Ótken uaqytty saghyndym... Men auylda ghana uaqytqa degen saghynyshymdy úmytam. Tek tehnikanyng damuymen birge auyl adamdarynyng qarym-qatynasyna syzat týskeni, olardyng bir-birine ýrke qarauy, «jasandylyq auruyn» júqtyryp alghandyghy janymdy auyrtady.

Ótken uaqytty saghyndym... Men auylda ghana uaqytqa degen saghynyshymdy úmytam. Tek tehnikanyng damuymen birge auyl adamdarynyng qarym-qatynasyna syzat týskeni, olardyng bir-birine ýrke qarauy, «jasandylyq auruyn» júqtyryp alghandyghy janymdy auyrtady.

...Aryq jaghasynda ornalasqan myna qorjyn tamda baqyrauyq Qúrban kókem túratyn. Bizding auylda eki Qúrban bar: biri - qara Qúrban, ekinshisi - baqyrauyq Qúrban. Biraq baqyrauyq Qúrbannyng bireumen jagha jyrtysyp, tóbelesip, bireuding múrnyn qanatqanyn kórgen adam joq. Marqúm enbekqor jan edi. Kóktem shygha esik aldyndaghy ogorodty jalghyz ózi kýrekpen audaryp, kartop, qiyar, qyzanaq egetin. Baqshasynda alty týp qarala bolatyn. Qúrban kókem terlep-tepship egip, enbektenip ósirgen kartopty kórshileri qazyp alyp, әkete beretin. Qaraladan kórshileri tosap qaynatyp jatatyn. Men de qaralany etegime toltyryp, ýige tasitynmyn. Biraq baqyryp, ishtarlyq jasaghan Qúrban kókemdi ne әielin kórmeysin. Ózi ashyq minezdi, oiyn jasyrmay aityp salatyn, ainalasyndaghy adamdarmen aiqaylap sóilesip jýretin adam edi. Teledidarymyz búzylyp qalsa, otbasymyzben sol ýige «kóship» baratynbyz. Qolmen sýt berip ósirgen inimning qara qozysy bolatyn. Qozy inim qayda barsa da erip jýretin. Mektepke shygharyp salyp, kýtip alatyn. Bizben birge ol da Qúrban kókemning ýiine kiretin. «Áy, myna qozyny syrtqa shygharyndar, ýidi bylghaydy» dep renjip jatqan әielin kórmeysin. Áyeli Úldy qozynyng basynan sipap, kino kórip otyrady. «Qúrban kókem» dep jatyrmyn ghoy, ol kisining bizge eshqanday tuystyghy joq, ruy bóten. Qúrban kókem balyq ústap kelgen kýni kórshi-qolang ýshin meyram. Shaqyrmasa da «Qúrban balyq ústapty» dep ýlken-kishi sol ýige qaray bet alady. Kórshiler Qúrban kókem shabaq ústasa da bilip qoyady. Sebebi әielining qoly ashyq, meyirimdi jan. Kórshi-qolannyng bәrine eki-ýsh balyqty qaydan jetkizsin, kartoppen qosyp quyrady. Balyq jep otyryp, teledidardyng ýstinen әrqaysymyz kezek-kezek úryp, kino kóremiz. Tórt ýige - bir teledidar. Ýsh ýiding búzylghan teledidary sheberding ýiinde. Sәrsen kókemning teledidary jóndeuge kelmeydi eken. Al Múrat kókem sheberdi araqpen syilamapty, sondyqtan teledidaryn ala almay jýr. Teledidarymyzdy jóndeuge aparyp tastaghanymyzgha bir jeti, әkem sheberdi araqpen de syilap qoyghan. Tek bir «temiri» tabylmay jatqan kórinedi. Búl - «taghy bir jartylyq kerek» degen sóz. Sonymen kýnde bәrimiz tegin «kinoteatrgha» baramyz.

«Qyz Jibekti» әr kórgen sayyn Sәrsen kókem Almatyda shipajayda emdelgenin, sol kezde Asanәli Áshimovti kórgenin aityp maqtanady. Tipti «Bekejanmen» qol alyp, amandasypty. Baqyrauyq Qúrban kýs-kýs qolyna úzaq qarap, «biyl kartoshkany kóp egip, satyp, Almatygha baryp demalam. Sonda arnayy Bekejandy izdep baram. Oiboy-ou, tiri Bekejandy kóru armanym ghoy, armanym» dep qoyady. Qúrban kókem armanyna jete almady. Osydan bir jyl búryn dýnie saldy...

«Bandyny qughan Hamiyt» filimin kórip otyrsaq, Úldy jeneshem: «Oybay-ay, myna úzyntúra pәle Hamitjandy óltiretin boldy ghoy. Hamiyt-au, óletin boldyng ghoy, túrsanshy, nege jatyrsyn?» - dep shyr-pyry shyghatyn. Qúrban kókem: «Kempir, Hamitke nege janyng ashy qaldy? Symbatty jigitke ghashyq bolyp qalmadyng ba? Bayqa, kempir, bayqa! Erteng kózindi kógertip, tórkinine jiberem», - dep qaljyndaydy. Qúrban kókemning әieline qol kótergenin bizding auylda kórgen de, estigen de adam joq.

Syrgha jeneshem: «Áy, Qúrban, «Hamittin» sen kim ekenin bilesing be? Ol - ataqty akter Doshan Joljaqsynov. Sening kempirindi kózine de ilmeydi», -deydi. Bizding auylda «Hamittyn» kim ekenin Syrgha jeneshemnen artyq eshkim bilmeydi. Bәrimiz bir mezgilde Qúrban kókemning ýiine jinalyp, «Bandyny qughan Hamitti» kórip otyrsaq, búl filimning «jarnamasyn» jasaghan Syrgha jeneshem. Kesh bata Syrgha jeneshem ýige keldi. «Erke qyz, býgin saghat toghyzda «Bandyny qughan Hamiyt» bolady. Men búl filimdi neshe ret kórgenimdi bilesing be?» dep oilanyp qaldy. «Alghash ret kinoteatrdan kórdim. Siyrdy sau­may ketip, enemnen úrys estigem. Kinonyng әser etkeni sonday, ertesine kinoteatrgha qayta baryp, kórdim. Erke qyz, men saghan Hamitting rólinde oinaghan akter Doshan Joljaqsynovtyng sheberligin tilmen aityp, jetkize almaymyn. Bastapqyda Múrat meni «Hamitten» qatty qyzghanatyn. Bir ret shapalaqpen jaghymnan tartyp jibergen. Kópke deyin sóilespey jýrdim. Ol kezde jas edim ghoy. Jiyrma tórttegi kelinshekpin. Keyin «Bandyny qughan Hamitti menimen birge kóretin boldy. Áli de meni qyzghanady», - dep kýldi.

Sheshemnen «Bandyny qughan Hamitti» kóruge barasyz ba?» - dep súradym. Sheshem «Syrghadan estiding be, maghan týste «kóriniz» dep ketken, kórmesem erteng renjip jýrer», - dep jymidy. Ertesine әielder kinony qayta taldaydy, sonda sheshem «tyng pikir» aitpasa, úyat qoy.

«Bandyny qughan Hamitti» kórip otyryp, Múrat kókem jaqqa jii kóz tastap qoydym. Ol kinony qyzyghyp, sýisinip kórip otyr edi...

Filimdi óte talantty, bilimdi rejisser týsirse de, ssenarist mazmúndy, qyzyq sujet jazsa da, akterler sheber oinamaghan kinokartina kórermen jýregine eshqashan jetpeydi. Óz basym, kórermen retinde Bekejannyn, Hamitting ornynda Asanәli Áshimovten, Dos­han Joljaqsynovtan basqa akterdi kóz aldyma elestete almaymyn. Birde әdebiyettanushy ghalym Aygýl Ismaqovanyng «Kinoda Birjan sal rólin Doshan Joljaqsynovtan basqa akterding oinauyn qylmys dep bilem» degeni bar edi. Keyinnen «Birjan sal» filimin kórgen talay kórermenning «Birjan sal rólin Doshan Joljaqsynovtay sheber, shynayy, nanymdy oinay alatyn akter joq shyghar» degen pikirin talay estidik.

SUDYR AHMET

Men bala kezimde Sudyr Ahmetti jek kórdim. «Qan men terdin» keyipkerin aitam. Kitaphanadan ertegi kitap alyp, oqyp jýrgen kezimde «Qan men ter» filimin kórdim. Búl filimde Elaman beynesin Ánuar Moldabekov, Tәnirbergen beynesin Túnghyshbay Jamanqúlov somdaghan. Mening bala tanymym «Elamannyng әielin «tartyp alatyn» Tәnirbergen baydy jek kórmeytin. Sheshem aitatynday, «ishten bilip tughan bәlemin» ghoy. Baydyng bәrin aqymaq, kedeydi aqyldy etip suretteytin ertegilerden jýregim ainityn. «Ýiir-ýiir jylqysy bar bay qalaysha aqymaq? Úiqysynan oyatatyn әteshi joq kedey qalay aqyldy?». Osy saualgha bas qatyryp, sharshaytynmyn. Súlu Aqbalany ayay otyryp, odan suynyp ketetin Tәnirbergendi bәribir jek kórmeytinmin. Elamangha janym ashymaytyn, sebebi mening tanymymda ol myqty adam edi. Al myqty adamgha janashyrlyq bildiru - jaraspaydy. Bala týisigimmen eki baqtalas keyipkerdi jaqsy kórdim. Al Sudyr Ahmetti? Ayttym ghoy, men ony jek kórdim. «Jeksúryn» keyipkerdi jazalaghym keletin. Jazalaghanym sol: keyin mýldem kinony kórmey qoydym. Sebebi, akterding sonshalyqty shynayy oiyny mening jýikemning talshyqtaryn qozghap ketetin. Qysqasy, «jýikemmen oinaghan» akterdi jek kórdim. Áke-sheshem kinony kórip otyrsa, «Sudyr Ahmetti» kórip otyrsyndar ma?» deytinmin. Jurnalistikamen ainalysa bastaghanymda «Sudyr Ahmetti» kórgim keldi. Odan Elamannyn, Tәnirbergen men Aqbalanyng kegin alghym keldi. Sodan Sudyr Ahmetti somdaghan Qasym Jәkibaevty izdedim. Taptym. Kezdestim. Áli esimde, «Siz ben Sudyr Ahmetting qanday baylanysy bar? Sudyr Ahmetpen ekeuinizge ortaq qasiyet bar ma?» degen saual qoydym. Ol kisi temekisin shegip, úzaq oilanyp otyrdy. «Búl filimge meni Ázeken, Ázirbayjan Mәmbetov shaqyrdy. Bardym. Sudyr Ahmetting rólin berdi. «Qan men terdin» avtory Ábeken, Ábdijәmil Núrpeyisov «Jәkibaev mening Sudyr Ahmetime úqsamaydy. Ol enseli, úzyn boyly. Búl tipti de Sudyr Ahmet emes» dep meni «mensinbedi». Ázekeng aitqanynan qaytpay rólge bekitti. Sodan Sudyr Ahmetti barymdy salyp, oinap shyqtym ghoy», - dep jay kýrsindi. Aktermen alghash kezdeskende onyng suayt Sudyr Ahmetpen eshqanday úqsastyghy joghyn bayqadym. Daryndy akterding rejisser bekitken róldi sheber oinaghanyn týsindim. Aktermen ómirining songhy kýnine deyin aralastym. Ol «Jansebildegi» Múqatay shalday múqalmas qayratty, jany siri jan edi. Múnly edi. Jalghyzdyqty sýietin. «Kemel Qasym - jany sәby Qasym» (Satybaldy Narymbetov) byltyr dýniyeden ozdy. Tórtinshi qabattaghy ýiinde teledidardan teatr spektakliderin ýzbey kóretin. «Teatrdaghy rólderimdi saghyndym, keshe týsimde spektaklide oinap jýr ekenmin. Ótkende bir qyzyq týs kórdim. Repetisiyada sózimdi úmytyp qalyppyn», - dep saghynyshqa toly әngime aitushy edi. Endi ózi de saghynyshqa ainaldy. Sol Qasym Jәkibaev: «Áne bir kýni teledidardan bir akter sóilep túr» dep әngimesin bastaydy. «Ol kim, ata?» dep súraymyn men. «Shyraghym-au, qaytesin. Bireu turaly әngime aitqan jaqsy emes qoy. Ol aktermen bir serialgha týskenmin. Bezdarnyy akter». Álgi akterding atyn esine týsire almaydy. Kómekke kempirin shaqyrady. Apam esine týsire almasa, «Áy, nege esinde joq? Ekeumiz birge kórdik qoy. Ataq alghan akter she?», - dep ashulanady. Apam «Ataqty biraz óner adamy aldy ghoy», - dep kýmiljiydi. Atam odan sayyn ashulanady. (Mening esime «Jansebil» filimi týsedi. Onda da shal «Marusya» dep aiqay salushy edi ghoy) «Maghan endi ataq qyzmet etui kerek» deydi. Sonday da sóz bola ma eken? Men biletin ol ómirinde bir róldi shyghara almaghan». «Sonda siz kimdi moyyndaysyz? Kózi tiri qazaqtyng myqty akterleri kimder?» - dep súraymyn ghoy. «Osyndayda súraq bola ma?», - dep atam endi maghan kýiip-pisedi. Atam bir sausaghyn býgip, «Asanәli Áshimov. Oiboy, bizge oghan jetu qayda-a-a?! » - deydi. Sosyn ekinshi sausaghyn býgip: «Doshan Joljaqsynov. Tabighy talant. Jaryq júldyz. Týsinding be?» - dep sausaghyn shoshaytyp, kózimdi shúqyp ala jazdaydy. «Túnghyshbay Jamanqúlovtyng akterlik sheberligin joghary baghalaymyn. Birneshe ret Áuezov teatryna Túnghyshbay oinaghan spektaklidi kóru ýshin arnayy bardym. Taghy bir myqty - Núrjúman Yqtymbaev», - deytin. Ol әsirese, Doshan Joljaqsynovty alabóten jaqsy kórdi. Onyng adamgershiligine senetin. Kóz júmar aldynda da sol ini-dosyn izdedi. Úly akterding ashylyp qalghan kózin alaqanymen ayalap japqan da sol - kórnekti akter Doshan Joljaqsynov.

ShETEL AKTERINE «QÚDA TÝSU»...

Qazaqta myqty akter kóp. Bir Shәken Aymanovtyng ózi qazaq kinosynyng ómirin qanshama jylgha «úzartyp» jiberdi. Tayauda teledidardan Asanәli Áshimovting súhbatyn tyndadym. Qazaq kinosynyng metri: «Kezinde bireuler men turaly «Shәken Aymanovtyng kýieu balasy. Basty rólderde ol oinamaghanda, kim oinaydy?! Qayyn atasy ról aluyna kómektesip jatyr» dep biraz alyp-qashpa әngime aitty. Men tipti Shәken Aymanov «Atamannyng aqyryna» shaqyrghanda, «Qyz Jibekke» týsip jatyrmyn» dep bas tartyp, aqymaq bola jazdagham» degende oilanyp qaldym. Qúdayym-au, qazaqta Asanәli Áshimovtey talantty akter endi tua ma, tumay ma? Ol tuma talant qoy! Daryndy adam ózining qajyr-qayratymen, enbegimen ghana jetistikke jetedi.

Ótkende bir teatrdyng rejisseri repetisiyada akterine «oynay almaysyn, saghan qoy baghu kerek» dep aiqaylap jatty. Talantsyz adam qoy da bagha almaydy. Býgingi rejisserler jastar arasynan Asanәlini, Dos­handy izdep, basyn qatyrmaydy. Qyruar kók qaghazben qyzyqtyryp, rejisserding atyn «aspangha shygharatyn» әlemdik dengeydegi júldyzdy shaqyrady. Áyteuir shetel akterine «qúda týsu» bizding rejisserlerding auruy. «Kóshpendiler» filiminde basty róldi oinaghan Kuno Bekker aitty degen sóz bar: «Abylayhandy men emes, qazaqtyng akteri oinauy kerek. Bir últtyng batyryn, patshasyn, hanyn tek sol últtyng akteri oinauy kerek». Kóziqaraqty kórermen «Abylayhandy» «Qaldan Serennin» (Doshan Joljaqsynov) ekinshi plangha týsirip jibergenin kórdi, týisindi. Núrjúman Yqtymbaev aitady: «Gollivudta boldym, kinogha týstim. Gollivud akterlerining bizden asyp bara jatqan eshtenesi joq».

Býgingi jas akterlerding arasynda keyipkeri daralanghan, «róline mәngilik ghúmyr syilaghan» erekshe talantty akterdi atay alasyz ba? Teatrda Dulygha Aqmolda deymiz. Al kinoda? Ókinishtisi, biz eshkimdi bólip-jara aita almaymyz. Siz she?

«Týrkistan» gazeti