Aldaghy 20-shy nauryzda mekteptegi ýshinshi toqsan ayaqtalady. Sizding balanyz osy toqsandy qanday baghamen bitirmek? Odan habarynyz bar ma?  Ol sabaghyn nashar oqysa kimdi kinәlaysyz? Múghalimdi me, balany ma?  Álbette, bilimi әrtýrli múghalimder de, qabileti qily balalar da bar. Alayda, býgingi kýni balanyng sabaghyn nashar oquyna oqulyqty shygharghan jandar da kinәli sekildi.

Ózimning birinshi synypta oqityn úlym bar. Sol ýshinshi toqsan bastalghaly «Ana tilin» oquda. Onysy 2008 jyly «Atamúra» baspasynan shyqqan dýniye. Kitapty múghalimning tapsyrysy boyynsha aldyrttyq. Balam ony alghaly óleng jattaugha kóshti. Jattau jattamaytyn kýnderi az. Ras, jattau balanyng este saqtau qabiletin arttyrady. Al ol keyde birneshe kýn qatarynan óleng jattay berse ne bolady? Osy jaghyn oilayyq ta. Úlym alghashqy kezderi jattaudy tez jattap alatyn. Songhy kýnderi kerisinshe. Ony aqyndar mektebine bergendey boldyq. Búl jerde múghalimning esh kinәsi joq. Ústaz baghdarlama boyynsha sabaq jýrgizedi.

43 kýnde 18 ólen, 19 ereje jattaghan

Aldaghy 20-shy nauryzda mekteptegi ýshinshi toqsan ayaqtalady. Sizding balanyz osy toqsandy qanday baghamen bitirmek? Odan habarynyz bar ma?  Ol sabaghyn nashar oqysa kimdi kinәlaysyz? Múghalimdi me, balany ma?  Álbette, bilimi әrtýrli múghalimder de, qabileti qily balalar da bar. Alayda, býgingi kýni balanyng sabaghyn nashar oquyna oqulyqty shygharghan jandar da kinәli sekildi.

Ózimning birinshi synypta oqityn úlym bar. Sol ýshinshi toqsan bastalghaly «Ana tilin» oquda. Onysy 2008 jyly «Atamúra» baspasynan shyqqan dýniye. Kitapty múghalimning tapsyrysy boyynsha aldyrttyq. Balam ony alghaly óleng jattaugha kóshti. Jattau jattamaytyn kýnderi az. Ras, jattau balanyng este saqtau qabiletin arttyrady. Al ol keyde birneshe kýn qatarynan óleng jattay berse ne bolady? Osy jaghyn oilayyq ta. Úlym alghashqy kezderi jattaudy tez jattap alatyn. Songhy kýnderi kerisinshe. Ony aqyndar mektebine bergendey boldyq. Búl jerde múghalimning esh kinәsi joq. Ústaz baghdarlama boyynsha sabaq jýrgizedi.

43 kýnde 18 ólen, 19 ereje jattaghan

Birinshi synyptaghylar qantar, aqpan ailarynda «Ana tildi» 43 kýn oqyghan. Basqany qaydam, úlymnyng synybyndaghylar 43 kýnde 18 ólen, 19 ereje jattaghan. Barlyghyn qosqanda jadynda saqtaugha arnalghan 37 dýnie bolyp shyghady. Aldaghy ýsh aida qansha jattau jattaytyny beymәlim. Ólen, erejeden bólek, maqal-mәtelderi de jeterlik. Au, maqal men mәteldi ajyrata almaytyn balagha ony jattatudyn  qajeti ne? Búl aitylghandardy keyingi synypta ótse de bolady ghoy.

Oqushygha este saqtaugha asa qajettisi - ereje.  Ony jattap jýrgen balagha qosymsha salmaqty kóp sala bergennen ne payda? Sondyqtan jattatyn ólenning qataryn siyretu kerek sekildi.

Kelesi aitar nәrse, keyde ýy tapsyrmasyna bir-eki jattaumen qosa oqugha arnalghan dýniyelerdi de úsynady. Osy dúrys pa?

Eki pәnnen de jattau beredi

Ol azday, birinshi synypta «Muzyka» pәni bar. Onyng da kitabynyng ishi tola ólen. Balalar sol ólenderdi de jattauy qajet. Atalmysh eki pәnde de jattaulardyng boluynyng balalargha auyr bolatyny ministrliktegilerding miyna kirip shyqpay ma? Birde balamyzgha «Ana tilden» ýy tapsyrmasyna bir kýnde eki ólen, bir erejeni beredi. Tura sol kýni «Muzyka» pәninen de jattauy bar eken. Múny qalay qalay týsinemiz? Bala óz qabiletimen bir kýnde eki ólendi ghana jattap ýlgeredi. Qalghan tapsyrmany dayarlaugha uaqyt bolmaydy. Múnday kezde kóp ata-ana jazba týrdegi tapsyrmalardy ózderi oryndaydy.  Búl jaytty barlyq múghalim de, әke-sheshe de biledi. Bile túra isteytinimiz anau. Sonda biz kimdi aldap jýrmiz?

Alty jasar balagha oblys turaly әngimele depti

Sonymen birge, birinshi synypta «Matematika», «Enbek», «Ózin-ózi tanu», «Dýnie tanu» pәnderi bar. Búl sabaqtardan da týsinik aitu ýshin beriletin tapsyrmalar bar. Alty jasar bala óz oqyghanyn qaybir jarytyp týsinedi. Ony da jattatqyzatyn kez bolady.

Ári pәnderdegi key tapsyrmalar balalargha tym auyr. Mysaly, «Ana tilde» balagha «óz oblysyng turaly әngimele» degen tús bar. Ou, alty jasar bala atalghan taqyrypta sóz qozghamaq týgili, «oblys» degen sózding ózin bilmeydi ghoy. Álde býgingi Bilim jәne Ghylym ministrliginde otyrghandar alty jasynda oblys turaly әngime aitatyn bolghan ba?

Kitapta osynday «qyltyqtar» bolghan son, әke-sheshe onyng sabaghyna kómekteskisi keledi. Biraq balasynyng sabaghyn týsinbeydi. Olay bolsa, ata-analar Bilim ministrligining nazaryna nege birauyzdan mәsele kótermeydi? Bizdi balalarymyzdyng keleshegi qyzyqtyrmay ma? Sabaqtyng auyr ekendigi jóninde «Bazar joq» teatrynyng qoyylymynda Túrsynbek Qabatov ta aitty. Onyng birinshi, ekinshi synyp oqushylarynyng ata-analary ýshin dayyndyq kursyn ashu kerektigi jónindegi әzilin respublika halqy estidi.

«Ana tilde» - 97, «Muzykada» -68 óleng bar

Eki toqsan ghana oqytylatyn «Ana tilde» 97 óleng bar eken. Al tórt toqsan boyy oqytylatyn «Muzyka» pәninde 68 ólen, jyr jazylghan. Qarap túrsan, kýlking keledi. «Muzykadaghydan» góri «Ana tildegi» óleng kóp. Tiri «anekdot».

Al 97 óleni bar kitap, aqynnyng shaghyn bir kitabymen para-par.

Búdan ózge myna jaytqa nazar audarsaq, aqyn  M.Hakimjanovanyng «Otan» degen bir shumaq óleni «Atamúra» baspasynan shyqqan «Álippe de» bylay berilgen.

Otan - jerim, Otan suym,

Otan quat nәr beredi.

Otan - úran, Otan - tuym,

Otan mәngi gýldenedi.

Endi osy shumaqtyn  sol synyptaghy «Muzyka» kitabyndaghy núsqasymen tanysynyz.

Otan - jerim, Otan - suym,

Otan - quat, Otan - nәr,

Otan - úran, Otan - tuym,

Otan mәngi gýldener.

Ekinshi, tórtinshi qatardaghy ózgeristerdi bayqaghan shygharsyzdar. Oqulyqty dayarlaytyndar mәtinderdi qayta teksermey me? Ony baspa ýii qalay shygharyp otyr? Al ministrliktegiler ay qarap otyr ma?

Ár mektepte әrtýrli kitappen oqytady

Mektepterde sabaqtyng baghdarlama boyynsha beriletinin  aittyq. Al, key synyp jetekshisi «Atamúra» baspasynan shyqqan kitapty әkeliniz» dese,   keybiri,  «Almaty» baspasynan shyqqan kitapty aldyrtady. Sonda balalardy týrli kitappen oqytyp jatqan bilim salasyndaghy baghdarlama qanday baghdarlama? Álde jogharydaghy baghdarlama jasaushylar oilaryna kelgenin jasap otyr ma? Eger qatardaghy mektep pen terendetip oqytatyn bilim ordasyna arnalghan baghdarlamalar bolsa meyli. Bir mekteptegi әr synyptaghylardy týrli kitappen oqytqandy qalay týsinemiz? Múnda da múghalimderding qatysy joq. Onday bylyqty kitap saudasy ýshin sonau Astanadan tapsyrma berushiler jasaytyn sekildi.

Múnyng astarynda qanday sayasat bar?

Siz jogharyda aitylghandardyng barlyghyn jauapsyzdyqtyng saldarynan kóretin shygharsyz? Alayda, sonshalyqty kóp jattau, auyr tapsyrmalar, qate ólenderding barlyghy jauapsyzdyqtyng sebebinen bola bermeytin shyghar.  Artyq ketsek, aiyp etpesin, búl balany aljastyrugha arnalghan tirlikke úqsaydy. «Otan» shumaghynyng eki týrli núsqada berilui sonyng dәlelindey.

El arasynda «tәuelsizdik alghan song sapaly bilimge qol jetkizgen shygharmyz» dep jýrgender de jeterlik. Bilim mamandary da sony syltau etui mýmkin. Biraq alty jastaghy balagha bilimdi auyr týrinde beruge bolmaydy ghry.  Olardyng miy qyzanaq (pomidor) sekildi. Qyzanaqtyng ýstine bir qysh qonggha bolar. Al eki-ýsh qyshty qoysanyz ne bolady, qyzanaq eziledi ghoy.

Elimizde qazaqtildi oqushylardy ezge ainaldyru sayasaty jýrip jatqanday.

Búlay deuimizge taghy bir jayt sebep bolyp túr. «Týrkistan» gazetining 2011 jylghy  11 mausymynda shyqqan nómirinde jurnalist Esenkýl Kәpqyzynyng «ÚBT ayaqtaldy, nәtiyje qanday?» degen taqyryptaghy maqalasy jaryq kórgen. Sondaghy myna joldardy oqyp kóriniz.

«...ÚBT nәtiyjesi boyynsha, orys mektebining týlekteri 60 úpaymen joghary oqu ornyna týsip jatsa, qazaq mektebining týlekteri 75 úpaymen joghary oqu ornyna týse almaghan. ... Bilim jәne ghylym ministrleri bizding búl dabylymyzgha qúlaq asyp ta jýrgen joq.»

Mine, múnyng ózi bizding kýmәndi oiymyzdy qoilata týsedi. Búl arada biz últtyq dau-damay kóterip otyrghan joqpyz. Biyliktegilerding de  býiregi orekenderding balalaryna búryp otyrghan joq siyaqty. Múndaghy janashyrlyq key sheneunikterding orys tilinde oqityn perzentteri ýshin tuyndamaghan ba?

Al siz qalay oilaysyz oqyrman?

Shymkent qalasy

"Abay-aqparat"