Álem - úly jazushy L.Tolstoydy bilgenimen onyng diny iliminen әli de beyhabar. Ómirining songhy 30-40 jylynda Lev Nikolaevich jaratushy haqqa jýzin búryp, onyng ruhymen bite qaynasty. Sonyng negizinde әrtýrli pәlsapalyq ilimning jalghandyghyn kórsetti. Ásirese, pravoslav shirkeuining qate úghymyn núsqamay óte almady.

Sóitip, Lev-ústaz adam ómirining aldynda - memleket, adam janynyng aldynda - shirkeu bekitken, qalypty dýniyelerge qyryn keldi. Keyingi jýz jyldyqta Tolstoy ómirining mәni men enbegin jasyryp, ony búrmalau - qúdaysyz biylikting sheneuinikterimen qatar jalghan senim ókilderining ainymas maqsatyna ainaldy. Biylik pen shirkeuding instituttary jazushynyng diny oilarynan tuyndaghan manyzdy dýniyelerdi adamzattyng ómirinen alyp tastaugha birlese kýsh saldy.

Osynda kezdesetin kelensizdikti ekshey otyryp, músylman balasyna sýnnet bolyp tabylatyn islamdy tanugha keninen kónil bóluding mәnin terenirek úghasyn. Jýieli dini-aghartu sharalary qolgha alynsa, imamdarymyz uaghyz ben ilimdi úshtastyra bilse degen tilek arta týsedi. Sonda imanyn qasym etpeytin, sauapty isti ómirlik múratyna ainaldyratyn ibaly úrpaqtyng búdan da bylay molayary shýbәsiz.

Álem - úly jazushy L.Tolstoydy bilgenimen onyng diny iliminen әli de beyhabar. Ómirining songhy 30-40 jylynda Lev Nikolaevich jaratushy haqqa jýzin búryp, onyng ruhymen bite qaynasty. Sonyng negizinde әrtýrli pәlsapalyq ilimning jalghandyghyn kórsetti. Ásirese, pravoslav shirkeuining qate úghymyn núsqamay óte almady.

Sóitip, Lev-ústaz adam ómirining aldynda - memleket, adam janynyng aldynda - shirkeu bekitken, qalypty dýniyelerge qyryn keldi. Keyingi jýz jyldyqta Tolstoy ómirining mәni men enbegin jasyryp, ony búrmalau - qúdaysyz biylikting sheneuinikterimen qatar jalghan senim ókilderining ainymas maqsatyna ainaldy. Biylik pen shirkeuding instituttary jazushynyng diny oilarynan tuyndaghan manyzdy dýniyelerdi adamzattyng ómirinen alyp tastaugha birlese kýsh saldy.

Osynda kezdesetin kelensizdikti ekshey otyryp, músylman balasyna sýnnet bolyp tabylatyn islamdy tanugha keninen kónil bóluding mәnin terenirek úghasyn. Jýieli dini-aghartu sharalary qolgha alynsa, imamdarymyz uaghyz ben ilimdi úshtastyra bilse degen tilek arta týsedi. Sonda imanyn qasym etpeytin, sauapty isti ómirlik múratyna ainaldyratyn ibaly úrpaqtyng búdan da bylay molayary shýbәsiz.

Shýkir, elimizde islam dini órken jayyp, qoghamdaghy ruhany ómirding bir kórinisi bolyp otyr. Kóksegeni - imandyq, ansaghany - tútastyq. Osynday adamzatty berekege ýndegen dinge Lev Tolstoy da moyynsúndy... qabyldady degen de әngime ara-kidik estilip qalary bar. Sol uәjding aq-qarasyn aiyrugha da talpynyp kórdik...

***      ***     ***

• Denene jaryqty kóz týsiredi. Móldiregen qos janardan boyyna núr qúiylady. Al qarashyghyng búldyr bolsa, onda býkil túlghang kýngirttikke kómilgeni kómilgen.

1. AYYPTAU

Mening shirkeuden beze qashqanym, búl - mýlde әdiletti is boldy.

Búlay ainuym - qúdaygha qarsy bolghandyghymnan emes,

kerisinshe men oghan jan dýniyemmen adal qyzmet etkim keldi.

L.N. Tolstoy

Sinodtyng 1901 jylghy 2 aqpandaghy № 557 anyqtamasy «Serkovnyh vedomostyah» basylymynda jariyalanyp, orys qoghamynyng әnki-tәnkisin shyghardy. Onda esimi әlemdik dengeydegi adam - graf Lev Nikolaevich Tolstoydyng pravoslav shirkeuinen alastalghandyghy aitylady.

Kópshilikting kókeyine izgilik sәulesin shashqan jazushynyng «ayybyn» әshkereleu, әldekimder ýshin tiyimdi de bolghan shyghar. Nemese búl, mýddeler «soghysynyn» migirsiz jalghasy ma? Qaytken kýnde de qazan tónkerisi aldyndaghy oryn alghan Reseydegi mәdeny jaghdaydyng siqy kórinis berdi. Sonymen qatar, sinodtyng sol úigharymy kýni býginge deyin dau tughyzyp keledi.

- Belgili bir payymda graf Tolstoydyng shirkeuden syrt ainaluy, barlyq sekulyarlyq orys mәdeniyetining shirkeuden tanuy siyaqty bop túrady. Sony, taghdyrymyzdy talqygha salghan sheshimge úlasyp, Resey denesine mezgilinen búryn jaraqat týsti. Onyng aqyry - eldi ydyratushy dertke alyp keldi. Keyde «kýlli zamanauy әdebiyet jәne bizding barshamyz jýzimizdi shirkeuden teris salugha ýles qosyp jýrgen joqpyz ba?» dep te oilanamyn.

Parijdik jazushy Vyacheslav Repin osylay kýnirenedi. Onyng kómeyining býlkilinen angharylatyny - qoghamgha sana men týisigi birtekti túlghalar ghana qajet.

- Búl aktini shirkeu elden irgesin aulaqtap, barlyq zayyrly orys mәdeniyetin ózinen ainytu ýshin oilap tapqan joq. Ol kezde qoghamda din ýiine aiyptay qaraytyn pighyl órship túrghan. Osy ahual da qatal sheshimning shyghuyna yqpal etti. Múnyng bәri shynayy pravoslav dinine ara týsip, lajsyzdan jasalghan kanondyq qadam. Olay etpese Lev Tolstoy siyaqty әleuetti túlghanyng jasaghan shabuylynan din qorghalmay qalar edi.

Vashington jәne San-Fransiskonyng episkopy Vasiliy Rodzyanko sinod sheshimin qorghashtay, bәiek qaghady.

- Sol jyldary beleng alyp ketken orys ziyalylary payymynyng aumaly-tókpeliliginen, aqyrynda, jiyrmasynshy ghasyrdaghy oqighalardyng saldaryna әkep úryndyrdy. Shirkeuding aldyna jalpy júrtshylyqpen qalay qarym-qatynas jasau kerektigi jóninde kýrdeli mәsele qoyyldy. Bayyppen qarasaq, aqyl-parsatqa óte ýlken әserin tiygize alatyn adam joldaryna kese-kóldenendemegende, múnday ýzildi-kesildi qatal qadamgha barmas pa edi?..

Bir uaq din ýii de qúdaygha senushiler ýshin, olardy qorghau ýshin óz pozisiyasyn kórsetip, belgili mәseleler tónireginde ýn qatuy kerek boldy. Biraq, «shirkeu Lev Tolstoydy kýshpen quyp shyghyp, qarghys aitty» degen әngimeler shyndyqpen janaspaydy. Ol tek qasiyetti bosaghadan alastatyldy. Eger ghibadat etuge qaytyp oralsa, «onday kózqaraspen rәsimderge qatysuyna jol bere almaymyz» dep, júrt ashyq týrde din qyzmetkerlerine maghlúm eteri kәmil.

Episkoptyng shyr-pyry shyghyp, poptar mekenining tújyrymyna shang juytqysy joq.

Jalpy, shirkeudi jaghymsyz kepte surettegen orys әdebiyeti siyrek. Al kez-kelgen kinosy keyipkerding moynyndaghy alqasyn kórsetse de pravoslav dinining elementi - aiqyshty mindetti týrde ekrangha әkeledi. Qazaq saharasynda tәrbiyelengen qolbasshy Aleksandr Nevskiy turaly filimde osynday detali bolmay qaldy dep, ateizm saltanat qúrghan kenes ókimetining túsynda prokattan alyp tastaghany mәlim. Sondyqtan, dәtine beriktigi jaghynan orys mәdeniyetin aiyptau - kýnә.

Al, ózimizding qazaqqa kelsek, negizgi týp qazyqty ústanu qaghidasy saqtalmaydy. Kenestik zamannyng túsynda islam dinine birde-bir tuyndy ray bermedi. Kinolarymyzdyng eshbiri әlgindey manyzdy elementterdi paydalanghan joq. Áli kýnge - sol. Shyntuaytyna kelsek, qazaqty últ retinde joyyludan saqtap qalghan músylman dini edi. Tilden airyldyq, til ketken song halyqtyq jadymyz búzyldy. Yakud halqynda búlardyng eshqaysysy qalghan joq.

Qyzyl imperiya kezinde emis-emis qúlaghymyzgha jetken әlemdik jazushy L.Tolstoydyng shirkeuden syrt ainaluy jónindegi aqparat, ateisterding tiline әdemi tiyek boldy. Sonymen qatar «orys әleminin» qanatynyng astyna engen ózge últtardy oilandyryp qoydy. Týisigining týbinde dynyldap jatqan san qily saual eldi tua bitken dinine jaqyndata týsti. Onysyn ashyq aitpasa da, islam turaly jóndi eshteme bilmese de, bir Allanyng baryna minәjattyqpen bet sipay berdi. Osy amal ghana qazaq sanasynyng 25-30 payyzyn últtyq ruhtan aiyrmay ústap qala aldy. Lev Nikolaevichti alastaghan ýkim týisigimizde imany dinimizdi qoldaytyn immuniytet talshyghynyng jandanuyna, ol týtikshelerding ólmeuine әser etti.

Sol bir hristian ruhaniyatynyng úigharymy tónireginde ushyqqan aitys-tartysta qarsylyq bildirushilerding eshbir tarappen bitimge kelmeytindigi tandandyrady. Lev Nikolaevichting atyna aitylghan aiyptau sóz - pikirine qúlaq aspaugha eshkimning qúqy joq adamdardyng auzynan shyqty. Onyng zili men ótkirligi júmyr bastyny beytarap qoymaydy. Sonday oilardyng bir-ekeui mynanday:

Mitropolit Anastasiy (Gribanovskiy):

«Onyng qolymen әzirlenip jәne moralidyq túrghyda sanksiya berildi» dep, Lev Livovichting әkesi jóninde aitqanynday, «azuly da arshyndy әdebiyet soqasymen orys topyraghyn kýni búryn tónkeriske arnayy qopsytqan» Tolstoy - hristian dinin búza otyryp, pútqa tabynushylyqqa negiz saluymen әlemdik proseste óz orynyn iyelenedi».

Ghibadathanashy Feofan Zatvorniyk, diny әriptesine bylay dep jazady:

«Siz, «Tolstoydyng shygharmalaryn oqyp alyp, kóptegen adamdar basqa dinge ótip jatyr» dep eske salypsyz. Ghajap! Sol Levinde eshqanday senim joq. Onda Qúday da, jan da, bolashaq ómir de joq. Al Qúday Isa Mәsih - qarapayym adam. Isanyng jazbalarynda Qúdaygha, Mәsih Tәnirge, qasiyetti shirkeu men onyng qúpiyalaryna núqsan keltirgen kisi, ol - aqiqat patshalyghyn búzushy, Qúdaydyng jauy, shaytannyng qyzmetshisi».

Graf Tolstoydyng dinbasylaryna jýgingen hatyna Ioann Kronshtadtskiy әkening jauaby:

«Lev Tolstoydyng týpki arnasynan shatasuy mynada: Mәsihting taudaghy uaghyzy jәne onyng jauyzdyqqa qarsy túrmau turaly sózin oqy kelip, ony taldaghanynda shygharmasynyng negizgi kózqarasynan kórinetini - taudaghy uaghyzdy da, zúlymdyqqa qarsy kelmeu turaly ósiyetti de mýlde týsinbegen. Taudaghy uaghyzda hristiandyq ómirding negizgi mәnin kórsetetin ruhany jútandyq jәne oghan boyúsynyp, opyq jeu turaly ósiyet bar. Al Tolstoy saytan siyaqty nasattanyp, tәubege keluding qajettiligin moyyndamaydy. Mәsihsiz jәne onyng sharapatynsyz, onyng azap shegui men ólimin óteytin dinsiz әldebir ózining kýshimen kemeline keluge ýmit artady. Al, zúlymdyqqa qarsy túrmau astaryn jauyzdyqty kereghar maqúldau dep týsinedi. Kýnәdan tayynbau nemese dandaysu men nәpsini tyimau - әrqily zansyzdyqtargha danghyl jol salyp, sayyp kelgende, saytannyng dem berushisi, adamzatty qúrtushy jәne Mәsihting eng baryp túrghan dúshpany etip shygharady».

Arhiyepiskop Nikon:

«Shirkeu, bizding qayyrymdy shirkeu, múnday qúdaygha til tiygizudi bastan keshken emes. Sodan keyin Tolstoydy ózimen tyghyz qatynasta boludan alastady. Bizding ziyaly qauym kýmәnshil ghoy? Olar endi ghaybat sózge qatysty shirkeuding jasaghan tóreligin bayqamaghan synaysidy... Osydan keyin «oypyrmay, búl ziyalylardyng «hristianbyz» deuge qúqylary bar ma?» degen saual tuyndaydy».

 

Keyinirekte grafinya Sofiya Andreevna Tolstoydyng Peterbor mitropoliyti Antongha (Vadkovskiy) jazghan haty jariyalandy. Onda sol kýnning oqighalary meylinshe naqty bayandalady. Sofiya Andreevna múnyng mýlde jeke basynyng kýieuine jasaghan shabuyly emes ekenin, ony júrtshylyqtyng týsinbegenin kýiine otyryp aqtarady.

Eger, is - graf Tolstoygha qarsy jeke shabuylda bolmasa, múnday mәmilesizdikti nemen úghyndyrghan jón? Arany jarastyrugha shaqyrghanday kórinetin adamdarda narazylyq derti әbden ushyqqan. Lev Tolstoydyng paryzdy joldan «janylushylyghyn» әshkereley otyryp, shirkeu tym qatygezdikke barghan synayly.

- Din men ishki senimge qatysty mәsele ashyqtan ashyq talqygha týsse, qanday adam ózin belgili bir shekteu shenberinde ústay almaq? - deydi episkop. - Kóne dәstýrmen kýresu kezindegi kórinisti eske týsireyikshi. Sol dәstýrdi ústanushylargha jәne olardyng orys shirkeuine degen qarym-qatynasyna kóz jýgirteyik. Ariandyq dau-damay uaghyn jadymyzda janghyrtayyq. Ghibadathanashy Nikolay túnghysh әlemdik shirkeu mәjilisinde Ariyanyng qasyna kelip, býkil elding kózinshe betinen shapalaqpen tartyp jibergen. Anyzgha jýginsek shirkeu Nikolaydy aiyptap, búl ýshin ony qamaugha ýkim shygharghan.

Diny soghystar, әsirese, orta ghasyrdaghysy tekten-tekke eng qatygez dep sanalyp otyrghan joq. Áriyne, múnymen ol qantógisterding bәrin aqtap alugha den qoyghanday kóringimiz kelmeydi әri bizding әngime onday pighyldy bildirmese kerek. Búl oqighalar pendening pende ekendigin tanytady. Álbette, osynyng bәrinen, dýley ashudan joghary túru kerek edi. Biraq, amal qansha. Hristiandar bar ynta-shyntasymen kýresip jýrgen dinderining shyn mәninde adamgha degen senim ekenin jii úmytyp kete beredi. Tolyq maghynasyna say senim arqyly Ol adam bolady. Ol aiqysh aghashqa jýzin beredi. Eshkimning betine jel bolyp qarsy tiymeytin, Isany kerip qol-ayaghyn shegelegenderding kýnәsi ýshin Qúdaydan jalbarynyp keshirim súraushygha ainalady. Osy payymnyng ýdesinen qaraghanda men shirkeuding ýzildi-kesildi pozisiyasy qate boldy deushilermen kelisemin. Biraq tarihy kózqaras túrghysynan úghynugha talpynys jasasaq, onda Ioann Kronshtadtskiy siyaqty adamdardyng ózi, jadyna tua bitken dindi qorghau turaly sóz qozghalghanda erik-jigerlerin biyley almay qalatynyn eskeru kerek. Eger mening aldymda Lev Tolstoydyng ózi otyrsa, ne aitqan bolar edim, bilmeymin. Mýmkin men de óz-ózimdi ústay almas pa edim... - dep, qorytady oiyn.

Ep.Vasiliyding baylamy - pendelik sanatynan әri aspaghan. Isa uaghyzyn «bireu jaghynnan shapalaqpen tartyp jiberse, ekinshi betindi tos» degen qaghidamen jýrgizdi. Biraq búny sol senim iyelerining deni әli týsinbey keledi. Ózderining nanym-senimderin qorghau ýshin kýsh júmsaugha, әlimjettikke barady. Kýni býginge deyin soghys pen qan tógis konfessiyalyq ilanymnyng ýilespeytindiginen ekeni beseneden belgili. «Hristiandar bar ynta-shyntasymen kýresip jýrgen dinderining shyn mәninde adamgha degen senim ekenin jii úmytyp kete beredi» degen episkoptyng sózi shyndyq. Dýley ashudan joghary túru - ruhtyng taptalghany dep úghatyn dogmalyq dolbarlar keudege berish bolyp baylanghan.

Joghary bilimdi, jauapty memlekettik qyzmettegi býgingi kýngi hristian azamatynan Lev-ústaz ben shirkeu jóninde súradym. «Aralarynan alastap, óte dúrys jasaghan». Jauabyn sholaq qayyryp, jazushygha degen jiyrenishti keypin kórsetti. Búdan keyin qazirgi zamannyng diny ókili, patriarh kenesining mәdeniyet jónindegi jauapty hatshysy Tihonge (Shevkunov) jýgindim. Arhimandriyt: «Shirkeuge qarsy sóilep, jasaghan qadamy pravoslav oi-sanasy ýshin súmdyq dýnie boldy. Múnymen qatar onyng ómirining songhy 10 jyldaghy qyzmeti, ókinishke oray, ózi sýigen Reseydi shyntuaytynda kýiretushi kýshke ainaldy. Ol sonshalyqty enbegin sinirgisi kelgen halqyna sor alyp keldi. Bolishevikterding kósemi Tolstoy tirligining dәl osy baghytyn baghalap, ony «orys kóterilisining ainasy» dep tekten-tekke aityp otyrghan joq» deydi.

Ýshinshi mynjyldyq, ozyq órkeniyet, jana satygha kóterilgen adam sanasy deymiz, sóitsek - týisik ózgermegen.

Óitkeni, din iydealogiyalyq qaru. Onyng neghúrlym keng әri tabandy damuy - belgili bir últ mәdeniyetinin, dilinin, tilining qaryshtay ilgerleuine jol salady. Kelesi bir órkeniyetti ekspansiyalaugha әleuetti arttyrady. Osyny әbden týsingen olar kedergining bәrin ayausyz taptap ótip, bir ghana senimge ýstemdik bergileri keledi. Búl maqsatta tek qarugha ghana qol sozbaydy, ailagha basyp, gumanitarlyq yntymaqtastyq aspabyn algha tartady. Sol arqyly birynghay Euraziyalyq mәdeny kenistigin qúru tәrizdi ýnemi bastamalardy kóterip otyrady. Astarynda kýlli reseylik patriotizm men mәdeniyetting tónireginde barsha halyqty toptastyru iydeyasy jatyr. Oghan qazaq ertegisindegi denesi jartylay tasqa ainalghan Oljas synayly «qaharmandar» qoldau bildirip, óneshi jyrtylghansha aiqaygha sýren qosady.

«Hristiandar ýshin eshqanday kýrdeli metafizika joq jәne bolmaydy da, - deydi úly ústaz Lev Nikolaevich. - Hristian úghymyndaghy metafizika dep ataugha bolatyndardyng barlyghy, barshagha týsinikti qarapayym erejeden túrady: kýlli adamzat ­­­­- Tәnirining perzenti, bauyrlar. Sondyqtan olar Ákelerin, bauyrlaryn sýngleri tiyis. Sol sebepti ózgelerding saghan meyirimmen qaraghanyn qalaytynynday basqalargha da sonday bauyrmaldyqpen qaraghanyng jón».

***      ***     ***

• Bylapyttan bitelgen janarmen qoqym tútqan bauyrymnyng kózine qalay qaray alamyn? Eng әueli ózinning kózindi tazalauyng kerek, al bizding aramyzda kimning kózi taza deysin...

2. QUDALAU

«Es toqtatyp, belgili jazushygha ainalghangha deyin Lev Tolstoy jas kezinde alaqúiyn ómir keshti. Birizdi kózqarastan auytqymady, ýnemi paryzyn búljytpay oryndaghan joq. Keyde sotanaq әreketter jasap qoydy. Onysyna jyldar boyy ókinip, úyalyp jýrgeni belgili» degen túrghyda pikirler bar.

Áriyne, kim bolsa da jas kezinde anghyrttyqpen jaysyz isterge, olqylyqtargha jol beretini kez-kelgen pendege tәn nәrse. Onyng ýstine taghdyrdyng ózi oghan Pushkin jәne kóptegen basqalar tәrizdi erkindikti kóldeneng tosty. Múnyng bәri sondaghy qoghamnyng harakterlik nyshany, ókinishke oray, jalpy renki bolatyn.

- Búrynghy jәne keyingi Tolstoydyng arasyndaghy aiyrmashylyq mynada siyaqty, ertedegi Tolstoy opyq jep, ókine alatyn, - deydi ep.Vasiliy. - Kýnәharlyq degenning ne ekenin ajyratty. Adamnyng osaldyghy degenimiz ne ekenin bildi. Bir tústarda berik jәne qajyrly bolsa, basqa tústarda ol óte әlsiz edi.

- Onyng senimi birtindep ózgere berdi, - deydi biograf Elimer Mod Tolstoy turaly. - Shyghys jazbalarymen (ýndi, qytay) tanysu shamasyna qaray, aqyrynda, úly dinning týbirinde jatqan bólinip, uatylghan yrymshyl nanymdardyng mәnin úghynyp, bildi. Ol Mәsihting jeke túlghasynyng ózine, Injilding dәlme-dәl frazeologiyasyna jәne naqty sózderine tym az, bolmashy mәn beretin boldy.

Tolstoydyng ózi: «Isanyng doktrinasy men ýshin ejelgi mysyr, evrey, ýndi, qytay, grekterden alghan ghajayyp diny doktrinalardyng tek bireui ghana bolyp tabylady. Isanyng qaghidasyndaghy basty dýnie - Qúdaydy sýy. Yaghni, jer betindegi barsha danagóiler: Krishna, Budda, Lao-Sze, Konfusiy, Sokrat, Platon, Epiktet, Mark Avreliy, sonday-aq,  Russo, Paskali, Kant, Emerson, Chaning jәne basqa da kóptegen ghúlamalar eshkimdi shet qaldyrmay, kýlli júmyrbastygha dәl solay uaghyz aitty. Aqiqy din men ónege - býkil jerde jәne әrqashan da birdey, mende hristian dinine erekshe yqylas joq. Eger Isanyng doktrinasyna qyzyqsam, búl birinshiden, mening hristiandardyng arasynda tuyp-óskendigimnen, ekinshiden, shirkeuding shygharghan parazittik falisifikasiyasynan shynayy doktrinany arshyp alu isinen ýlken aqyl-oydyng lәzzatyn taptym» deydi.

Oyshyldyng diny múraty 1880 jylghy jazghan kitaby «Tәube etuden» bastalyp, 1910 jylghy «Ómir joly» degen orasan kýrdeli enbekpen ayaqtalady. Tolstoy ózining songhy otyz jyl ghúmyryn hristiandyq ilimning aqiqatyn týsindiruge júmsady. Uaqyt jaghynan Isa-ústazdan óte alshaq, al ilimining manyzyn úghudan odan da әrmen alystaghan býgingi zamanghy adam balasynyng ony basshylyqqa alu qajettigine toqtalady.

Álem halqyn bir ghana Ákeni - Qúdaydy tanityn birtútas adamzat otbasyna, adamdar bauyrlastyghyna biriktirudi kózdegen Mәsih ilimining parasyn asha otyryp, Tolstoy sonymen qatar әlemdi bólip jatqan memleket jýiesine tiymey; qoldanystaghy qoghamdyq, mәdeni, ghylymy qúrylymdardy әshkerelemey; qazirgi әlem qúrylysyn aqtaytyn әrtýrli pәlsapalyq ilimning jalghandyghyn kórsetpey; bәrinen búryn әlemning bólinuine basty kinәlilerdi - әrtýrli shirkeu ilimderin - «jalghan senimderdi», sonyng ishinde pravoslav shirkeuining ilimin núsqamay óte almady. Lev-ústazdyng qyzmeti adam ómirining aldynda - memleket, adam janynyng aldynda - shirkeu bekitken, qalypty dýniyelerge qyryn keldi. Tolstoy ómirining mәni men enbegin jasyryp, ony búrmalau - qúdaysyz biylikting sheneuinikterimen qatar jalghan senim ókilderining týpkilikti maqsatyna ainaldy. Biylik pen onyng instituttary, shirkeu men onyng tarmaqtary Tolstoydyng diny oilarynan tuyndaghan manyzdy dýniyelerdi adamzattyng sanaly ghúmyrynan alyp tastaugha birlese kýsh saldy.

Adam sanasyn aqiqatty týsinuge bastap jәne osy úghymgha sәikes ómirin ózgertuge ýndegen Tolstoydyng negizgi enbekteri kózi tirisinde Reseyde jaryq kórgen joq. Tolstoy diny oishyl, hristian ilimin uaghyzdaushy retinde qatal túrghyda qudalaugha týsti. Óltiruge bel baylaghandardyng qorqytyp-ýrkituin bastan keshti, birde poshta arqyly asylyp ólsin degen maghynada shyjym da jiberipti. Ártýrli jyldary Tolstoydyng eng jaqyn kómekshileri men niyettesteri de qahargha úshyrady (jeke hatshysy Nikolay Nikolaevich Gusevti Yasnaya polyanadaghy ýiden alyp ketip, týrmege otyrghyzady, sonyra Cherdyni uezdine jer audardy. Vladimir Grigorievich Chertkovty tútqyndaymyz dep ýreylendirip, Reseyge qaytyp oralugha qúqyq bermeytin tәsilmen shetelge quyp jiberdi).

Tolstoydyng tiym salynghan shygharmalarynyng әzir túrghan baspahanalyq terilimderi ayausyz shashyldy. Al jaryq kórgen kitaptarynyng tirajy tútqyndalyp, otqa jaghyldy. Keybir danasyn taratyp ýlgergenderdi abaqtymen ýreyin úshyrdy. Shygharushylardy sot jәne aiyppúlmen qorqytty. Sonyra әkesine sheksiz berilgen kishi qyzy Aleksandra kenesting alghashqy tasbúghauynan qashyp qútyla almady. Bәdenine tónkeristing bәlesi  baylanghan, adam qúlaghy estimegen túrghyda birin‑biri óltiruge әzir túrghan ashynghan resey qoghamy Lev-ústazdy da nazardan tys qaldyrmady. Olar - eshqanday uaqytta eshkimning kónilin kónshitpeytin әri Tolstoygha tanylghan - jauyzdyqqa zorlyqpen qarsy kelmeu jónindegi Mәsihting ósiyetine narazylyghyn bildirdi. «Eger zúlymdyqqa qarsy túrmasaq, onda bardy tartyp alady, sonymen bizding ómirimizding mәn‑mazmúny joyylady. Ne memleket, ne menshik, ne otbasy bolmaydy. Ózime, ýy ishime, halqym ýshin әzirlep, jinap, jasaghan qorymdy әldebir ozbyr adam iyemdenbek... oghan beruim kerek eken. Sonda nemis, fransuz, týrkiler kelip jighanymnyng bәrin alyp jatsa, onyng aldynda qol qusyryp, tize býguim tiyis pe?» degen saual atoylay estildi.

Tolstoydy qudalaushylyqqa lajsyz qatysty bolyp, sol arqyly bir jannan kelesige tarap jatqan aqiqat qozghalysynyng jolyna túrmau ýshin A.Bloktyng kenesine qúlaq salghan jón: «ruhyng men boyyndaghy quatyndy elesti isting múragerlik derti men qúr sandyraghy әlsiretip ketpey túrghanda Tolstoydy týsinuge jastayynnan asyghuyng kerek». «Bilgirlerdin» shúbalanqy joramaldaryna jәne onyng dýniyetanymyn zertteushilerding jalghan týsindiruine maltyqpas ýshin, shyntuaytynda, abyzdy әriden oqyp, zerdelegen lәzim.

Lev-ústaz ben onyng ilimi turaly jazghan pikirlesterining enbekterine de qatysty dәl osynday jaghday oryn aldy. Oishyl ómir - biyik ónegeli óreden tuyndaytynyna kuәlik beretin Mahoviskiyding (Tolstoy ómirining songhy jyldaryn birge ótkizgen) qúndy kitaby «Yasnaya polyana kýndeligi» songhy uaqytqa deyin belgisiz bolyp keldi. Jazushynyng jaqyn dosy, kómekshisi, birdey senim ústanghan V.G.Chertkov jyldar boyy Tolstoydyng oilaryn jinaghan (V.G.Chertkov turaly L.Tolstoy «ekeumizding birdey oilaytynymyzgha tang qalamyn» degen eken). Diny payymdardyng shyny bolyp esepteletin osynau ruhany azyqtan adamdardy aiyrdy. Búl enbek qylmysty týrde tolstoylyq múrahattardyng birinde kәdesiz nәrse retinde tyghuly jatyr.

Budda, Konfusiy, Lao-Szy, Sokrat, Isa siyaqty Reseyde Tolstoygha deyin ózining ruhany ústazy bolghan joq. Búl roldi imperator Konstantinning kezinde Injil mәtinin kóshirip jazyp, orys topyraghyna әkelgen Vladimir knyazdyng uaqytynan beri memleketpen odaq qúra otyryp (Mәsih ilimin ózining týsindiruimen), pravoslav shirkeui oryndap keldi. Din ýii - adam qúldyghyn, ólim jazasyn, jabayylyqpen kisi óltirudi maqúl kóretin - «mәsihsýyshi әsker» qúrugha jol berdi. «Antihrist. Proklyatie hristianstvu» degen enbeginde nemis halqynyng kórnekti filosofy Fridrih Nisshe «Hristiandyqta aqiqattyng púshpaghymen ne adamgershilik, ne din shektespeydi» dep jazady.

Hristiandyq ilimdi taza qalpynda qayta tudyrushy Tolstoydyng bitispes jauy jәne qudalaushysy - shirkeu men memleket bolghan әri bolyp qala beretini tang qaldyrmaydy. Aqiqatty ózining zamany men tól halqyna ghana emes, basqa uaqyt pen basqa halyqqa aparushy úly ruhany ústaz shirkeu men memleketting yqpalymen adamzattyng sanaly ómirinen alynyp tastaldy.

Odan keyingi qazan tónkerisi jyldary ruhany jútang qoghamgha auaday qajet Tolstoy jazbalary Shukin ýiindegi (býginde Kropotkinskiy kóshesindegi Kórkemóner akademiyasynyng ghimaraty) bolat bólmedegi «zyndangha» tastaldy. Oghan kiruge az ghana adamnyng rúqsaty bar edi. Qalghandaryna dinnen bezgen kósemning búqarany aghartushy seriktes әieli «tek mening sýiegimdi attap ótsen, barasyn» dep mәlimdedi.

Búrynghysynsha býgingi kýnde de úly jazushynyng asa kórnekti kórkem tuyndylary basylyp shyghyp, madaqqa kenelude. Tolstoy óz ómirining basty múraty retinde kórip, dәl sonday әleuetti shygharmashylyqpen qayta tudyrghan Mәsihting diny oilary - qabyldanbay, kelemejge úshyrauda. Ateizm basshysy Tolstoy filosofiyasyn «talghampaz popshyldyq» dep atady. Pravoslavqa boyúsynghan búrynghy marksist Berdyaev jauyzdyqqa zorlyqpen qarsy shyqpaghanyna ústazdy kinәlaydy. Óitkeni ol ózine jýgingen júmysshylardy «Búdan da jaman bolady. Biylik basyna әldeqanday «advokatishka» keledi» dep (Uliyanov-Lenindi kýni búryn boljaghan), tónkeris jasamaugha ilandyrady.

Qyzyldardyng bas iydeology qaytys bolghannan keyin, onda da jazushynyng úly diny oilaryn tanyghan adamdardyng tabandylyghynyng arqasynda enbekterin tolyq týrde shyghara bastady. Búghan pikirlesteri V.G.Chertkov pen N.N.Gusev siyaqty azamattar kóp qajyr-qayrat júmsady. Kenestik halyq kommisariatynyng Tolstoydyng kýlli shygharmasyn qaldyrmay basu jóninde sheshimi 1924-shi jyly qabyldansa da búl shara 1950-shi jyldardyng sonyna qaray әzer ayaqtaldy. Alayda býgingi kýnge deyin olardyng keybiri qolgha týspeydi. Sebebi, tirajy mardymsyz - 5 myngha jetpeytin. Sonymen qatar kitaphana qorynda barlary sanaly týrde jaramsyz dep tanylyp, joyyldy.

Ýnsizdik pen qasaqana jasyrudyng arqasynda oishyl, dana, ómir ústazy Tolstoy Resey men әlemge beymәlim kýiinde qalyp otyr. «Tolstoy paraqshalary» әdeyi býrkemelenip, jasyrylghan dýniyeni búqaragha qaytara alady. Onyng arasynda «Injilding qysqa mazmúny», «Balalargha arnalyp mazmúndalghan Mәsih ilimi», «Hristiandyq ilim» enbekteri bar. Búlardyng bәri adamzattyng jana iygiligine jol salady.

Qazir ruhany qayta janghyru qajettigi jónindegi әngime tús-tústan estilip qalatyny bar. Biraq Tolstoydy eske alatyndar óte az. Úly ruhany ústaz retinde, ol turasynda jerine jetkize esh aitylmaydy. «Progresstin» de, «órkeniyettin» de nazary oghan aughan joq. Tolstoy dýniyetanymyna ýnilip, ony ómirde tiriltu - qúryp ketuding aldynda túrghan adamzat balasyna ara týsudi bildiredi.

Býgingi orystyng ziyaly qauymy Tolstoygha qatysty dinnen quushylyqty shirkeuding alyp tastaytyn uaqyty jetkenin auyq-auyq aityp qoyady. Biraq ol shara qaytkende de jýzege aspay keledi. Ghasyrdan astam uaqyt ótse de shirkeuding ústanymy ózgergen joq. «Lev Tolstoydyng shygharmashylyghyna berilgen joghary baghagha qaramay jәne onyng ólgenine 100 jyl tolsa da jazushydan pravoslav shirkeuinen alastalghan aiybyn alyp tastau mýmkin emes. Óitkeni Tolstoy shirkeuden ózin ózi alastaghan» deydi patriarh kenesining mәdeniyet jónindegi jauapty hatshysy, arhimandrit Tihon.

***      ***     ***

• Bir kózinmen aspangha, kelesisimen jerge qaray almaysyn.

3. TOLSTOYDY  TANU

- Men dinning syrtqy ghibadatynda jәne qúdaydy úlyqtauda kóptegen ótirikter baryn kórdim, - dep bastaydy jazbalarynyng birinde abyz Lev. - Halyq búl jalghandyqty sauatsyzdyghynan, enjarlyghynan jәne oilanghysy kelmeytin jalqaulyghynan bayqamaytynyn týsindim. Qúdaygha senetin bilimdi adamdar maghan «ótirikti angharghannan keyin, oghan kózdi júmyp qaraugha bolmaytynyna» kenes berdi. Tәnirge ilanushynyng mindetin orynday otyryp, ómir sýrudi jalghastyrghanym sayyn jalghandyq odan әrmen janyma batty. Ar-újdanym búl ilimde ótirik qay jerde ayaqtalyp, qay jerde shyndyq bastalatynyna zertteu jýrgizudi talap etti. Mening ishki arpalysym, aqyrynda, búghan búrynghysynsha qasaqana kóz júmyp qaray almaytynday jaghdaygha әkeldi. Ózim mengergim kelgen diny ilimdi múqiyat zerdelep shyghuym kerek boldy.

Áuelgide men svyashennikterden, monahtardan, arhiyereylerden, mitropolitterden, dinning bilgirlerinen týsindirulerin súradym. Týsindirmelerinde úghynyqsyz, túmandy da kýmәndi kýngirt әri kereghar tústar boldy. Bәri qasiyetti әkelerge, katehizisterge, din ilimine silteme jasady. Sodan keyin qasiyetti kitaptardy alyp, oqy bastadym. Mine, sol oquym - bizding iyerarhiyamyz ghúrpyna ainaldyryp, halyqqa ýiretip jýrgen din baryp túrghan jalghandyq qana emes, adamdyqtan júrday aldau ekenine mening kózimdi jetkizdi. Mazmúnynan onyng tirshilik mәni men ómir turaly ilimdi týsindiruge baghyttalmaghany anyq angharyldy. Kókeyime qonbaghan eng naghyz týsiniksiz, qajetsiz erejelerdi tiyanaqtap, kerisinshe búl erejelerdi moyyndamaghan dýniyelerdi joqqa shygharady. Osy baylamdar, erikten tys basqa din ilimine (hristian tarmaqtary. Avt.) kónil audarugha mәjbýrledi. Olar da dәl pravoslav úghymy tәrizdi daugha toly eken. Bireui qisyngha syimaydy, kelesisi shamaly jónge kelinkireydi. Biraq, barlyq din ilimi birdey ómirde qoldanugha qajetsiz jәne týsiniksiz erejelerdi maqúldap, solar ýshin bir-birin teriske balap, hristian ilimindegi adamdardy biriktiru basty qaghidasyn búzghan.

Sonynda men eshqanday shirkeuding joqtyghyna kózimdi jetkizdim. Ártýrli aghymdaghy hristiandardyng bәri ózderin naghyz hristian dep sanap, basqalardy moyyndamaydy. Dinderining jamandy-jaqsyly saqtaluyn onyng aqiqattyghynan emes, ózderining sol dinde tuyp, ony naghyz din dep ataytyndyqtarynan ekenin úgha almady.

Shirkeu bireu, ekeu emes, myndaghan din ýileri bar, bәri bir-birin joqqa shyghardy. Árqaysysy tek ózderin «naghyz qasiyetti, әlemdik dengeydegi alqaly apostolidik» dep, birtútastyghyn mәlimdeydi. Myng bólek nanym iyeleri óz senimin dúrys dep eseptep, birin-biri jau kórip, qarghys aitqan. Katolikter, luterandar, protestanttar, kalivinister, shekerler, mormondar, grek-pravoslavtar, eski nanymdaghylar, poptyqtar, popsyzdar, molokandar, menonitter, baptister, skoptyqtar, ruh kýreskerleri t.b. jәne b., bәri birdey dinimizde qasiyetti ruh bar, onyng basshysy Mәsih, qalghandary adasuda dep nandyrdy.

Sóitip, myndaghan dinning әrqaysysy jeke-jeke ózin shýbәsiz týrde «jalghyz qasiyettisi» dep sanaydy. Ghibadat etushilerding әrbiri ústanghan baghytyn naghyz haqtyng joly dey túryp, basqa din iyeleri de dәl solay ózinikin aqiqatqa jatqyzyp, qalghan júrtty erester dep esepteytinin biledi. Tayauda ózimizdi ózimiz aldaudyng 1800 jyly bolady, odan әri de jalghasa bermek.

Ertede-aq, óte ertede, erkin oilaytyn adamdar osy kelensizdikti kelemejdep, múnyng qanday dengeydegi aqymaqtyq ekenin anyq kórsetti. Hristian dini, onyng barlyq bútaq-tarmaqtarymen әuelden ómirin toqtatqanyn, jana dinning keletin uaqytynyng jetkenin olar aiqyn dәleldedi («Jana din turaly oy L.Tolstoydyng 27 jasynda kókeyinde boy kótergen. Búlay deuge onyng sol kezdegi kýndeligi kuә» deydi arhimandrit Tihon). Tipti, keybiri jana dindi oilap tapty. Biraq olardy eshkim tyndap, sonynan lespedi. Barlyghy búrynghysynsha aiyryqsha tól hristian dinine ilanady: kotolikter - ózinikine, luterandar - ózinikine, bizding jikshil-poptyqtar - ózinikine, popsyzdar - ózinikine, mormondar - ózinikine, molokandar - ózinikine jәne men shúqshiidy qúp kórip otyrghan pravoslavtyqtar - ózinikine.

Búl neni bildiredi?

Búl ilimnen adamdar nege syrt ainalmaydy?

Dindi joqqa shygharatyn, erkin oilaytyn adamdardyng bәri jәne barsha din ókilderi kelisetin jauap bireu - Mәsih ilimi kónilge ystyq jәne onysyz ómir sýre almaydy, sondyqtan ol qymbat. Biraq, olay bolsa, nege Mәsih ilimine senetinder әrtýrli úghymgha bólinip ketti jәne uaqyt ótken sayyn odan әri bólinu ýstinde? Nelikten birin-biri joqqa shygharady, aiyptaydy, bir senimge kele almaydy? Búghan jauap taghy da qarapayym jәne aiqyn.

«Mәsih ózining mәnine qaray qasiyetti jәne qiyas ketpeytin, ózgelerdi minәjatqa ýiire alatyn, ýiirui tiyis birtútas, naghyz shirkeudi anyqtap berdi» degendi maqúldaytyn, dәl osy shirkeu turaly ilim - Hristiandardyng bólinuine sebep bolyp otyr. Shirkeu turasynda múnday úghym qalyptaspasa, hristiandar arasyndaghy jiktelu oryn almas pa edi...

Izgi jol - Mәsihting ómiri men istegen isinen tuyndady. Barlyghy Mәsihting isin jalghastyrugha, yaghni, tek qayyrymdy is isteu ýshin ómir sýredi. Jalghyz osy sharada ghana olar bir arnagha toghysady. Mening ózimdi dinge ómirding mәnin izdeuim alyp keldi, demek, «qalay ómir sýru kerek?» degen ómir jolyn tanu. Mәsihting uaghyzyna minәjat etetin adamnyng ómirin kórip, oghan jabystym da qaldym.

Men ýsheu-tórteu emes, әrtýrli diny senimdegi meyirban adamdardy baqyladym. Barlyghynan Mәsih ilimine negizdelgen bir ghana úghymdy bayqadym. Kýlli hristian sektalarynan qayyrymdylyqtyn, jauyzdyqtyng baryna, qalay ómir sýru kerektigine qatysty baylamgha tolyqtay kelisetindikterin kórdim. Osy adamdardyng barshasy ózderining búl kózqarastaryn Mәsih ilimimen týsindirdi. Nanym-senim bólingenimen, onyng týbi bireu: kýlli dinning negizinde jalghyz ghana aqiqat bar. Endi mening osy aqiqatty bilgim keledi. Dinning aqiqaty - hristiandardy myndaghan sektagha bólgen Mәsih syr-bayandarynyng jekelegen týsindirulerinde emes. Mәsihting ózi ashqan eng alghashqy syr-bayanda jatuy tiyis. Búl eng alghashqy ýn - Mәsihting óz sózi - Injilde. Men sondyqtan Injildi zertteuge den qoydym.

Shirkeuding ýiretui boyynsha ilimning mәni bir ghana Injilde emes, saqtauly túrghan kýlli jazbalar men múralarda ekenin bilemin. Qasiyetti týsindirmeler jalghyz shirkeuding enshisinde. Onyng ýstine әrbir tújyrymdama әrqily shirkeulerding keri úghyndyruynan búzylyp otyrdy. Óitkeni, barlyq qasiyetti shirkeuler birin-biri tәn almaydy. Oqugha tiym salu men jazbalardy týsinu әlgi kýnәli týrde úghyndyrudyng «jemisi». Ony shirkeu ishtey sezinedi.

Qúday adamdargha aqiqatty ashty. Men adammyn, sondyqtan ony biluge qaqym ghana bolyp qoymaydy, sol mýmkindikti paydalanuym tiyis. Aqiqatqa eshqanday deldalsyz betpe-bet keluim kerek. Eger búl kitaptarda Qúdaydyng sózi bolsa, Ol mening aqylymnyng әlsiz túsyn biledi. Meni aldaugha aparmaytynday etip aitady. Týsinik berushiler janylysyp, úghymnyng san taraugha bólinbeui ýshin kez-kelgen adamgha derbes týsindirme jazugha jol beruge bolmaydy degen shirkeuding dәleli men ýshin mәnsiz. Eger shirkeuding týsindirmesi týsinikti jәne bir shirkeu - bir úghym qalyptassa, onda onyng mәni bolatyn edi. Biraq shirkeuding Qúdaydyng úly men Qúday turaly, ýsh túlghadaghy Qúday, beykýnә qalpynda bala sýigen qyz, nan dep jeytin Qúdaydyng denesi men qany turaly jәne t.b. týsindirmeleri deni dúrys basqa syimaydy. Ári, úghym jalqy emes myngha tarta órbise, búl dәleldi qansha qaytalasa da eshqanday mәni artpaydy. Endi, kerisinshe, jamighat maqúldaytyn týsindirme kerek. Al týsindirme aqylgha syiymdy bolsa ghana jappay kelisimin beredi. Kókeyge qonsa ghana әrtýrlilikke qaramay biz barlyghymyz qosylamyz. Qúday bәrin jasay alady, búl - shyndyq, biraq ol bir nәrseni istey almaydy - aqymaqtyq sóz aitpaydy. Al, múnday týsinip bolmaytyn syr-bayan jazu, aqymaqtyq.

Ýmitimdi ýzip, ózimdi-ózim óltiruge alyp kelgen, «mening ómirimning qanday mәni bar?» degen aqylmen sheshilmeytin mәselege jauap beretin dýniyeni - syr-bayan dep ataymyn. Jauap týsinikti jәne aqylgha qayshy kelmeui tiyis, sebebi qayshy úghymdaghy jauapqa men senbeymin. Ol tek úghynyqtylyghymen qoymay, sanau biletinderding sheksizdikti sharasyz moyyndaytynynday, betimen ketpey, aqylgha qonymdy boluy kerek.

Din - shirkeuding úghymy boyynsha - adam janyna qorqyta otyryp, jýkteletin mindet. Mening úghymym boyynsha din - aqyldyng әrtýrli amalyna sýiengen nanymdy negiz; onysyz ómir sýrip, oilanuymyz mýmkin emes bilimning kózi. Adam aqylymen jete almaytyn dýniyege aparar bilimdi men Mәsih turaly hikayadan izdeymin. Sondyqtan oghan eng qatal parasat talabymen den qoyamyn.

Shirkeuding aituy boyynsha syr-bayan 27 kitapta jazylghan. Qúdaydyng syr-bayany paraqtar men qaripterding sanymen ólshenui mýmkin emestigindey, hikayanyng mәni 27, ne 5, ne 138 kitapta ashylmaydy. Qúdaydyng syr-bayany qaghazgha týsken hattyng 185 paraghynda deu, әne bir adamnyng jany 15 pút tartady nemese shamnyng jaryghy 7 shiyrek ólshem deumen birdey. Syr-bayan adamnyng jandýniyesinde, al adamdar ony bir-birine tabystap, jazyp alyp otyrdy.

Din ýiining qabyldamaghan jýzden arta Injil men Joldaular bolghany jazbalardan mәlim. Sonyng ishinen shirkeu 27 kitapty tandap alyp, olardy kanondyq dep atady. Hikayany bir kitaptar jaqsyraq jetkizse, keybireui nashar ekeni aiqyn.

Ol ózi tanyghan diny ilimdi bólip aluy ýshin, bir tústaryna shek qoyy kerek edi. Biraq onday shek belgilenip, tolyq aqiqatty shylghy ótirikten bóle almady. Hikaya - aqtan týnekke týsken nemese aqiqattan ótirikke qúlaghan kólenke siyaqty. Álgi shekti qaydan jýrgizse de qap-qara tústan kólenke ajyraghan bolar ma edi...

Dәl osyny shirkeu jasap kórdi: hikayalardy súryptap, bir kitaptardy kanondyq al kelesilerin apokriftik dep atady. Janasha zertteuler kórsetkenindey, irikteudi tynghylyqty jýrgizgen. Qosyp-alatyny joq. Barlyq jaqsylary men mәshhýrlerin kanondyq kitaptardyng qataryna jatqyzghan. Búl azday, keybir hikayalardy apokriftik kitaptardan qabyldaghan.

Mine, shirkeu, osy tústa kýnәgha batty. Ózining tanymaghan dýniyelerin qabyldaugha degen eresen qúshtarlyghy oyandy. Talap-ólshemdi belshesinen basa otyryp, betalbatty týrde jazbalargha minsiz dep qarady. «Barlyghy - qasiyetti ruhtan, әrqanday sóz - aqiqat» degenge toqtady.

Osy qadamymen barsha aighaq nәrselerdi býldirip, zaqym keltirdi. Hikayalargha aq, jaryq jәne súr jolaq kýiinde «dúrys» degen mórin qoydy. Apostoli әreketteri, kýnә men ishki ýrey turaly Pauldyng kenesi, apokalipsis sandyraghy jәne t.b. tolyp jatqan ghajayyptar - barlyghy qasiyetti búiym bolyp shyqty.

Sonymen, 1800 jyl qoldanysta jýrgen búl kitaptar sol qalpynsha -  óreskel, qisynsyz, mәnsiz oryndalghan, úghymgha qayshy keletin týrde - bizding aldymyzda jatyr. Jazbanyng әr sózi naghyz qasiyetti degenge jol berip, qayshylyqtardyng jigin jatqyzyp, olardy týsinuge anyqtama jasap, shirkeu barynsha úmtylyp baqty. Osy baghytta ne tyndyrugha mýmkindik bolsa, barlyghyn tiyanaqtap, tәptishtedi. Yaghni, mәnsiz nәrselerge ýlken mәn berdi. Biraq alghashqy aljasulary qaterge әkep úryndyrdy. Naghyz qasiyetti dep tanyghannan keyin kózdi tars júmyp, keregharlyqty jasyryp, ýstin-ýstin qotystyra ótirikti sapyrdy. Áyteuir, әreketin aqtap alugha tyrysty.

Sonymen, qatarynan 27 kitapty oqyp shyghyp, shirkeuding payymymen әr sózdi aqiqat dep tanugha bolmaydy jәne keregi de joq. Olay jasasang dәl shirkeuding barghan jerine barasyn, yaghni, jazbanyng hristian dinine tiyesili mazmúnyn týsinem dep, ózindi-ózing joqqa shygharasyn. Eng әueli, qasiyetti jazba dep atalatyn 27 kitaptyng qaysysy azdy-kópti mәndi, manyzdy - osy mәseleni sheship alu kerek. Sodan keyin eng manyzdysynan oqudy bastaghan jón. Kýmәnsiz, onday kitaptargha tórt Injilding mazmúny sәikes keledi. Olardyng aldyndaghy jazbalar, әri barghanda, Injildi týsinu ýshin tarihy material ghana bola alady. Barlyq odan keyingi jazbalar - osy kitaptardyng týsindirmeleri ispetti.

Alayda, basqaday dýniyeni aralastyrmay, tek tórt kitaptyng mazmúnynan eng eleuli syr-bayandy, eng basty ilimning negizin izdeu kerek. Múny men olardyng aljastyruynan ýreylenetindigimnen aitamyn. Onday mysaldar jetkilikti.

Búl kitaptardan kókeyge qonymdy nәrselerdi súryptamaqpyn. Óitkeni týsiniksiz nәrsege eshkim sene almaydy jәne týsiniksiz bilim bilmestikpen, bilmeytindikpen birdey. «Men kimmin?», «Qúday degenimiz kim?», «Kýlli syr-bayannyng basty, birtútas negizi qaysy?» degen súraqtaryma jauap izdeymin.

Sondyqtan týsiniksiz, búlynghyr, jartylay úghynyqty tústaryn qalauym boyynsha emes, olar әbden týsinikti tústarmen neghúrlym ýilesimdi, bir negizge baratynday túrghyda oqimyn.

Osynday әdispen syr-byannyng ózimen qosa ol turaly jazbalardy da bir emes, eki emes, birneshe mәrte oqyp, men kýlli hristiandyq hikaya tórt Injilde jatyr degen baylamgha keldim. Kóne ósiyet kitaptary Mәsih ilimi tandaghan formalardy týsindiruge ghana qyzmet etedi. Biraq Mәsih ilimining mәnin kómeskilendirgennen basqa eshqanday úghyndyrmaydy.

Ioann, Jaqyptyng joldaularynda jaghdaydyng oqshaulyghynan órbiytin ilimning jeke týsindiruleri mәndi. Keyde Mәsih ilimine qatysty janasha qyrynan aitylghan nәrseni úshyrastyrugha bolady, biraq týpkilikti tynnan eshtemeni taba almaysyn. Ókinishke oray, әsirese, Pauldyng joldaularynda oqushyny týsinbeushilikke úryndyratyn, ilimning ózin kómeskilendiretin tústary óte jii kezdesedi. Apostoli әreketteri siyaqty Pauldyng kóptegen joldaulary jalpy Injilge jәne Ioann, Petr, Jaqyp joldaularyna eshqanday qatysy joqtyghymen qoymay, olargha qarsy kelip otyrady. Apokalipsiysinde, tipti, eshteme ashyp aitylmaydy.

Bastysy, olar әrtýrli uaqyttarda jazylsa da Injil barsha ilimning mazmúnyn qúraydy, qalghan barlyghy olardyng týsindirmeleri.

Men Injildi grekshe týpnúsqasynan oqydym. Maghynasy men leksikonyn saqtay otyryp audardym. Hikayany shirkeu ózinshe týsinip jәne mәnin anyqtap, qúrastyryp qoyghandyqtan, tilimizdegi bar sózderdi audarudan ara-túra tartynyp otyrdym. Ártýrli laqappen bolsa da birdey oqighalar men birdey ilimdi bayandaytyndyqtan tórt Injildi tәrjimalaudan bólek, olardy bir kitapqa әkep toptadym.

Injildi biriktiruge kóptegen әreketter isteldi. Men biletin - Arnolde, de Vense, Farrar, Reys, Grechulevichter tarihy negizderdi basshylyqqa aldy. Biraq olardyng bәri sәtsiz ayaqtaldy. Men onyng tarihy mәnin mýlde beytarap qaldyryp, tek ilimning mәn-maghynasy boyynsha biriktiremin», - deydi Lev Tolstoy.

«Shyntuaytynda da myng bólek dinge berilgenderding әrbiri ózining senimin dúrys dep eseptep, birin-biri jau kórip, qarghys aitty. ...luterandar, protestanttar, kalivinister, poptyqtar, popsyzdar... t.b. jәne t.b.».

Lev-ústazdyng búl sózi bәrimizdi tereng oilandyruy tiyis.

Al osy hal islam dinining de basyna apat bolyp ýiirilude. Álemde Qúrannyng bir ghana núsqasy barlyghyna qaramay uahhabi, tabligh jamaghat, hizbut tahriyr, qúranitter, sәlәfiyler, tәnirshiler jәne biz bilmeytin t.b. sandaghan sektalar qazaq úghymyn únghuarlap, jaylap barady.

Músylmanshylyqtyng әhlý sýnnet pen shiit tarmaghyn dúrys týsindirip, qaq Qúrannyng qúdiretin Múhammed payghambarymyzdyng ýmmetine búltartpay jetkizu - imamdar men qaziretterding qasiyetti de ómirlik paryzy bolsa kerek. Ruhany ekspansiyagha endi búdan bylay qazaq sanasyn aldyrugha jol bermeu - taghdyrymyzgha kóldeneninen balta shabatyn qaraketke tosqauyl qon dep úqqan jón.

 

***      ***     ***

• Minsiz qarashyq qay jer jaqsy - denendi sol jerge alyp barady; kózing kórmese, jauyzdyqqa әkep tireydi.

 

4. ÁDEBIYETTING DINGE YQPALY

Pravoslav dinin qyzghyshtay qoryp jýrgender Lev Tolstoydyng shygharmashylyghyn keri iyteredi. Olar onyng kóptegen iydeyalarynyng biri - sonyra kelip jetken shirkeudi qudalaushylyqqa dәiek boldy dep esepteydi. Biraq búl, әriyne, óte qarapayym kózqarasty bildiredi. Ol - bilimi tayaz, zayyrly ómir men mәdeniyetten mardymsyz habary bar adamdargha tәn.

Bir boyjetken ruhany әkesine ainalghan mәskeulik monahtan kókeyine qatty әser qaldyrghan «Lev Tolstoydyng kitabyn oqiyn ba?» dep súraydy. Jauap ýzildi-kesildi bolghan: «tartyna túrynyz». Svyashennik Tolstoydyng kitaptaryn «din búzar» dep ataghan. Ábden әbirjigen qyz tanysy V.Repinge neghúrlym qamqor pikir estiymin degen ýmitpen aqyl súray habarlasady.

«Ne dep jauap beretinimdi bilmesem de oghan týsindiruge tyrystym, - deydi jazushy. - Ilanatynymyz bar nemese Qúdaygha senudi ózining paryzy dep sanaytyndar bar, biraq zayyrly qoghamda ómir sýretin bizding bәrimizge belgili bir jauapkershilik jýktelgen. Biz óz zamanymyzdyng perzenti bolyp qaluymyz tiyis, óte tik aitylghan jәdigóy jauyzdyqty estimegendey synay tanytu kerek. Din ýshin qoghamda ómir sýruden bas tartu, shirkeuding mýddesinen shyqpay nemese shirkeu әkimshiligining tómengi zvenosynda kýn keshu - әldebir jabyq klubtyng mýshesine saylanghandar ýshin artyqshylyqqa ainalmauy tiyis».

Poptardyng dinshildigi men qatar әdebiyetti tanu zerdesining ilgerliligine tandanasyn. Búghan ep. Vasiliyding myna oilary dәlel: «Orysty shoqyndyrghan knyaz Vladimirding qadiri zor. Biraq, erterekte Vladimir hristian dinining adamdaryn qudalaugha úshyratqan apostol Paulgha úqsas edi. Shirkeu jas Vladimirdi Paulmen salystyrady. Álbette, mysyrlyq Mariyanyng kýnәgha toly ótkeninen teris ainalghanynday, olardyng da kýnәgha batqan búrynghy ómirin din ýii qabylday almaydy. Tәubege týsip, moyynsúnghanynan keyin baryp «qasiyetti» dep qasterley bastady. Al, Lev Tolstoygha kelsek, ol keri jaghdaydy bastan keshti. Bizge keyingi Tolstoy tiyimdi emes. Onyng erterekte jazylghan «Balalyq shaq», «Bozbala shaq» jәne «Jastyq shaq» shygharmalaryn qarap kórinizder. Mysalgha, «Jastyq shaqtaghy» «Tәube etu» tarauyn qayta oqysanyzdar, sizder búl mýlde ondaghan jyldar ótkennen keyingi Tolstoy emestigin týsinesizder. Oi-payymy jaghynan bólek. Onda hristian dinining payda boluyn qanday keremet bayandaghan. «Soghys pen beybitshiliktegi» knyajna Mariyanyng keybir oilaryn aitpaghanda, múnday sipattamalar keyingi shygharmalarynda da úshyrasady. «Anna Kareninada» da bar. Osynyng bәrinen biz bas tarta almaymyz.

Sondyqtan, taldap qoryta kelip, «ne jazsa da Tolstoydy oqugha bolmaydy» deu, aljasqandyq. Oi-payymy ózgerip ketkenge deyingi shygharmalarymen, Tolstoy kóp jaghdayda bizge kómektese alady. Tipti, kýrdeli әri kýmәndi shygharmasy «Kreyser sonatasynda» aqyr ayaghynda ýreyli dәnene joq. Tolstoy tek adam tabighatyn ainytpay ashyp kórsetedi. Eger ol «múnday dýnie bolmaydy» degendey jauyp-jasyrugha tyryssa, sonysymen kәdimgi qarapayym pelagianttyq eresitikke boy úrar edi.

Pelagianttyq eresitikting mәni adamzattyng kýnәgha batuy eshteme etpeydi, ol búrynghysynsha beykýnә qalpynda qalady dep payymdauda. Shyn tuaytynda solay ma? Joq. Kóp dýnie ózgeredi. Osynyng bәrin jazushy jayyp salghannan keyin, kózqarastyq ólshemning belgili bir búryshynan qaraghanda búl, kәdege de jarauy mýmkin. «Kreyser sonatasynyn» sonynda «Bala tuugha bolmaydy, óitkeni ol lәzzattyq elitumen baylanysty. Eger siz bala sýiginiz kelse, onda asyrap alghan jón» degen pikirdi qozghaydy. Múnymen kelisuge de nemese kelispeuge de qaqymyz bar. Hristian dinining nekege qatysty aqiqatynan alystatyp jiberetindigin eskergendikten, daulaspay qalugha әdding joq. Al, «Anna Kareninasynda» bir otbasyn kelesisine qarsy qoya otyryp, sabyrlyq pen imandylyqty әdemi kórsete bilgen.

Mine, bertin kele sol shynayylyq Tolstoyda eshqashan bolghan joq. Ony erterekte jazghan shygharmalary erekshelendirip túrady. «Qayta tirilu» («Voskreseniye») romany jaryq kórgennen keyin ol ózining shirkeuge qarsy qúlqyn birjola týpkilikti anyqtady. Tuyndyny suretkerdi danqqa bólegen shygharmalarynyng qataryna jatqyza almaymyz, eger Tolstoy tek «Qayta tiriludi» jazghan bolsa, ýlken jazushy retinde tanylmas edi. Onyng «Balalyq shaqtaghy» shynayy, taza, tipti, liturgiyalyq dýniyesi bәri keyinge ysyrylyp qaldy. Shirkeuden, shirkeuding negizgi paryzdarynan keri ketu kórinis tapty. Sonymen birge onyng jazushylyq qyzmeti kórkemdik dýniyeden birtindep, publisistikagha ainala bastady. Shyn mәninde Tolstoy ózin joghaltty. Ýlken suretker jәne jaqsy psiholog bolghandyqtan ol múny tolyq týsindi de».

Áriyne, halyqtyng ortaq qazynasyna ainalghan intellektualdyq dýniyege qatysty әrkimning pikir aitugha qaqysy bar. Biraq, keyde shygharmany tolyqtay bilmegennen keyin ýstirt oilar da úshyrasady. Ep. Vasiliy Lev Nikolaevichting shygharmalaryn jerine jetkize oqymaghan tәrizdi. Sondyqtan, pikiri de jalan. Áytpese, «Qayta tirilu» romanynda Isanyng ilimin qoghamnyng arasyna meylinshe ornyqtyra týsedi. Injildi ómir sýru kodeksine ainaldyrudy úsynady.

Injil turaly sóz qozghalghan song shirkeuding qyzmeti men dogmalyq ónegesine qatysty ara-túra әngime aitylady. Isanyng denesi dep - nan, qany dep - sharap ishu Mәsihti qorlap, kelemejge ainaldyru ekeni eshkimning qaperine kirmeydi. Svyashennik alyp shyghyp, elge sýige úsynatyn salbyraghan medaliony bar altyn aiqysh - payghambardy kerip óltirgen dәl sol dar aghashynyng beynesi. Isanyng tiym salghan dýniyesi endi onyng aty tanylyp jasaluda. Kez-kelgen din - sipatyna sәikes sýiispenshilik pen meyirimdi uaghyzdauy tiyis. Biraq, sәndik ýshin nemese imandaryn әigilep, moyyndaryna dar aghashyn taqqandar ashyq týrde adam óltiru men qatygezdikti uaghyzdap jýrgenderin bilmeytinine keyiydi ústaz.

Negizi, kiyeli kitaptyng parasyn parasatyna ainaldyrghan basty keyipker - búzylghan әielding taghdyryn qaytadan iydeyaldyq kategoriyagha әkelu ýshin, bar ómirin mansúq etedi. Kez-kelgen pendening boyyndaghy ruhtyng janghyruyna, yaghni, tiriluine әrkezde mýmkindik baryn kórsetedi. Osy arqyly avtor azyp-tozyp bara jatqan orys qoghamyn úlaghattylyqqa, meyirmandyqqa ýndeydi.

Álem tútas moyyndaghan L.Tolstoydy orystyng úly aqyny, dramaturg, publisist A.Blok óte joghary baghalady. Onyng «Qayta tirilu» romanyn ótip bara jatqan jýzjyldyqtyng bolashaqqa aitqan ósiyeti retinde qarap, qabyldady. Lev-ústazdyng búl songhy romanynyng bir kórinisinen әserlengeni sonday 1910 jylghy 14 mausymda «Shoyyn jolda» («Na jeleznoy doroge») degen óleng jazdy.

Tang qalatynymyz jamighattyn, әsirese, jas kezinde pravoslav shirkeuine nemese dinshildikke dәl osy Tolstoydyng kitaptaryn oquy negizinde, onyng Reseyge degen әldebir tereng sýiispenshiligin sezingendikten kelgendigi turaly mysaldar jetkilikti.

«Kóptegen adamdar dinge Tolstoy arqyly bet búrdy. Biraq oishyl, publisist arqyly emes jazushy arqyly keldi. Dәl osy jaghyn eskergende Tolstoydyng kitaptaryn oqudan ainytqan poppen kelisu, maghan óte qiyngha týsedi. Men múnymen bir qarapayym sebep boyynsha kelise almaymyn. Óitkeni búl naghyz shirkeulik jol emes, - deydi episkop. - Shirkeulik jol әrqashan meyirimdilikti, sýiispenshilikti, ishki tazalyqqa ýndeudi ústanghan. Áldebir jaghymsyz nәrsege jaqyndaudan bas tartugha qolmen keskendey tiym salu, pravoslav dinining tarihy daghdysynda joq kórinis. Búl, shamasy, katolig dinining sipatyna tәn nәrse.

Bizge radikalidyq әdister qajeti joq. Sýiispenshilikting kýshimen, senimning yqpalymen anaghúrlym ýlken nәrsege qol jetkizemiz. Tolstoy ýshin qúdaygha jalbarynu kerek, oghan qarghys aitugha bolmaydy. Qasiyetti әkeler: «Kýnәhardy sýi, biraq onyng kýnәsin jek kór» degen. Sondyqtan әrtýrli kýnәhardy sýiispenshilikpen qabylda. Biraq búl rette óz qaghidattaryna mýltiksiz senimdi bol. Onyng kýnәlaryn, qatelikterin, eresitigin t.b. dýniyelerin jek kór. Birin birine almastyrma. Múny eng әueli ishki sarayynda pisirip aluyng kerek. Sonda baryp sen bireuding әlemindegini týsinesin.  Búl óte qiyn. Ókinishke oray bizding býgingi qariyalarymyzdyng birdi birden ajyratugha әrkezde shamasy jete bermeydi. Ol ýshin tua bitti tabighatynnan biyigirek túruyng kerek. Biz kimbiz? Tipti, danagóy abyzdarymyz adamdyq tabighatymyzdyng qanshalyqty búzylghandyghyn ózderining tirlikteri arqyly óte jaqsy biledi.

Bir sózben aitqanda, әli shirkeuden ainy qoymaghan adam retinde ertedegi Tolstoydy, onyng kórkem shygharmalaryn qabyldaugha bolady. Biraq odan keyingi pәlsapalyq jәne basqa da iydeyalaryn ómirde ústanudyng qajeti shamaly. Alayda, búl - ony oqugha tiym salu degendi bildirmeydi. Mysaly siz Dostoevskiyding kitabynda adamzattyq kýnәmen sonshalyqty ótkir týrde týiisip, múny oqudyng ózi qauipti degen úigharymgha kelesiz. «Bәri maghan úlyqsat etilgen, biraq onyng bәri paydaly emes; bәri maghan úlyqsat etilgen, biraq eshteme meni biylep almauy kerek» dep apostol Paul aitqanday, barlyghyn oqy, barlyghyn bil - mine, dúrys jol».

Episkoptyng payymy - osy. Biraq, әuelgide «Eger mening aldymda Lev Tolstoy otyrsa, mýmkin, men de óz-ózimdi ústay almas pa edim...» dep, әshkere qúlqyn kórsetip qalady... «Bizge radikalidyq әdister qajeti joq» dep sonyra mayda býlkekke týsedi. Qay sózine nanugha bolady, eki tarapqa kezek búltarady.

Qalay bolghanda da әdebiyet pen dindi astastyrghanyna, ekeuine ortaq imandy iyirim izdegenine ishing jylidy. Eriksiz bizding moldalardyng da ziyny osynday tereng bolsa dep oilaysyn. Qazaq әdebiyetinen islam turaly iyirimderdi tauyp, ornymen qajetine jaratsa qanekey...

***      ***     ***

• Qay kózing jalghandyqqa bastasa, sony aghyzyp laqtyryp jiber. Jaynap túrghan eki kózben jýrip qúryghanynsha, qyly bolsa da synar kózben ómir sýrgen jaqsy.

5. ShIRKEUGE QARSY  ILIM

 

«Tolstoy paraqshalaryn» qúrastyrushylardyng úigharymy boyynsha Lev-ústazdyng «Tórt Injildi audaryp jәne biriktiru» zertteu enbegi jinaqtalghan kýiinde basylghan. Múndaghy Tolstoydyng basty júmysy - tazalau. Injil mәtinining terenin asha otyryp, oghan diny úghym bermeytin, naghyz ónegeli ghúryptyng tiri tәnin kómeskilendiretin «aram shópti» otady. Sananyng jete úghynuyna jәne estuine kedergi keltiretin qoqystardy ayausyz laqtyrdy.

I. Gyote: «Injildey jaman jazylghan kitapty bilmeymin. Eski‑qúsqy súryqsyz dýniyege dýbәra, tipti poetikadan júrday anyzdar kómilgen. Ghibratty, eleuli tәmsilder osy anyzdarmen ajyramastay astasqan. Búl kitappen ne jasaytynyndy bilmeysin. Óitip‑býitip әrtýrli shirkeuding bergen týsiniginen ózge, oghan tiyesili basqaday týsindirme joq. Alayda, týsindirulerding barlyghy maghynasyz jәne keregharlyqpen oryndalghan. Sondyqtan kim-kimge de әuelden eki‑aq jol úsynylady: mәnsiz dýniyelerding bәrin laqtyryp tastaysyng nemese úlaghatty, manyzdy nәrselerimen qatar barlyq dәldýrishterdi qabyldaysyn» degen eken.

Qasiyetti jazbany tazartqan búl enbekke әdiletti qarau kerek. Mәsihting ne ýshin ómirge kelgenin, ony oishyl әri ómir ústazy retinde tereng týsinging kelse - Tolstoydyng audarmasyn oqisyz. Kópshilik júrt tәrizdi eshteme úghynbay uaqytty tekke óltirging kelse - Vizantiya uaqytyndaghy Injildi kóshirip jazghandardy - jalpygha belgili shirkeu audarmasyn oqisyz.

Ornyqty oqudy qúp kórip, oy terenin sinire týisingender - adam sanasyna ilimning naghyz mәnin jetkizu jóninen Tolstoydyng alghashqy jәne jalghyz injilshi ekenin tanidy.

Uaqyttyng újdanyna ainalghan úly jazushy Injildi týpnúsqadan-grek tilinen audardy. Neghúrlym qiyn jәne manyzdy tústarda latyn audarmasyna (Vuligata) jýgindi. Injildegi keybir grek sózderining әrtýrli tilderde qalay qoldanylghanyn múqiyat qarap, nemis, fransuz, aghylshynshadaghy birqatar leksikondargha ýnildi. Qoljazbanyng shimayly núsqasynan kórinip túrghanynday, Tolstoy 1866 jyly basylghan grek‑nemis sózdigi W. Rareni basym týrde paydalanghan.

Ústaz 1880 jylghy 15 qarashanyng shamalarynda N.N.Strahovqa «men bar kýshimdi salyp júmys istep jatyrmyn» dep jazdy. Ataqty romanshy graf L.Tolstoydyng mýlde әdettegiden bólek, jana shygharmasy jóninde qauaset baspasóz betine shyghyp ketip, jazushy ózine beymәlim Z.I.Orazova degen adamnyng saualyn alady. Peterbordan kelgen hatqa ol 1881 jylghy 27 tamyzda: «IYә, men óz týsinigim boyynsha negizgi deni Injildi bayandaytyn shygharma jazdym. Biraq ony jariyalaghan joqpyn» dep jauap qayyrady.

1895 jyly Londonda «Tórt Injildi audaryp jәne biriktiru» enbegining 1-tomy aghylshyn tilinde jaryq kórdi. Sol jylghy 27 nauryzda kitaptyng tәrjimashysy D.Kenvortigha Lev-ústaz: «Kitap әdemi audarylyp, basylyp shyqqan eken. Oqydym. Biraq, kóptegen kemshilikter bar. Qayta jazsam men ony jibermegen bolar edim. Áytkenmen endi týzey almaymyn. Basty kemshilik - basy artyq filologiyalyq tәptishteu» dep, óz kinәratyn kóre bildi.

D.Kenvorty búl hatqa jauapty 1895 jylghy 3 mamyrda jiberedi.

«Injil turaly sizding shygharmanyzgha synshylar tarapynan kónilding mardymsyzdyghy tang qaldyrdy. Shamasy olar, onyng qay túsynan keletinin bilmeydi. Ol kóp kitaptyng arasyna ózge dýniyeden әkep qoyghanday kýide payda boldy».

Tәrjimashy aghynan jarylady. Óitetini, Injilge әlem boyynsha túnghysh mәrte tyng kózqaraspen qaraghan Lev-ústaz edi. Sol kisining úlan-ghayyr enbegining arqasynda pravoslav dini alghash ret ghylymy tújyrymdardyng talqysyna úshyrap, búqaranyng shyntuaytyndaghy iygiligine ainala bastady. Tuyndygha mәtindik songhy ózgertulerdi Tolstoy 1907-1908 jyldary engizdi.

Abyzdyng shirkeuge qarsy ústanymyn jek kóretin bir shirkeushi: «Aytynyzshy, Lev Nikolaevich, Injildi audarugha qalay úigharym jasadynyz?» degen súraq qoyady. Tolstoy eshqanday kelemejsiz: «Artilleriya poruchiygi ózine arnap grek tilinen kitap audaryp alghanynda túrghan ne bar eken?» dep, til qatady.

 

***      ***     ***

 

• ...Bizding bәrimiz adambyz, soqyrmyz, aqiqatty kóre almaymyz.

6. PENDE  MEN  PANTEIZM

«Qúday degenimiz sheksiz Ghalam (Bog esti neogranichennoe Vse), adam degenimiz Onyng shektep jaratqany. Qúday degenimiz sheksiz Ghalam bolsa, adam ózin onyng shekteuli bólshegi retinde sezinedi? Tek Qúday ghana aqiqatty ómir sýredi, adam onyng zat túrghysynda, uaqytta jәne kenistikte jaratqany...»

Búl joldardy Tolstoy ólerining aldynda Astapov stansasynda qyzyna aityp otyryp jazdyrghan.

- Ghalam sózinde qayshylyq bar. Ómir sýrip otyrghan kýlli әlemdi alghannyng ózinde, biz Qúday turaly ol - Ghalam dep aita almaymyz. - Ep.Vasiliy birden kesimdi úigharym jasaydy. - Eger, әriyne, Tolstoy ony solay týsinse ózi bilsin. Mening oiymsha, ol múny dәl solay týsindi. Búl túrghyda mysal retinde keltirilgen Tolstoydyng sózi naghyz myljyng filosofiyalyq iydeya, ondaydy «panteizm» dep ataydy.

Dinimizding negizi - teizm. IYә, Qúday degenimiz Ghalam. Áytkenmen, bizding әlemning kózqarasy boyynsha emes. Álbette, múqym dýniyeni jaratushy Qúday bar. Demek, ony Ghalam deuge bolady. Alayda, Lev Nikolaevichting aitqany tәrizdi mýlde olay emes. Ghalam sózining astarynda ol kózge kórinip túrghan aspandaghy búlt, júldyzdar, Ay men Kýn dep úghynady. Kliyment Rimskiy «shirkeu - Kýn men Aydan búryn jaralghan, shirkeu - Qúdaydyn, әulie Troisanyn, Ghalamnyn kórinisi, biraq barlyq nәrsening beynesi emes» dep birinshi ghasyrda-aq aitqan».

Endi bir mezet ep. Vasiliy kelesi tarapqa shyghyp, shabady. «Ghalam» sózin aty әlemdik jazushy búlt, júldyz, ai, kýn dep úghynbaghany bastauysh mektepting balasyna da mәlim nәrse. Kerisinshe naghyz «panteizm» - episkoptyng uәji tәrizdi.

Abyz ómirining songhy saghattardaghy tarihy qayghyly. Jazushynyng qanattastary men oghan tórelik aitqandardyng arasyndaghy qyzu úrys-talas sabasyna týskendey de edi. Tolstoydyng ýi-ishinen qashuy, onyng poyyzda ústap qalghan nauqasy, Shamordinoda, sodan keyin Astapovta toqtauy, sonda da eng bastysy - shirkeumen mәmilege keluge úmtyluy (V.Repinning oiy), osynyng bәri kez-kelgen romanist tәuekelge bara bermeytin әldebir oidan shygharylghan tanqalarlyq tragediyagha úqsaydy. Ári, Lev Tolstoy shirkeumen bitisuge jol izdedi degen de túspalgha jeteleydi.

Lev Nikolaevichting «Soghys pen beybitshilik» romanyndaghy knyajna Mariyanyng prototiypi Shamordinodaghy monahina әpkesine kelgeni mәlim. Myna jalghan dýniyeden opa tappay jany qysylghanda tughan bauyryna barady. Sodan keyin Optin jazyghyna jayau tartady. Eki aralyq jol jaqyn emes edi. Tolstoy onda kelgennen keyin qariyalar túrghan skitting (monahtar mekendeytin kishkentay monastyri) túsyna sәl ayaldap, ilgeri jýredi. Bayaghy jas kezi emes, omyrauyndaghy saqalyn jel alyp qashqan qariya әbden qaljyraghany ras.

Optinde sol zamatynda Tolstoydyng monastyrigha «kelip ketkeni» belgili boldy. Ony kýtti. Poptar qauymy ýlken quanyshpen shydamsyzdana kýtti. Biraq, Abyz qaytyp oralmady. Eki әlemning arasyndaghy әldebir bitispes kelispeushilik kózge úryp túrdy. Osy arada ol ózining menmendigin jene almady degen pikirler de kólbendeydi.

Ep.Vasiliy: «Múny menmenshilik dep te ataugha bolatyn shyghar, shamasy. Mening oilauymsha, ol óte óktem sóz. Men ony ishki úyandyq dep aitqan bolar edim, - deydi. - Tolstoy ózin shamadan tys qarmap ústady. Onyng barlyq bәlege úshyrauyna minezi sebep. Tamasha suretker jәne oishyl, siyrek kezdesetin aqyl iyesi, soghan qaramastan ol kishkentay adam. Óitkeni, Lev ózin qorshaghan ortagha tәueldi edi. «Men turaly ne oilaydy?», «Olardyng aldyna qanday túrghyda baramyn?» degen dýdәmalda jýrdi. Osydan kelip Tolstoy ózin ýnemi tetkip ústap, ózine ózi jau jәne óz qúlqynyng qúlyna ainaldy.

Eger múny shirkeu tiline audaryp kórsek, onda niyet bolyp shyghady. Búl jóninde kez-kelgen optindik qariya oghan: «Niyetinizge kónil audarmanyz. Ol sizdiki emes!» der edi. Mine, múnday jaghdaydaghy dәstýrli jauap... Eng qauiptisi әlgi niyetpen adam tәjikege barsa sonda bastalady. Ol sol niyetting tónireginde ainalshyqtay berip, janqasha ózin ózi orap aldy. Taqtaydy sýrgilegende aghashtyng janqasy oralghan qalpy úshyp týsedi ghoy. Onyng ishinde ne bar? Quys keuek. Sol tәrizdi ózine ózi shyrmatyla berdi. Sonymen birge bizding ishimiz siyaqty, sóitsek, onda eshteme joq, quys keuekten basqa. Búiyghy kepte túiyqtalghannan ózge dәnene bitirmedi. Lev Nikolaevichke bar bolghany ashylu kerek edi. Ol ashylmay ketti».

Uaqyttyng újdanyna ainalghan úly jazushyny «quys keuek» dep aitu - mәdeniyetsizdikting eng tómengi satysyn kórsetedi. Shyntuaytynda pravoslav dinining qarqyndy týrde elding arasynda qabyldanuyna Tolstoydyng enbegi úshan-teniz.

«Astapovqa jetip poyyzdan týskennen keyin Lev Nikolaevich Optinge jedelhat jóneltip, Iosif qariyanyng keluin ótinedi. Biraq Iosif qariya әlsiz, tipti, bólmesinen shygha almay jatqandyqtan monastyrdyng aqsaqaldar bauyrlastyghy kenesi Varsonofiy igumendi (erler monastyrynyng basqarushysy) jiberuge úigharym jasaydy. Varsonofiy monahtyng Astapovqa kelgenining ras ekenin bilemiz» degen dәiekti V.Repin tiline tiyek etedi.

Alayda, Varsonofiy әkeni sinodtyng jibergenin kópshilik jalghandyqqa sayady.

Oqighanyng negizi Astapovta tәrtipting saqtaluyn qaraghan rotmistr Saviskiyding raportynda dúrys bayandalghan. Mәlimet boyynsha, Varsonofiy Aleksandra Livovnagha qysqasha hat (zapiska) jazyp, әkesimen din turaly eshqanday әngime qozghamaytynyn jәne tek «Tolstoydy kórip, oghan niyetin bildirgisi keletinin» eskertedi. Igumen sonymen birge Saviskiyge «eger ol Tolstoydan «ókinemin» degen bir ghana sóz estise, ózining ókilettigining kýshimen ony «jalghan iliminen» bas tartty dep sanap, ólim auzynda jatqanynda pravoslav retinde dem salar edim» dep aitypty.

Osy oqighanyng jelisinde әldebir derbes, jeke mýddening túruy yqtimaldyghyn joqqa shygharugha bolmaydy. «Nelikten Aleksandra Livovna demi ýzilip bara jatqan әkesining Varsonofiymen kezdesuine kedergi keltirdi? Eger ol Varsonofiy әkemen kezdesuine kedergi jasamaghanda Tolstoy shirkeumen bitiser me edi?» dep ókinedi V.Repiyn.

Tolstoydyng ýiden ketui turaly mәselede býkil otbasy Sofiiya Andreevna jaghyna shyqty degen baylam bar. Shyntuaytynda Tolstoydyng ómirinde shanyraghy ýlken roli oinady. Jaghymdy ma, jaghymsyz ba ony aiyru qiyn. Óz oshaghynyng yqpaly, jaqyndarymen qarym-qatynasy Lev Nikolaevichting songhy sheshiminde de kórinis tapty. Búl taqyrypqa kóptegen әngimeler aityldy. Biraq mәsele ashyq kýiinde qalyp otyr.

Úzaq jyldar boyy AQSh-ta túrghan Tolstoydyng qyzy, marqúm Aleksandra Livovna - 1910 jylghy qarashada әke ómirining songhy saghattarynda Astapovte, onyng ajal tósegi janynda bolghan. Ol - ólim auzynda jatqan әkesine Optindik monastyrdan Astapovqa kelgen Varsonofiy qariyany jibermey qoyady. Sheshesin de әkesining janyna juytpaydy. Onyng búl әreketi «býkil otbasy Sofiiya Andreevna jaghyna shyqty» dep, kesimdi aitylghan uәjdi rastamaydy. Alayda, múnyng bәri manyzdy nәrse emes. Eng manyzdy aighaq: svyashennikpen kezdesuden Tolstoydyng ózi bas tartqan.

Aleksandra Livovna Niu-Yorkting irgesinde túrmys keshkeninde ózinen onsha qashyq emes manda tolstoylyq ferma úiymdastyrdy. Nәtiyjesinde - orys bosqyndaryna kómek beretin Tolstoy qorynyng birden-bir negizin qalaushygha ainaldy. Ol: «Ákem men ýshin - asa qasiyetti. Men onyng qanday adam bolghanyn bilemin. Ol turaly aitqandarmen eshqashan kelispeymin. Jәne, eshqashan da odan ainymaymyn!» dep, ýnemi qaytalaudan jalyqpaghan. Ómirining sonyna deyin әkesi ýshin qasqayyp qarsy túrdy, әkesin qorghady jәne әkesi ýshin qúdaygha jalbarynumen ótken. Ákesin sheksiz jaqsy kóretin.

 

***      ***     ***

 

• Minez-qúlqyn, talpynysyng - múnyng bәri seni jetelep әkele jatqan janardan.

7. ABYZ

 

Izgilikti ghúmyr keship, ýmbetin imandylyqqa bastaghan Isa payghambar býkil uaqytta fariyseylermen teke tiresti. Ol ózining ilimin olardyng zanyna qarsy qoydy. Ómirining sonynda oghan bas diny qyzmetkerler men fariyseyler paryqsyz týrde tarpa bas salyp, kergige shegeledi.

Sonday-aq, Isa «jaudan qorghanudyng qajeti joq, qanday jaghdayda da soghyspau kerek» dese, shirkeu 1800 jyl boyy búghan qarsy nәrseni uaghyzdap, qan tógisti quattap keledi. Osyny kózimen kórip, jýreginen ótkizgen L.Tolstoy hristiandargha, onyng ishinde qandas bauyrlaryna: «Sizderge «ózinning orysyndy sýi, jidti, nemisti, fransuzdy jek kór» dep aitylghan. Al men: «Bógde halyqtyng adamdaryn sýi, olar tipti kýsh kórsetse de jaqsylyq jasa. Nemisterde de, orystarda da qúday - jalghyz jәne eshkimdi alalamay barlyghyn birdey jaqsy kóredi; sender de onyng tendey úldarysyndar, qúday siyaqty kýlli júrtqa qayyrymdy bolyndar» deymin» dep, ósiyet aitqan. Óz halqyng men bógdening arasyn ashyp, ózindikin qorghap, bótendikine zalal keltiru - әzәzildik ekenin Abyz úghyndyrugha úmtyldy.

Orystyng úly aqyny, dramaturg, publisist Aleksandr Aleksandrovich Bloktyng 1908 jylghy qyrkýiektegi «Zolotoe runo» jurnalynyng sanynda «Resey ýstindegi kýn» («Solnse nad Rossiey») degen maqalasy jariyalandy. Ol onda Lev Tolstoydyng adamzat ýshin orny men mәnin joghary baghalaydy. «Zamanuay Europadaghy eng ghalamat jәne jalghyz geniy, Reseyding asa biyik maqtanyshy, úly tazalyq pen qasiyettilikting jazushysy - bizding aramyzda ómir sýredi. Lev Nikolaevich Tolstoy jer basyp jýrgeninde bәri jay ghana, týk emes jәne qorqynyshty eshtene joq. Ázirshe kózi tiri, aqboz atynyng sonynan sýiretilgen soqanyng izimen onyng atyzda ketip bara jatqany, qúdaygha shýkir, qatersiz, shyqqa toly túnyq tandy bildiredi. Tolstoydyng kele jatqany - kýnning kele jatqany. Al, eger kýn úyasyna batsa, Tolstoy óledi, songhy geniyden kóz jazamyz - onda ne bolamyz? Tәnir, Lev Nikolaevich Tolstoydyng bizding aramyzda әli úzaq ghúmyr keshuin jaza gór. Kýlli zamanauy orys azamaty iydeyasynyn, baghytynyn, dininin, derbestiginin, kәsibining aiyrmashylyghyna qaramay, ana sýtimen qosa az da bolsa onyng úly ómir quatynan nәr alghanyn ol bilsin, - dep, Aleksandr kókeyindegisin jayyp salady.

Lev Nikolaevich ózi jazghan Injilding núsqasynda Isa payghambardyng aryzdasu sózin bylay keltiredi: «Eger qogham sizderdi jek kórse oghan tang qalmanyzdar, ol mening ilimimdi jek kóredi. Eger sizder qoghammen birge bolsanyzdar, onda ol sizderdi jaqsy kórgen bolar edi. Men sizderdi qoghamnan bólip aldym, sonyng esesine olar sizderdi jek kóredi. Eger meni qudalasa, sizderdi de qudalaydy. Olar búnyng bәrin naghyz Qúdaydy bilmegendikten jasap jatyr. Men olargha týsindirip baqtym, biraq olar meni tyndaghylary da kelmedi. Olar mening ilimimdi týsine almady, Óitkeni Ákeni týsine bilmedi. Olar mening ómirimdi kórdi, mening ómirim olardyng qatelikterin kórsetip berdi. Osynysy ýshin olar meni odan beter jek kórdi».

Dәl osylay Lev Tolstoydyng ómiri men iydeyalary kóptegen pendening qatelikterin kórsetip berdi. Óitkeni ol - adamzattyng Abyzy, túlghalardyng túlghasy, uaqyttyng újdany edi...

***

Teologiya ilimin zertteuge sanaly ghúmyryn arnaghanymen, ol kisining islam turaly jazbalaryn kezdestire almadyq. Bәlkim, úshan-teniz enbegining bәrin sarqyp qarau mýmkin emestiginen de shyghar. Alayda, shyndyghy - osy. Sondyqtan «islamdy qabyldady» deu - jansaqtyq. Múny aityp otyrghanymyzdyng sebebi bar. Belgili dintanushy, Qúran audarmashysy Valeriya Porohova  «Egemen Qazaqstangha» (2010, 24 qarasha) bergen, keyinnen «Kazahstanskaya pravda» gazetinde de jariyalanghan  súhbatynda: «Lev Tolstoy «Meni din músylman sananyzdar» degen sózin Qúrandy oqyghannan keyin aitqan. Úly jazushynyng músylmandyq ghúryppen jerlengenin bilesiz ghoy?» deydi jurnaliske. Búl sózderge súhbat alushy jaqsha ishinde: «Pavel Basinskiyding jaqynda jaryq kórgen «Lev Tolstoy: «Begstvo iz raya» kitabynda jazu­shynyng jer qoynyna tapsyrylghan shaghyn surettegen tústa «Telo L.N. polojily v dubovyy grob, bez kresta na kryshke», «Tolstogo horonili, kak on y zaveshal, «bez serkovnogo peniya, bez ladana», bez torjestvennyh rechey» degen sóilemder bar. Búl qa­lamgerding hristian dinine say jerlen­be­genin kór­setedi. Ekinshi jaghynan, múny «músyl­mandyq ghú­ryp» deu de onsha dәl anyqtama emes siyaqty» dep týsinikteme beredi.  Teginde aqiqat belortada jatady ghoy, osy orayda Tolstoy bir dinnen ketkenimen, bir dinge jetpegen  degen bagha dúrys bolatyn siyaqty. Biraq, bir nәrse - haq, bir Qúdaydy tanyp, soghan ghana minәjat etuge shaqyrady.

Mәrmar uniyversiyteti teologiya fakulitetining professory, doktor Ramazan Ayvallynyng «Jizni Proroka Muhammeda» degen 2006 jylghy Ystambúl qalasynda «Hakikat Kitabevi» baspasynan jaryq kórgen kitabynda «Byla toliko odna istinnaya religiya Proroka Ibrahima (Avraama, mir emu) - religiya Hanif - religiya edinobojiya. Y predkiy, ded, otes, mati nashego lubimogo Proroka Muhammeda (aleyhisselyam) byly musulimanami, ih religiya byla Haniyf» dep jazady.

Endeshe, Lev Nikolaevichti músylman deuge tolyq imandyq túrghydan qaqymyz bar. Sonymen qatar onyng eng songhy shygharmasy - «Qajy Múrat» hikayasy jazushynyng jýzin qayda búrghanyn әigilep túrghanday.

 

Ádilbek YBYRAYYMÚLY,

Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, jazushy

«Abay-aqparat»