Ótken jyldyng 10 jeltoqsanynda «Arys qalasyn qalpyna keltiruge baghyttalghan qarjyny qoldy qyldy» degen aiyppen Qyzylorda oblysynyng eks-әkimi Quanyshbek Ysqaqov pen basqa da azamattardyng sottalghany belgili.

Sot ýkimi shyqqan boyda әleumettik jelilerde tergeuding әdil ótpegeni, derekterding búrmalanghany turaly qyzu talqy jýrdi. Keybireuler ýkimmen kelispeytinin aityp, isti bolghandardy qorghap, Memleket basshysy Q.Toqaevtyng atyna, Jogharghy sotqa, Bas prokuraturagha ashyq-hattar jazdy, ýndeuler joldady. Artynsha, tәuelsiz aqparat qúraldarynda da olardyng «jaqtym kýie, japtym jalanyn» qúrbany bolyp otyrghany, atyshuly iste kýdik tudyratyn jayttardyng kóptigi jayly materialdar jariyalana bastady. Qorghaushy taraptyng nanymdy aighaqtaryn eskermey, synarjaq qaraghan tergeu organy men sot sheshimin «tapsyrys» nәtiyjesi dep qabyldaghandar da boldy.

Ayta ketken jón, jariyalanyp jatqan maqalalar men pikirler kóbine әkim Q.Ysqaqovtyng atymen baylanystyryluda. Al kópshilik nazardan tys qaldyrghan 6 jyl ýkim kesilgen taghy bir adam bar. Ol – Múrat Imandosov. Kezinde Qyzylorda oblysy Qazaly jәne Qarmaqshy audandarynyng әkimi, oblystyng industriyalyq-innovasiyalyq damu basqarmasynyng basshysy qyzmetin atqarghan. 2016-2019 jyldary QR Preziydenti Ákimshiligi Memlekettik baqylau jәne aumaqtyq-úiymdastyru júmysy bólimining memlekettik inspektory da bolghan. 2019 jyldyng sәuir aiynan bastap Qyzylorda oblysy әkimining orynbasary atqaryp kelgen. Eger M.Imandosovtyng ainalasyndaghy aighaqtardy saralasaq, mәselening mәnisi aiqyndalyp, kólenkeli tústary kórinetin sekildi. Sebebi, «jalghan kuәlik berip bostandyqta jýrgenshe, aqiqatyn aityp qapasta qalghanym artyq» degen búl azamattyng ózining kinәsizdigi turaly dәlelderi kókeydegi kýdikti ýdete týsedi. Olay bolsa, alystan oraghytpay, oqighagha kenirek toqtalayyq.

Soghylmaghan qonyrau

«Jeng úshynan jalghasqan qylmys» delingen isting úzyn-yrghasy býginde kópke mәlim. Aytayyq, 2018 jyly Týrkistan oblysynyng qúryluyna baylanysty Túnghysh Preziydent Nazarbaevtyng Jarlyghymen әr oblysqa Týrkistan qalasynda bir nysannyng qúrylysyn jýrgizu mindetteldi. Osyghan oray, Qyzylorda oblysynyng basshylyghy da kórshiles oblys ortalyghyna «Shyghys monshasyn» tartu etudi moyyngha aldy. Qúrylys júmysymen tikeley qúrylys, sәulet jәne qala qúrylysy basqarmasynyng basshysy Múhamedisa Álserikov ainalysady.

Alayda, onyng jәne ol basshylyq etetin basqarmanyng shalaghay isining saldarynan monshanyng joba-smetalyq qújaty uaqytyly әzirlenbey, qúrylys kompaniyasymen sol kezde kelisim-shart jasalmay qalady. Yaghni, uaqytyly qarjy bólu jýzege aspaydy. Soghan qaramastan, 2019 jylghy aqpan aiynda merdiger mekeme óz qarajaty esebinen qúrylys júmysyn bastap ketedi. Bastauyn bastaghanymen, qarjy tapshylyghyna baylanysty qúrylystyng toqtap qalu qaupi tuyndaydy. Osy orayda, qúrylysty ayaqtaugha Sapura Ábdirahimova jetekshilik etetin «Syr meyirimi» qory apattan zardap shekken Arys qalasyna kómekke jinaqtalghan qarjydan – 20 mln tengeden 4 qúrylys kompaniyasyna bólinedi. Keyin «jәbirlenushi» S.Ábdirahimova sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttigine «aqsha qoldy boldy», «tapsyrma oblys әkimdiginen týsti» dep shaghymdanady da qylmystyq is tirkeledi. Qor diyrektorynyng sózinshe, 2019 jyly 8 tamyzda oblys әkimining orynbasary M.Imandosovtyng kómekshisi Múrat Tasqaraev telefon arqyly habarlasyp, M.Samúratúly monsha qúrylysyna qarajat bólu jóninde tapsyrma bergenin aitqan-dy. Alayda «8 tamyzda M.Tasqaraev habarlasty» degen S.Ábdirahimovanyng týsiniktemesi negizsiz, dәlelsiz bolyp shyqty. Kiris-shyghys qonyraular mәlimetinen onyng sol kýni Sapura hanymgha telefon soqpaghany anyqtaldy.

Kerisinshe, 8 tamyz kýni saghat 12.33-te S.Ábdirahimovagha M.Álserikovting habarlasqany belgili boldy. Osylaysha, jeng úshynan jalghasqan qylmystyng bolmaghanyn dәleldeytin bir epizod qysqaryp, Múrat Tasqaraev memlekettik qyzmetine qayta oralady. Eng soraqysy, M.Tasqaraev ózin tolyq aqtap alghanyna qaramastan, «Syr meyirimi» qory diyrektorynyng osyghan qatysty týsiniktemesi sottyng aiyptau qorytyndysyna qosylyp, ýkim shygharylghanyn qalay týsinuge bolady? Logikagha salsaq, sot ta, tergeushiler de Ábdirahimova men Álserikovting 8 tamyz kýni ózara sóileskenine kýdiktenui kerek emes pe edi?

Alayda, M.Tasqaraev epizody boyynsha eshtene ónbegen son, M.Imandosovty qaytkende de aiypty qyludyn, «әkimning sybaylasy» dep kórsetuding basqa joldaryn qarastyrylghan sekildi...

Tergeu barysynda «aytqangha kónetin, aidaugha jýretin» kuәgerler de ayaq astynan payda bola ketti. Mәselen, M.Álserikov «Syr meyirimindegi» qarjyny monsha qúrylysymen ainalysyp jatqan «Baq Bereke 2030» JShS-nen bólek taghy ýsh kompaniyagha 20 mln tengeden audaru turaly tapsyrmany M.Imandosov arqyly «alghanyn» tergeushilerding aldyna tórtinshi mәrte kelgende «eske týsiredi». Oghan deyin bergen ýsh týsiniktemesinde Múrat Samúratúlynyng atyn mýlde atamaydy. Tórtinshi týsiniktemesin kenetten ózgertuinde ne gәp bar? Aymaqta qay jerde qanday qúrylys jýrgizilgenin jatqa aitatyn, óz salasyndaghy milliondaghan qarjynyng esep-qisabyn beske biletin basqarma basshysynyng búlay onay janylysa saluy sekem tudyrmay ma? Q.Ysqaqovtyng «sәlemin» M.Imandosov jetkizgen kýnning ózinde dәlel qayda? Álserikovting jalang sózin rastaytyn ya kuә bolmaghany, ya audiofiksasiyanyng joqtyghy kýdiktini kinәli etuge erte ekenin kórsetpey me?..

Onyng ýstine, M.Imandosov әkimning industrialdy-innovasiyalyq damu, jobalar men kәsiby turizm jónindegi orynbasary bolghandyqtan qúrylys salasyna jauapty basqarmanyng basshysyna tapsyrma beru qúziretine kirmeydi. Ol Arys qalasyndaghy tótenshe jaghdaygha baylanysty qúrylghan Qyzylorda oblysyndaghy júmysshy toptyng jetekshisi bolghan kezde de apattan zardap shekken túrghyndarmen tildesip, mәselesining sheshiluine, әkimshilik kedergilerding uaqytyly retteluine ghana bas-kóz bolghan. Al Álserikov jәne ol jetekshilik etetin basqarma búnda da qúrylys júmystaryn jýrgizude, qújattardy rәsimdeude, qaralghan qarjynyng júmsaluynda sheshushi ról atqarghan.

Álserikov kýdikti me, kuәger me?

Búl isting әr epizodynda esimi men shatty-bútty týsiniktemesi qylang beretin M.Álserikovting әu basta tergeuge kýdikti retinde shaqyrylyp, keyinnen kuәgerge ainalyp ketkeni tanghaldyrady. Osy jerde әngimeni ózgeshe órbitip kóreyik. Yaghni, qylmys boldy delik. Tergeushiler isti tirkep, kýdiktilerdi anyqtady. Sonyng ishinde «tapsyrmany» oryndap, zansyzdyqqa barghan Álserikov te bar. Tergeu organy ony kýdikti retinde tanyp qoydy. Sybaylasqan toptyng bir mýshesi atandy. Alayda, qúqyq qorghaushylar tergeu barysynda ózining aiybyn moyyndap, aghynan jarylghany ýshin ony qylmystyq jauaptylyqtan bosatyp, kuәger qylyp shygharypty. Búl qanshalyqty zandy? Zangerler bolsa, qylmys jasaghan adam kýdikti retinde tanylmay túryp, zanda kórsetilgen organgha óz erkimen kelse nemese qylmysty ashugha jәrdemdesse ghana qylmystyq jauaptylyqtan bosatylatynyn aityp otyr. Bolar is bolyp, boyauy singennen keyin ókinu tek ýkimdi jenildetui mýmkin, biraq jazadan qútqarmaydy. Demek, eks-әkimmen birge Álserikov te qylmystyq jauapkershilikke tartyluy kerek degen sóz. Al is jýzinde basqasha. Tergeu organynyng «tapqyrlyghy» shynynda týsiniksiz.

Taghy bir aita keterligi, auditorlyq kompaniyanyng qorytyndysy boyynsha «Syr meyirimi» qorynan 4 mekemege audarylghan qarajattyng «Shyghys monshasynyn» qúrylysyna tolyq júmsalghandyghy, seriktestikterding esepshotynan qolma-qol aqsha alynbaghany dәleldendi. Búghan qosa, sottalghandar qylmys ýstinde ústalmaghan. Sonda qaydaghy qylmys turaly aityp otyrmyz?

Qos sheneunikting «shyndyghy»

Zandyq sipatynan góri sayasy astary basym isting «ssenariyi» minsiz qúrylmaghany bylay túrsyn, ondaghy «keyipkerler» de óz rólin sәtti somday almaghangha úqsaydy. Olay deuimizge sol kezde oblys әkimining orynbasary qyzmetin atqarghan, Syr elinde mәdeniyet, ruhaniyat janashyry esebinde tanylyp jýrgen Ruslan Rýstemovting tergeu barysynda qyryq qúbylghan týsiniktemesi sebep bolyp otyr. Ol 2019 jyldyng 25 mausymynda oblys әkimi Q.Ysqaqovtan Arys qalasy túrghyndaryna jәrdemdesu ýshin memlekettik qyzmetkerlerding bir kýndik jalaqysyn «Syr meyirimi» qoryna audaru turaly «tapsyrma» alghanyn aitady. Osy sәtte әkimning kabiynetinde әriptesteri – orynbasarlar Marat Delmúhanov pen M.Imandosov ta boldy deydi. Rýstemov qansha jerden qiynnan qiystyryp aitsa da, sózining baylauy joghy bayqaysyn. Sebebi, Q.Ysqaqov 25 mausymda M.Delmúhanov, M.Imandosov jәne ózi sekildi oblys әkimining orynbasary qyzmetinde bolghan. Demek, onyng onday manyzdy tapsyrma beretindey jaghdayda emes edi, yaghny qúzyreti joq. Ol Arysqa bir kýndik jalaqy audaru turaly sheshim qabyldanyp qoyylghannan keyin – 28 mausymda aimaqqa basshy bolyp taghayyndaldy. «Týstik jerge ótirik aitsan, keshke artynnan quyp jetedi» degendey, osyndayda oqighadaghy uaqyt alshaqtyghy Rýstemovting shatasqanyn emes, jalghan sóilegenin bildirmey me degen saual sanada kólbendeydi.

«Shiyki istin» kuәgerlerining taghy biri – sol kezdegi oblystyq júmyldyru dayyndyghy basqarmasynyng basshysy Asylbek Shәmenov. «Bir apamnan bir apam soraqy» demekshi, Asekeng de aidy aspannan shyghardy. Onyng tergeudegi týsiniktemesi, sotta aitqandary aqiqat auylynan alys ekeni angharylady. Bir-birine qayshy keletin, qisyny joq sózi «oqighany oidan qúrastyrghan ba?» degen súraqty eriksiz tudyryp, kónilindi kýmәn túmshalaydy. Júmbaqtamay aitayyq. Asylbek Ómirbekúlynyng sózinshe, Múrat Imandosov 2019 jylghy 8 tamyzda ózining kabiynetine shaqyryp alyp, Arys qalasyndaghy qalpyna keltiru júmysymen ainalysyp jatqan tórt seriktestikke (JShS) 20 mln tengeden qarjy bólu turaly «tapsyrma» berdi-mis. Asekeng kabiynetten shygha sala Múhamedisa Álserikovti, «Syr meyirimi» qorynyng jetekshisi Sapura Ábdirahimovany jәne qúrylys kompaniyalarynyng basshylaryn jinap, Múrat Samúratúlynyng «pәrmenin» jetkizgen-di. Qyzyq osy jerde: M.Imandosov 2019 jyldyng 6 tamyzy men 18 tamyzy aralyghynda Týrkistan oblysynda is-saparda jýrgen. Yaghni, A.Shәmenov «tapsyrma aldym» degen 8 tamyz kýni oblys әkimining orynbasary Arys qalasynda bolyp, keshke Shymkent qalasynda qonaq ýige týnegen. Búny dәleldeytin búltartpas derekter de, kuәgerler de bar. Eger ol Qyzylorda qalasynda bolmasa, Shәmenovke «tapsyrma» kimnen týsti? Qiyspaytyn aighaqpen jón-josyqsyz jala jabugha ne týrtki boldy? Búl epizod – tergeu kezinde myng ózgergen Shәmenov «shyndyghynyn» bir núsqasy ghana.

Oylandyratyn taghy bir jayt, M.Imandosovty qylmysty dep tanugha negiz bolghan әreketi – eks-әkim Q.Ysqaqovtyng «aram oiyn» Álserikovke jetkizdi degen tújyrym ekendigin eskersek, dәl osynday әreketke barghan, yaghny sol tapsyrmany kelesi satygha jetkizip, ýilestirdim degen Asylbek Shәmenov nege jauapkershilikke tartylmaydy degen zandy súraq tuyndaydy. Sondyqtan, onyng da Álserikov sekildi op-onay qútylyp ketui súraqty kóbeytip túr. Kóp úzamay jauaptary da tabylyp qalar...

Aytpaqshy, byltyr nauryzda A.Shәmenov Jalaghash audanynyng tizginin ústasa, qyrkýiekte R.Rýstemov jayly orynyna – Janaqorghan audanynyng әkimi lauazymyna qayta bardy. Qyzmetin qyzghanudan aulaqpyz, tipti abyroyy tasysyn deymiz. Degenmen, әkimderding adam taghdyry tarazygha týser tústa ala sóilegenin nemen aqtap alamyz? Óz әreketteri ýshin arynyng aldynda úyala ma eken?..

Múrat Imandosov: «Men tapsyrma bermesem, ne dep aitam?»

Áks-әkim Q.Ysqaqovty aitpaghanda M.Imandosovtyng kinәli ekenin dәleldeytin derekterding syqpyty, siqy osy. Zang ýstemdigi ornaghan zamanda sottyng hәm tergeu organynyng kuәlardyng «anau aitty», «mynau kórdi» degen jalang sózine sýienip, ýkim shygharuy – 30 jyldardaghy tergeusiz týrmege toghytatyn «ýshtikti» eske týsirdi demeske amal joq. Áytpese, sot M.Imandosovtyng jogharyda aitqanday, 8 tamyz kýni Qyzylorda qalasynda bolmauyn, Rýstemov pen Shәmenovtin, Álserikov pen Ábdirahimovanyng qúrghaq sózderin aighaqtaytyn qosymsha faktilerding (audio, beyne jazbalar, telefon qonyraulary t.b.) kezdespegenin qaperge alar edi ghoy. Ol ol ma, qúqyq qorghau organdarynyng ókilderi jýrgizgen qúpiya dybys jazbasynan da M.Imandosovtyng «qylmysqa» qatysy joghyn angharu qiyn emes. Olay bolsa, audiojazbadaghy Marat Delmúhanovpen arada bolghan dialogtan sózbe-sóz ýzindi keltireyik. «Men tapsyrma bermesem, ne dep aitam?», «...peshenemizden kóremiz, alayda qazir ótirik sóilep, erkindikte shydap jýre almaysyng ghoy...», dep jauap beredi әriptesine dybys jazylyp jatqanynan beyhabar Múrat Samúratúly. Bayqasanyz, ol qúpiya jazbadaghy ekeuara әngimede de, tergeu organyna bergen týsiniktemede de osy ústanymynan ainymaghan.

M.Imandosovty qorghaushy tarap taghylghan aiyppen jәne shyqqan ýkimmen kelispeytinin aityp otyr. Ádildik ornaghansha kýrese beretinin jetkizude.

Qoryta aitqanda, Álserikov, Ábdirahimova, Shәmenov, Rýstemovterding M.Imandosovty «nysanagha» alyp oghan qansha kýie jaghyp, kinәli etkisi kelse de, qolda bar derekter mәseleni basqasha suretteude. Soghan qaramastan, sotty boluynyng sebebi isting tapsyrystyq sipat aluynda bolyp otyr degen boljamdar aityluda. Búl óz aldyna bólek әngime. Eng ókinishtisi, audandardy basqaryp kele jatqan bildey әkimderding solqyldaqtyghy tek jergilikti basqaru qúrylymynyng bedeline núqsan keltirip qana qoymay, memlekettik qyzmetkerlerge senimsizdikti kýsheytedi. Shalaghay sheshim sot jýiesine degen senimge de selkeu týsiredi. Búl halyq ýmit artqan azamattardyng tize qosyp, el iygiligi ýshin birlesip qyzmet etuine kedergisin tiygizetini óz aldyna, sýttey úiyghan Syr elining yntymaghyna da syna qaghylghaly túr...

Toqtar Jaqash

Abai.kz