jerden betterin ashty, kóz jýgirtti. Kózinde de, jýzinde de ystyq syilastyq, ystyq qimastyq bar. Endi ornyna aparyp qoy, – dedi. Aytqanyn istedim. Qaytyp kep ornyma otyra bergenimde: – Esinde bolsyn, Sharapiy... Menen keyin mening sózderimdi elep-eskerip kitap qyp shygharamyz deushiler bolsa, arap qaryptarymen terilip shygharylatyn bolsyn! Allau əkpar! – dedi. Kónilime eshteme algham joq.

Zeynep ýstel ýstindegilerdi jinap, ýstin sýrtip bola bergende bosagha jaqta túrghan shəynek pen shiləpshyngha kóz jýgirtti de: «Men tahrat alayyn, sen anda bara túr, qaraghym», – dedi molda atam. Zeynep shyghyp ketti. Men qolyna su qúiyp túrdym. Ish dəret aldy. Juyndy, sýrtindi. Tósegine kep otyrdy da:

– Men endi dem alam. Sen bara ber. Sharuandy iste. Malyna qara! Biraz uaqyttan keyin kel! Úiyqtap ketsem oyatpa! – dep kýldi. Bərin aitqanynsha istedim. Bir kezde... Aytqan uaqytynda esikti aqyryn ashyp kirsem, tóseginde shalqasynan úiyqtap jatyr. Ýlken aq oramalyn keudesine kóldeneng salypty. Qasyna jaqyndap «Molda ata!» deymin. Ýn joq. Betine ýnildim. Qúlaghym tósep tynysyn tyndadym. Tirlik belgisi joq. Məngi úiqygha ketipti. Molda atamnyng aqtyq demining bituining shyny osylay... Halyq ta osy shyndyqty ghajap kóredi, – dedi Sharapy agha.

Ras, ghajap! Tandanasyn. Biraq, tandanu bar jerde tolghanu boluy da zandy. Olay bolsa, tolghanu, topshylau, boljau baryn da úmytpalyq. Jaz boyy bata istettirip, beyitin qazdyryp, mavzoleyin saldyryp, qys basynda bir sətte qaytys boldy. Jaqsynyng ólimi de jaqsy degen osy da, basqany bylay qoyghanda jútang jyl bastala bergende, halyq qasiretin kórmey-aq keteyin o dýniyege degendey ómirmen qoshtasqanyn aitsanshy jaryqtyqtyn...

Jegip kelgen jalghyz kerigim, jolserigim, sapar senimim buryl atty otqa qoyyp kelgim kep otyrghanymdy Sharapy agha aitqyzbay sezip:

– Jýr! Atyndy otqa qoy, – dep may aghash jaghyp, jaryq qyp, qoragha alyp shyqty meni. Shóp maya ýigen qoranyng ong jaq tórinde Məshekenning júrt biletin aqmanday, jiyren jal kýreng aty túr eken. Basyn ottyqtan alyp, jaryqpen barghan bizge qaraghan sətin «Hosh keldin! Amansyng ba, jas jigit!» – dep maghan arnap amandasqany tərizdi kórdim. Jəne bizge qarap kózin móldiretip: IYem qayda? Məshekem qayda? Nege qorada múnsha túryp qaldym? Jýrushi ek qoy sayahattap el aralap? – dep túrghan tərizdi. Búl kýreng atty búl

elde bilmeytin adam az. Óitkeni Məshekeng jihankez songhy jeti-segiz jylda osy kýrendi ghana jektirip jýrip-túratyn.

Məshekeng Bayangha bararynda da, qaytarynda da Moyyldydaghy bizding auylgha soqpay ketpeytin. Sonda tek qana bizding ýige týsetin. Sonda osy Kýreng bizding qoranyng «syily qonaghy» bolatyn. Meni de tanityn. Qasyna baryp mandayynan sipap, tamaghynyng astynan qaqtym.

– Múnda kireyik! – dedi Sharapy agha atqoradan sol jaqtaghy bólme esigin núsqap. Múnda Məshekeng janaghy Kýrendi jektirip, ózi ghana minetin trashpenke arbasy men temir taban, kashava shanasy túr. Arba ýstinde qamyt, dogha jatyr. Solardy kórsetip:

– Molda atamnyng ərqayda sapar serigi tórt týlikten janaghy kýren, jansyzdan janaghy trashpenke, shana, solardyng sauyt-saymandary – qamyt, dogha, bojygha deyin múra kóremin. Saqtamaqpyn. Biraq, kim bilsin... Jyl jútandap barady, – dep səl kýrsingendey boldy da: – «Inshaalla» dep aitayyn, eshkim tie qoymas búlargha, asa bir dýley bireu bolmasa, – dedi.

Ýige kirgensin osy əngimeni Zeynep apay jalghastyrdy.

– Nebir milisiya, nebir əsker, nebir belsendi... birde-biri molda atamnyng Kýreng túlparyn ylaugha da mingen emes. Arbasyna ne shanasyna da otyrghan emes. Səlem berip, atamnyng dastarqanynan dəm tatyp, qoshtasyp, óz jónderine jýrip ketetin, – dedi.

IYə, búl býkil el biletin shyndyq bolatyn.

– Sovet ýkimeti ornaghaly molda atamdy bir-aq adam renjitti ghoy. Siz aitynyzshy, Qonaqjannyng aghasy, – dedi Zeynep sheshey Sharapy aghagha.

– Qalay edi... Əlgi...

Jiyrmasynshy jyldardyng bas kezinde bir jyly jazda ýlken qalalardan oqudan demalysqa kelgen saqa studentterding kópshiligi-aq Məshekene səlem bere keledi, nemese Məshekeng týsken ýige baryp dastarqandas bolyp əngimesin tyndaydy. Neler ghajap hikayalardy, tarihy oqighalardy, eldik, erlik shejirelerdi shertedi Məsheken. Sonday keremet oqighalardy tyndap susyndaushy oqyghandardyng biri Məshekenning bir əngime-hikayasyn «el auzynan jidym» dep Semeyde shyghatyn «Tan» jurnalyna bastyrady. Məshekeng búghan qatty renjiydi. Kelesi jyly taghy da demalysqa kelip, Məshekeng otyrghan ýige kelgenderinde:

Məshhýrding byltyrdaghy tiri kezi,

Sózimdi úrlap jýrgen qaysyng ózi? – depti.

– Ol əlgi Shoqaq qoy... Shoqaqtap jýrip jalanash tabanyna «últan» tappaq bop ot basyp alghan. Óskemen jaqqa ketti. Týbi Bəsentiyin, Qarjau kýshik.

– Kýshigining ishinde úry it bop erjetken bireui eken. Bəse...Bəse... – dep Məshekeng sylq-sylq kýledi de, esile de tesile sóilep ketedi.

– Qúdaygha da jaqsy kerek. Janaghyday «Adamnyng iytin» kerek qylatyn qúday bar ma? Qúdaygha úry kerek emes, jigitting núry kerek! Anau keshegi Shoqan siyaqty, Býrkitbaydyng Mústafasy siyaqty. Súltanmahmút siyaqty halyqtyng jýrek júldyzdary kerek. Solardyng izbasary bolar ma degen ýmitim bar edi Yzabay Júmatayynda. O da qúdaygha kerekting biri bopty. Ylaj ne?

Júmatay Yzabaev Semeyde, pedtehnikumda oqityn. 1925 jyly Semeyde shyqqan «Tan» jurnalynyng birinshi nómirindegi arnau óleninde:

«Tan» ýstine tang bolamyn atam da,

El aghartu úranym da, batam da.

Soqyr, sanyrau sorly elimdi oyatyp,

Kýnde aighaylap dabyl qaghyp jatam da! –

degen Júmatay armany Məshekene qatty únaghan eken. Múnyng aldynda osy Júmatay «Kógentýp» degen piesa jazghan, Semey teatrynda oinalghan. «Kógentýp» Aqbettau bolysy əkimining jer ýshin, jerin yqtiyarlarymen bere qoymaghan qyryq ýili Mamyttyng qyryq jigitin kógendep tastaghan súmdyq oqighasy turaly bolatyn. Sondaghy kógendelgen «qyryqtyn» biri – Júmataydyng óz əkesi – Yzabay. Məshekeng danalyghy 24 jastaghy Júmataydyng talabyna, talantyna, asyl armanyna riza bolatyn. «Kókjiyekten kórine bas-

taghan búl jas júldyz órley týsse eken, biyiktep jarqyray týsse eken!» deytin. Məshekeng mol ýmit kýtken sol Júmatay 1926 jyly qaytys bop ketti. Qanday ókinishti...

Sharapy agha əngimesin tynday bergim keledi. Ayta týsse eken! – deymin. Biraq Zeynep apay: «Dihan sharshap keldi ghoy alys joldan. Múnda kelgeli de dem alghan joq. Erteng de kýn bar ghoy... Solay emes pe, Tóleubay jannyng aghasy», – dedi. Birin-biri qas-qabaqtan úghatyn ýlkender mening jatyp tynyghuymdy úighardy. Jəne otyryp qaldyq. Ol bylay boldy.

Men biletin búrynghy Sharapy agha sózuar emes bolatyn. Əngimeshildigin de bilmeymin. Əsirese əkesi Məshekeng turaly eshteme aitpaytyn. «Júrt ózi biletin Məshhýrdi men nesine aitam. Maqtanyp otyr der» deytin bolar. Əyteuir solay bolatyn. Al býgin, «ekinshi Sharapy aghany» kórip tang qalyp otyrmyn. Jatyq ýnimen jəyli shertedi. Əkesi (Məshekennin) ómirining keybir sətterin eske týsirip, ystyq sezim tolqynynda kók tenizde jaysang jýzgen keme tərizdi. Tynday bergim keledi, aita týsse eken deymin. Bayqaymyn, Zeynep sheshey de tap osy men tərizdi kýide otyr. Men alansyz tyndaudamyn. Óitkeni Sharapy agha erteng tanerteng Məshekenning kitap-dýniyelerinen qoljazbalaryn qarauyma úryqsat-uəde jasady. Eki aitu búl kiside bolghan emes. Qaratady. Al oghan bir kirisip ketkensin basqa eshtemege alang bolmauym kerek. Sondyqtan da osy keshte Sharapy agha əngimelerin – estelikterin óte úqypty tyndap aluym kerek.

– Molda atam kindiginen aghayyndy ýsheumiz ghoy, – dep bastady Sharapy agha, – ýlkeni men, ortanshysy Əmen, kishisi – Fazyl. Ómir boyy jeldey esip, dariyaday tasyp, tenizdey tolqyp-tolysyp otyratyn Molda atamnyng Təshkentte istep jýrgen Əmenning qaytys bolghan habaryn estigendegi kýizelisi, kýiinishi býkil el-júrt kónilin kýizeltti. «Aqjol» degen gazette, ainalyp keteyin, Jýsipbek Aymauytovtyng kónil aituy azyraq toqtau-sabyr oilatqanday boldy. Biraq, molda atam:

Qan týsti alpys ýshte ayaghyma,

Oq tiyip shette jýrgen Sayaghyma, –

dep ah úrdy. Otyryp qaldy.

Bir balam bar ózimnen asyp tughan! – deytin balasy Əmenning qazasy molda atam janyn qatty kýizeltti. Kelesi jyly jazynda Týrkistan arqyly Tashkentke baryp, Əmenning ziratyna belgi ornatpaq, dúgha oqymaq bolyp, qasyna Bəzilding Rahymyn, Aymannyng Sheriazdanyn alyp, kók brishkege qos týie jektirip jýrip ketken edi. Qarqaralydan əri jýriske jaramaytynyn sezip elge qayta oraldy.

Qúdaygha adaly, bir əke, bir shesheden tughanymyzben Əmenning jaratylysy Fazyl ekeumizden mýlde basqa edi.

– Men de bilem Əmen aghany – dedim.

– Qalay?

– On besinshi jyl shyghar deymin, Qyzyltau elinde bala oqytady eken. Ýilerine kelip Qyzyltaugha qaytyp bara jatqan jolynda bizdikine týsip, at shaldyryp, shəy ishti, et jedi (ózine arnap asqan); sol  otyrysynda  (tórgi  bólmemizde)  qaltasynan  qaghaz  alyp «Haziretke» degen óleng shygharyp, bizding Əbekene oqydy. Sodan esimde qalghany:

Moldalar!

Qúday bolsa ədil tórem

Halyqqa – jənnat, senderge dozaq berem, – degeni ghana.

Aq súr betinde biliner-bilinbes qorasan daghy bar, otty jýz, kýreng kóz, óte shiraq, ójet minezimen erkin otyrady eken. Janaghy «Haziretke» degen ólenin bizding Əbekene berip ketti.

– Molda atama da syn shygharghan ortanshym edi ghoy ol, – dedi Zeynep sheshey. Əmendi «Ortanshym» deydi eken. Júrt auzynan estuim bar bolsa da, myna kisi de sony aitar ma eken? – dep – Ne syn, ne degen eken Əmen agha? – dedim.

Zeynep sheshey irkilmesten, oilanbastan:

Qolyma hat jazghaly aldym qalam,

Qúbylyp tolqyn bop túr kýlli ghalam,

Əkening eng jaqsysy jezdedey dep,

Sony aitqan búrynghyda əulie adam!

degen eken, – dedi.

– Búny nege aitqan?

1916 jyl patshanyng qazaqtan maydangha jigitter alu turaly jarlyghy dala jýregin dir etkizdi. «Kim ýshin soghysqa baramyz? Ne ýshin soghysamyz? Nege tekke qyrylamyz?» dep Bayanaulanyng on bolys elining eti tiri, jaujýrek azamattary úrandasyp Alabas tauyna kóterildi. Kóterilisti Bashardan batyr basqardy. Əmen sol kóterilisting janghan órttey jalyndy erlerining biri boldy.

– Shirkin-ay, aramyzda Məshekeng bolsa, batasyn berse qanday qúdiretti ghasker bolar edik! – degendi sondaghy ekining biri aitatyn bopty.

– Jón sóz?

– Sóz ghana emes, tilek!

– Aramyzda bir kýn ghana bolyp, batasyn berip ketse jetip jatyr ghoy, – desipti jigitter. Əmen de osynday oida bolypty. Al Məshekeng shi? Məshekeng búl kóterilisti maghynaly dep te, maghynasyz dep te tarazylaydy. Maghynalysy – patshanyng jihangerlik soghysy ýshin ədiletsiz jarlyghyna qarsy kóterilmey otyru ezdik bolar edi. Al maghynasyzy ne? Patshanyng san aluan soghys qúraldary sayly, qaru-jaraqty da qaharly əskerlerine qarsy soghysar qazaqta soyyl-shoqpardan basqa, qoyan atatyn birli-jarym myltyqtan basqa ne bar? Soghyssa – bosqa qyrylu... Mine, Məshekeng osynday eki aluan oy tolquynda bolady. Al, syrtynda «Dala uəlayaty» gazetinde basylghan 1905 jylghy «Qandy jeksenbi» óleni, «Saryarqa kimdiki?» tolghanystary turaly patsha jandarmdary Məshhýrdi tútqyndap, sottatyp jibermek bolghanda, Məshekeng lajsyzdyqtan «jihankezdigin» qaytadan bastap, tórt-bes jyl boyy Orta Aziya jaqta qashyp jýrgen. Sol tústa:

Búl Məshhýr Búhar barghan, Qoqan barghan,

Oyy bar barsam degen odan da ərman.

Týlegen aqqu qústyng qanatynday,

Jerinde jýrgen-túrghan sózi qalghan-dy, –

shygharghan edi. Al myna kóterilis túsynda patsha əkimderining qandy kózi Məshhýrde bolatyny sózsiz. Sondyqtan Məshekeng 16-jylghy Bayanauyldaghy kóteriliske «Beytarap» qalys adam beynesinde otyruyn maqúl kóredi.

– Molda atam qaytys bolghaly úzaq otyrysymyzdyng biri osy shyghar. Solay emes pe, Zeynep?! – dedi Sharapy agha bəybishesine. – Osymen býgingi týngi əngimeni dogharayyq! Dihan, sen myna molda atamnyng tósegine jat! Myna shesheng tósek jayyp beredi qazir, – dedi Sharapy agha, Zeynep sheshey ýrke, shoshyna qarap:

– Molda atamnyng tósegine?...

– IYə! Molda atamnyn...

Zeynep sheshey kýieuining baylamyna kóngendey boldy da.

– Olay bolsa... onda... Dihan qalqam, sen bóten adam emessin, ózimizsing ghoy, qoragha shyghyp, dəret alyp kel! Molda atam tósegine sóitip, dərettenip kep jat, ainalayyn!

Zeynep sheshening aitqandaryn oryndap kep jatqanymmen úiqym kele qoysashy? Məshhýr tósegine jatu kimning sybaghasyna tie berer?! Məshekendi bala kýnimnen ózim talay kórgen sətterim, ózim tyndaghan əngimelerim, el auzyndaghy anyzdar – bəri-bərisi esime týsip, kóz aldyma kelip, altyn qyrly, aluan syrly ghajap bir ómir keship jatyrmyn.

Tanerteng dastarqan basynda, shəy ýstinde Sharapy aghagha:

– Əueli Məshekeng ziratyna-mavzoleyine baryp, jatqan jəyin kórip kelsem, – dep edim: «Múnyng bilgendik!» – dedi Sharapy agha.

Zirat osy ýiding ontýstigindegi dóng ýstinde bolatyn. Auyz ýirengen sóz bolghasyn zirat deymiz ghoy, əytpese, ýsti eki bólmeli kirpish ýi, asty Məshekenning denesi jatqan keng saray – Mavzoley! Auyz bólmede – qazandyq. Samauryn, shəynek, shelek, ojau, tərelke-qasyqtargha deyin, tór bólmede – dóngelek stol, kitap, jəyma tósenish. Bosagha jaq búryshta nasybay ýkkish, shoqpar, ýstel ýstinde mýiizdi qara shaqsha jatyr.

– Búlardyng bəri Molda atamnyng óz aituynsha osylay qoyyldy, – dedi Sharapy agha.

– Dene?... – dedim ýnim əreng shyghyp.

– Dene... Tap tór bólmening asty esinde shyghar, byltyr jazda Molda atama bir «bata oqyr» ýstine kelgen eding ghoy. Sonda Molda atam bərimizdi ózi bastap kelip, ózi qazdyryp jatqan astynghy qabattaghy «bolashaq məngilik mekenjayym búl» dep kórsetip, sylq-sylq kýlgen edi ghoy... Esinde me?

– IYə! Esimde.

Sharapy agha endi kidirmey edenning astynghy bólmege kirer-shyghar qaqpaq esigin ashyp, astynghy bólmege – Məshekene bastady. Bólmening batys irgesin ala bir jarym metrge juyq biyik nar aghash tósek ýstinde – ýstine aq jabylghan Məsheken. Qayran jaryqtyq, Məshekeng jaqsy bir týs kórip úiyqtap jatqangha úqsaydy. Pishini, keskin-kelbeti tiri kýnindegisindey symbatty. Jýzine kóp ýnilip, edəuir túryp qalghan ekem.

– Jýr, Dihan, endi ýstine shyghayyq! – dedi Sharapy agha. – Maghan Qúran oqimyn degender múnda oqymasyn, ýstingi bólmege shyghyp, stol basynda oqysyn, – dep edi Molda atam. Ýstige shyghayyq!

Ýstingi bólmege shyqtyq. Ýstel basyna otyryp Sharapy agha Qúran oqydy. «Jəyli jatynyz, jaryqtyq! Biz sizdi saghynayyq, siz bizdi saghynbanyz!» – dep betimdi sipap dúgha ettim.

– Janaghyng Molda atamnyng sózi ghoy, Dihan? – dedi Shəken.

– IYə! Aydapkelding əkesi Əbish Qajy qaytys bolghanda aitypty ghoy. Ýlkenderding aityp otyrghandarynan esimde qapty... Sol ghibratyn əlginde osynda kele jatqanymyzda ózine aitsam dep oilap edim...

– Ómirli bol, Dihan, ainalayyn – dedi Sharapy agha.

Sharapy agha ýstingi eki bólmedegi zattardy qarap, rettep, edenin sypyryp-siyrugha kiriskende men syp etip astynghy bólmege qayta týsip, Məshekenning narynyng ayaq jaghynda túryp, tizemdi býgip:

– Qasiyetti Məsheke! Shygharmalarynyzdy qaraugha, astanagha jiberuge rúqsat etiniz! – dedim de túryp qaldym. Əlden uaqytta «rúqsat» degen ýn kelgendey boldy qúlaghyma. Əriyne, ólgen adam qaydan ýn qatsyn, ol mening kónil janghyryghymnyng qaueseti ghoy...

* * *

Uədege berik Sharapy agha tanertengi shay dastarqan jinalysymen, soltýstik (əynekke qarsy) qabyrgha jaqta túrghan kýreng syrly shkafty ashyp:

– Beri kel, Dihan! – dep Sharapy agha saptaghy əskerdey samsap túrghan kitaptardy, qoljazbalardy núsqady da, – mine, Molda atam! – dedi.

«Molda atamnyng shygharmalary, kitaptary demey, «Mine, Molda atam» degende mening kóz aldyma, shygharmalarynan búryn tirisindegi sýiikti Məsheken, úly Məshekeng elestedi.

Shəkeng Məshekenning qoljazbalaryn shkaftan birtindep alyp, «bismilla!» dep dóngelek ýstel ýstine əkep qoydy. Men de estirte «bismillany!» aityp, qoljazbanyng bireuin qolyma alyp qaray bastadym. Qauyrsyn qalammen de, jəy qalammen de tasqa basqanday aiqyn jazylghan Məshekeng shygharmalary «Meni oqy! Meni oqy! Ghalamattary mende» degendey, saf altynday salmaqty jarqyraydy. Neden bastasam eken? Qay shygharmasy qaysynda ekeni Sharapy aghagha məlim ghoy. Eng aldymen, «Məshhýr» dep qalay ataldy eken? Əlde sol jónindegi óleninen bastasam qaytedi, – dep edim.

– Ol óleni «Mesqarada», – dedi Shəken.

Mesqarany bermeymin degeni esimde. Sonda... Qalay boldy? –degenimdi bildirer nyshanmen Sharapy aghagha qarap edim, Sharapy agha shkaftan «Mesqarany» əkep aldyma qoydy da:

– Alyp ketuine joq. Qara, oqy. Jazyp al, kerek etseng janaghy aitqanyndy – dedi.

«Məshhýr atty qalay alghandyghy turaly» ólenin «Qaramesten» taptym. Bas kótermey oqyp otyrmyn. Bes jasynda Búzautas degen jerdegi mektepke barypty, alty-jeti jasynda Bayan qalasynda Nəjmiyden degen haziretten oqyp jýrgeninde «Er Targhyn», «Qozy Kórpesh» hikayalaryn kóshirip jazyp alyp jatqa aitypty.

Sóile dep úmtylyp túr bizding ónesh,

Tilim taghy taqyldaq, kómeski emes.

Kópeyding bir balasy qaqsap túr dep,

Sol kýnde-aq júrt auzynda boldym kenes.

Kýni edi agha Súltan sol kýnde endi,

Bayantau qalasyna Músa keldi.

Aldyna kóremin dep aldyrghanda.

Tynbastan, jazghan Məshhýr qaqsay berdi.

Parasat núrymenen əbden bildi,

 Qaqqay dep qúday múnan kóz ben tildi.

Mynau Məshhýr bolatyn bala eken dep,

Er nazary tiimen nəpis qyldy.

 Ey, sofy, búl balandy jaqsy baq dep.

Ne bolsyn búdan artyq til men jaq dep,

Ayaumen meyiri týsip, bylay aitty:

Balana búdan bylay ýki taq dep.

Duanbasy, dualy auyz Músa osylay baghalaghasyn Nəjmiyden haziretting biybisi, jaryqtyq, «qyzynyng basyndaghy bir tal shoghyn, qolymen biybi Məriyam ózi taqty». Sóitip, segiz ben on jetining arasynda «Ash-Shəhariat júrt auzynda Məshhýr bolghanyn» tolghapty Məsheken. Tórt jýz joldan astam osy ólenin qayta-qayta oqumen, keybir shumaqtaryn jazyp alumen boldym ol kýni.

Sóitip, Məshhýr atyn qalay alghandyghy turaly tolghanysyn oqyp, bilip, tətti úiyqtap shyqqan týnimning tany atysymen kónildi oyanyp, tósekte jatqanymda, patsha ýkimetining jergilikti ajdaha əkimderi Məshhýr Jýsipti «Qamau» tizimine alghyzghan «Saryarqa kimdiki?» degen tebirenisi oiyma keldi. Sonda patsha əkimderine tútqyn bolmas ýshin Məshekeng el ishinen jylysyp, tayyp beredi. Jas jigit shaghynda birneshe jyl medresesinde oqyp ghúlamalyq

bilim alghan, ghalym bolghan, odan keyin ekinshi ret baryp birneshe jyl aralaghan Búhara, Tashkent, Samarqand jaqqa ýshinshi ret barady. Búl joly «Qashqyn» tərizdi taghdyr təlkegimen 1907 jyly baryp, tórt jyl jýrip jihangez bop elge oralady. Alayda, atamekeninde – Bayanaulada, óz elinde, óz ýiinde otyra almay, endi Edil, Jayyq jaghyn kezip ketedi. Bala kýninen (Bayan qalasynda) orysshany jaqsy bilgen Məshhýr sol jyly «Belgisiz saparym» degen óleninde:

Məshhýrding qaranyzdar qyzyghyna,

Búl kýnde jýrisining búzyghyna.

Orysty tughan bauyr eseptedim,

Jylandy kelip qondym mújyghyna, – degeninen adamdy dinine, últyna qaramay, adaldyghyna, adamshylyghyna  qaray baghalaytynyn kóremiz.

Al Məshhýr Jýsipti osynday «Qughyngha», «Qashqyndyqqa» dushar etken «Saryarqa kimdiki?» eken. Olay bolsa, múny oqymay janym qalay jəy tappaq? Məshekenning kóp tolqyndy qoljazbalary ishinen «Saryarqa kimdikini?» tauyp alyp, Məshekeng sózderining jýrek órtine jalanash jýregimmen sýngip, jýzip berdim.

Babalar zamanynan say saylap, mal aidap, sayrandap, el jaylap kele jatqan Qazaq elining ata qonysy, altyn mekeni Saryarqany patsha ókimeti otarlap, órisine órt, jýregine dert salyp otyrghan ozbyr qiyanatyn ashy shyndyqpen əshkerelep, halyqtyng auyr hal-qasiretin tebirene jyr etken búl tolghauynda. Sóitip, býginine qanday qatty qayghyrsa, bolashaghynyng kýizelisin kóregendikpen tebirenipti.

Esikten kire almaytyn qarashekpen,

Oryndy qaq jaryp kep aldy tórden.

Ayyryldy bizding qazaq Esilinen,

Ózining bolghan emes kesirinen.

Jer-mýlki sharuanyng qyzyqty edi-au,

Qoynynda qúshaqtaghan jesirinen.

Qazaq dalasyn ər qazaq tap osylay shybyn janymen, qasyq qanymen teng kóretinine shýbə bar ma? Əriyne, joq. Jyl sayyn jat búiryqtar zəresin alyp, «qazaqtan basa-kóktep jer aludy» ədet etken kelimsek-krestiyan – patshanyng jibergen otarshylary. Jer-suyn solar basyp alghasyn:

Adasyp osy kýni qazaq qaldy,

Búrynghy ata-baba rəsiminen.

Jylqygha kerek jerge egin saldy.

Jer jyrtyp, mújyq salghan kesirinen.

Jaylaugha baratyn jer tarylghansyn,

Ayryldy mal da, jan da nesibinen.

Osynsha qiyanatqa tózbey, elinin, jerining ar-namysyn, erkindigin joqtaushy nesheme Shəhbazdar zyndanda jatyr naqaqtan, «úlyqtyng qylghan zorlyq kesimimen» deydi.

Týnildi estigen júrt múnan taza,

Dərmen joq bilmegenge, bilgenge aza.

Maniyfest bar deushiler tútqyn bolyp,

Kesildi esh sebepsiz oghan jaza, – dep kýiine kýizeledi de:

Qúdaydyng bereri joq jatqan jangha,

Bolmaydy ýide otyryp oiyndaghy, – ekenin uaghyzdaydy. Úiqynnan oyan! Eldigindi úmytpa! Jer-suyna ózing ie bolugha talaptan! – deydi eken Məsheken.

Búlaysha ashyqtan-ashyq úrandap kýreske shaqyryp otyrghan aqyn patsha ýkimetinin, onyng jergilikti əkimderining qas dúshpany sanalmay túra ma? «Qamau» tizimine alynyp, «qashqyndyq» jasap Orta Aziyada jýrui, Edil-Jayyq jaghyna jylystauy «samúryqtyn» qandy tyrnaghynan saqtanu ylajy eken ghoy Məshhýrdin.

Patsha ýkimetining «alty baqan alauyz» qazaqty ózdi-ózimen ústastyryp, shaghystyryp, shabystyryp, azdyryp-tozdyryp qor etkenin, el biyleuge, əkimdikke talastyryp qoyghan alayaqtyq sayasatyn əshkereleydi.

Qúrandy qor, moldany bozday qylyp,

Kiristi sóndiruge Islam núryn...

Oryssha til bilgendi júldyz qylyp,

Joq qyldy shərighattyng qúrmet syryn.

Meshitti «as ýi» qyldy molda sasyp,

Kórgensin shenevnikti qúty qashyp.

Kitapty tiyep alyp shanasyna,

Astyna sol k...ning aldy basyp...

Ol ol ma!

Kóp boldy kóz jasyna qalghan jandar,

Zerli shekpen, medalgha júrtty satyp.

Osylay da osylay, elding ensesin basyp-janshyp ezumen, aqyl-oyyn, oi-armanyn esinen tandyrumen otarshyl patsha ýkimeti dəuirley bergenin Məshekeng «Saryarqa kimdiki?» óleninde jaltaqsyz, ashyqtan-ashyq aiqyn aishyqtaydy eken.

Osynsha qorlyq-zorlyqtan qútylu sharasyn isteu oilaryna kirmesten «óneri – úrlyq, qorlyq, zorlyq, partiya, barymta» bop alghan ózining qazaq halqyna renjiydi. «Es qayda? Eldiging qayda?» dep nalidy, qynjylady, kýiinedi. Asyl qazyna, altyn múranyng birinen song birin oqy berdim, oqy berdim. Jəne adalymdy aitayyn: bar qúshtarym poeziyasynda boldy da, shejirelerine, audarmalaryna, alysqan hattaryna onsha zer salmadym. Júrt qolynda tarap ketse ketetini ólenderi, hikayalary bolar degen shekteuli oimen shenberlengen tərizdi boldym.

Men múnda kelgeli, Məshekeng shygharmalaryna kiriskeli eki jetiden asyp barady. Sharapy agha da, Zeynep apa da mening Məshekeng qazynasyn qaltqysyz qadaghalap qarauyma, tanysuyma, salalap, saraptauyma kýndiz-týni birdey qúraq úshady.

- Atyna alang bolma. Molda atamnyng Qúlasymen birdey otqa qoyam, suaram, júmysyndy istey ber! – dep Sharapy agha birinshi kýni aitqan. Məshekenning Qúlasymen mening jegip kelgen Burylym birin-biri qúlyn kýninen biletindey, birge óskendey ýiir-ýiir bop alypty.

Nesheme kýn-týn Məshekenning jyr tenizine jýzumen uaqyttyng qalay ótip jatqanymen isim bolmapty. Sóitip, qaytarymnan bir kýn búryn Sharapy aghagha Məshekeng poeziyasynan eki papka – eki tom qoljazbasyn alugha rettep, qaryndashpen bettep qoyghanymdy aittym.

– Rúqsat etseniz mine, osy kenege jazbany alayyn, – dedim.

– Rúqsat. Al «Qaramesti» bermeymin degenim degen. Basqasyna tarshylyq etpeymin, – dedi de az kidirip – on bes kýn boyy audara qarap, aqtara oqydyn. Molda atam aruaghy riza shyghar saghan, Dihan ainalayyn! Ilahy tek niyeting qabyl bolsyn! Osy enbeging jansyn. Shkaf ishinde sarylyp-sarghayyp túra bermey, kitap bop basylyp shyqsa jaryqqa, Molda atamnyng ózindey kóriner edi halyqqa, raqmetin aitar bolar edi tarih ta, – dedi dualy auyz dana Məshhýrding zerdeli úly Sharapy agha.

Sóz bitti. Janaghy eki tom qoljazbany ýlken sary portfelime Sharapy agha «Bismilla!» dep óz qolymen salyp bergeli jatqanda, Zeynep sheshey:

– Bere túrshy! – dep bireuin súrap aldy da, betin ashyp, eki-ýsh ret betin tiygizip, ernin kýbirletip: – Jolyng bolsyn, Molda atam sózderi, – dedi.

– «Aytqanyng kelsin!» – dedi Sharapy agha.

Artyma qaray-qaray ketip baram. Qasiyetti shanyraqtyng qaqpasy aldynda kózderimen de, kónilderimen de qimastyqpen úzatyp sap túrghan sol eki ghaziz jandardyng sol bir beynesi qazir de kóz aldymda.

Sóitip men Məshekeng múrasynan sətti oraldym Bayangha. Sondaghy osy saparym jayyn Ghabit Mýsirepov turaly «Ónege» degen estelik əngimemde («Jalyn» baspasy 1988 jyly basyp shygharghan «Oy tolghauy» kitabymnyng 99–101-betteri) jazghanmyn.

Məshhýr Jýsip poeziyasynyng birinshi tomy (Sondaghy men tapsyrghan) Qazaqstannyng Ghylym baspasynan basylyp shyqty. Al osy tomdy baspagha əzirlegen, alghy sózin jazghan Sərsenbi Dəuitov inimiz búdan alpys jyl búryn Məshekeng qoljazbasyn ghylym ordasyna tapsyrghan men ekenimdi auzyna da almapty.

* * *

– Məshhýr Jýsipting ziratyn búzyp tastady...

– Ne deysin? Esing dúrys pa? Ne aityp otyrsyn? Pende atauly beyitti búzushy ma edi? – dedim Bayanauladan kelip otyrghan qonaghym Qúlsamet Əbdiqadirovke.

– Nanynyz, Di-agha! Mening esim dúrys, búzushylardyng esi dúrys emes bolar. Ótken jyly traktormen búzdy... milisiya...

– Audandyq partiya, sovet basshylary qayda? Olar bile me ol súmdyqty?

– Bilgende qanday. Istetip otyrghan solardyng ózderi.

Myna súmdyq janymdy qayda qoyargha jer taptyrmay, jýregim jarylghanday, tynysym tarylghanday, esimnen airylghanday súlyq otyryp qaldym.

– Bú ne súmdyq? Bú ne? Bú ne?...

– Qúday-ay, ne deydi? Netken súmdyq edi, – dep dastarqan əzirlep jýrgen Mertayym enirep otyra ketti.

Məshekeng ómirining songhy jyldarynda ony kishi balasy Fazyl múghalimnen mektepte sabaq oqyghan Mertay Məshekendi de, qazdyrghan ziratyn da kórgen bolatyn. «Men de baram» der edi, shiyettey jas tórt perzentimizding jóni ne bolmaq?

Erteninde poyyzgha biylet alyp, jýrmekshi bop otyrghanymda eng qymbatty dosym Júmaghaly Sayyn aqyn:

– Poyyzdy qoy. Mashinanmen bar. Biyletindi tapsyr kassasyna! – dedi. Dosymnyng kenesin oryndy kórdim, biyletti tapsyrdym. Osydan bir júma búryn ghana «Pobeda» alghanmyn, əli mayy da keppegen. Vasiliy degen shoferym bar. Bayanauylgha jýrip kettik.

Búl saparym «Məshekenning ziratyn búzdyryp tastapty» degendi estigennen keyin renishti kónilmen bara jatqanymdy bir sət úmytqandaymyn. Óitkeni búdan 12–13 jyl búryn:

On jyl boldy-au oilasam,

Barmaghaly Bayangha.

Jýrsem, kýlsem, oinasam,

Eske týspey qoyar ma? – dep edim.

Qazir ol on jylgha jəne on eki jyl qosylyp, jiyrma eki jyl barmaghan tughan jerimdi kóruge yntyghym, saghynyshym, úyatym ýsheui birdey ýsheulep, Ileden aspay jatyp Bayanaulagha alyp úshyp kelem. Segizinshi kýni qonalqagha Bayangha jettik. Altyn kýn qyzyl aray qaqpasynan úyasyna ene bergen shaqta nemere aghamyz Serghazy Əlimbergenovting ýiine týstik. Aghay qaytys bolghan. Dəmen jengey bayaghy jaydary jýzimen quana qarsy aldy. Maghaz (nemere inim) jas baladay arsalandaydy. Məkish, Zəkish býldirshinder mandayynan sýigizip erkeleydi.

– Jiyrma eki jyl boyy bir kelmey saghyndyrdyng ghoy, ainalayyn... Onyng ne? – dedi Dəmen jengey.

– Keshiriniz ol «bilmestigimdi» Dəmen jenge!

Men jalghyz emespin. Qasymda inim Hayrolla men Kerekude gazette isteytin aqyn Əbdikərim Ahmetov bar. Keshki otyrysymyz óte kónildi ótti. Əngime yrghaldy, ən shyrqaldy. Týn ortasy aughanda ghana jattyq. Sol týngi úiqymnyng təttisi-ay! Besiktegi səby kýnimde ghana tap osylay erke úiyqtaghan shygharmyn. Oyana kelip saghatqa qarasam, 9 bopty. Atyp túryp, tez kiyindim. Shaygha qaramadym.

Raykom kensesi búrynghysynsha Oske atamannyng kók tóbel ýiinde eken. Keng kabiynet tórinde Arqa qazaqtaryna ghana tən súnghaq boyly, biday óndi, at jaqty, jaltaqsyz da jalghansyz jarqyray qaraytyn qos shyraqty, symbatty da syrly minezdi, keskindi Makin Kenjebay ornynan túryp, qarsy jýrip kep, kabiynetining orta sheninde qarsy alyp, shyrayly amandasty.

– Qosh keldiniz, Di-agha! Tughan Bayanaulanyzgha jiyrma jyldan beri bir kelmegeninizge ókpeli edi búl el, búl Bayanaula, – dedi.

– Onyng jón. Ol kinəma keshirim súrayyn! Biraq, ózim kelmegenmen kózim kelip, jýregim Bayan! Bayanaula! dep soqpaghan sət bolghan emes, keshegi maydan oty ishinde de, oq astynda jýrgenimde de solay...

Búdan keyin Makiyn:

– Jiyrma jyl kelmey jýrip kelgen saparynyz eken, Di-agha! Jýris jəyiniz? – dep súrady.

– Almatyda eshbir mekemeden, tipti ózimizding Jazushylar odaghynan da tapsyrma algham joq, jýregimning búiryghymen keldim. Sol búiryq oryndalsa armanym hasyl, – dedim.

Makin betime «Qyzyq eken onynyz?» degendey sýrensiz kýlimsiregendey boldy da, suyna qaldy. Súrauly jýzben qadala qarady.

– Ózinizge məlim, tarihy talanttar Bayanaulada kóp shyqqan ghoy Búqar babadan bastap. Sol tarihy múralardy kórsem. Əsirese Məshhýrdin, Jayau Músanyn, Súltanmahmúttyn... – dedim.

– Onynyz jón! Jón! – dedi de týsine qoydy Makiyn.

– Əsirese Məshhýr Jýsip ziraty shyghar? – dedi.

– IYə. Siz óziniz milisiya jiberip, traktormen qirattyrypsyz. Sol ras pa? – dedim manadan sayabyrlau otyrghan jan kýiinishim jalyny búrq etip.

Ol tili kýrmelgendey birden ýndey qoymady.

– Ras qoy qirattyrghanynyz? – dedim yzalana órshelenip. Ras nemese ras emes dep birden qaydan aita alsyn. Sebebine septestik órmektey sóiledi.

– Pavlodardaghy partaktivte, obkomplenumynda keybir belsendiler obkomgha da, bizge de auyr min, ashy syn taghyp shataq shyghardy. Partiyanyng ýgit-nasihatynan Məshhýr Jýsipting diny aruaghy bedeldi bolyp barady. Məshhýrdi əulie tútady. El adamdary basyna ziratyna baryp týneytin, balasy joqtar bala tileytin kórinedi. Aurular syrqatyn úshyqtaytyn, dualaytyn bolghan. Oblystyq, audandyq partiya hatshylary ne qarap otyr? – dep órtene sóilep qyzyl óneshtendi. Odan keyin «S.Q» gazeti betinde tap janaghylar tektes maqala basylyp shygha keldi. Sodan song obkomnyng birinshi

hatshysy meni dereu shaqyrtyp alyp:

– Qazir audanyna qayt ta, ana Məshhýr Jýsipting ziratyn qúrttyr! Qúrt! Nemese partbiyletindi sal myna stoldyng ýstine. Qazir! Qazir! – dedi. Ylaj ne... Sodan son...

– Sodan son... Qirattyrdym! deniz. Solay ma?

– IYə. Eki milisiya bir-eki traktor... – dedi tili qyrqylghanday, toqtap... sileyip, týsi qashyp, albasty basyp, otyryp qaldy Makiyn. Myna súmdyqty Makinning óz auzynan estigenimde ózime ózim-əreng ie boldym. «Adam emes ekensing ghoy» dep ornymnan atyp túryp, «Tfu!» dep edenine týkirdim de shyghyp kettim. Týsken ýiimizge qayttym. Ónim búzylyp ketken bolu kerek, Dəmen jengey:

– Óning búzylyp... Múnyng ne, ainalayyn? – dedi Dəmen jengey.

– Ras eken! Qirattyrghan Makin eken. Ózi aitty, – dedim.

– Aruaq atar. Məshekeng jaryqtyqtyng aruaghy atpay qoymas ol pəleni!

Qaynamasqa qanym, jəybaraqattyqqa janym shydamady. Jengeyding dayyndap otyrghan shayynan birer shynyayaq shay ishtim be, ishpedim be bilmeymin.

– Jýremiz! – dep ornymnan túrdym da sol betimmen jýrip kettik.

Qasymdaghy Əbdikərim aqyn men Hayrollamnyng da kónil kýileri kýirenki. Moyyldy búlaqty basyp, Ayman búlaqtan asyp Bayannan jýz elu shaqyrym jerdegi «Qalym Shoqy, Eskeldi qaydasyn!?» dep Məshekeng mavzoleyine qaray kýreng «Pobedamen» zaulap ketip baramyz. Zúlymdyqty-súmdyqty jaulap ketip baramyz, kýiretilgen tarihy qasiyetti mavzoleydi daulap ketip baramyz... Aqyry japandaghy jalghyz biyik Qalym Shoqy kórindi men múndalap. Esigining aldy kóldeneng jatqan kóldey kók túz Eskeldi-sor. Jyr men shejire mekeni etuge Məshekeng jany qalaghan, qútty meken sanaghan, jalghandaghy jənnatyna balaghan jalghyz biyik, qayran Qalym Shoqy, ainaday jaltyr sor qayran Eskeldi! Keshe tirisinde óz kózimen saldyrghan dóng ýstinde eskirmeytin tarih bop, ensesi biyik jaryq bop anadaydan men múndalap kórinetin Məshhýr Jýsipting mavzoleyi qayda?... Joq. 

Səuletti ýstingi eki bólmening kirpishteri qiratylghan, shashylghan, irgesi jatyr jermen-jeksen bop, traktor tabandaryna janshylghan. Ana jyly (1932) óz kózimen kórgen astynghy «bólmede» tórdegi «Nar tósekte» – tarihy kórmede, tirisindegidey óni-týsimen, eki qolyn keudesinen tómenirek salyp, oqaly da ýkili taqiyasymen, shynda otyrghan qyrannyng qanatynday tolyqsha múrtymen, payghambar dúghalyghynday qasiyetti saqalymen məngilikke úiyqtap jatqan Məshekeng qayda?... Joq. Bú ne súmdyq?

– Jel gulep jýregindi tyrnaydy. Qoyasyndar ma osylay sorlattyryp? – dep Qalym Shoqy biyigi tirilerden qayyrym súraydy. Joqtau jyrymen qústar shulaydy. Eskeldi sorynyng erneuine irkilip, kirpigine qatqan kóz jasy tərizdi jansyz kók múz móldireydi. Siqyr dýniye, súm ómir, sorly ómir, osy ma edi estirtpeging men kórsetpeging maghan?

– Búnynyz ne? Tym... – dedi Əbdikərim.

– Əbdikərim, qaraghym-au, tipti qay zamanda da jaulasqan eki elding qan-qyrghyn soghystarynda da ólgen adamnyng ziratyna eshkim soqtyqqan emes qoy. Al mynau ne súmdyq? Tipti, keshegi ózimiz qatysqan qan-qyrghynda da fashister eshbir ziratty qiratqan emes. Al mynau ne ? Ne súmdyq?

Ekibastúz ben Qaraghandy kómir alyptarynyng qarym-qatynas jýrginshileri, jolaushylary búl ziratqa soqpay, týnemey ótpeytin búrynghy ədetin əli toqtatpapty. Qiratylghan mavzoley ornynyng ainalasy solardyng janghan ottarynyng oryndary, otyn qaldyqtary, kýl. Asqan etterding sýiekteri.

Ua, qasiyetti baba Məsheke! Myna súmdyqty jasaushyny aruaghyng keshirmesin! Osyny kózimmen kórip túrghan myna men – Dihan Əbilev, janym tiride keshirmeymin, búl súmdyqty keshirgenshe, ollahi, tiri bolyp jer basyp jýrmeyin! Kuə bol búl antyma, qasiyetti Qalym Shoqy biyigi, kuə bol, el qonysy Eskeldi! Kuə bol, Bayanaula aspany, keng dala! Búl mening kýiinishim men Antym! – dedim sol jerde. Kindik qanym tamghan Bayanaulamnan, Moyyldy búlaqtan keshirim súradym da, Búqar Jyrau, Jayau Músa, Súltanmahmút zirattaryna ziyarat ettim. Búl «Ýsh alyptyn» bastary da óte jýdeu eken. Eskerusiz, eleusiz qalypty. Almatygha qaytyp kelisimen «Tarihy eskertkishter turaly» degen tebirenisimdi jazdym da «Qazaq ədebiyeti» gazetine berdim. Bas redaktor Syrbay Məulenov qolma-qol oqyp shyghyp, basyp shyghardy. Búl 1956 jyly bolatyn.

Osy  maqala  basylyp  shyqqan  «Qazaq  ədebiyeti»  gazetin (1956 jyl, 16 mart, № 11) Məshhýr Jýsip tirilgendey kórgen halyq birinen-biri sýiinshi súrap quanyp, birinen-biri gazetti súrap alyp, qoldarynan týsirmey oqidy.

Qaraghandy men Ekibastúzdyng qart shahterleri «Qazaq ədebiyetinin» janaghy nómirin kýndiz qaltalaryna, týnde jastyqtarynyng astyna salyp oqidy. Məshekenning úly sózderin, hikayalaryn esterine týsiredi. Ózinen basqa eshkimde joq minezin de, beynesin de, otyrys-túrysyn da kóz aldaryna keltiredi.

Məshekenning kishi balasy Fazyldyng əyeli jýz kilometr jerdegi «Jana jol» kolhozynyng ortalyghy Bóldeyden salt atpen Bayangha kelip, atynyng basyn audandyq partiya komiyteti kensesine bir-aq tireydi de, Makin kabiynetine kirip baryp, qoyny-qonyshynan janaghy maqala basylghan «Q.Ə.» gazeti danalaryn suyryp-suyryp alyp, Makin hatshygha:

– Oqy! Sen ne isteding Molda atam ziratyn? Dihan ne jazyp otyr? – deydi alqynyp.

Makin selk etip, shoshyna qarap:

– Siz kimsiz? – deydi.

– Ózing ziratyn qirattyrghan Molda atamnyn, Məshhýrding kelinimin. Ekibastúzdyng qart shahterleri Qasym Qashaghanov, Múqash Bəlimbaev, Shayhy Qazyqanov, Qaraghandynyng Meyram, Jabaylary «Əu!» desip úiymdasyp, birlesip, eki aiday dayyndalyp, jazdyng ýsh aiynda Məshekenning zirat-mavzoleyin əuelgisindey etip kýigen kirpishten qalap, esik-terezelerin salyp, syrtyn sylap jatqan sətinde jolsaparmen jazushy Əbu Sərsenbaev barypty.

Məshekeng turaly búl estelik əngimemde kórnekti aqyn Ghalym Maldybaevtyng Məshekeng turaly adamgershiligin aitpay ketuge haqym joq. 1961 jyly Məshekeng turaly maghan jazghan myna haty:

«Dihan! Sening enbeging Məshhýr Jýsip Kópeyúlyna kóbirek singenin jaqsy bilemin. Sonau auyr jyldarda Məshekenning tomdaghan ólenderin Akademiya Naukagha jetkizgen sen edin. Mine, sol Məshekenning jalghyz (menimshe solay) sureti! Men múny jəne aqyn Mayranyng suretin Jazushylar odaghyna bergeli otyz jylgha juyqtady. Biraq olar jaryqqa shygharghan joq. Ótken jaz ózimning Məshekenmen 1931 jyly kýz kezdeskenimdi jazyp, osy fotosyn kórsetip «Qazaq ədebiyeti» gazetine jibergen edim. Biraq ta olar əli kýnge deyin jaryqqa shygharmady. Iya, sening Məshekeng turaly jazghanyng mening esimde bar. Onyng qasiyetine qol tiygizgenderdi qatty synaghanyndy da bilemin. Ol óte dúrys edi. Kim ólmeydi?

Sol Məshekenning suretin, mine, saghan taghy da jiberip otyrmyn. Reti kelse, ýlkeytip, portretin marqúmnyng kitabynyng arasyna qoysang da, bir eskertkish bolar edi degen senim bar mende.

Məshekendi qúrmettegen Ghalym Maldybaev.

                                                                                         15 dekabri, 1961 jyl.

Mәshhýr Jýsip eskertkishterining tarihy

Búl materialdar Abay Sharapiyevtyng «Aqiqat» Almaty 2019, «Dayk-Press» 191-214 betterinen alyndy.

Abai.kz