Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 12991 0 pikir 7 Nauryz, 2012 saghat 12:19

Arular - asyl jandar!

8-nshi nauryz - halyqaralyq әielder kýni.

Áyelsiz dýnie - túl. Álemning jaryghy - Ana. Boyymyzgha quat, ómirimizge mazmún darytyp otyrghan da ayauly analar, asyl jarlar. Eldiktin, tynyshtyqtyn, bereke men birlikting әr shanyraqtyng úiytqysy bolyp otyrghan da osy ayauly jandar.

«Abai.kz» aqparattyq portaly aq jaulyqty analardy, qyz-kelinshekterdi 8 nauryz merekesimen qúttyqtap, shanyraqtargha shattyq, baqyt tileydi!

«Abay-aqparat»

 

Abay Qúnanbayúly. Qaqtaghan aq kýmistey keng mandayly

 

Qaqtaghan aq kýmistey keng mandayly

Alasy az qara kózi núr jaynaydy.

Jinishke qara qasy syzyp qoyghan,

Bir jana úqsatamyn tughan aidy.

Mandaydan tura týsken qyrly múryn,

Aqsha jýz, alqyzyl bet til baylaydy.

Auzyn ashsa, kóriner kirsiz tisi,

Syqyldy qolmen tizgen, ish qaynaydy.

Sóilese, sózi әdepti, әm maghynaly,

Kýlkisi beyne búlbúl qús sayraydy.

Júp-júmyr, aq torghynday moyyny bar,

Ýlbiregen tamaghyn kýn shalmaydy.

Taqtaday jauyryny bar, iyghy tik,

Eki alma keudesinde qisaymaydy.

Soraqy úzyn da emes, qysqa da emes,

Nәzik bel tal shybyqtay búrandaydy.

Etindey jas balanyng bilegi bar,

Ájimsiz aq sausaghy iske ynghayly.

Qolang qara shashy bar jibek taldy

Torghynday tolqyn úryp kóz tandaydy.

 

8-nshi nauryz - halyqaralyq әielder kýni.

Áyelsiz dýnie - túl. Álemning jaryghy - Ana. Boyymyzgha quat, ómirimizge mazmún darytyp otyrghan da ayauly analar, asyl jarlar. Eldiktin, tynyshtyqtyn, bereke men birlikting әr shanyraqtyng úiytqysy bolyp otyrghan da osy ayauly jandar.

«Abai.kz» aqparattyq portaly aq jaulyqty analardy, qyz-kelinshekterdi 8 nauryz merekesimen qúttyqtap, shanyraqtargha shattyq, baqyt tileydi!

«Abay-aqparat»

 

Abay Qúnanbayúly. Qaqtaghan aq kýmistey keng mandayly

 

Qaqtaghan aq kýmistey keng mandayly

Alasy az qara kózi núr jaynaydy.

Jinishke qara qasy syzyp qoyghan,

Bir jana úqsatamyn tughan aidy.

Mandaydan tura týsken qyrly múryn,

Aqsha jýz, alqyzyl bet til baylaydy.

Auzyn ashsa, kóriner kirsiz tisi,

Syqyldy qolmen tizgen, ish qaynaydy.

Sóilese, sózi әdepti, әm maghynaly,

Kýlkisi beyne búlbúl qús sayraydy.

Júp-júmyr, aq torghynday moyyny bar,

Ýlbiregen tamaghyn kýn shalmaydy.

Taqtaday jauyryny bar, iyghy tik,

Eki alma keudesinde qisaymaydy.

Soraqy úzyn da emes, qysqa da emes,

Nәzik bel tal shybyqtay búrandaydy.

Etindey jas balanyng bilegi bar,

Ájimsiz aq sausaghy iske ynghayly.

Qolang qara shashy bar jibek taldy

Torghynday tolqyn úryp kóz tandaydy.

 

Múqaghaly Maqataev. Arular

 

Arular - asyl jandar!

Shuaq bop shashylghandar,

Quat bop tasynghandar,

Qúshaq bop ashylghandar,

Arular -  asyl jandar!

Arular - asyl jarlar!

Arular - әrbir ýiding shanyraghy,

Árbir ýige ot bolyp jaghylady.

Árbir ýide tang bolyp atty-daghy,

Árbir ýige sәule bop jamyrady.

Jimaydy-au bir shashylghan shuaqtaryn,

Sayasyna keledi-au, shuaqtaghyn.

Jamandyqqa qiyarsyng qalay ghana,

Jaynaghan bir-bir ýiding shyraqtaryn.

Arular - asyl jarlar, saghynyshtar,

Ótinishter, qúshaqtar, jalynyshtar...

Jek kórse olar jýregin múz jasaydy,

Jaqsy kórse balqytyp, janyna ústar.

Arular - ayaulylar, ardaqtylar,

Ómirding jyluy bop qalmaq búlar.

Arular - tirshilikke kýre tamyr,

Ómirdi bir-birine jalghap túrar.

 

Sýigen erin

 

Sýigisi kele berer sýigen erin,

Sýi, janym!

Sýikimdi bir kýige enemin.

Jýregimiz jaqynnan birge soqsyn,

Aghytshy beshpetinning týimelerin?

Sýi, janym!

Sýie bergin, kim biledi...

Bir kezde eske alarsing týndi, meni.

...Jalt etip óte shyqqan bayaghyda,

Jastyqtyng talyqsyghan bir kýni edi.

Úyalyp, barady ótip búlaq - bala,

Búiyghyp, ýn qatpaydy jylap qana.

Balanyng mandayynan sipalaghan,

Dirildep aidan tamghan shuaq qana.

Tau-atalar týksiytip qabaqtaryn,

- Ar attadyn,- degendey,- qaraqtarym.

Sýigen jýrek qalady esengirep,

Esengirep, bilmeppiz tang atqanyn.

Sýigen erin sýigisi kele berer,

O, jastyq! Mahabbat tap, kógere ber!

Sýigemin joq, ólgemin - der edim men,

Sýiding be dep súrasa menen eger...

 

Tólegen Aybergenov. Oilay ber meni...

 

Taghatsyz kýtken ystyq ýn,

Jaraly hal ghoy - ghashyq hal.

Kýisandyq kórsen, bir tilin

Meni oilap bar da, basyp qal.

Tek qana kózge jas alma,

Oylay ber meni kýnige.

Mahabbattardyng qashanda

Oylamau jetken týbine.

Janyma qap eng jaqyn bop,

Jýrekte býgin syzdau kóp.

Men bolsam kettim aqyn bop,

Azyraq baqytsyzdau bop...

Jolyghar bolsam qayta men

Saghynysh toly sol shaqpen.

Bәrin de saghan aitar em

Jalghyz-aq tamshy monshaqpen.

***

Mahabbat! Netken alyp, qayratty edin,

Men seni múnshalyq dep oilap pa edim.

Túsaulap, tabandatyp taghdyrymdy,

Qolyna qara kózding baylap berdin.

Kóp eken ómir syry bilgizbegen,

Jany pәk tanystym da bir qyzbenen,

Týrilip shattyghymnyng tomaghasy,

Syrlasa bastadym ai, júldyzbenen.

Kóz almay qaray berdim kil shyndardan,

Qiyaldan qolyn sozyp qúlshyndy arman.

Áyteuir, sol bir qyzgha kezdestim de,

Tap boldym quanyshqa tynshymdy alghan.

 

Túmanbay Moldaghaliyev. 8 mart

 

Áyelderding kýni deydi búl kýndi,

Baqtar jaynap, sayratady búlbúldy.

Erkek týgel erkelerge berem dep,

Qoldaryna ústap apty bir gýldi.

Osynau kýn - bedeli bir ósken kýn,

Júrttyng bәrin men ózime dos kórdim.

Qay qiyagha júmsasa da baratyn,

Áyelderge antyn búzbas әskermin.

Úmytylmay sonau jastyq kezdegi

Aytylady mahabbattyng sózderi.

Gýldi erekshe únatady әielder,

Gýlderge úqsap túrghannan song ózderi.

Kóktem aldy Alataudyng ónirin,

Tanmen birge әnge basty Bek inim.

Bir shoq gýldi mende kelem kóterip,

Kýltayymnyng alayyn dep kónilin.

 

Múhtar Shahanov. Erkekterge kózqaras nemese әielge siyrek jolyghatyn baq

 

Otyrarda bir qadirli qariyanyng qanatty

Túlpar tektes aty bopty sýisintken bar alapty.

Minezi sәl jaysyz eken shodyr bala ispetti, -

Sharshap-talyp shóldese de aryqtan su ishpepti.

Jek kórgeni jaqyn kelse, tarpyp, teuip tistepti,

Sodan ayaq shiderlenip, bastan jýgen týspepti.

Bozbalalar symbatyna kóz tastaytyn tabyna,

Qariyanyng ay didarly qyzy bopty taghy da.

Sol jas aru, әkesine bylay depti bir kýni:

- Áke, sening darqandyghyng shaqyrady kýlkini,

Qiqar, tentek myna atyndy mәpeleudi qoymaysyn,

Ayyrbastap,

satyp,

soyyp, nege kózin joymaysyn?

- Ras, qyzym, sózinning joq qatesi,

Attyng qiqar minezi bar, - dep kýrsindi әkesi, -

Tek búl beybaq - at bitkenning zeregi,

Týsken kezde bәigelerge, jarysqa,

Jaralghanday shabu ýshin alysqa

Aryn salyp,

kýshin, terin tógedi,

Biraq sózsiz birinshi bop keledi.

Áygilegen elge kýshin,

Sol ghalamat enbegi ýshin,

Qiqarlyghyn keshiruge bolmay ma?!

Keshirmesek, bette tanba qalmay ma?!

Az ba elde túlpardy asqan baghy bar,

Juas,

kónbis,

mop-momaqan jabylar?!

Qasiyetin sezbese de, tәlim alar, tabynar,

Juasty әrkez maqtaytyn júrt tabylar.

Bәlkim, túlpar sol ýshin de yzaly,

Yzalyny baghalaugha shabandaumyz biz әli.

Naghyz erkek túlpargha úqsas, ainam-au,

Saghan qylmys ol jayynda oilamau.

Tolghaghy kem talghamyna bar tanym,

Basyna baq qonbay ma dep qorqamyn...

Dúrys shyghyp әkesining esebi,

Qyzdyng joly bolmay qapty desedi.

Oylan, juas jan izdegen, jar izdegen, jas talap,

Ómir sening kýtkeninnen әldeqayda basqaraq,

Erkek súlu kórinbey me erkimen,

Erkindikting núry oinaghan kórkimen.

Jalghandyqqa kýres ashqan isimen,

Sýigenine bergen qaysar sertimen

Jәne sony qorghay bilgen kýshimen.

Oyly әlemning әieldersiz kýni bar ma kóktegen,

Áytse de men әielge úqsas erkekterdi jek kórem!

Erkekterge eliktegen әielding de az tabary,

IYә, әr jynys óz minezin saqtauymen baghaly.

Jigit jigit sanala ma búghyp jýrse tasanda,

Óz pikiri joq erkekten qorqu kerek qashanda!

Qanattyny keri tartyp, tabandap,

Úshar kezde úsha almaytyn shabandap,

Óz pikiri joq erkekter el basqarsa, ne bolmaq?!

Toqtamaydy erkekter men telpekterding jarysy,

Oylan, qalqam, erkekti erkek etip kelgen - namysy.

Myqty kim bar namys atty batyrdan,

Bir sóz ýshin qanshama erkek tirshilikten jan keshti.

Bir sóz ýshin jekpe-jekke shaqyrghan

Qaysar Pushkin Dantesti.

Ar-namystyng qúrbandyghy

Az bolmapty, qayrauly әli әdiletting baltasy.

Jerding aman túrghandyghy -

Sol namysqoy erkekterding arqasy.

Árkez núrly ýmit seuip aldymyzda tang jatsyn,

Qayghy kelse jenilmeytin,

Baqyt kelse semirmeytin,

Er minezin qadirleytin

Áyelderding danqy artsyn!

Al, jas aru, túrmaydy eshkim jolynda,

Óz taghdyryng dәl qazir óz qolynda.

Talghamyndy әigiley me talabyn,

Kókeyindi sezip túrmyn, qaraghym.

Aytqanynnan shyqpaytyn,

Meselindi jyqpaytyn,

Saghan momyn, júp-juas erkek kerek,

Jo-joq, erkek emes-au, telpek kerek.

Eger býgin qayta tusa úly Abay,

Ol da saghan qalar edi únamay.

Baqanyng da әnine say baghy bar,

Izdegening jaby bolsa, tabylar.

Naghyz baqyt túyaghymen túlpardyn,

Qiyalymen súnqardyn

Ólshenetin myna úshqyr zamanda

Birte-birte qúnsyzdanar baghang da.

Men senemin, shyn erkekting aldynda

Qyzaratyn kýn tuady saghan da...

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tek ol kýnning kesh kelgeni jaman da!

 

Júmatay Jaqypbaev. Lәilә

 

O, Lәilә

Múnsyzbyn demespin,

Qayghyrsa, qanatsyz emes kim?!

Biraq ta jyndanyp ketetin,

Men saghan Mәjnýn emespin!

Qara almas kózdi qasyng da kerik,
Qadalmas saghan jan qayda?!
«Hamsadan» bizding ghasyrgha kelip
Qalyp eng qalay pang Lәilә?!

Jýregim búlay býlinbes edi,
Ketpes edi es-týsim.
Hissadan shyqqan kýninde seni
Kórdim men biyde keshkisin.

Jarqyldap jýzin, jaynady ónin,
Qarasam - qayta joq bopsyn.
Ólennen kelgen Lәilәni mening
Ólenim qalay toqtatsyn?!

Ekeumiz eki úday joldy óttik,
Órlerge jetelep ot keude.
Kóp jangha daryghan sergektik
O, Lәilә emge de joq mende.

Sonda da sen ýshin kónem de,
Búl basqa qily bir baq qonsa.
Men jylap jazghan bir ólenge
Kýldi júrt ishegi qatqansha.

Kýldi júrt. Qosyla kýldim men,
Erigen sekildi jeke mún.
Sol joly kýldim men, bildim men
Qayghyng da quanysh ekenin.

Ayta almaytyn baghasyn keyde erin dәl
Merzimi bar saqtalar beynening de әr.
Kýnde estesing - mening bar aq jýzinde,
Biqasap kóileging bar.

Jadym jaqsy, jaghymdy qinamaymyn,
Ibasy da asqaqtau, ilan, aiym;
Kózdi júmsam, shyghady bir kórinis
Ghajayyp kinodayyn.

Adam qatar ósirgen ailamenen
Aynala aghash jap-jasyl ainala - emen,
Kólenkeden shyghasyn... Bastalady
Bir filim «Lәilә» degen.

Ghajap filim osynau ónirdegi eng
Sony kórip múnayam, kónildenem.
Jazyp, qoyyp, shygharghan rejisseri
Biraq onyng Ómir degen.

Ayybym bolsa keshe jýr
Asqaqtau jerding maraly.
Jyrladym seni neshe jyl
Jyndantyp neshe qalany?

Traptan týsseng algha attap,
Takappar, asqaq týrmenen,
Qalyng el seni ardaqtap,
Qarsy alsa dep em gýlmenen.

Dýnie dini, tili kóp,
Dýrlige jylda toy qamdap,
Lәilәning tughan kýni dep
Lәilise dep em meyramdap.

Jetpespin sonau armangha
Jetkenmen mende qúdiret.
Aqynnyng tilin alghan ba
Adamzat auyly bir ret?!

Aldymnen mening jasyl tau, qyzy tang kýlgen,
Óspirim kýnim, tәuelsiz, tentek shaghymda
Qaratal jaqta betpe-bet kelip qaldym men
Biqasap kiygen betide meng bar saghymgha.

Janymda qaldy janary kýndey sol óni,
Úmytqan joqpyn ernin de, eki-ýsh sózin de.
Tektilik, shattyq, órlikten basqa joq edi
Meni bar jýzi menmendeu qara kózinde.

Aspangha shyqty-au asqaqtap bala kónil de,
Arnap ol maghan auzynan gýlder tógilsin!
Aspangha, Jerge, Auagha, Baqqa, Ómirge
Aqyndyq kýshpen jaudyrdym alghys sol ýshin.

Aldiyar Ómir! Saghynysh kýiin tógip kil,
Sarghayghan kezim, sayaq ta sartap shaghymda
Qaytadan bir sәt, bir sәtke ghana jolyqtyr
Aq jýzdi, mendi, atynan súlu saghymgha!

Ghajayyp sәtting tuaryn sezip te kerim,
Kýn minez Lәilә kýlimdep kezikken edin..
Erke jýrekti, er keude, essiz qúsynnyng
Estimeding be: «Lәi-lә», - dep ejiktegenin?!

Oilamay jýrip jan bar dep jalghanda kerim,
Álemnen mynau kónilim qalghanda mening
Ózindi kórip óspirim, kózindi kórip,
«Aqyn bolsam, - dep, - ataqty», - armandap edim.

Janymdy janshyp jylatqan óksheng de... kerim...
Basqany kónilim basa almay kókser menin?!
Armanym, saghan atyng men zatyna layyq
Mәjnýn bolyp kórnekti, jetsem dep edim.

Taghdyrgha maghan onay baq әperme deushi em,
Oilaushy em júrttyng bәrin de әkem dep ónshen...
... Gýl izep jýrip kýninen aiyrylyp qalghan
Ápende kórsen, sәlem ait, әpende kórsen!

«Lәilәng qayda?» - dedi maghan kýlip kýn,
«Lәilәng qayda?» - dedi maghan kýlip týn.

Dýniyening kórip jýrgen kýlli elin
Kórdim maghan kýnning qatty kýlgenin.

Qatty kýldi, әieldershe kýldi kep:
«Seni tosyp jýre me ol, - dep, - ýlbirep?!»

Qúshaghy bar ayalaytyn ayaly,
Týn mýsirkep, týn kep meni ayady.

Ayady kep, ayalady kýlmedi,
Qonyr ýnmen júbatty kep týn meni:

«Mәngi týnge jetkeninshe uaqyt kóp,
Kýlkili bop jýrising de baqyt», - dep.

Ayamaytyn kýn bolyp kel - bәribir,
Ayalaytyn týn bolyp kel - bәribir.

Seni, Lәilә, qara kózdi kiyelim,
Qayyspastan qara jershe sýiemin.

Bastan ótken ghajayyp sәt kóbi úmyt!..
Jan kiretin kez qayda eken baqtargha.
Auyzynnan alqyzyl gýl tógilip,
Anadaydan ózing kele jatqanda?!

Ómir - ghajap! Súlu bolsyn múnan da,
Kelisimnen túrady onyng kýii ishki.
Jýrekterding biyleushisi tuarda,
Ony iyilter jan tuugha tiyisti.

Tuar, tuar talay ghajap úl da әli,
Kósh jolymen shayyrlar da jii ótpek.
Júldyzymen qosa tughan túlghany
Ákete almas eshbir shaytan iyektep.

On jetimde sen jaynattyng kózimdi,
Ýirendim men qaraudy ósitp gýlge de.
Naghyz adam sanaymyn men ózimdi,
Sondyqtan da qalay bolghan kýnde de.

Ózi óskenmen suara almas gýl ózin.
Ony әlpeshter tughan jerding qúshaghy.
Aqqulargha tartty mening minezim
Ol da únamdy qasiyetting nyshany.

Men qazaqtyng aqquynsha sóilermin
Gýldesin dep bolashaqtyng jas eli.
Bәri-bәri sening súlu beynening
Til jetkisiz, aityp bolmas әseri.

Men órken bop jaynaghan jer qúnarly,
Ol jayynda bere almaspyn jazyp týk.
Jer astynyng suy ósirse shynardy
Meni ósirdi elimdegi nәziktik.

Ángime óser mening әrbir izime
Sony kórem men kóre almas kóp kýnnen.
Qara kózing jәne núrly jýzine
Mәngi - baqy boryshtar bop kettim men.

Qara almas kózdi qasyng da kerik,
Qadalmas saghan jan qayda?!
«Hamsadan» bizding ghasyrgha kelip
Qalyp eng qalay pang Lәilә?!

Jýregim búlay býlinbes edi,
Ketpes edi es-týsim.
Hissadan shyqqan kýninde seni
Kórdim men biyde keshkisin.

Jarqyldap jýzin, jaynady ónin,
Qarasam - qayta joq bopsyn.
Ólennen kelgen Lәilәni mening
Ólenim qalay toqtatsyn?!

Aytqyzbay qoymady ghoy múny úyatym,
Kýshte joq syr býgip qap, jymiyatyn.
Janym, sen - aq kitapsyng eki myng jyl
Tolghanyp tudyra alghan Dýnie - aqyn.

Týrim joq maghynana sәri qanar,
Tek seni tóbesine shygharady ar,
Kitapsyn, bastan-ayaq jattay alsam,
Meni de kemenger ghyp shyghara alar.

Kórdi ómir keyitip te sorlatyp ta,
Qoyynym kózden aghar toldy aqyqqa.
Men qashan múqabandy asham senin,
Men qashan kenelemin sol baqytqa?!

«Aytamyn jannyng basqa әnin, -
Dedim de, - ýmit joq endi», -
Yza bop otqa tastadym
Ózine jazghan ólendi.

Qaghazdy baurap aldy da,
Jalyn kep shetten qarmady.
Qalghany týgel jandy da,
Bes әrip bar tús janbady.

Sarghyshtau daq bar betinde,
Sol ýshin órtpen dýrdaraz.
Oshaqtyng qaldy shetinde
«Lәilә» dep qúittay bir qanaz.

Júlyp kep aldym oilanbay
Az bolar búl sәt oida tym.
Jýrekten óshpey qoyghanday,
Otqa da janbay qoydy atyn.

Jugham joq ashy janbyrmen
Jasyghan, múndy janardy.
Shashym da shәrkez taghdyrmen
Shatyrash oinap aghardy.

Dýnie syrtyn bergende,
Myrs ettim beybiy kónilmen
Boz jusan ósken men belde
Boztorghay sózi tógilgen.

Tóresi qaru-jaraqtyng
Tónkere almas taq kórdim.
Orynyn qara shanaqtyng
Oiyma keldi ap bergim.

«Jazmyshtan» biraq ozbay túr,
Janary taugha qaraghan
Tarlan bir ashqan bozday til,
Bauyrynan kýnde jaraghan.

Qay gýlin sózding tókpedim
Jolyna sening shyn úly!
Alqara shashty kóktemim,
Armannyng jalghyz qúlyny

Shygharmay jýrdim bir de esten,
Úmytyp úiqy-kýlkini,
Bir ret qana tildesken
Beynendi sening kýn-týni.

Qay júmys meyli istesem,
Quat bop jýrding kónilge.
Kózime mening týspesen,
Ne kórdim der em ómirde?!

Tәnirim talay týske engen,
Tentek te qyldyng aqyldy.
Aqyndyq jolgha týskende em,
Jyr qylyp súlu atyndy.

Súlulyq - talant, janymnyng
Qonghan-dy saghan daryny,
Óspirim mening shaghymnyng
Óshpegen jalghyz jalyny.

Qanshama arman bolsa elde,
Sonshama maghan óptirgin.
Qay kýni qashan kelseng de,
Kýtip jýr meni dep bilgin.

Týsinbes jayym әli búl,
Jýrekting jyqpyl ormany.
Súlusyng maghan bәribir
Sýieging kelse bolghany.

Janyma kenet jetken baq,
Jalghyz-aq seni kórgende.
Janaryng bir jalt etkende-aq,
Jalghyzsyng degem sen mende.

Biraz tildi ýirengem joq teginnen,
Bir kisidey bilem barlyq múrany.
Shong kensege erteng barar edim men,
Seni kórgim keledi de túrady.

Saghynyshtyng kýsh-qayraty nege osy
Maqsatyndy jerge alyp úrady?
Sen jýrgen jer sekildi bir jer ósi
Seni kórgim keledi de túrady.

Men tappaghan, men aitpaghan sóz qalmay,
Kóbeysin dep qazekenning jyr-әni,
Dastandardy tóger edim qoghalmay
Seni kórgim keledi de túrady.

Salynqyrap kettim bilem, sirә, men,
Araqtyng da kóp qoy kesir, ylany.
Ár narsening basyn shatyp jylar em
Seni kórgim keledi de túrady.

Men nәzikpin, myzghymastay er emen,
Qúlaghyma kirmeydi elding úrany.
Bayaghyda-aq men atylyp óler em,
Seni kórgim keledi de túrady.

Taudan kóshkin kóshe me eken enseli,
Erir me eken aghashtardyng senseni?
Sening qolyng degen qol bar, men sony,
Sony bilgim keledi de túrady.

Ózing jayly oilanghasyn tughaly
Óleng joly bolghandyqtan qughany,
Ómir jayly oilamaytyn aqyn az,
Oilamaytyn ólimi de turaly.

Armansyz jan kógere me kóktey me?
Kóz aldynda jýrgen mynau kóp beyne
Aqynymyz, ardaghymyz ketti dep,
Oilanady jylar ma eken dep keyde -

Saparyna attanghanda aqyrghy,
Joghalttyq dep qayta tumas aqyndy.
Qabirime qanday belgi qoyady el,
Qay kóshege beredi dep atymdy?

Qaytqamyn joq qayda jýrsem bir betten,
Joq meni ómir jókey de etken, dýr de etken.
Dәme etpeymin men eshqanday joqtaudan,
Dәmetpeymin men eshqanday qúrmetten.
Qansha jerge úzartsam da kólemin,
Jetpes saghan eshbir mening ólenim.
Abaysyzda gazet-jurnal jyrtylar,
Sorymdy da men osydan kóremin.
Jýrsem-daghy, kýlsem-daghy toryghyp,
Bar-au mende eng songhy ýmit, sol ýmit -
Bir kýnderi ekeumizdi biletin
qalar bireu bir sәt saghan jolyghyp...
Aldyna kep qatty tolqyp otyryp,
Bizder ýshin ol da biraz opynyp,
Maqtar meni: "Ishpeytin bir jigit" dep,
Senbe oghan, sol bir sózi ótirik.
Tileulesten artyq adam bolar ma,
Ashylady-au kómeydegi toghan da,
"Qyz-qyrghyngha kóz tikpeydi" dese eger,
Senbe, janym, senbe, janym, oghan da.
Tileytúghyn jan bolsa eger saghan baq,
Meni ótkizip jibermeytin amaldap,
Itterimdi qaptar mening basyma
Dostasqannan qoshtasqansha jamandap.
Taqsa-daghy ol nendey aiyp, nendey syn,
Sózin tynda, tynda sózin bólmey shyn.
Ol egerde: "Sonsha jaman qalpymen saghan ghashyq", -
dese ghana sengeysin...

* * *

Eshkimge múnday minez berilmegen,
Kýnim eng kópten beri kórinbegen.
Oiymda eshteme joq,
dombyra oinap
Jatyr em naghashymnyng tórinde men.

Ýstine artylghan song dara bilek,
Shanaqta bir oqshau kýy barady ýdep.
Tór. Bólme. Bir kezderi әjem kirdi;
Besinim qaza bolyp barady dep.

Múratqa sonymenen jetti me eken,
Bir tilde kýbirlep ap ketti bóten.
Selk ettim. Ne dep ketti? Sóitsem әjem
"Lәilә, illo-allo"... dep túr eken.

Onsyz da joyylsa da sany az kýnә,
Sýrege úiy qaldy sabaz myna.
...Óleng ne? Ishinde atyng bar bolghan son
Oqyghym kep jýr mening namazdy da.

Keter kýnim... Keler, keler ol daghy,
Bir qaraly sheru shyghar jolgha әli.
Sol bir kezde jan balasy jylamay
Lәilә, jalghyz sen óksiseng bolghany.

 

Múqaghaly Maqataev. Sәby bolghym keledi

Qús ta bolghym kelmeydi!

Qanatym bar.            .

Qanatym bar kýmisten jaratylghan.

Sәby bolghym keledi, sәby bolghym,

Myna ómirden habarsyz, jana tughan.

 

Ot ta bolghym kelmeydi!

Jyluym bar.

Jyluym bar, kerek pe, jylynyndar.

Áldy bolghym keledi, әldy bolghym -

Kýn sәulesi oinaqtap túlymynda,

Otyratyn anasy qúlynym dep.

Qanattanyp ómirge úsharymda,

Kesilmesin bәribir túsauym da.

Sәby bolghym keledi, sәby bolghym,

Sәbii joq Ananyng qúshaghynda.

Tap besigi - keng jahan tarylmaghan,

Bireuge bar, bireuge tabylmaghan.-

Sәby bolghym keledi, sәby bolghym,

Ana sýti auzynan arylmaghan.

 

MuzART toby - Ne degen kórkem edin

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5383