«Karmennin» aty әlemge әigili. Búl - Prosper Meriymening shoqtyghy biyik tuyndysy. HIH ghasyrdyng alghashqy shiyreginde dýniyege kelgen novella Jorj Biyzening operasynyng arqasynda әlemge odan әri keng tanyldy.

«Karmen» opera da boldy, baletke de ainaldy. Al dramalyq kórinis retinde qoyylyp otyrghany túnghysh ret. Onyng ózi Qazaqstanda. Ghabit Mýsirepov atyndaghy Jasóspirimder men balalar teatry Pros­per Meriymening 1845 jyldary jazylghan klassikalyq tuyndysyn túnghysh ret sahnalap otyr. Prosper Meriymening «Karmenine» fantaziya retinde qoyylghan búl spektaklidi premieragha jinalghan qauym «ýlken qúbylys» dep qabyldap jatty.

«Karmensita» qoyylardan biraz uaqyt búryn biz spektakliding dayyndyghyn tamashalaghan edik. Sol kýni spektakliding rejisseri Talghat Temenovke de birer saual qoidyng sәti týsti.

- «Karmennin» alghashqy operasy sәtti bolmaghandyqtan, Jorj Biyze sonynda tragediyadan qaytys bolyp ketedi. Áriyne, arada eki jyl ótkennen keyin, «Karmen» Italiya operasynyng sahnasynda qoyylghanda, әlem júrtshylyghy ýshin ýlken sensasiya tudyrdy. Osy men qatar Fransiyada, Angliyada «Karmen» qoyyla bastady. Búl operanyng birneshe núsqasy bar. Operadan bólek, «Karmennin» filimge ainaldyrylghan núsqalary da bar. Biraq biz «Karmennin» dramalyq núsqasyn alghash ret shygharyp otyrmyz. Óitkeni búl mәngilik taqyryp. Ári búl spektakli bizding teatrymyzdyng tarihyndaghy erekshe qúbylys bolady dep oilaymyn.

«Karmennin» aty әlemge әigili. Búl - Prosper Meriymening shoqtyghy biyik tuyndysy. HIH ghasyrdyng alghashqy shiyreginde dýniyege kelgen novella Jorj Biyzening operasynyng arqasynda әlemge odan әri keng tanyldy.

«Karmen» opera da boldy, baletke de ainaldy. Al dramalyq kórinis retinde qoyylyp otyrghany túnghysh ret. Onyng ózi Qazaqstanda. Ghabit Mýsirepov atyndaghy Jasóspirimder men balalar teatry Pros­per Meriymening 1845 jyldary jazylghan klassikalyq tuyndysyn túnghysh ret sahnalap otyr. Prosper Meriymening «Karmenine» fantaziya retinde qoyylghan búl spektaklidi premieragha jinalghan qauym «ýlken qúbylys» dep qabyldap jatty.

«Karmensita» qoyylardan biraz uaqyt búryn biz spektakliding dayyndyghyn tamashalaghan edik. Sol kýni spektakliding rejisseri Talghat Temenovke de birer saual qoidyng sәti týsti.

- «Karmennin» alghashqy operasy sәtti bolmaghandyqtan, Jorj Biyze sonynda tragediyadan qaytys bolyp ketedi. Áriyne, arada eki jyl ótkennen keyin, «Karmen» Italiya operasynyng sahnasynda qoyylghanda, әlem júrtshylyghy ýshin ýlken sensasiya tudyrdy. Osy men qatar Fransiyada, Angliyada «Karmen» qoyyla bastady. Búl operanyng birneshe núsqasy bar. Operadan bólek, «Karmennin» filimge ainaldyrylghan núsqalary da bar. Biraq biz «Karmennin» dramalyq núsqasyn alghash ret shygharyp otyrmyz. Óitkeni búl mәngilik taqyryp. Ári búl spektakli bizding teatrymyzdyng tarihyndaghy erekshe qúbylys bolady dep oilaymyn.

- «Karmendi» qoygha dayyndal­ghanynyzgha qansha uaqyt boldy?

- Qyrkýiekten beri piesa qolymda. «Karmennin» piesalyq, dramaturgiyalyq núsqasy óte jaqsy, әri sәtti dep bilem.

- Baletmeysterdi nege syrttan alyp keldiniz? Qazaqstanda «Karmendi» qoyatyn baletmeystr joq pa?

- Key nәrsede syrttan alyp keluge tura keledi. Mәselen kompiuterdi jasamay-aq, dayyn núsqasyn syrttan әkelip jatyrmyz ghoy. Sol siyaqty, Ivan Fadeevtey aty әlemge әigili baletmeysterdi shaqyru, onay bolghan joq. Óitkeni Ivandy biz onay kóndire alghan joqpyz. Onyng kelisimin alu ýshin birneshe adamdardy saldym. Tipti, sonynda jeke ózine baryp, sóilesip qayttym.

- Nege birden kelispedi?

- Ol - jay baletmeyster emes, әlemdik sahnalarda by qoyyp jýrgen belgili azamat. Aytyp otyrmyn ghoy, ony kóndiru bizge onaylyqqa týsken joq. Bir ay boyy Ivandy kelisimge shaqyrumen boldym. Býginde Ivan kelgenine ókinbeydi dep oilaymyn.

- «Karmennin» janry qalay bolmaq?

- Janr jaghyna keler bolsaq, búl qiyndau bolyp túr. Biz әuelde muzikl jasaymyz ba dep oilaghanbyz. «Karmen» tragediya bolghannan keyin, muziklge kelmeytin de siyaqty. Ázirge Prosper Meriymening novellasyna fantaziya dep otyrmyz.

Sonymen aqpan aiynyng songhy kýnderi túsauyn kesken «Karmensita» qazir Ghabit Mýsirepov atyndaghy teatrdyng sahnasynda jýrip jatyr. Spektakli turaly kórermenning de pikiri ekiúday. Jastar jaghy «Karmensitagha» kónilderi tolatynyn aitady. Ásirese, spektaklidegi bi, muzyka jastardyng oiynan shyqqan siyaqty.

Biraq. Karmen bizding qayghymyz ba? Bizding taghdyrymyz ba? Qazaq shynayylyqty, әsemdikti, súlulyqty sýiedi, ekijýzdilikti emes. Ásem muzyka men ispan biyining keremeti bolar, zalgha jinalghan kópshilik spektakliding ón boyyndaghy erekshelikti asa bayqay qoymaghan siyaqty. Ras, «Karmen» klassikalyq dýniye. Talaydy tamsantqan, talaydy tandantqan «Karmennin» eki ghasyrdan keyin qazaq sahnasynyng topyraghynda qayta qoyyluy qanshalyqty janalyq boldy? Qazaq kórermeni «Karmennin» boyynan óz Karmenin taba aldy ma? Mәsele osynda.

Búghan spektakliding premierasynda bolyp, spektaklidi tamashalaghan ziyaly qauym ókilderi ne deydi? Biz búl saualdy olardyng ózderine tastadyq. Áueli belgili jazushy Sofy Smataevqa telefon shaldyq.

- Sofy agha, «Karmensita» qalay eken? Kónilinizden shyqty ma?

- Alayaq, jezókshe әiel ghoy. Ol jaghynan Karmenning qazaq jastaryna beretin tәrbiyesi bar ma, ózing aitshy...

- Rejisser klasikalyq dýniyeni qayta әkeldim dep aityp edi...

- Klassikalyq dýniyelermen jastarymyzdy qayda әketip bara jatyrmyz?! Sahnada óziniz de kórgen shygharsyz. Karmen anaghan da bir jýgirdi, mynaghan da bir jýgirdi. Birese anany sýiem deydi, birese mynany.

- Qoyylymdyq dengeyi turaly ne aitar ediniz?

- Spektakli retinde óte jaqsy. Qoyy­lymy joghary. Talghattyng spektaklidi qongdaghy jaqsy enbegin moyyndauymyz kerek. Biyi, muzykasy jaqsy. Sahnagha óte kerek nәrse. Jastar «Karmendi» bile bermeui de mýmkin. Qazir kitap oqymaytyn jastar kóbeyip ketti ghoy. Klassikalyq dýniyeni kórsetip, damytyp otyru da qajet. Al jastargha berer ýlgisi jaghynan keler bolsaq, kónilge kishkene kirbing úyalatady. Tazalyqqa, әdemilikke, shynayylyqqa úmtyldyruymyz kerek emes pe, qazaq jastaryn. Qansha jerden klassikalyq obraz bolghanymen, Karmenning boyynda ekijýzdilik, alayaqtyq bar. Spektakli osy túrghydan kelgende, jaqsy, biraq, búl tәrbiyelik jaghynan da ýilesimdilik tauyp jatsa, qanday keremet bolar edi.

«Karmensitanyn» qoyylymdyq jaghy da, dekorasiyasy da kónilinen shyqqanyn aitady belgili jazushy Smaghúl Elubay. Ol:

- Birinshiden, Prosper Meriymening «Karmeni» klassikalyq dýniye. Talghattyng aituynsha, búl búryn teatr sahnasynda sahnalanbaghan eken. Dramalyq núsqasy, yaghny shygharma retinde spektaklige ainaldyrylmaghan. Bi, muzyka, dramalyq sujet qosylyp, qazirgi jastargha mahabbat jayly tragediyalyq dastan bolyp shyqqan.

- Klassikalyq dýnie desek te, «Karmen» mazmúndyq jaghynan býgingi jastargha qajet dep oilaysyz ba?

- Klassikalyq dýniyeni býgingi kýnge jaqyndatyp, ispan biylerimen aishyqtap otyr. Búl spektaklide basty roli biyge berilip otyr. Qazaq topyraghyna «Karmendi» alyp kelu qalay bolar eken dep alghashynda kýmәnmen qarap edik. Mahabbat degenimiz adamzattyq qúbylys qoy. Spektakli jas­tardyng kónilinen shyqty dep oilaymyn. Múny jastar teatrynyng rejisserlik jaqsy tabysy dep qabyldaghanymyz jón. Klassikalyq dýniyeni qazaq topyraghyna alyp kelipti. Osy túrghydan kelgende, Talghattyng búl dýniyesi kórermenin quantty. Spektaklidi oinap jýrgen akterlerding kóbi ózderine berilgen roliderin oidaghyday oinap shyqty.

- Spektakliding býgingi qazaq jastaryna beretin tәrbiyesi turaly ne aitar ediniz?

- Tәrbiyelik jaghynan alghanda, mahabbatty, yaghny tәniri, qúdaylyq sezimdi adaldyq qana qútqarady. Ol jerde satqyndyq aralassa, týbi tragediyagha alyp baratyndyghy turaly filosofiya jatyr spektakliding boyynda. Prosper Meriymening filosofiyasy da sol. Mineki, bizding osyny kózimiz kórdi. Yaghny jansaq qadam, úly mahabbatpen oinamau, al oinasa, onda tek qana tragediyagha úlasady degen filosofiya kórermenge jetti dep oilaymyn.

Zalgha jinalghan kórermenderding bir parasy spektakliding únaghanyn aityp, tandayyn qaghyp jatsa, endi bir parasy kónilderinen shyqpaghanyn aitady. Sonday kórermenning biri - Baqytgýl Óstelbaeva. Mamandyghy - ekonomist.

- Maghan spektakli mýldem únaghan joq. Karmendi basqasha kórsetu kerek edi. Qanshama qydyrympaz, ekijýzdi, ailaker әiel bolghanymen, onyng býkil erkekti ózine qúmartatyn qylyghy bolu kerek edi. Al bizding kórgen Karmenimiz óte dóreki, qimyldary da ersi. Ony kórgen kórermen qyzyghady dep oilamaymyn. Osy túrghydan kelgende, spektaklide kemshilikter bar. Al biyi, muzykasy óte әdemi bolghandyqtan ghana, spektaklidi sonyna deyin tamashaladym.

Al múghalim Janerke Júmanazardyng spektakli turaly pikiri mýldem basqa. Ol spektakli kórermenine oy salghany abzal deydi. «Songhy kezderi Gh.Mýsirepov atyndaghy jasóspirimder men balalar teatrynda shougha beyimdelgen qoyylymdar jii oryn alyp jýr. «Karmensita» da osy qalyptan ajyray qoyghan joq. Álbette, jastar teatry bolghan son, eliktiru hәm qyzyqtyru maqsatynda shou-elementterin qosqan da jón. Alayda teatr tәrbiyeleushi, oy salushy oryn. Qoyylym sonynda mahabbattyng sharabyna mas bolghan ispan jigiti Hosening syghan qyzy ýshin auyr halde jatqan anasynan bas tartyp, «búiyrsa, beyitine bararmyn» deui de eshbir qisyngha kelmeydi. Tughan anadan bes minuttyq lәzzat syilaghan mahabbattyng artyq bolghanyn da teatr sahnasynan kórdik. Búl keyingi tolqyngha qanday oy salady?» - deydi Janerke.

Týiin. «Karmensita» turaly aitylar pikirler óte kóp. «Karmen» bizding qayghymyz emes, ózgening qayghysyn, ózgening taghdyryn qazaqqa tanudyng qajeti qansha?» degen oilar da aitylyp jatty. «Karmen» - qazaq sahnasyndaghy erekshe qúbylys boldy ma, joq pa, kózi qaraqty kórermen ózderi tarazylay jatar. Ázirge, spektakli kórermenine jol tartty. Onyng qanshalyqty ghúmyrly bolaryn aldaghy uaqyttyng enshisine qaldyrdyq.

«Týrkistan» gazeti