Ózinin búrynghy biyligin preziydenttik statusta jalghastyratyn Vladimiyr Putinnin patshalyq sayasaty Qazaqstangha ne beredi? Osy saual tónireginde filosof Ábdirashit Bәkirúly men jurnalist Ermúrat Bapidyng oy órimderi.

Ermúrat Bapiy: Ábdirashit myrza, Reseydegi preziydenttik saylaudan keyin filosoftar ortasynda qalyptasqan «eski-jana» preziydent jónindegi pikirlerge sholu jasau maqsatymen sizdi әngimege tartyp otyrmyn. Putinning patshalyq zamanyna baylanysty sóz kóp: mәselen, Qazaqstan qoghamynda Putinning qaytadan taqqa otyruy el tәuelsizdigine qauip tóndirui әbden mýmkin degen pikir bar...

Ózinin búrynghy biyligin preziydenttik statusta jalghastyratyn Vladimiyr Putinnin patshalyq sayasaty Qazaqstangha ne beredi? Osy saual tónireginde filosof Ábdirashit Bәkirúly men jurnalist Ermúrat Bapidyng oy órimderi.

Ermúrat Bapiy: Ábdirashit myrza, Reseydegi preziydenttik saylaudan keyin filosoftar ortasynda qalyptasqan «eski-jana» preziydent jónindegi pikirlerge sholu jasau maqsatymen sizdi әngimege tartyp otyrmyn. Putinning patshalyq zamanyna baylanysty sóz kóp: mәselen, Qazaqstan qoghamynda Putinning qaytadan taqqa otyruy el tәuelsizdigine qauip tóndirui әbden mýmkin degen pikir bar...

Ábdirashit Bәkirúly: IYә, «Putinning patshalyqqa qayta kelui Qazaqstangha qalay әser etui mýmkin?» degen súraqtyng jóni bar. Keybir sayasattanushylar «Putin Qazaqstannyng sayasy tәuelsizdigine qauip tóndiretin qadamgha bara alady, sondyqtan Qazaqstan putindik Reseyden saq boluy kerek» degendey pikirler aituda. Sebebi qazaq elining Resey imperiyasynyng jәne KSRO memleketi qúramynda bolghan kezderdegi tartqan azaby ólsheusiz. Sondyqtan men búl alandaushylyqty týsinistikpen qabyldaymyn. Árbir halyqtyn, memleketting óz tәuelsizdigin songhy mýmkindigi qalghansha qorghaytyny aqiqat. Búl - adamzat tarihynda altyn әriptermen jazylghan búljymas qaghida. Atadan balagha qalatyn ósiyet, múra! Alayda osy mәselege baylanysty kóptegen basqa súraqtardyng basy qyltiyady.

Ermúrat: Sol «qyltiystar» qiyn bolayyn dep túrghan siyaqty. Mәselen, Putinning preziydenttikke oraluy jóninde amerikandyq «Voice of America» gazeti endigi jerde Resey ózining úlyderjavalyq pighylyn Euraziyalyq odaqty kýsheytu arqyly jýzege asyrady dep jazghan eken. Anyghynda, Vladimir Putin ózining búl oiyn halyqaralyq qauymdastyqtan jasyrmaydy. Mysaly ýshin, ol ózining saylaualdy nauqany kezinde «Izvestiya» gazetinde jazghan maqalasynda «Euraziyalyq odaq Kenester Odaghynyng múrasy negizinde qúryluy kerek» dep jazdy.

Ol - qay múra? Biz kenestik múragha kenirdekten toyghan elmiz: ashtyq, repressiya, konslageriler, jantalasa qarulanu, «holodnaya voyna», últtyq jәne ruhany kýizelis - bәrin bastan keshirdik. Endeshe bizge búl múra qajet pe? Mәselening eng manyzdysy osy bolyp túr. Yaghni, Putin Euraziyalyq odaqty kenestik múranyng qalpyna salyp qúrugha kýsh salsa, biz әlemdik jana teketiresting bir mýshesi bolamyz. Al 15 million ghana halqy bar Qazaqstangha múnday oiyn tipten qajet bolmasa kerek.

Ábdirashiyt: Búl arada «Resey sekildi alyp derjavany qalpyna keltirem degen niyetti (sayasatty) ústanghany ýshin Putin qazaqstandyqtardyng aldynda kinәli me?» degen súraq oigha oraldy. Eger Putin saylau aldynda býkil reseylikterge «mening onday niyetim joq» dep jariyalasa, býginde ol qaytadan preziydent bola alar ma edi? Shynyn aitu kerek, mýmkin, Resey halqy ony dәl osy niyeti ýshin ghana qayta saylaghan bolar? Olay bolsa - bizdiki ne baybalam? Yaghni, úlyderjavalyq sayasatty ústanu  qazirgi zamannyng barlyq alyp elderine tәn. Onday sayasatty býginde Qytay, AQSh, Euroodaq (Úlybritaniya, Fransiya, Germaniya) ashyq ústanyp otyr. Odan Iran da, Izraili de, Ýndi de, Japondar men Ontýstik Koreya da ket әri emes. Ásirese Qazaqstangha qatysty alghanda búl elderding bәri de, tipten týbi bir sanalatyn Týrkiya da osynday sayasat ústanugha mashyqtanyp alghan. Al olargha osynday joldy ashyp bergen kim? Ol - óz biyligimiz jәne bәrine de «kóz qúrty» bolyp otyrghan qazba baylyghymyz! Sondyqtan mәsele Putinde emes der edim. Alayda búl sózdi Putindi qorghau dep úqpau qajet - ol qaydaghy bir qazaqtyng «qorghauyna» mәjbýr emes jәne de qaymana qazaqtyng «Putin doloy!» degenin shybyn shaqqan qúrly kórmeydi. Búl endi naqty shyndyq!

Ermúrat: Mine, Ábeke, mәsele osy «shybyn shaqqan qúrly kórmeytin» shyndyqtan shyghady. Yaghni, bizdi Putin men putindik Resey imperialistik ambisiyanyng qúraly retinde ghana paydalanghysy keledi. Áytpese, Resey bizge odaqtas el retinde nesin bólip berip jatyr? Qazir Reseyding alaqanday ghana Qyrghyzstangha qarjylyq kómek kórsetuge qauhary joq. Sóite túra sol odaqqa bizden keyin qyrghyzdardy sýirep kirgizbek oiy bar. Reseyding әlemdik sayasatynan biz ýshin ýlgi alarlyq eshqanday jasampazdyq joq. Bizge Resey emes, órkeniyetti Europamen, bolashaqqa baghyt alghan Batyspen odaqtasu kerek.

Biz babalardyng «Oryspen dos bolsan, belinde baltang bolsyn» degen naqylyn nazardan shygharyp aldyq. Basqasyn qaydam, Putinning patshalyq zamanynda búl danalyqtyng qajettiligi qaytadan tughan siyaqty. Áriyne, ol balta shabysugha emes, sanany sergitu ýshin qajet-aq edi...

Ábdirashiyt: Jasyratyn nesi bar, qazirgi bizding biylik qana emes, qazaq halqy da Reseyge qarap «boy týzeuge» ýirengen (300 jyldyq bodandyqtyng «bos» ótpegeni). Búl jaghdaydan bir mezette arylu mýmkin emestigin ózimiz de anyq bayqap otyrmyz. Ol til mәselesinde (halyqtyng ruhynyng temirqazyghy) anyq kórinude. Endeshe últtyq mýddeni әlsiretip alghan biylik qana emes, halyqtyng ózi de Abay aitqan «orystan ýlgi alu» jolyn әli jalghastyryp jatyr. Múny da teristey almaymyz. Dәl osy jaghdayda halyqtyng (búqara) sanasynyng damuy eki baghytta órbude: biri - óz tәuelsizdigine tóner qauipti instinkti týrde sezinu, oghan qarsy qorghanys immuniytetin qalyptastyru bolsa; ekinshisi - qorghanys instinktin qalyptastyrudyng ózi de «orys ýlgisimen» jýretindiginde.

Mәselen, Putinge 47% dauys bergen Mәskeu shahary «antiputindik» mitingilerdi apta sayyn ótkizip jatyr. Olargha 10-20 myng adam qatysuda. Songhy mitingide Resey biyligi 250-den astam adamgha «tәrtip búzdy» dep aiyp salghanymen, olardyng birde-bireuine «rúqsat etilmegen mitingini úiymdastyrdy», «mitingiler ótkizu turaly zandy búzdy» degen kinә taqqan joq. Yaghni, búl halyqaralyq adam qúqy normalaryn Medvedev-Putin tandemi moyynday bastady degendi bildiredi. Sondyqtan Mәskeude beybit sheru búdan bylay da oryn ala bermek.

Al bizde she? Biylikting Resey sayasatynyng yqpalynan shygha almaytynyna sengen sherushiler «rúqsatsyz mitingi» ótkizip edi, ne boldy? Búqara «orystan ýlgi alyp», alghash ret qúdaydan qúdiretti әkimning rúqsatynsyz, ózderi qalaghan alanda ereuildetti. Al biylik bolsa, búl jerde ýlgini Reseyden emes, Qytaydan aldy dese bolady... Endeshe múny «bizding biylikting Reseyden tәueldi emestigi» dep týsinemiz be?.. Eger Putinning mysy basyp túrsa, onda bizding ereuilshiler nege sottalyp, aiyptalyp jatyr? Nege reseylikter sekildi óz oilaryn ashyq aita almay jatyr? Búl - óte kýrdeli súraqtar qatarynda... Sondyqtan mening keybir sayasattanushylar siyaqty «Oybay, Putin kele jatyr! Qúrityn boldyq!» dep baybalam salghym kelmeydi... Olay deytin bolsam, óz otandastarynyng pikirine qúlaq arta bastaghan Putindi jazyqsyz qaralaghanday bolmaymyn ba?!

Ermúrat: Reseyde qalyptasyp kele jatqan qarsylyq aksiyalaryna, oppozisiyalyq qozghalystyng damuyna Putin men Medvedevting eshqanday ýlesi joq. Eger olardyng ýlesi bolsa, reseylik biylik әlemdik damugha keri sayasat jýrgizip qana orystardy shiryqtyruda dep oilau kerek. Álemdik órkeniyetting damu joly týbinde Putindi qúrtyp tynady: aghysqa qarsy jýzu mýmkin emes.

Degenmen, Ábeke, oryspen odaq bolghan ekensin, endigi jerde jiyirek «baybalam salyp» túrghan dúrys bolady. Orystardyng ózi aitpaqshy, «shabaq qalghymas ýshin, shortan qajet». Búl jerdegi «shabaghymyz» - bizding biylik. Qazaqstan Reseyding qúshaghynda túnshyghyp ketpeui ýshin, shortan-halyq uyq-uaq «baybalam salyp», Aqordanyng aqyl-esin kirgizip túrghany artyq bolmaydy. Qanshama kýshtimin dese de, Aqorda halyqtyng qaharynan qatty qaymyghady.

Al bizge әldekimmen odaqtasu qajet pe edi degen súraqqa keler bolsaq, órkeniyet әleminen óz ornyn tapqan Gruziyany mysalgha alugha bolady. Gruzinder dii orystyng yrqynan shyqty da, órkeniyetti Europamen, Batyspen odaqtasa bildi. Yaghni, geosayasy jaghday Reseyding mayly bóksesine baylanyp qalmaghanyn dәleldedi. Biz ýshin de kópvektorly sayasattyng sýbeli baghyty Batys jaqta edi. Ókinishke qaray, biz jóni týzu mashina shyghara almaghan orystyng yrqynda taghy da on eki jyl qalatyn boldyq. Al on eki jyl degeniniz - qazirgi shapshang zamanda tútas bir dәuir ekenin moyyndaugha tura keledi...

Ábdirashiyt: - IYә, geosayasatta Resey әlemning barlyq elderimen, әsirese quatty derjavalarmen bәsekelestik jaghdayda. Búl onyng biyligine ailaly imperiyalyq sayasat jýrgizuge yqpal etedi. Áriyne, onday sayasat tolyq ekonomikalyq tәuelsizdikke qol jetkize almaghan (dúrysy - uystan shygharghan) biz ýshin qauipti ekeni ras. Biraq soghan qaramastan, Qazaqstan endi eshuaqytta Reseyge sayasy bodan bolmaydy.

Búl mәseleni onyng qúshaghyna óz erkimen úmtylatyn biz sheshpeymiz, ony sheshetin Reseyding ózi. IYә, ol da әlemning barlyq ózge memleketterindey Qazaqstannyng zor baylyghynan dәmeli, ony Amerikamen de, Qytaymen de bóliskendi qalamaytyny anyq. Sondyqtan Qazaqstan tarapynan úsynylghan «Kedendik odaqty», «Birtútas ekonomikalyq kenistikti» ol qúshaq jaya qarsy aldy (óz ayaghymen kelip túrghan mýmkinshilikten nege bas tartuy kerek?).

Al, әgәrki, Qazaqstannyng ózi ishten ydyrap, ózgelerge jem bolu qaupine tap bolsa (qúday ondaydyng betin aulaq qylsyn), onda Resey oghan dayyn bolugha, qazaq jerin qoldan shygharmaugha úmtylady. Sol ýshin oghan Qazaqstanmen qandayda bir Odaqta boluy qajet. Mәseleni Resey jaghy osylay qoyady. Al «onyng qoltyghyna kiru» sayasatyn ústanyp otyrghan, negizinen, ózimiz ghoy... Al qazirgi jaghdayda Resey ýshin tәuelsiz Qazaqstandy «jútudan» keler paydadan ziyany basym: býkil әlemning Reseydi ekonomikalyq jәne t.b. oqshaulaudan bóten, búrynghy TMD kórshilerining ózderi (mysaly: Ukraina, Pribaltika elderi, Gruziya, Ózbekstan, Ázerbayjan) oghan birige qysym jasaugha baruy kәdik.

Onymen qosa Qazaqstan baylyghynyng biraz bóligin iyelengen Qytay, Transúlttyq korporasiyalar Putinge qarsy astyrtyn maydan ashuy mýmkin ekendigin joqqa shygharugha bolmaydy. Mýmkin, demokratiya lebin sezingen Resey halqynyng ózi de Putinning múnday qadamyna qarsy túratyn bolar. (Mysaly, Mәskeudegi metro atyn Almaty atyna ózgertuge, nemese Lujkovtyng Sibir ózenderin Qazaqstangha búru úsynysyna narazylyq tanytulary sekildi).

Al qazirgi jaghdayda Qazaqstan sayasy túrghyda tәuelsiz memleket retinde Resey men Aughanstan, Resey men Kishi Aziya, arakidik Qytay arasynda buferlik mindetti atqaruda. Sondyqtan syrtqy sayasatta ýsh eldi biriktirgen jalghyz Reseyden góri, Odaqqa birikken ýsh elding dauysy basym ekenin Putin biledi. Tipten әriptesterining (Belorussiya, Qazaqstan) dauysy әlsiz bolghannyng ózinde  Qazaqstannyng sayasy birlik retinde saqtalyp túrghany oghan manyzdyraq!

Basqasha aitsaq, tәuelsizdik bizding biylikke qajet bolmay qalghannyng ózinde, Qazaqstan baylyghyna kenedey jabysqan syrtqy kýshter ony saqtay otyryp, ózara tendik jaghdayda baylyqty odan әri sora beruge mýddeli. Resey de sol qatarda. Alayda olargha (Reseyge de) onday «mýddeni» biz óz qolymyzben jasap bergenimiz anyq. Ony týzeu ýshin Qazaqstan Qytaygha emes, Reseyge sýienuge mәjbýr. Bolmasa, Qytay ajdahasy tilin sumandatyp jútugha dayar. Onsyz da birtalay baylyqtyng Qytaygha qalay ótip ketkenin halyq «bolar is bolyp, boyauy singennen» song bir-aq bildi...

Ermúrat: Degenmen, siz әlemdegi ozyq oy orys jaghynda emes ekenin moyyndaytyn shygharsyz. Resey soghys tehnikasynan basqa onghan dýnie shygharmaghan el. Tipti qalta telefonynyng songhy ozyq tehnologiyasyn reseylik ghalym, Nobeli laureaty Jores Aliferov oilap tapsa da, orystar ony da der kezinde paydagha asyra almady. Reseyding qazirgi gharysh salasy da negizinen tek soghys sayasatyna júmys isteude. Europanyng әlsiz elderge qarjylyq kómek jasau quaty bar, al Resey ózining slavyan bauyrlary ukraindar men belarusitargha jәrdem eterlik jaghdayda emes. Endeshe mesheu qalghan Reseymen odaqtasu biz ýshin tiyimdi me, joq pa dep, kenirdek jyrtudyng ózi ynghaysyz.

Mening bir týsinerim: Europa men AQSh bizding derbes, últtyq el bolghanymyzdy qalaydy. Olar bizding tәuelsizdigimizge eshqashan qater tóndirmeydi jәne Batysta onday pighyl joq. Tipti Irak pen Aughanstannyng ózin AQSh derbes, әri quatty el retinde kórgisi keledi jәne talibandyq kýshterge qarsy soghys osy baghytta órbip otyr. Órkeniyetti әlem ózining qauipsizdigin jer sharynyng túraqtylyghymen baghalaydy. Al Reseyding Siriyagha qatysty sayasaty, onyng aldyndaghy Mysyr men Liviyadaghy tónkeristerge baylanysty ústanymy, sayasattanushy Aydos Sarym aitqanday, «búzyq balanyn» әreketi. Resey ózining әlemdik arenadaghy mýddesin AQSh-pen teketires arqyly qorghau sayasatyn ústanghan. Búl - sayyp kelgende antiamerikandyq ekstremizmning belgisi.

Meni «AQSh-tyng advokaty» dep eshkim jazghyra qoymas. Biraq Reseyding qazirgi әlemde ústanghan sayasaty AQSh-ty qorghaugha mәjbýr etedi. AQSh - qúryp ketkende adam qúqyghy ýshin arasha týsetin el. Al Reseyding Siriyagha, arab elderi men «arab kóktemine» qatysty sayasaty sanaly biylikting syqpytyn kórsetpeydi. Qaytkende jәne qanday jaghdayda bolsyn, AQSh-qa qarsy túru - qazirgi Reseyding syrtqy sayasatyndaghy basym baghytqa ainaldy. Jasampaz sayasat búlay jasalmaydy. Búl - dәrmensizding doly әreketi. Osy túrghydan kelgende, men Reseyding qazirgi biyligin bayy tastap ketken doly qatynnyng «ósh alu» әreketine balar edim.

Ábdirashiyt: Búl arada da dauly mәsele az emes. Mәselen, bizding elge «investor» atyn jamylyp kelgen Batys elderi bizge ne berdi? Tәuelsizdikten keyin el baylyghyn sheteldikter iyelene bastady. Sol kezde aitylghan «olar bizge jana zaman tehnologiyasyn әkeledi» degen ýmit aqtalmady. Onyng ornyna óz elimizde otyryp diskriminasiyagha úshyraytyn jaghdaygha jettik (Janaózen oqighasynyng bastalu sebebi osydan).

Sheteldik kompaniyalargha Qazaqstan shiykizat qoymasy bolyp qalghany manyzdy bop shyqty. Ózderine júmaqty ornatugha jan salatyn olar qazaqqa kelgende tayghanaq. Qanshama әdiletsizdikti, shyrmaghan korrupsiyany kóre otyra, sylap-sipap, aldarqatyp, jabyq kýiinde qoya salady. Olargha ýmit artqan bizding oppozisiya Batystyng osynday ekijýzdi sayasatyn endi anghara bastady. Olardan kónil birtindep qala bastady. Al Resey bolsa - korrupsiyalanu túrghysynan da, basqa jaghymen de bizge shamalas, әlde biz oghan shamalaspyz. Orys halqy jaghdaydy týzeu kýresin qarqyndatyp keledi. Mýmkin, búghan Putinning «qate sayasaty» dem berer. Olay bolsa, onday kýres týri Qazaqstanda da beleng almay qoymaydy... Bayaghy sol Putinning arqasynda! Al «arab kókteminin» bizge esh qatysy joq der edim.

Osy sózderden keyin el arasynan «mynau orysshyl eken ghoy» dep aitatyndar da tabylar. Biraq ótken jyly kýzde biraz últshyl azamattarmen birge «Memlekettik til turaly» zannyng jobasyn jasaugha qatysqan men eshqanday da «orysshyl» emespin. (Men ol zannyng bolashaqta bәribir nazargha alynatynyna senimdimin. Ataq ýshin emes, últyma tittey bolsa da qyzmet etkenime marqayamyn). Al býgingi tanda qazaq halqynyng soltýstik kórshining imperiyalyq sayasatynan tartqan zardabyn jariya etu, dekolonizasiyany talap etu ótinishteri tek Putinge tirelip túrghan joq. Ol - tarihy әdilettilikti qalpyna keltiru qadamynan tuyndaytyn, әriden kóteriler mәsele. Alayda, ókinishke qaray, ony der kezinde, tәuelsizdikpen birge kóteruge bizding biylikting jýregi daualamady. Qazir taqyrypty tipten jauyp tastaghysy keledi. Alayda Kedendik odaq pen Birtútas ekonomikalyq kenistikke engen tústa búl mәsele ashyq kóterilmese, dostasatyn elder bar shyndyqty aityp, odan sabaq almasa - dostyqtyng esh bayany bolmaydy. Mening aitayyn degenim osy edi.

Jәne bir auyz sóz qosayyn: ainalyp kelgende bir elding biyligi ekinshi elding biyligimen belgili bir dengeyde qatynasta bolady (keyde sybaylas boluy mýmkin), al «mәngilik dostyq» tek halyqtar arasynda ornaydy. Mening búl aforizmimning maghynasy - eki eldegi jaghday úqsas bolghandyqtan, halyq sózin sóileytin oppozisiyalyq kýshterding kýresi de bir arnagha toghyssa degen oigha sayady. Bayaghyda K.Marks aitqanday: «Barlyq elderding proletarlary, biriginder!» degen synayly. Qayteyik, óz elinde amal qalmaghan sayyn, osylay deuge mәjbýr bolady ekensin...

Ermúrat: Aytpaqshy, Ábdirashit myrza, tәuelsizdikten keyin kelgen investorlardy búzghan - bizding biylik. Eger Qazaqstangha kelgen sheteldik kompaniya óz mýddesin zanmen emes, korrupsiyamen, para berumen ghana qorghay alatyn bolsa jәne jemqorlyqtyng jәrdemimen jarty Qazaqstandy kóshirip ketuge bolatynyna kózi jetse, ol ýshin siz aitqan «investor» atyn jamylyp kelgenderdi jazghyrudyng reti qaysy? Osy túrghydan alsaq, Resey ýshin de qazaqstandyq biylikti jemqorlyqtyng jýgeninde ústau - eng tiyimdi tәsil.

Mәselen, Putin ózining «kegebelik» tәsilimen Aqordanyng aiyptaryn jipke tizip otyrmaghanyna kepildik joq. Eger ertengi kýni Nazarbaev «basqaday óner» shyghara bastasa, «KGB» agentteri jinaghan kompramattar Reseyding federaldyq telearnalarynan aghyla jónelui әbden mýmkin. Al qazirgi әlemde teletehnologiyanyng kýshi keremet ekeni mәlim: Qazaqstan qoghamyn Aqordagha qarsy qotara kóteru - Resey ýshin asa qiyn sharua bolmaydy. Sondyqtan Putin Aqordany betegeden - biyik, jusannan - alasa etip ústaugha tyrysady.

Áriyne, mening oiym Resey sayasatynyng altyn qazyghy dep aita almaymyn. Biraq «kgblik» Putinnen basqaday ozyq oy kýtuge bolmaydy. Sebebi kezindegi «NKVD»-dan bastap, býgingi reseylik «FSB», qazaqstandyq «KNB» qoghamgha jasampaz túlgha әkelmegen súmpayy mekemeler.

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 112-113 (141-142) 14 nauryz 2012 jyl