Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3440 0 pikir 1 Shilde, 2009 saghat 20:24

Aynúr Senbaeva. Betasharyn úzaq kýtken «Kelin»

 

 

Ótken aptanyng sonynda Almatydaghy «Mega» oiyn-sauyq ortalyghynyng kinozalynda «Kelin» filimining túsaukeser kórsetilimi boldy. Kartina 2008 jyldyng jeltoqsan aiynda dayyn bolghanymen, kinosarapshylardyng әri-sәri әngimesinen keyin be, әlde kórermenge kórsetuding retin tappaghandyqtan ba, júrtshylyq «Kelinnin» «betasharyn» úzaq kýtti. Filim alghash aqpan aiynda jabyq jaghdayda kórsetilgen son, «Kelinnin» túsaukeserin jasaugha «Qazaqfilim» kinostudiyasy rúqsat bermey otyr» degen de sybystar estilgen-di. Áytse de qoyshy-rejisser Ermek Túrsynovtyng kartinasy tóniregindegi әngime ong sheshimin tapqan bolsa kerek, әiteuir, kórermenge «Kelinmen» qauyshugha mýmkindik tuypty. Býginde «Kelin» kórkem filimi Almaty kinoteatrlarynda kórsetilude.
Týsirilip bite salysymen tónireginde dau-damay órship, júrtshylyqty dýr silkindirgendikten bolsa kerek, kartinanyng túsaukeserine júrt óte kóp jinaldy. Tipti bir oryngha birneshe biylet satylyp, kórermender men arnayy shaqyrylghan qonaqtar oryngha talasyp, úiymdastyrushylardy әbden sastyrdy. Filim ekrannan kórsetilmes búryn «Qazaqfilimnin» qazirgi basshysy Ermek Amanshaev Ermek Túrsynovqa kartinasy ýshin alghys aityp, sәttilik tiledi. Al rejisser filimdegi akterler men týsiru tobyn tolyqtay sahnagha shaqyryp, әrqaysysyn kórermenge jeke-jeke tanystyrdy.
«Kelin» qalay týsirildi?
«Kelinnin» tarihy әride jatyr. Qyrghyz rejisseri, belgili akter Aqtan Arym Qúbattyng aituynsha, filimning iydeyasy osydan on jyl búryn oilastyrylghan. «Mening júmystarymnyng ishinen Sergey Bodrov osy «Kelindi» únatyp, meni Ermek Túrsynovpen tanystyrghan edi. Ekeumiz birlesip júmys istep, Ermek filimning ssenariyin jetildirip jazyp shyqty. Sóitip, dayyn ssenariy «Qazaqfilimnin» búrynghy basshysy Sergey Ázimovting qolyna týsip, ol atalghan filimdi Qazaqstannyng Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining tenderine ótkizdi», – dedi iydeya avtory әri kreativti produser Aqtan Arym Qúbat.
«Kelin» tudyrghan dau
Kórermenge jetip ýlgermey jatyp «Kelin» kóp syngha úshyrady. Filimdi ótkir syngha alghandardyng biri «Qazaqfilim» kórkemdik kenesining mýshesi, kinossenarist, jazushy Dulat Isabekov boldy. Ol atalghan kórkem filimdi shyndyqqa janaspaytyn, ótirik, qiyaly kino dep bagha bergen edi. «Ermek Túrsynovtyng «Kelin» kórkem filimi – ótirik kino bolghanymen qoymay, qazaqty jerge qaratatyn, masqaralaytyn kartina. Árbir jana filim jaryqqa shyqqan sayyn qazaq úyattan jerge kiretin boldy», – deydi jazushy. Kino týsiremin dep basy daugha qalghan Ermek Túrsynov ta syndargha qarsy uәj aitady. «Kórkem filimnen tarihy derek izdeuding qajeti joq. Ómirdegi aqiqat pen ónerdi shatastyrmaghanymyz jón. Mening «Kelinime» kórkemdik dýnie dep qarau kerek», – deydi rejisser.
Mazmún
«Kelin» filimi Kók Tәnirge tabynghan, ózderin kók bórining úrpaghymyz dep sanaghan kóne týrkiler jayly. Kartina bizding zamanymyzdyng III-IV ghasyrlarynda ata-babalarymyz kóne týrki tilinde sóilegen jәne januarlardyng tilin týsingen uaqytty suretteydi. Islam dәuirine deyingi kezende adamdar ózderin tabighattyng bólshegi retinde sanaytyn. Filimde tәnirshildik, shamanizm kórinis tabady. Kóne týrkiler ólgen adamnyng denesin jerge kómbey, kók iyeleri – kiyeli qús, grifterge beretin bolghan desedi. Kóne týrkiler týsiniginde erler – kýsh iyesi, әiel úrpaq jalghastyrushy dep sanalghan. Filimdegi oqigha qaraghayly, qarly Altay tauynda órbiydi. Kóne týrki ghúrpymen qyz úzatylady. Baqtashy jәne Mergen atty eki jigit bir qariyanyng qyzyna talasady. Qariya kim kóp qalyng berse, qyzyn soghan berudi úigharady. Búl bәskelestikte Baqtashy jenip, qyz soghan búiyrady. Negizgi keyipkerler: baqtashy, anshy, ene, qayny jәne kelin. Kelin erining otbasyna endi ýirene bastaghan kezinde týzde Baqtashy men Mergen jekpe-jek kezdesip, Baqtashy qaza tabady. Osylaysha, oqigha shiyelenise týsedi. Kelindi enesi әmengerlik jolymen ózining kishi úlyna qosady. Al kelin anshynyng ashynasyna ainalady. Kino barysynda birneshe erotikalyq kadrlar bar. Aqyrynda anshy da, qaynysy da qaza tauyp, kelin baqsy enesimen birge qalyp, dýniyege sәby әkeledi. Ákesi qaysy ekeni belgisiz nәrestege kempir kók bórini sauyp, sýtin ishkizedi de, ózi ajalymen betpe-bet kezdesuge attanady. Al kelin sәbii men enesining baqsylyq asatayaghyn qúshaqtap qala beredi. Negizgi oqigha – osy.
Syrt kóz
«Kelinnin» alghashqy kórsetilimin tamashalaugha kinonyng mayyn ishken maytalmandar, rejisserler, akterler de keldi. Filim ayaqtalysymen biz olardan kinotuyndy turaly pikirlerin almaq bolghanymyzda Asanәli Áshimov syndy aqsaqaldarymyz qanday da bir oilaryn bildiruden bas tartty. Tek rejisser Satybaldy Narymbetov ózine kartinanyng únaghanyn, jaqsy dýnie aiqay-shumen keletinin birauyz sózben jetkizdi. Sonday-aq «Kelin» belgili rejisser Bolat Atabaevtyng da kónilinen shyghypty. «Óz basym, «Kelin» kórkem filimin talghamy joghary estetikalyq tuyndy dep sanaymyn. Rejisser estetikanyng mәtinge baylanyp qalmaghanyn dәleldey alghan. Tek dybys emosiyasy arqyly adamnyng ishki dýniyesin bere bilgen. «Qazaqfilimge» óte talantty, estetikalyq talghamy joghary rejisser kelipti, basymdy iyemin», – dedi Bolat Atabaev.
Týiin
IYә, mýmkin, kino mamandarynyng kózimen qaraghanda, «Kelin» estetikalyq dýnie shyghar. Biraq kórermenning bәri maman emes qoy. Dәl qazirgi kezde halyqqa patriottyq ruh beretin, qazaqylyghymyzdy dәripteytin filim qajet. Rushyldyqtan aryla almay, auyzbirshiligimiz bolmay otyrghanda, kóne týrkilerding tarihyn búrmalaghannan ne útamyz? Eger «Kelinnen» tarihy derek izdemesek, onda filimdegi erotika men jabayylyqty estetika dep týsinu kerekpiz be? Sóz joq, erteng «Kelin» shetelden jýlde alady, tipti «Oskar» syilyghyn aluy da ghajap emes. Óitkeni búl – qazaq kórermeni ýshin emes, sheteldegi bayqau ýshin týsirilgen kóbedey-kóp filimderding biri. Al qazaq kórermeni jýregi qazaq rejisser tughansha ózbektin, týrikting filimderin tamashalap jýre bermek. Sebebi joqty bar qylyp, ózderin bay, ómirlerin keremet etip kórsetetin ózbek rejisserleri tuyndylary arqyly óz últyna ruh beredi. Al qazaq sekildi onsyz da tirshilikting tauqymetinen sharshaghan halyq ózderin júbatu ýshin óz rejisserlerimizding qazaqty beyshara etip kórsetetin filimderin emes, әriyne, ózbek pen týrik rejisserlerining teleserialdaryna mәz bolyp, soghan da qanaghat etpek.

 

 


Aynúr Senbaeva
«Alash ainasy» gazeti 1 shilde 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6020