Býgin Parlamentting jalpy otyrysynda Deputat Rozaqúl Satybaldyúly ýkimetti biraz toqpaqtap aldy. Aytylmasa sózding atasynyng óletinin jaqsy biletin әkki deputat Mәsimov ýkimetining «ayyptaryn» shyjghyryp betine basty. Múrtty myrzanyng mingirlegen múrnynyng astynan, memlekettik tilding býgingi jer bauyrlap ornynan túra almay jatqanyna qynjylghanyn kórsek kózimiz aghyp týssin. Áytsede, Preziydentke onyng til alghyshtyghy men Qytay tiline jetiktigi únaytyn sekildi... Sonymen, qazaq tilining púshayman halin auzynan tastamay aityp kele jatqan mәjilismenge qúlaq týrelik:

Býgin Parlamentting jalpy otyrysynda Deputat Rozaqúl Satybaldyúly ýkimetti biraz toqpaqtap aldy. Aytylmasa sózding atasynyng óletinin jaqsy biletin әkki deputat Mәsimov ýkimetining «ayyptaryn» shyjghyryp betine basty. Múrtty myrzanyng mingirlegen múrnynyng astynan, memlekettik tilding býgingi jer bauyrlap ornynan túra almay jatqanyna qynjylghanyn kórsek kózimiz aghyp týssin. Áytsede, Preziydentke onyng til alghyshtyghy men Qytay tiline jetiktigi únaytyn sekildi... Sonymen, qazaq tilining púshayman halin auzynan tastamay aityp kele jatqan mәjilismenge qúlaq týrelik:

«Qazaqstan Respublikasy Konstiutsiyasynyng 66 babynda: «Ýkimet zandardyng oryndaluyn qamtamasyz etedi» dep Ýkimetti mindettegen. Al, is jýzinde Ýkimet ózi bastamashylyq etip engizgen zandardy da tolyq oryndamay keledi. Atap aitqanda, Til turaly Qazaqstan Respublikasy zanynyng qoldanysqa engizilgenine 15 jyl boldy. Sonsha jyl ótse de zannyng 23 babyndaghy  «memlekettik tildi belgili bir kólemde jәne biliktilik talaptaryna sәikes bilui qajet kәsipter, mamandyqtar, jәne lauazymdardyng tizbesi zandarmen belgilenedi» degen norma әli kýnge deyin oryndalmay keledi. Osy tizbe bekitilgennen keyin ertesinde mamandyq lauazym iyeleri memlekettik tilde sóilep ketedi deuding ózi dúrys emes. Sebebi, tizbe belgilengennen keyin memlekettik tildi bilu dengeyi, yaghni, kim tolyq bilui kerek, kim iskerlik dengeyde bilui kerek, osy aiqyndaluy qajet.  Sodan keyin olargha dayyndalugha tiyisti merizim beriledi. Aytalyq, 2017  nemese 2020 jyldardan bastap búl talap qoldanylady dese, eshkim renjimeydi. Kerisinshe, memleketik tildi biluge degen qajettilik tuyndaydy. Osy zannyng 21 babynda: «Kórneki aqparattyq barlyq mәtin memlekettik tilde sol nemese jogharghy jaghyna, orys tilinde ong nemese tómengi jaghyna ornalasady. Birdey ólshemdegi әriptermen jazylady. Qajettiligine qaray kórnekti aqparattyq mәtinderqosymsha basqa tilderge audaryluy mýmkin» degen normada oryndalmay keledi. Basqa jerdi aitpaghanda, Astananyng ózinde kórneki aqparat aghylshyn tilinde bir mertlik әriptermen, al qazaq tilinde 15-20 sm әriptermen jazylghan. Múny tәrtipke keltiru ýshin memlekettik budjetten qarjy talap etilmeydi. Tek qana memlekettik ókiletti organnyng qoly jetispeydi, al jergilikti atqarushy organdardyng qúzireti jetpeydi».

Memlekettik tilge jany ashyghan, jýregi auyrghan adam ghana osylay dese kerek. Áytpese, basqa qazaq deputattardyng auzyn eshkim buyp otyrghan joq qoy. Biylghy Elbasynyng halyqqa joldauy barysynda resmy tilding keleshekte de «ómir» sýre beretinin, oghan qúrmetpen qaraudy «úmytpaudy» eskertken qatang «talabynan» keyin deputattar «oylanyp» qalghanday edi. Tipti kóbisining jýrekteri úshyp, jauyr bolghan tildi ainalyp ótip ketip jatqanyn kórip jýrdik. Endi kelip, múz jarghysh kemedey ózge últ ókilining janayqayynan keyin aua-rayyn baqylap alyp, boy kóteretin qyzghaldaq-deputattar bolsa, ýsikke úrynbauyn tileymiz.

«Abay-aqparat»