Kesheden beri әleumettik jelide Semey qalalyq mәslihat deputattarynyng újymdyq fotosureti talqylanyp jatyr. Mәslihat deputattary 7-shi shaqyrylymnyng alghashqy sessiyasynyng otyrysynda maskasyz suretke týsken. Demek olar karantin talaptaryn óreskel búzyp, jalpygha ortaq zandy belden basty degen sóz.

Byltyr jazda elimizde koronavirustyng taraluy kýsheyip túrghan kezde maska taghu resmy mindettelgen. Maska taqpaghan túrghyndargha 30 AEK mólsherinde aiyppúl salynatyny aityldy. Tipti 80 myng tenge kólemindegi aiyppúldy tólegen azamattar da az emes.

Mәselen ótken jyly qazan aiynda Almatyda maska rejiymin búzghan túrghyndargha 4,78 million tenge aiyppúl salynghan eken. Azamattar maska taqpaghany ýshin bir ghana qalada, 20 kýnde osynsha aiyppúl arqalaghan. Al SQO-da tamyz-jeltoqsan ailarynda karantin talaptaryn búzghandargha 87,7 mln aiyppúl salynypty. Osy eki mysaldan-aq, maskasyz jýrgen azamattardyng milliondap aiyppúl tólegenin angharugha bolady.

Tipti keybir shash al dese bas alatyn tәrtip saqshylary ay dalada, keng kóshede jýrgen azamattardy maska taqpaghany ýshin jazalaghan kórinedi.

Demek, 30-40 adamnyng ayaday bólmede ara qashyqtyqty saqtamay, maska taqpay suretke týskeni orynsyz ekeni anyq. Endeshe, búl deputattargha qanday shara qoldanylady? Semey qalalyq mәslihatynyng hatshysy Beysenbek Aqjalov: «Shamamen 30 sekund tynysymyzdy tartyp, demalmay túryp, suretke týstik», dep aqtalypty. Aqjalovtyng jarty minut tynys almay túrdyq degenine sengender de, senbegender de bar...

Al Semey qalalyq sanitariyalyq-epiydemiologiyalyq baqylau departamentining basshysy Berik Tilebaldin múnyng dúrys emestigin aityp otyr.

«Ispen ainalysyp jatyrmyz. Mәslihat hatshysy jauap berui tiyis. Olar betperdeni tez sheship, tez kiydik dep otyr. Búl, әriyne, dúrys emes. Qazir әleumettik qashyqtyqty qatang saqtauymyz kerek. Barlyq jerde betperde kii rejiymi», - deydi ol.

Karantin erejesin búzghan deputattardyng dauy jayly aitarymyz osy. Búl iske baylanysty qanday sheshim shyghary qazirshe belgisiz. El qatarly aiyppúl tóley me, әlde «qargha qarghanyng kózin shúqymaydy», dep sanitarlyq mekemedegi әriptesteri olargha keshirim bere me aldaghy uaqytta anyqtalady.

Shyghystan shyqqan deputattargha qatysty bizdi tolghandyrghan taghy bir týiin bar. ShQO Reseymen de, Qytaymen de shekaralas jatqan oblys. Qazba baylyghy mol, tabighaty tamasha ónir. Halyq sany kóp emes, әsirese shekara audandarda mýlde adam qalmay barady degen aqparat bar. Onyng ýstine ózge últ ókilderi basym, memlekettik tilding ayasy tar. Oblyspen shektesip jatqan eki elding de niyeti belgili. Jerimizge súqtanyp, elimizge ýstimdik jýrgizgisi keledi.

Demek, Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy orystanghan aimaqtardy jappay qazaqylandyru, shekara ónirding qauipsizdigin qamtamasyz etu, memlekettik tilding mәrtebesin jogharylatu, poligon zardaptaryn joi sekildi kezek kýttirmeytin manyzdy sharualar bar. Múnday manyzdy mәseleler jergilikti mәslihatta, mәjiliste, senatta jii kóterlilip, qúzyrly organdardyng nazarynan týspeu kerek.

Bir qyzyghy búl ónirden ýnemi memlekettik tildi bilmeytin azamattar deputat bolady. 2020 jyly ótken senat saylauynda búl oblysta ýsh kandidat tirkeldi. Olar - Oliga Bulavkina, Igori Panchenko jәne Yuriy Starokojev. Ýsh kandidattyng birde-berui qazaq últynan emes. Sonynda Oliga Bulavkina senat deputaty boldy.

Al biylghy mәjilis saylauyna «Nur Otan» partiyasynyng praymeriz qorytyndysy boyynsha ShQO-dan 6 adam týsti: Glazinskiy Aleksey, Panchenko Igori, Kamasova Zarina, Tumashinov Lukbek, Sarpekov Azat, Bykova Marina. Búl tizimnen de ózge últ azamattaryn kórip otyrmyz. Senat saylauynda Oliga Bulavkinagha ese jibergen Igori Panchenko aqyry mәjilis deputaty atandy.

Búghan deyin Ridder qalalyq mәslihatynyng hatshysy bolghan Igori myrza memlekettik tilde «mәu» demeytinder qatarynan bolsa kerek. Óitkeni 15 qantarda ótken ant beru rәsiminde deputat Panchenko esh qysylmastan Resey tilinde sóiledi. Bar bolghany 26 sózden túratyn ant mәtinin qazaqsha jattay almaghan Panchenkonyng memlekettik tildi mýlde bilmeytini sózsiz ghoy.

Sonymen qatar mәjiliste Irina Unjakova degen deputat bar. 1964 jyly Reseyding Irkutsk oblysynda dýniyege kelgen Irina hanym mәjilisting VI shaqyrylymynda da deputat bolghan. Búl kisi 1997 jyly Óskemen qalasy әkimi apparatynda baspasóz hatshysy bolyp júmys istegen. Sol ýshin ony mәjilistegi taghy bir ShQO ókili deuge bolatyn shyghar.

Bizding aitpaghymyz, memlekettik tildi mýlde bilmeytin Panchenko, Reseyde tughan (KSRO kezinde bolsa da) Unjakova sekildi deputattar biyik minberden ShQO-nyng joghyn joqtay ala ma? Jogharyda biz ataghan birneshe manyzdy mәseleni sol ónirde tuyp-ósken, memlekettik til men memlekettik mýddeni birinshi oryngha qoyatyn azamattar ghana aita alar edi. Úly Abay tughan ónirden deputat bolyp, halyqtyng sózin sóileytin bir qazaq tabylmaghany ókinishti...

Quanysh Qappas

Abai.kz