Qazaqtyng memlekettik tarihy 556 jyl. Mәdeniyetining tauarihy mynjyldyqtarmen óleshendi. Qazaq - týbi bir Týrkining qarashanyraq iyesi. Tumysynan jauynger, er kónil, basynan artyq sóz asyrmaytyn namysty halyq. Ghasyrlar boyy jinaqtalghan bar múrasyn tabighi, shynayy, ór qalpynda shirkeu týsirmey saqtap, sansyz úrpaghynyng jadynda janghyrtyp, uaqyttyng boyynan kóktey ótkizip últtyq, halyqtyq bolmysyn búzbay saqtaghan jer betinde bir halyq bolsa, ol -mening halqym - qazaq!

Býginime - búlghaq zamangha borday tozbaymyn. Meni tozdyrmay, ensemdi týsirtpey, keudemdi bastyrtpay, tughan topyraqta tabanymdy nyq bastyryp túrghan mening asa ayauly halqymnyng úly mәdeniyeti. Men óshermin, sónermin, zamanymda uaqyt zyndanyna kelmeske keter, al, qazaq pen onyng úly mәdeniyeti mәngilikke jasay beredi. Jarqyrap, jaynap, jer qayystyrar qazaq balasynyng keudesinde kýmbirlep, sanasynda shamday janyp, alpys eki tamyrynda býlkildey soghyp sheksiz saparyn jalghay beredi, jalghay beredi. Al, men sol sheksiz sapardyng belgili bir kezenge ghana ileser, barymdy keyingige amanattap syzyghym tausylghan kýni úly halqym pen mәdeniyetinime qol búlghap qala berem. Al, Alash pen onyng bay mәdeny múrasy mәngilik kóshting búdaybasy bolyp kete barady. Solay bolghan. Kýn sóngenshe, solay bolady.

Sol múranyng kesteli jyrynyng bir ýzigin qalyng qazaqqa tartyp otyrmyz.

"Abay-aqparat"

Qazaqtyng últ-azattyq jyrlary

Qazaqtyng memlekettik tarihy 556 jyl. Mәdeniyetining tauarihy mynjyldyqtarmen óleshendi. Qazaq - týbi bir Týrkining qarashanyraq iyesi. Tumysynan jauynger, er kónil, basynan artyq sóz asyrmaytyn namysty halyq. Ghasyrlar boyy jinaqtalghan bar múrasyn tabighi, shynayy, ór qalpynda shirkeu týsirmey saqtap, sansyz úrpaghynyng jadynda janghyrtyp, uaqyttyng boyynan kóktey ótkizip últtyq, halyqtyq bolmysyn búzbay saqtaghan jer betinde bir halyq bolsa, ol -mening halqym - qazaq!

Býginime - búlghaq zamangha borday tozbaymyn. Meni tozdyrmay, ensemdi týsirtpey, keudemdi bastyrtpay, tughan topyraqta tabanymdy nyq bastyryp túrghan mening asa ayauly halqymnyng úly mәdeniyeti. Men óshermin, sónermin, zamanymda uaqyt zyndanyna kelmeske keter, al, qazaq pen onyng úly mәdeniyeti mәngilikke jasay beredi. Jarqyrap, jaynap, jer qayystyrar qazaq balasynyng keudesinde kýmbirlep, sanasynda shamday janyp, alpys eki tamyrynda býlkildey soghyp sheksiz saparyn jalghay beredi, jalghay beredi. Al, men sol sheksiz sapardyng belgili bir kezenge ghana ileser, barymdy keyingige amanattap syzyghym tausylghan kýni úly halqym pen mәdeniyetinime qol búlghap qala berem. Al, Alash pen onyng bay mәdeny múrasy mәngilik kóshting búdaybasy bolyp kete barady. Solay bolghan. Kýn sóngenshe, solay bolady.

Sol múranyng kesteli jyrynyng bir ýzigin qalyng qazaqqa tartyp otyrmyz.

"Abay-aqparat"

Qazaqtyng últ-azattyq jyrlary

Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining tapsyrysymen jaryq kórgen.

Dayyndaghandar:

Bas redaktory - Túrsynjan Shapay

Jetekshisi - Gýlnәr Salyqbay

Redaktory - Marhabat Slanqyzy

Muzykalyq redaktory - Beybit Aqosh

Administratorlary - Shynar Satybaldiyeva, Gýlnәr Qarghabaeva

Dizaynyn jasaghan - Amantúr Beysenbinov, Ánuar Býrkitbay

Dybysyn jazyp, óndegen -  «EL production company»

Produseri - Bazarbek Atyghay

Shygharushylardan: 4 kýitabaqtan túratyn búl jinaqqa bes ghasyrdy (HY-XX) qamtityn úshan-teniz mol poetikalyq múramyzdan iriktelgen, halqymyzdyn eldik arman, erlik ruhy, azattyq ansary beynelengen jyr, dastandar toptastyrylyp, júrtshylyq nazaryna qazirgi aituly jyrshylardyn oryndauynda úsynylyp otyr.

Dosan batyr - Sәttighúl (XIX-HH ghasyr) - oryndaghan - Aqylbek Óteshev

Dosan batyr by omirzhan

Patsha әmiri tartyldy -  Jambyl (XIX-HH ghasyr) - oryndaghan - Lәzzat Jamanova

Patsha amiri tartyldy by omirzhan

Zildi búiryq - Jambyl -  oryndaghan - Ghalymjan Joldasbay

Zildi buryq by omirzhan

Súranshy batyr - Jambyl - oryndaghan - Aqan Ábduәli

Suranshy batyr by omirzhan

"Abay-aqparat"