Býgingi Nauryz meyramynda eki merekening mazmúny qosarlanyp jýr: onyng biri qazaqsha Jana jyl jәne Kýn-Týn tenesimi.

Nauryz merekesin 1988 jylghy resmy meyramdaudy bastaghaly búrynghy 14 nauryzda «Amal» atauymen jana jyl merekesi Nauryzben bettestirildi, biriktirildi. Bir qyzyghy, qazaq nauryzy 21-22 nauryzda emes, 14 nauryzda atalyp kelgen jәne ol beyresmy týrde batys pen ontýstik ónirde toqtaghan emes.

Kóktemning alghashqy әri Jana jyldyng enetin kýni sanalatyn «Amaldy» elding batys aimaghynda birshama ónir ghana atap ótedi. Al, búghan deyin ony Qazaqstannyng Manghystau aimaghynan bastap Syr ónirining barlyghy,Qostanay, Torghay aimaghyna qosa, reseylik Ajtarhan (Astrahan), Sarytau, Samara, Orynbor oblystarynyng qazaqtary atap ótetin. Býginde barlyghy da Nauryzgha әri jana jyl, әri Kýn-Týn tenesimi retinde mazmún berilip, 21-22 nauryzda merekeleu qolgha alynyp keledi.

Býgingi Nauryz meyramynda eki merekening mazmúny qosarlanyp jýr: onyng biri qazaqsha Jana jyl jәne Kýn-Týn tenesimi.

Nauryz merekesin 1988 jylghy resmy meyramdaudy bastaghaly búrynghy 14 nauryzda «Amal» atauymen jana jyl merekesi Nauryzben bettestirildi, biriktirildi. Bir qyzyghy, qazaq nauryzy 21-22 nauryzda emes, 14 nauryzda atalyp kelgen jәne ol beyresmy týrde batys pen ontýstik ónirde toqtaghan emes.

Kóktemning alghashqy әri Jana jyldyng enetin kýni sanalatyn «Amaldy» elding batys aimaghynda birshama ónir ghana atap ótedi. Al, búghan deyin ony Qazaqstannyng Manghystau aimaghynan bastap Syr ónirining barlyghy,Qostanay, Torghay aimaghyna qosa, reseylik Ajtarhan (Astrahan), Sarytau, Samara, Orynbor oblystarynyng qazaqtary atap ótetin. Býginde barlyghy da Nauryzgha әri jana jyl, әri Kýn-Týn tenesimi retinde mazmún berilip, 21-22 nauryzda merekeleu qolgha alynyp keledi.

Mәsele nede? Mәsele qazaqtyng Jana jyl úghymy men ejelgi deytýrkilik Kýnge tabynu dәstýrinen bastau alatyn, býginde parsylyq (keybir jurnalister múny «shyghystyq» atap aidan aspannan shygharyp jýr) mazmún berilip jýrgen Kýn-Týn tenesimi merekesining shatasyp ketip otyrghandyghynda. Týrkiler kóktemgi «tenesimmen» shektelmegen, kýzgi tenesim qarsanynda Chuk (shúbash), Sabantoy (qazaq, bashqúrt, tatar, shúbash), Aq ay (manghol, qalmaq) merekelerimen kelse, oghan qosa qysqy jәne jazghy Kýn toqyrauy da «Nartughan» (qazaq, bashqúrt, tatar, shúbash), «Korachun» («Týnek qúrysyn» maghynasynda - majar-qypshaqtar, keybir Sibir, Sayan týrkileri), sonday-aq Ysyah (saha) atap jýr. Qysqasy, Kýn-Týn araqatysyna baylanysty merekelerding barlyghy Kýnge tabynys kórinisteri jәne asa úly merekeler bolyp tabylady. Parsylar sonyng tek qana ortanghyaziyalyq týrkilerden auysqan kóktemgi núsqasyn merekelep keledi.

«Amal» mәselesine kelsek,  mazmúny asa ejelgi júldyzshylardyn, astrologtardyng ilimine qatysty jayttan bastau alady. Aspandyq ýderister boyynsha búl kýnderi Amal júldyzy men Kýn bir týzuding boyyna shyghyp, Jerden qaraghanda bettesip túrghanday әser etse kerek. Jәne de osy jayt qystyng ketip, kóktemgi ýderiske keltiretin gharyshtyq týrtki bolyp tabylmaq. Sol sebepten de qysy asa qatal dalalyq kóshpeli týrkiler ýshin búl ýderis qyspen birge eski jylmen de qoshtasu bolyp tabylghan. Yaghni, Amal men Kýnning «kórisui» dalalyqtardyng da ejelgi kókirek týiistiru (kók+irek, adamdaghy Kók qaqpasy) dәstýrining tuyndauyna týrtki bolghan.

Amaldy músylman aqyn Rabghúzy (Nasreddiyn) «Kóktem» óleninde bylaysha suretteydi:

Kýn endi de Toqtygha,

Amalmenen bettesip,

Múz ben qardy eritti.

Qayran qalghan júrt desti:

Osy qys bolyp pa edi?

Býgingi Nauryzgha telinip jýrgen Nauryzkóje asy shyn mәninde kóktemgi alasapyrandy, qardyng erip, qyzyl sudyng jýrip, jer betindegi bolyp ótken topan su miyfining júrnaghy retinde Jaratushygha moyynsúnu isharasyn bildiredi.

Sonymen, biz bir emes eki birdey kóktemgi merekening birikken mazmúnyn qysqasha qarastyrdyq. Alayda Nauryz ben Amal bir birin tolyqtyrmasa, qayshy emes. Sol sebepti de, atalmysh merekelerdi beyresmy týrde 14-22 nauryz aralyghynda meyramdaghanymyzdyng jóni bar. Onyng ýstine halqymyzdyng bir bóligi әli kýnge solay etip keledi, al resmy týrde tól tanymnan bas tartqanday bolmay, ony kenite týskenimiz abzal, merekeler jyimasyn «ana aimaq, myna ónir» demey,birtútastandyrghan jón.

Býgin Astanada nauryzdyng aqsha qary týsti. Qazaq «Qardyng basyn qar alar.» deydi, búl qystyng emes, onyng qoshtasu qary, Kóktemning naghyz belgisi!

Sonymen, qúrmetti aghayyn, býgin 14 nauryz qazaqsha Jana jyl, Úlu (ulitka emes, aidahar) jyly kirdi. Eski jyl esirkep, Jana jyl jarylqasyn! Jaratushymyz tilegimizdi qabyl etip, elimiz aman, jerimiz jaynay týssin!

Serik Erghali, týrkitanushy

«Abay-aqparat»

Anyqtama

Amal - Hamәl (Gamәl, Hamal, El Nath, Arietis, Al Ħamal rās al-ħamal), keybir úqtyrmalargha qaraghanda  «toqty» nemese «toqtynyng basy» bolmasa qoy basynyng «qasqasy» degendi bildiretin, Toqty shoqjúldyzyndaghy eng jaryq júldyz bolyp tabylady.  Arapsha «hamәl» - qozy degendi bildiredi. Desek te, búl sózge ejelgi týrki sózining aralasyp jýrgenin andaymyz: ha+mal, «mal» sózi úsaq, uaq degendi bildiredi, yaghny arapsha «qozy» degenmen býginde qazaqsha «mal» atalyp jýrgen sózding semantikalyq maghynasy birigip, «úsaq mal» degendi úqtyryp túr. Jәne arapsha «ha» komponenti ejelgi «qasqa» sózinin  bastapqy týbiri boluy yqtimal.  (S.E.)

Ptolemeydin «Alimagest» enbeginde búl júldyz shoqjúldyzgha enbegenderding qatarynan atalady.  Amal -  sonymen birge jyljymaytyn júldyzdardyng biri. Gipparh «túmsyqtaghy júldyz» ataghan ony júrt «tas tóbedegi júldyz» degen. Taghy bir derekkózde Toqty shoqjúldyzynyng mandayyndaghy sary júldyz keyde «Toqtynyng ekinshi mýiizi» atalghan.