V

Qylmystan kózi ashylmaghan adamnyng qyrsyqtan kózi ashylushy ma edi.   Qyrsyq meni endi klasta shalatyn boldy. Bas múghalimimiz esepke ghana emes, sayasatqa da jýirik bolghandyqtan, meni shalyp jyghudyng amalyn әr kýni tauyp otyrdy. Amaly tabylmay qalghan kýnde de, qara múrty maghan it kórgen mysyqsha edireyip, «gýrildep» túratyn boldy.

- Ei, laqkóz, sýrt qara taqtaydy! - dedi klasqa kirisimen,- sensing ghoy osynsha bylghaghan!

- Men emes! - dep baryp sýrtemin.

- Aldyda otyrghan sen bolmasang kim?!

- Men klasqa kirgeli ornymnan túrghanym joq.

Klasta kýlki  ýni estilse mening kýlkim bolyp estiledi:

- Ei, tekekóz, nemene mәz bolyp otyrsyn? - deydi.

- Men emes.

- Endi kim? - dep shanq ete týsedi.

- Art jaqtan shyqty.

- Seninshe bar pәle art jaqtan shyghady ghoy! - Men onysyna jauap bermey qútylamyn. Biraq sonda da qútqarmaydy. Appaq shytymen múrnyn basa qoyady bir kezekte:

- Po, mónkitip jiberdi ghoy!... Ashyndar terezeni! Ei, tekeshik, bar, dalagha shyghyp kel! -  Art jaq du kýledi!

- Men emes, múghalim! - dep jәbirlene qaraymyn oghan.

- Endi kim? - dep shanq ete qalady, - dәl aldyma otyryp alyp... Sen emey kim?!

- «Art jaqtan!» - dep keketisedi art jaqtaghy erke tayynshylar.

V

Qylmystan kózi ashylmaghan adamnyng qyrsyqtan kózi ashylushy ma edi.   Qyrsyq meni endi klasta shalatyn boldy. Bas múghalimimiz esepke ghana emes, sayasatqa da jýirik bolghandyqtan, meni shalyp jyghudyng amalyn әr kýni tauyp otyrdy. Amaly tabylmay qalghan kýnde de, qara múrty maghan it kórgen mysyqsha edireyip, «gýrildep» túratyn boldy.

- Ei, laqkóz, sýrt qara taqtaydy! - dedi klasqa kirisimen,- sensing ghoy osynsha bylghaghan!

- Men emes! - dep baryp sýrtemin.

- Aldyda otyrghan sen bolmasang kim?!

- Men klasqa kirgeli ornymnan túrghanym joq.

Klasta kýlki  ýni estilse mening kýlkim bolyp estiledi:

- Ei, tekekóz, nemene mәz bolyp otyrsyn? - deydi.

- Men emes.

- Endi kim? - dep shanq ete týsedi.

- Art jaqtan shyqty.

- Seninshe bar pәle art jaqtan shyghady ghoy! - Men onysyna jauap bermey qútylamyn. Biraq sonda da qútqarmaydy. Appaq shytymen múrnyn basa qoyady bir kezekte:

- Po, mónkitip jiberdi ghoy!... Ashyndar terezeni! Ei, tekeshik, bar, dalagha shyghyp kel! -  Art jaq du kýledi!

- Men emes, múghalim! - dep jәbirlene qaraymyn oghan.

- Endi kim? - dep shanq ete qalady, - dәl aldyma otyryp alyp... Sen emey kim?!

- «Art jaqtan!» - dep keketisedi art jaqtaghy erke tayynshylar.

Ózi de art jaqtan shyqpay, aldydan shyghady deymisin! - desip, búl sózding qisyndylyghyna býkil klass kýledi.

Men túqyra týsemin. Búl qylyghym - moyyndau ispetinde kórinetinin sezsem de, naqaqtyghyna bulyghyp túqyramyn. Quanyshqannyng múrnynan qan shyqpay túrghanday, mening múnday iyisim de shyqpaushy edi. Endi býkil klasty mýnkitetin bolyppyn.

Sóitip jýrip, basym jerden alynbaytyn kýige týstim. Jasyp ketkendigimnen sabaq súrauyna jauap qaytaruym qiynday berdi. Ásirese, esep sabaghynda qara taqtaygha shygharghanda jýregim atsha tulaydy, óitetini, Arysbek әmse zekirip shygharady:

- Ei... Kim edi, ei, tekekóz!.. Ne ghyp otyrsyng baqyrayyp, shyq qara taqtagha! - degende-aq esim shyghyp ketetin.

Mening kónildes sabaqtastarymnyng arasynda Arysbek múghalimge eng batyl pikir aita alatyny - Qiyalzat edi. Ákesi sol kezde Dórbiljinning eng abyroyly adamdarynyng biri, auqatty saudager bolatyn. Qiyalzat aqtaryla syrlasyp, aghyl-tegil kýletin aq kónildiligimen bizge jaqyndasyp ketken. Mening úmytylyp qalghan óz atymdy Arysbekke sol eskertti bir kýni:

-  Múghalim әbzi, onyng aty Bighabil emes pe!

- Meyli, ne bolsa ol bolsyn, múnyng atyn esime saqtay almay qoydym.

Men solay qolmen týrtilip, azumen myjylyp qara taqtaygha shyqqan bir kýni aityp túrghan mysal esepting sózin de úqpay anyryp qaldym. Qúlaghymnyng shuylynan ba, jýregimning dýrsilinen be, әiteuir estimey jaltaqtap qaray berdim. Múghalim yrshy túryp qasyma jetip keldi:

- Ne dep túrmyn men saghan?! Jaz! - dep shanq ete týsti de, jelkemnen bir týiip qaldy.

Ne dep jazarymdy onan sayyn bilmey túryp qaldym. Qatty sóilegende shanqyldap ketetin ashy ýni qúlaghymdy onan sayyn bitep tastaghanday, avtomatsha jitirmeletip sóilenetin sózi, qansha aitqanymen miyma kirer emes. Mandayymnan ter búrqyrap ketti. Jazsam da sóz tastap әr jerinen bir jazyppyn. Shapalaqtap-shapalaqtap jiberdi de, qara taqtaydy qayta sýrtkizip tastady.

- Mәken, beri kelshi, sen jazyp bershi mynaghan!

«Janasqysh tayynshalarynyn» eng ýlkenin osylay erkeletip atap, kýlimsirey shaqyryp edi, sol kókkóz «jau» kýle shyqty da, múghalimning bir-birlep naqtap aityp bergen mysal esebin asyqpay, naqtap jazyp shyqty.

- Sen meni emding ghoy endi! - dep kýbirlep, menen óshin ala qaytty sonan son.

- Al, shyghar! - dep zekidi múghalim.

Men qara taqtagha qarap túryp qaldym. Qayta-qayta oqysam da úqpadym, shyghara almay qoydym.

- Kim shygharady? - dep múghalim oqushylargha qaraghanda, men de qaradym.  Múghalim qansha jaltaqtaghanymen «janasqysh tayynshylarynan» eshkim qol kótermedi. Aldynghy jaqta otyrghan mening dostarymnan birnesheui órshelene, qatar kóterdi qoldaryn. «Dúshpanyna shyghartyp kózine týrtkiletkenshe, ózimiz shygharyp bereyik!» degendey ajar bar siyaqty. «Men!», «Men!», «Men!» desti. Menimen bir partada otyratyn Beksapa júlqynyp jetip kelgen song múghalim eriksiz soghan shyghartty.

Arysbekting ajualy, ashy sózderinen taghy da jútyp-jútyp alyp partama ulanghan adamsha sylq týsip otyra ketip edim. Menimen boyy tep-teng shiyki sary Beksapa maghan jaqynday týsip, jaltaq-jaltaq qaray berdi. Onyng ótkir sarghysh kók kózi sәl qyzghylt tartyp, jasaurap túrghany bayqaldy.

- Saghan ne boldy?! - dep sybyrlap, aldyndaghy dәpterine ýnilgen boldy, ýndemedim. Erjýrek-ójettigine meni de shaqyrghanday, ol tamaghyn aqyryn ghana bir kenep alyp, sózin tez-tez jalghastyryp jiberdi, - seni syndyrmaqshy, bәrimiz bilip otyrmyz. Sen synbay qoy!.. Ishinnen eregisip alsang synbaysyn!.. Qorqytqan sayyn qatayyp alu kerek, eshtene etpeydi!...

Men qatayyp kete almadym, ishtey múqalyp, bosay berdim. Barlyq mazaqqa moyyndaghanday, ýn-týnsiz jasydym. «Dúshpandaryma» ghana emes, dos sabaqtastaryma da teng baylanys jasay almaytyn, tartynshaq bolyp qalghan siyaqtymyn.

Basqa oqushylardan eshqanday zәbir kórmesem de, mektep maghan bas múghalimning qabaghynday yzghar shashyp, suynyp ketti. Sóitip, men 1937-1938 jyldyq oqu mausymynyng aqyrghy synauynan sinirim ilinip әreng óttim.

Sabaq oqudyng ózi qyzyq oiyn siyaqty bilinip, oqyghan sayyn órge tartqanday kónili kóterile týsetin jaqsy oqushynyng qasiyeti sol jaz menen tym aulaqta qaldy da, ynghay oiynshy balalardy janasalap, solar bar jerde ghana jasay alatynday, basqasha tirshilikke oiysyp ketkenimdi sezbey de qalyppyn.

Emilding tereng bógeu aidyny bizding kóshening túsynda ghana edi. Jazda balalardyng ýzilmeytin, eng dumandy mekeni sol bolatyn. Biz  sodan shyqpaytyn "qara balyqqa" ainalyp kettik. Bizdin  kóshenin  balalary su ónerining barlyq týrine jetildi de, sol ónerlilerdi  qualay sýngip men jetiskendey boldym. Jetisken sayyn jetilip, ol  jetilu jelik bitirdi de, kýndiz ýy kórudi qoydym. Qaladan 30-40-tan jinalyp keletin balalar, bizding shetting alty balasynyng qabaghyna qarap shomylatyn halge týsti. Alty "jayyn" birdey atylyp, biyik jardan sekirgende, shabaq balyqsha tym tyraqay qashyp, kóldi bosatyp bermese jútylatynday kóredi. Biraq, solardyng ishinde "jayyndardyn" kezikkeni ghana bolmasa, eshqaysysy "jútylmay" aman qashatyn. Jәken ekeumizding "dúspandarymyz" sol jazda, sol aidynda bir-eki retten shiqyldaghan  song kelmey qoyyp qútyldy.

"Jayyn" dәrejesine endi jetip "abyroy" tauyp qalghan meni  әkem qatty masqaralady bir kýni: dar basynda jalanash túr edim, qolynda úzyn tayaghy bar, tu syrtymnan kelip qalghan eken:

- Oqu qayda?! - dep aqyryp qalghanda bir-aq bildim de, kiyimimdi  ilip ala qashtym.

Jalanash bolghanda da, tyrday edim. Tayaghyn laqtyryp kep qaldy, tiymey qalghan song ala salyp taghy qudy.

- Jyl oqyp tapqanyng alpys nomer! Alpys kýn oinasang da әli  ýy qarasyn kórmeysin, sabaq qayda qaldy? Bәrimiz jaldanyp  oqytqandaghy ýmitimizdi aqtaghanyng osy ma!... Alghan bәigeng alpys pa!...

Qashyp bara jatyp estigenim osy sóz boldy. Búl sózdi estigen  ózim ghana emes, su boyyndaghy balalar ghana emes, әkemning zor dauysy býkil kóshege jayyldy. Búryla qashar basqa jol bolmaghandyqtan, jar boylap zytyp, jalanash qalpymda kóshege shygha kelippin. Quyp kele jatqan qúba tayaq, әi-shaygha qaratar emes, ersili-qarsyly eki qaqpanyng aldyna toptalghan eki top qyz-kelinshekting arasynan zyryldatyp óte shyghyp, at boylap ketetin tóte joldaghy jonyshqagha kire jóneldim. Artymda duyldap mazaq-kýlki sayrauda. «Alpys nomer» jayly әkem taghy aiqaylap, jar salyp keledi, onyng jetise almay sәl keyinirek qalghandyghy ghana ish kiyimimdi teris bolsa da kiyip aluyma múrsat berdi.

Endi búl kóshege qayta kóriner jayym qalmaghanday, әshkerelengen «alpys nomerdin» ýstine airanday tógilgen betimmen jer bastyryp, birneshe kýn ýiden shygharmay tastady. Ákemning aitqan әdil tarazylyghy qútqarmas qúrsauday býrip aldy meni. Odan keyin qaytalay qyjyrytpasa da, sol bir shynshyl sógis әr kýni aitylyp túrghanday býre berdi. «Eki agha jastyq ómirin jalshylyqqa kim ýshin berip jýr?... Inim kim ýshin sauys-sauys sary ala boqshylyqqa baylandy. Joqshylyghyna qaramay әke-sheshe meni ne ýshin seter etip әlpeshtep jýr! Diuana degizbeuge tyrysyp, ózderinde joqty kiygizgendegi tapqanym osy masqaralyq pa!» Ýiden shyqpay kóshirme kitap dәpterlerimning barlyghyn jayyp salyp, soghan ýnilumen boldym. Birshama qiynyraq degen esepterdi belgilep alyp, solardy basynan bastap qayta shygharyp ýirendim. Men de ózimdegi kemdi tolyqtyryp, joqty izdep tabuym kerek qoy, qolymdaghy bardy әr saqqa jýgirtip pysyqtadym. Pysyqtaghan sayyn ózimdi qiyngha saludyng talay esebi tabyldy. Oqyghan az nәrsemning ózinen búryn ózim eskermegen kóp júmbaq shyqqanday. Solardy sheshuding ózi eng qiyn oiyn siyaqty. Basqa oiyn izdeu úmytyla berdi. Bir shaq ýige shaqyryp otyrghyza almaghan әke-sheshe endi meni bir uaqyt ýiden shyghugha, ózen boyyna baryp oinap keluge quzaytyn boldy. Anda-sanda shygha qalsam, әlgi «masqara kóshege» baspay, ynghay syrt jaqpen júrttyng tynyghatyn mezgilinde ghana shyghyp jýrdim. Onan da qala ishine kirip qaytuym kónildi siyaqty.

Jaz basynda Ýrimjige shaqyrylyp ketti dep estilgen Kerim Shiyanjang men jol qúrylysynyng bastyghy - Qúsayyn sol boyy qaytpay qalypty. Ol ketkenderding deregin bala-shaghalary da bilmeytindigin kýzde estidik. Olar turaly eshkim esh nәrse aita almaydy eken. Júrt olardyng bala-shaghalarynyng eshkim úrmay-aq jýdep, eshkimmen baylanys jasamaytyn tomagha-túiyq halge týsip qalghandyqtaryn ghana bilipti. «Qolgha alynypty», «qamalypty» deytin suyq habar tym jasyryn sybyrmen ghana taralyp jýr eken. Júrt olargha «qiyanattan», «paraqorlyqtan» degendey esh kinә taqpay ishinen ghana kýrsinetin kórinedi.

Audandyq ókimetke Ly familiyaly jana Shiyanjang taghayyndalyp kelipti. «Búl da Kerim Shiyanjannyng ornyn ógeysitpeytindey, halyqqa tym qayyrymdy kisi eken» degen sóz tarady. Búl maqtau aldymen dau-shargha kóp aralasatyn advokattan shyqty da, ras solay ekeni júrtqa tez bayqala bastady. Ly Shiyanjang kelisimen birneshe jiyndar ashyp, halyqqa jaghymdy sózder sóilepti. «Últtyq mektepterdi keneytu», «qoghamdyq úiymdardy tolyqtap, olardyng isin batyl jýrgizu», «klub salu» isterin kele quzay jónelipti. Sol oryndardyng bәrin ózi jayau aralap kórip jýredi eken.

Dórbiljinning batys jaq betindegi «Jer Dórbiljin» dep atalghan ejelgi qorghannyng shyghys jaq irgesin tegistep, ýlken klub salyp jatqanyn kórdim. Tórt búrysh qorghannyng dәl ortasynda alghashqy zaman aidaharynyng basynday kórinip, qalqiyp túratyn púthanany typ-tipyl etip, tep-tegis keng maydan jasapty. Sóitip «jyn bar», «shaytan bar» dep biz manayynan óte almaytyn eng qorqynyshty ónir mәdeniyet ortalyghyna, jarys pen bәseke maydanyna ainalypty.

Jýzdegen júmysshynyng múndaghy qyzu enbegi bizding mektepting terezesinen kórinip túrady eken. Toghyzynshy ay tuyp mektepke qayta jinalghanymyzda, temir shatyry shegelenip bolghan, tau zangharynday klubqa shalqaya qarap tamashalaytyn boldyq. Mektebimizding many byltyrghydan qyzyq kórindi. «Osy qyzyqtyng ortasynda men taghy búzyq atalamyn-au!» degen kýdikpen kelip edim. Múghalimder bólmesine kirip sәlem bergenimde «qara mysyq» kýrjiymey, qúiryghyn jybyr etkizdi, kýlimsirey qarady Arysbek.

- Bighabil, tizimdetkeli kelding be? - degende turaraq qarap edim, ras jyly kórindi. «Atymdy jap-jatyq, dúp-dúrys atady ghoy!» degen tandanys pen quanysh aralas, jan-jaghyna endi qaradym. Rasynda Arysbek emes, osy bólmening ózi jylynghan siyaqty. Mektep mengerushisi beyuaz Qalymynan basqa, gýldey jaynaghan jap-jas ýsh múghalim kelipti. Búlardyng bireui tanys, «ólgen adamdy da kýldiretin» mysqylshyl Dәulet Shәueshektegi múghalimdik mektepte oqyp jýr degen, Dórbiljinning óz jigiti. Demalysqa kelgen kezderinde bizben azdap asyq oinaghan, artyqsynudy bilmeytin jigit siyaqty kóringen. Biylghy jaz tereng bógeuge baryp shomylghanda bizding «jayyndar» ony su astynan birer ret tarta ketip shiqyldatugha qimap edi, sonymyz jaqsy bolypty!

Jana múghalimning taghy bireui - syrt tanys, dórbiljindik Maqat - asqan kerbez, súlu, sylqym kórinip edi, sonysynan ghana sekem almasaq kýdireyip gýrilderliktey «qara mysyghy» joq qoy, әiteuir.

Mening kózimdi eng kóp tartqany - búryn mýlde beytanys, jyly jýzdi aq sary múghalim boldy. Aty Tanysqan eken. Bet pishinindey ýni de jarasymdy, jatyq ta anyq sóileytin sheshendiligimen kózimdi tartsa, joqtamagha qarap bir ret shaqyrghan son-aq atymdy bilip ala qony - ózimdi tartyp ala jónelgendey boldy. Onyng sabaq ótkendegi barlyq keypi zor óner siyaqty kórindi maghan. Sóilep túrghanda onyng kókshil kózinen tasa eshkim qalmaytynday. Sóilegen taqyrybynan kýngirt esh jay qalmaytynday. Ay men kýndey, әlemge birdey, óz denesinen núr shashyp túratynday әserlendirdi. Sabaghymyzdyng barlyghy kóshirme edi. Óz saghatynda әr sabaqtyng leksiyasyn tyndap, konspekti kóshiretinbiz. Al kópshiligimiz Tynysqannyng ótken sabaghyn sol sabaqtyng ózinde-aq iygerip alatyn boldyq. Esep sabaghyn taghy da Arysbek jýrgizip, kýnine bir ret «tekekóz» atalghanyma jasyghandy qoydym. Kýnine eki ne ýsh saghat bizding klasta bolatyn Tynysqannyng tynys beruimen mening tútyq ýnim ashylyp, kýrmeuli tilim sheshile bastaghany bayqaldy. Sabaqtastar irkilip qalghan súraulargha әmse men qúlshynyp jauap beretin boldym.

Sóitip әr kýni kózge týsip jýrgendigimnen bolsa kerek, bir kýni týsten keyin múghalimder tobymen kirip keldi de, eng aldyndaghy Tynysqan meni núsqady:

- Mine, mynau bolady!.. Bighabil, týregel! - dedi, men ornymnan atyp túrdym. - Aldymen osyny jaz! - Qaghaz alyp kirgen Dәulet múghalim mening atymdy jazghanday boldy, Arysbek myrs ete týsti:

- Saytan bilsin!.. Búdan ne shyghady! Neshe jýz adamnyng aldy túrmaq osy klasta taqtaygha shyqsa es-aqyly qalmaydy, sahnada bedireyip túrsyn deymisin?

Mening jýregim zu ete týsti.

- Joq, eng ótkiri osy, osyndaydan shyghady!

- Óleng aitqyzyp kórsek qaytedi, - dedi Dәulet, jatyp atarlyghymen meni bir qinap alghysy kelgen siyaqty.

- Qazir óleng ait dep qystasa sen de aita almay, búqasha bojbiya qalarsyn! - dep Tynysqan kýldi oghan. Azdaghan shúbary bar, may basty juan Dәuletke qarap týgel kýlisti, - múnyng horgha jaqsy qosylatynyn bayqaghanmyn. Bizding oryndaytyn nomerlerimiz óleng ghana emes qoy, deklamasiya da, piessa da bolady. Bәrin de ýirenedi búl, әli ashylady! Tynysqan meni solay maqtap bekitti de, Beksapa men Qiyalzatty atady. Búl ekeuine eshkimning pikiri bolmady. «Eng joghary klasymyz osy» desip bizding klastan jeti-segiz «әrtisti» bir-aq tizdi sóitip. Arysbek qipyjyq qaghyp, núsqay týsse de, onyng «myqtylaryn» jana múghalimder qabyldamady. «Qoy, ol ógizderdi» desip qaldy kýbirlep qana.

«Des aluymyzdyng basy osy deskendey, biz búl sózdi estigen song bir-birimizge qarap jymiysyp aldyq. Tynysqan Dórbiljin klubynyng ashylghan toyyna, jana sahnagha qoyylatyn oiyn dayyndyghyna shyghatyndyghymyzdy aityp, bizdi erte jónelgende, Beksapa mening iyghyma qolyn arta shyghyp, arqamnan qaghyp-qaghyp qoydy. Jalt qarasam, jazghytúrymghy menin       ruhany oiranshylyghymdy kórgendegisindey, sarghysh kók kózi taghy da qyzghylt tarta qalypty. Quanyshqa da, qayghygha da ortaq, shirkin dostyq kónil kýiimiz taghy da ishten bilisti.

- Tayynshalaryn jasyryp emizgenning ýstine, jemdese de jetkizbeyik! - dedi, - endi «ógiz» ataldy ghoy!

Mening qauipim olarmen emtihan mәselesinde bolmay, endi kózime sahna qateri elestep, kónilimde «qoryqqan adamnan jaghymdy ýn shygha ma, endi kóp halyqtyng aldynda sahnada masqaralanbasam ne qylsyn!.. Kóshede jalanash qashudan ol qiynyraq bolar-au!» degen ýrey keulep kele jatqan.

- Sahnada ýnim shyqpay qalsa, ne sózdi úmytyp qalsam qaytemin, ei!? - dep ýdireye qaradym Beksapagha.

- Nesi bar, sózin múghalimning biri aityp túrady! Jәne sahnada seni  eshkim "tekekóz" dep jasytpaydy ghoy, bireu qasaqana aitsa da  tekireyip alyp sogha  bermeymisin!..

Jana talapppen birge tughan jana kýdigim jayyna qaldy. Tynysqan mening әlsizdik jaghymdy biletin siyaqty, maghan "qaterli  mindet" artpay, orynday alatyn rólimdi tauyp otyrdy. Birneshe  oqushydan qúralghan hor nomerlerine shygharghanda, dәl artyma  qaymyqpaytyn ór dauysty Qiyalzatty, qataryma jinishke ýndi,  ótkir  Beksapany túrghyzdy.

Men óz әserimen baurap, jana ruhta tәrbiyeleytin talanttylardy alghash ret osy oiyn dayyndyghynda kórdim. Aytbekting aspan qamshylaytyn bolat shybyqtay asqaq әni, Tynysqannyng nәzik tolqyndy skripkasy, Dәuletting ishten búra týsetin kýldirgisi jay tamashashylardyng ózderin de әrtiske ainaldyratynday. Búl ýsheuindegi qabilet osy aitylghan ýsh týr ghana emes, әrqaysysy san qily ról atqaratyn tuma әrtister bolyp shyqty. Ásirese, Aytbek pen Dәulet bas qosqan jerde kóp qapaly, ishqústalyqty kóp kórgen er, әiel neshe jýz ónerpazdyng bir ýide bas qosa qalghandaghy oiynynday dumandatady eken.

Sahna shygharmalarymen qamdap, jattyghudy basqaryp jýrgen Elsadyqtyng rejisserligi men suflerligi meni bәrinen de joghary mektep siyaqty qyzyqtyrdy. Ol qanday keyipkerdin, qay sipattaghy sózi bolsa da, әrtisterge dәl ózindey sóilep ýiretip jýrdi. Sahna shygharmasyn oqyp oinata otyryp, qarapayym qonyr ghana ýnmen qyz da, kempir de, shal da, jigit te, olardyng ishinde batyry da, qorqaghy da, úyalshaghy da, ótkiri de bolyp jýz qúbylysyn da dәl beynelep ýiretedi. «Ártisterding әrtisi de, my kózi de osy kisining ózi eken» dep týsindim men. Búl kisi sufler bolyp otyrghanda men de әrtis bolyp shygha alatyn siyaqtymyn. Ár kýni týsten keyingi uaqytta jattyghu ótkizgen song qolynda bar әrtisterine Elsadyq qatty razy boldy:

- Sizder arqyly әrqanday ýlken dramany oryndaugha bolady eken, - dedi de kýrsinip aldy, - bizding osy elde әielder óte artta qalghan ghoy, artistkadan joqshylyqty kóbirek tartatyn siyaqtymyz. Jana ashylghan qyzdar mektebinen «qaryzgha birneshe qyz súrap ala túramyz», biraq, olar «maymiyp, qaymiyp» qansha qatynasaalar deysing jәne olar qyzdan basqa әiel bolugha tipti de razy bolmas.

- Odan qam jemeniz, - dedi Aytbek. - Qyz әkelip berseniz bolghany, sheshesi de, shaly da ózim bolyp shyghamyn.

- «Ákesi bolamyn» demey, «shaly bolamyn» deuin qarashy myna azbannyn! - dep Dәulet onyng iyghynan týiip jiberdi. Jalghan kýigelektikpen, kýrenitip bojbiya qaldy ózi, - senen basqa «shaly» bolarlyq eshkim joq pa eken!

Bizding sabaqtastar du kýldi. Elsadyq bizge bir qarap qoydy da:

- Oqushylar otyr, jigitter! - dep kýbirledi, - tәrtip aldymen ózderinizde bolugha tiyisti. Aldyn ala aityp qoyayyn, qazir bizge kómektesuge qyzdar mektebinen eki-ýsh boyjetken keledi. Olargha tuysqan aghalarynday qamqor bolynyzdar! Árqanday beybastaqtyq bolmasyn, múnday qaljynnyng iyisi de shyqpaytyn bolsyn, ýrkitip alasyzdar!.. Olardy bar oi-sanalarynyzben kóptep qatynasugha qyzyqtyrynyzdar!.. Búl - bizding qoghamymyzda tarihi, zor júmys. Eng qatty qaraytyn tәrtip osy, artistkaldardy tek osy tәrtippen ghana tәrbiyelep shygha alamyz!

- Ýirene kele bizding myna azamattardyng ózderi de qyz rólin alyp shyghatyn bolady! - dep Tynysqan bizge ýmittene qarady, - qaranyzshy, qaysysy qyzdan kem!

Dәulet maghan qarap jymidy:

- Ánebireui tipti móldiregen qara kózding dәl ózi.

Birnesheui qatar kýlgende, men tómen qaray berdim. Úyalynqyrap qalsam da jaqsy lepes sezindim. Osy tanertende bir ret «tekekóz» atalyp edim ghoy? Búl jәbirdi Qiyalzat Dәuletke aitqan bolyp, kópshilikke әshkerelep tastady:

- Múghalim, klasta Bighabil «Tekekóz» dep shaqyryludan qatty jasidy! Qazir de esine sol týsip qyzaryp otyr!

Elsadyq maghan baghdarlay qarap alyp sóiledi:

- Joq, olay emes, әste teke kóz emes! Tekening kózi qanday bolushy edi, - men onan sayyn túqyrdym, - búl balanyng kishileu kózi qanshalyq ashulanghanda da tasyrayyp kórinbes. Ol oty bar naghyz ójet kóz! Adam kózining otynan talay ýmit kýtuge bolady.

Arysbek múghalimge kózimning qiyghymen qarap qoyyp edim. Erni men múrny jybyr-jybyr etip, ol qúiqyljyp otyr eken. Bireuge jaghayymsyrau da, iә qaghytpa sóz aitarda osylay túla boyymen kýlip, qúiqyljyp ketetin.

- Múnyng key kezde bedireyip qalatyny bar, - dep, sózining jalghasy barday tamaghyn kenep-kenep qoydy. Biraq jalghasyn Elsadyq kýtpey sóilep ketti. Tegi úyalshaq oqushygha taghy da dyq salatyn sózdi sóiletpeyin degeni bolsa kerek.

- Mening atam Qúrman degen kisini óz zamanynda «Qonyz» dep ataghan eken, - dep qalyp edi, múghalimderding barlyghy yqylas qoyyp qaray qaldy, - sol kisining qonyzgha úqsarlyq tittey de belgisi joq edi. Juandyghyna qaray boyy da bar bolatyn. Ártýrli jaghdayda únamdy-únamsyz zattar taghyla da beredi.

Bir stoldyng ýstinde ayaghyn salbyrata otyrghan Birke múghalim múrtyn bir sylap qoyyp, enkeye týsti Elsadyqqa.

- Ángimening qyzyghy endi keldi! - dep jymidy ol, - biz jattyghugha әiel balalardy kýtip otyrmyz ghoy, al Eleke, olar kelgenshe sol «Qonyz» batyr jóninde әngimelep berinizshi, orayy kele qaldy!

- Ol nedәuir eskirgen zamannyng adamy ghoy, qazirgige dúrys esqatar jayy joq!

Dәulet pen Aytbekter quzay týsti.

Mәnching handyghyna qarsy adamnyng kómilip qalghan әngimesin endi ashyq estisek, ne qatesi bar! - dep Tynysqan oryndyghyn sýirey bardy da, Elsadyqtyng dәl qarsysyna baryp otyrdy.

-  Shynjang tarihy jóninen taza taqyramyz, Eleke!

- Shynjanda Mәnching handyghyna qarsy kóteriliske eng kýshep qatysqan kisining biri Qonyz batyr dep qana estigenimiz bar, - dedi Arysbek, - sol kezdegi mekeni qay jer ol kisinin?

- Osy Tarbaghataydyng teriskeyi eken, - dep Elsadyq jauabyn qysqa qayyryp, biraz kidirdi. - Ol kezde shekara shekteui bolmaghan. Ol betten búl betke qazaqtar auys-kýiis jýre beredi eken. Mal auysyp, sýiek shatys qúdalyghyn, tuysqanshylyq baylanystaryn qualap, aralysyp túratyn. Ákesining tuystary týgelimen osy jaqta bolghan son, Qúrman derlik osy jaqtyng adamy siyaqty jýripti.

-  Osy Shynjang Mәnching handyghyna qashan qaraghan?

- Ol kezde Shynjang degen atau joq qoy. Erenqabyrgha tauynyng ontýstigi Qashqariya, soltýstigi Jonghariya dep atalghan monghol bodany bolghan. Jongharlar batysyndaghy kórshi qazaqtardy (sol kezdegi yntymaqsyzdyghyn paydalanyp) kóp oirandaghan. «Aqtaban shúbyryndy», «Alqakól súlama» dep atalghan jút qyrghyndar sol jonghar shapqynshylyghynyng estelikteri. Tek qazaqtardyng basyn qosqan Abylay hannyng túsynda ghana jongharlar oisyray jenilip, shyghys jaghynan kirgen Mәnching armiyasyna jem bolypty. Al, Qashqariyany Appaq qoja ózdiginen ótkizip bergen son, Mәnching handyghy ekeuin qosyp, «Shynjan» yaghny jana shekara, «Jana jer» dep ataghan eken. Búl atau 1758 jyldyng aldy-artynda ghana shygharylghan siyaqty.

- Kóteriliske Qonyz batyr qashan qatysqan?

- Al, Mәnching handyghyna qarsy jergilikti halyqtyng kóterilisi kóp bolghan ghoy, 1866 jyly osy Moyyntal tónireginde - Emil boyynda bolghan bir soghysqa qatysyp qalghan eken. Qatysayyn dep te qatysqan emes, tosyn kezdesip qalghan kórinedi.

- «Bor batyrdyng kóterilisi bolyp jatyr, Shәueshektegi tuystar túrmys jaghynan kýizelip qalypty» dep estigen teriskey jaqtyng eli kómekke birneshe jýz qoy, jylqy jiyp, tuystaryna taratyp beruge «Qonyzdy» basshy etip jiberipti. Ol kisi de batyrsymaq bolghandyqtan, nayzasyn taqymyna qystyra jýretin adam eken. Tarbaghataydyng bergi bókterine maldy ótkizisimen, «er azamattyng barlyghy Emilde Mәnching armiyasymen soghysyp jatyr» degendi estigen Qúrekeng Qarabas atymen shauyp ala jónelipti: jalghyz batyr jau jene me, el auzynyng kópirme sózi bolsa kerek, nemese bir abyroydyng orayy kelgen bolar, Shәueshek pen Moyyntaldyng arasyndaghy bir jazyqtan samaraday bolyp eki-ýsh jýzdey kóterilisshi kórinipti de, Qúrman soghan jete bergende tús-tústan ýkimetting qara qúrym atty әskeri kelip qalypty. Qorshaugha týskenin bilse de, Qúrekeng kóterilisshilerding sol bir tobyna yzghytyp baryp bir-aq qosylyp deydi. Mәnching armiyasy qorshap joghaltu pighylymen shenberin tarayta beripti. Ol kezdegi soghystyng bastama dәstýri jekpe-jekke shaqyru, dauys jeter jerge kelgende kóterilisshilerding bir basshysy aiqaylap, jekpe-jekke shaqyrghan eken, jau jaqtyng qolbasshysy oghan jauap qaytarmay, sadaqpen atqylaugha búiyrypty. Bas batyr - qolbasshynyng ózi ghoy. Qonyz atyn tebinip qalyp, dәl sonyng ózine nayzasyn kezey úshypty. Qarabas sayysqa daghdyly óte shapshang at eken. Qorghaushylary jebe ilip kózep, sadaghynyng adyrnasyn tartqansha Qonyz qúighytyp baryp, nayzasyn óndirshekten sýngitip ýlgeripti deydi. Qolbasshy qorqyray qúlaghanda, qorghaushylary tym-tyraqay qashqan eken. Qorshau ydyrap, armiya shegine bastapty. Qonyzdyng sonynan kóterilisshiler de shabuylgha ótip, oghan syrttan kómekshi qol da kelip qalghan eken. Mәnching armiyasy byt-shyt bolyp shyghysqa qaray bóline-bóline qashypty.

- Bor batyrdyng Shәueshektegi jenisi - Qonyzdyng osy erligimen bolghan dep ýlken aghamyz aitushy edi, biraq múnyng qanshasy ras, kim bilsin. Auyz әngimesi qashanda әsirleuimen ósip ketedi ghoy. Birneshe shejireshiden men de dәl solay estip edim, dúp-dúrys eken.

- Sol kezden habary bar adamnyng bәri de osyny aitady! - desip kekse múghalimder de, Arysbek te, Birke de rastap qoydy.

- Kóterilisshi dýngender men úighyrlar, tipti qazaqtyng da kópshiligi Qonyzdy búryn mýlde tanymaydy eken. Bir «Qarabas» atty qazaq kelip osyny istedi dep Shәueshekte kóterilisshi qolbasshylaryna habarlapty. Jau beti myqtap qaytarylghan song Qonyz kómekke әkelgen malyna qaytyp bara jatqanda, aldynan kóp adam shyghyp, Qarabas atynan tanypty da, ony aq kiyiz, kilem jayyp týsirip alypty. Ol kezdegi jergilikti halyqtyng saltynda eng zor qúrmet aq kiyizge otyrghyzyp kóteru ghoy. Shәueshekke aq kiyizben kóterip aparypty. Qonyz әkelgen malynyng bir bóligin Bor batyrgha tapsyryp, kóp syilyqqa bólengen malshylaryn qaytaryp jiberipti de, ózi Bor batyrmen birge Mәnching armiyasyn quyp ketipti. Odan keyin qanshalyq erlik kórsetkenin bilmeymin. Áyteuir, Ýrimjige, odan Shynjannyng sol kezdegi ortalyghy Gushyngha deyin jau quysyp baryp qaytqany ras eken. Manas ózenining basyndaghy bir shatqal qazirge deyin «Qonyz bekinisi» dep atalyp jýr.

- Bor batyr kim ózi?

- Kóterilis qalay jenilipti?

- Bor batyr - dýngen, kәsibi - arbakesh deydi. Kóteriliste kýshimen, erjýrektiligimen kózge týsipti de, sol retki kóterilisting qolbasshysy bolyp shyghypty. Ol Shynjandaghy Mәnching generaldarynyng әrqanday qysymyna shydap kýresken tabandy qolbasshy bolghan eken. Biraq, ózining jaqyn dýngenderinen satylghan bir tynshynyng uynan ólipti. Kóterilisting kóbin osylay, basshylaryn jansyzdar arqyly óltiru jolymen janyshtap otyrghan ghoy.

- Mәnching handyghynyng Shynjandaghy óktemdigi qúrymasa, Elekeng osy tarihty ishinde shiriter edi.

- Búl әngimeni sóiletuimizding ózi de bostandyqtyng nәtiyjesi ghoy, - desti múghalimder.

- Ereke, siz búryn sol atanyzdyng atyn ataudan da qorqyp keldiniz-au deymin! - dep Dәulet kýldi, - qazirge deyin sonyng belgisi bar, ynghay búqqan adamsha jýresiz.

Elsadyq keng tynystaghanday soza kýrsinip aldy:

- Últtar yntymaghy jaghynan alghanda qazir de pәlendey jaraqty әngime emes qoy búl. Qolqalaghan song týsken kónilshektigim bolmasa, tarihshylyghym qay tasyp jýr deysin.

Esikting óz syqyrynday ghana óte aqyryn shertilgen dybys estilgende ústazdar ózderining ústazy kelip qalghanday elendep oryndarynan tik túrysty. Elsadyq bәrinen búryn túryp baryp, qazaq úiymynyng qaqpasynan men alghash kórgendegidey, esikti keng ashyp tastady.

- Kelinder, balalar, kelinder. Bәri óz agha-bauyrlaryn, tartynbandar!

Ýsh boyjetken, Elsadyqtyng әlginde ghana aitqanynday, «maymiyp-qaymiyp» әrenge kirdi. Ýzilip keterdey әreng basady ayaqtaryn. Dramanyng aitys-tartysyna qalay shydar eken dep janyng ashyghanday. Juan túghyrlau, ýkisiz tóbetayly qyp-qyzyl boyjetken moyny talyp ketkendey basyn bir keksheng etkizdi de, batyldyqqa bekigendey shiray órlep, tórden bostatyp bergen úzyn oryndyqqa aldymen kelip otyrdy. Talshybyqtay búralghan súnghaq boyly aq súr qyz da, qara kózi shoqtay jaynaghan qara tory qyz da jelkelerine tastaghan oramaldarynyng úshynan ústap, buyndary qúryp ketkendey sylq-sylq ete týsti oryndyqqa. Birinen-biri ótken úzyn búrymdy әsem qyzdar eken. Kelbet jaghynan mektep boyynsha tandamalylary bolsa kerek.

Aytbek pen Dәulet ózderine bitip kórmegen beytanys әdepting bәrin jiyp alghanday, sypayylyqpen tik túra qalypty. Tanysqan olargha miyghynan kýle qarady da:

- Sender de otyryndar, momyndarym! - dep otyra ketti, - qyz rólin oinay alady ekensinder!

Dәulet otyra bere, Aytbekke renjy qarap qoyyp sóiledi:

- Mynau qyz bala bola almaydy, jana kórdim, múrny qolaghashtay eken, kempir bolsyn!

- Sening moynyng jetisip-aq týi, pishit әdiahal maytúmshyghym! - dep Aytbek bet auzyn kempirshe tyrjita qoydy. Ezui bir jaq qúlaghyna jete qisayyp, qalyng erni adam baqqysyz salpiya qalypty. Bólme ishi kýlkimen du silkinse de, ol ekeuinde jymiys izi de joq, bireui renjisip, bireui salpighan kýii andysyp otyryp qalypty. Qyzdar syqylyq qaghyp túnshygha kýlisti.

Salqyn shyrayly Elsadyq myrs-myrs kýlip, qyzdardyng kýlkisine zeyin qoya qarap aldy.

- Balalar! - dep qalghanda olar kýlkisin tez jiyp, qaray qalysty, sonda da shiyq-shiq ete týsip otyrdy. Elsadyq olardy kózqarastarynan da bajaylay jalghady sózin, - túnghysh ret kórip otyrghan klubymyzdyng toyyna arnap, sonyng jana sahnasyna teatr dayyndamaqshymyz. Sizderding kómektesulerinizge mýdiralarynyz - («mektep mengerushisi» degen sóz, arabsha әielderge «mýdira», erlerge «mýdir» aitylady. - Red) Taligha rúqsat etken, aitqan shyghar?.. Ár kýni týsten keyin múnda kelip qatynasularynyzdy úiym jaghynan ýilerinizge de aityp rúqsat alghanbyz. Eshqanday sóleket is bolmaytynyna sendirgenbiz. Ol senimimizdi osy otyrghan bәrimiz ortaq atqaramyz. Key kýni keshirek taraytyn jaghdayda ýilerinizge úiymnyng arbasymen jetkizip túramyz. Oiyn qoyylyp bolghansha, sabaqtan aqsamau ýshin inirdi, tanertengi uaqytty myqtap paydalana túrsanyzdar bolghany! Al sizder búryn ýide, әke-sheshe qormaldyghynda ghana óstinizder ghoy, әleumettik kýreske, qoghamdyq ómirge qatynasularynyzdyng basy osy. Múnyng ózi sizder ýshin ýlken mektep. Oiyn-sauyq tәrizinde kóringenimen múny da mektep dep tanyp qatynassanyzdar orasan zor mektep. Mektep bola bilu ýshin jaramsyz minez-qúlyqtardan sizderdi saqtaydy. Qorghanbaytynday, batyldyqpen qatynasynyzdar!..

- «Qyzym saghan aitam, kelinim sen tynda!» - dep qoydy Dәulet. Aytbekke taghy da sol renjuli qabaghyn kórsetkenine әr jerden kýlki qayta shyqty.

- IYә, bәrinizge aitqanym, - dep Elsadyq sózin kýlimsirey jalghastyrdy, - biz kóp artta qalghan halyqtyng balalarymyz ghoy. Mesheuligimizden mazaqqa, qorlap-qomsynugha kóp úshyrap, qorsynyp-jasyp ósken úrpaqpyz! - Búl sózge kelgende Elsadyqtyng kózine jas irkile qaldy, - eng ójeti - óner shygharady dep jiyp otyrghan osy toptyng ózinde de sonday jasyqtar barshylyq kórinedi. Bir-birinizdi mazaqtap, jasyta týsu jaghynda bolmay, qayrap jetildire týsu, qoldap órlete týsu jaghynda bolynyzdar!.. Semip qalghan últtyq mәdeniyetimizding ónip-ósuden ýmitker úryghy - sizder dep senip otyrmyz. Órkenderinizding kýn sanap ósuin, pәk-taza ósuin tórt kózben kýtuden basqa, qartayghan bizdey atalarynyzdyng óner ýireter shaghy ótip ketken!

Elsadyq kónetóz kók beshbetining janqaltasynan oramalyn alyp, kózin sýrtti. Jana ghana jayrandap otyrghan kýlkining izi qalmay, jiylghandar jym-jyrt oilana qarasyp otyr edi, - netken qazymyr shal dep qalmanyzdar, búl aitpasa bolmaytyn sóz! - dep qayta kýlimsiredi, - al endi bastalyq!

- Múnday sózding kóptigi bola ma!

- Eleke, dәl múnday shipaly sózdi men búryn estigenim joq, qaljyng emes!.. Endi birer minut sóileseniz myna jyndy da jylap jiberip, jazyla qalar edi! - dep Dәulet taghy kýldirgende, jattyghuymyz bastala ketip, aldymen Dәuletting ózi shal bolyp otyra qaldy.

«Tergeushim», Elsadyq dep atalghan osy kemenger soyqannyng shynshyldyghy mýnkip túratyn, osynday jiyirkenishti nәrin ash bórishe qomaghaylana simirip, әr sózin qaqas jibermey, qyzygha tyndap edim. Osy materialdy oqyghanda sizding de kóziniz qyzaryp ketken shyghar. Ásirese, әlgi bir beygham sóiley salghan tarihy әngimelerin, últtyq mәdeniyet jónindegi múnyn qazirgi kýnde qanday jankeshti sóiley alar! Osy soyqan sizding qolgha bir týsseyshi, shirkin! Qysyp otyryp, qyryndysyna deyin shygharyp alsanyz, sonyng ózi-aq siz ýshin ómirlik azyq bolmas pa edi!..

Amal qansha, ol sizding qolgha endi týspeydi, sizden búryn ony Shyng Sysay jalmap ketken. Sóitse de, ókinbeymiz, mening әlgindey qylmysymnan nәr alyp qalghan shәkirtteri qolynyzda ghoy, búlardyng eti qanday júmsaq!

VI

Elsadyqtyng uaqytty qaydan tabatynyn biz úgha almay tanqalyp jýrdik. Ol kisi janadan qúrylghan bir ýlken úiymnyng bastyghy ghoy, biraq, últtyq mәdeni-aghartu jónindegi ýlkendi-kishili júmystyng bәrine de onyng jýgirip jýrgenin kóremiz. Qyl ayaghy sahnagha kerekti kiyim-keshek pen qazaq túrmysynyng dekorasiyasyna da sol kisi jýgiredi. Mәselen: Sasyq baylar qyzynyng kiyimin, kiyiz ýiding basqúry men ayaqqabyn basqa qyzmetkerlerge bermey, sol kisining qolyna ghana tapsyrady. Mezgilge, zamangha, sayasatqa layyqty hor teksteri de, mektep ólenderi de sol kisining qolynan shyqpasa dәmi tatymay jýrdi. Eshqanday sabaq ótemey-aq, ol kisi qaysy oqushynyng sabaqqa qanday ekenin de aityp jýredi. Keyde tipti búl jónindegi shyn baghany sol kisining auzynan estiymiz. Elsadyqtyng sonshalyq albaryndy bolyp, bar úsaq-týiekke aralasyp jýruining paydasyn kóp ótpey kórdik: esik ashu salty ótkizilisimen-aq, Dórbiljin kluby últtar mәdeniyetinin, әrbir mektepting jarys, bәseke ornyna, synau mektebine ainalyp ketti. Qala ishindegi últtyq alty mektep pen úiymdardyng qoyghan konsert-teatrlary biylet satylyp halyq aldynda qoyyluymen qabat, komissiya baghasynan ótip, nәtiyjesi audandyq ókimetting aldyndaghy qara taqtagha jazylatyn boldy. Jana jyl qarsanymen sol klubta alty mektepting qatarlas klastary boyynsha qospa emtihan alynyp, onyng da klastyq jalpy nәtiyjesi jariyalandy da, ozghandary syilandy.

Qystyng úzaq inirlerinde barlyq mektepting aldynghy synyp oqushylaryna qoghamtanu sauatynan Ly shiyajannyng (mektep diyrektory) ózi sol klubta bir ay leksiya ótti. Taghy da Elsadyq pen Tynysqan ekeui úighyrsha audarmany eki jaghymyzdan qazaq tiline audaryp týsindirip otyrghandyqtan, búl kurstyng da qospa emtihanynan jaqsy óttik!

Biraq, búl leksiyalarda kóbirek atalghan Marks pen Darvin bizge qiyn júmbaq retinde qala berdi. Búl kurstyng maqsatyn artynan týsindik: bizben birge qaladaghy barlyq múghalim qatysyp edi, anyghynda bizding atymyzben solargha ashylghan kurs eken.

Ózimizge búryn beytanys qyzuly búl qimyldyng barlyghy qoghamdyq bir alyp tauyqtyng san myndaghan júmyrtqa shayqap jatqanday edi. Sol keng bauyrdyng qyzuy әsirese bizdeylerge dóp tiygendey, tez jandana bastady. Biraq, sol alyp tauyqty alghashqy kezde «Shynduban» atamyzdyng ózi dep qana týsinip, Ly Shiyanjang men Elsadyqtardy sonyng jyluy ghoy dep qana tanyghanbyz. «Shyng Sysay emes, biz» dep ol shaqta kommunisterding qaysysy aita qoysyn.

1938-1939 oqu jylynyng sol qysyn biz mayda shuaq kóktemdey sezindik. Emilding qaterli múzyn kese, qyzyl suyn keshe jýrip, kýndiz bolsyn, týn bolsyn әrqanday bәsekeni qalmay ótkizdik. "Janasqysh  tayynshalar" osy jaghdayda da úrlap emuin qoymap edi. Biz onysyn elemeytin de boldyq. "Meyli jasyryn emizgendi qoyyp, jelinin  kesip berse de, biz olardan endi múqala qoymaspyz. Olar  múghalimin shylp-shylp emgenimen, ómirding ózi emizip jatqan bizden ozghanyn kórermiz" destik.

Jazdyq demalysqa shygha, audandyq qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymy Beksapa men meni kóshirme hatshylyqqa tartty da, biz demalystyng ýsh aiyna "bala qyzmetshi" bolyp istedik. Jiyrma sәriden enbek aqymyz bar. Kýzden bastap ortalau klasqa shyghamyz ghoy.

"Ortalau qazaq bolar jyldy óz enbegimizben qarsy alyp úqsaq  qanday jaqsy!" dep qúlshyna kiristik. Mindetimiz - audangha  qarasty  barlyq rayondaghy qazaq týtinderining sandyq tizimin keste  boyynsha rettep kóshiru eken.

- Aldymen әr rayonnyng әrbir zәngiligi boyynsha belgi qoyylghan oqushylardy aiyrym-ayyrym dәpterge bir kóshirip shyghyndar! - dedi Elsadyq, - biyl senderding mektepterin - ortalau mektep bolyp keneyedi. Qalagha kelip oqy alatyn auqaty bar semiya balalary týgel osynda kelip oqidy... Jana salynatyn mektepting ornyn kórdinder me, jer jambyldyng ontýstik-batys búryshy. Búl mektep audan  boyynsha, tipti aimaq boyynsha eng kólemdi,  eng kórikti mektep bolyp, klubymen, jatahanalarymen  salynady.  Úiym búl mektepti salu  ýshin, qazaq baylarynan eki myng qoy jinady!

Beksapa maghan qarap kýlimsirep qoyyp kýbirledi:

- Audandaghy barlyq bay balalary kelip oqysa, "janasqysh tayynshalar" taghy kóbeyedi eken ghoy!

- "Janasqysh tayynsha" degen ne?- dep Elsadyq elendey súrap edi, sary Beksapa qyzaraqtay kýlip, jauabyn maghan jaltaqtay týsip  qayyrdy:

- Bay balalarynyng kóbi múghalimderimen teng jýredi. Emtihan  uaqytynda key múghalimning etegine jabysyp, súraulardyng jauabyn  aitqyzyp alady. Bighadil olargha "janasqysh tayynsha" dep at  qoyghan.

Elsadyq kýlimsirey súrady menen:

- Al ony búzau demey  "tayynsha" dep atauyng qalay?

- Olar, - dep kibirtiktedim men, - ondaylar... Qysyr emgen  tayynsha siyaqty  kýili... Dýmdey-dýmdey bolady:

Elsadyq danghyrlaghan ýnimen qatty  kýldi,  - "Dúrys! Dúrys! Dúrys atau", - dep ar jaghyndaghy jalpaq stolda otyrghan Aqysh  atty  buhgalterge  qarady. Sózge de, kýlkige de kóp qatynaspaytyn ol sylq-sylq kýlip edi.

- Al olar súraghanada múghalimder aityp bere me? - dep jymidy. Aldyndaghy esep sifrlaryna qaray otyryp, oghan jauapty Beksapa  anyqtap  qayyrdy:

- Keybiri tipti aityp berui ýshin manaylaydy. Biraq... bir-ekeui ghana... basqasy bar oqushygha  birdey.

- Pedagogikagha býtindey jat qylyq qoy, ә!- dep kýrsindi Elsadyq. - Bezobraz - dedi Aqysh, -"qyz jymimasa, jigit kýlmeydi" degen maqal bar, aityp bermeytin múghalimnen oqushylar súray almaydy  tegi, japsaryn sipalap tauyp dәnikken oqushylar bar ghoy! Elsadyq qyzyqsyna qarady bizge:

- Klastarynda  "janasqysh tayynsha" nesheu edi?

- Ár klasta bar, - dedi Beksapa - bizding klasta ýsh-tórti bar.

- Múghalimderden sender súramaysyndar ma?

- Biz súray  almaymyz,  súrasaq ta aitpaydy.

"Emizip qoyatyn" múghalimderding kim ekenin olar bizden súramady da, biz aitpadyq.

- Oqushylardan ne qiyn sóz shyghyp túrady, iyә! - dep Aqysh taghy  kýlimsiredi. - Oqushylyq degen adamnyng eng qyzyq shaghy  ghoy, shirkin!

- Oqushylar -  tamyrshy da, synshy da ghoy. Ásirese qazirgi bizding oqushylardyng kóbi mektep esigin әr qily túrmys kórip, es jiya  kelip ashqan. Búlar múghalimning әr qylyghyn mýlt jibermey bayqap otyrady. Búlarmen uaqyt tauyp syrlasyp túru qyzyq-aq. Ózderining dúrys tәrbiyelenui ýshin ne isteu kerek ekenin ózderi  ýiretedi... Jaraydy, balalar, búl tilekterindi úqtyq. Aldaghy oqu  mausymynda bay balalary kóbirek kelgenimen, qoldan kelisinshe  janasa  almaytyn etermiz. Olay etu, әsirese solardyng ózderining bilim aluy ýshin qajetti júmys. "Kósh jýre týzeledi" deytin mәteldi týsinesinder me?

- IYә, bәri de aqyryn-aqyryn týzeledi. Biraq, әrbir oqushy búl  mәteldi ózine qoldansa dúrys emes. Sizder óz kemshilikterinizge keshirimsiz qarap әdettensenizder ghana jaqsy adam  bolasyndar!.. Al, mening bir júmysym qalyp barady eken, kettim. Belgilengen oqushylardyng tizimin tezirek kóshirip bersenizder bolghany, basqasyn  asyqpay, segizinshi aidyng sonyna deyin bitirersizder. Demalys  uaqyttarynyzda qarsy bólmedegi kitaphanagha kirip, gazet oqyp  túrynyzdar. Qazir dýniyede qaterli de, qyzyq ta oqighalar bolyp  jatyr.

- Biz sol sandy mәlimetti kóshire jýrip, úiymnyng mәdeniyet bólimindegi kitaphanagha әuestenip aldyq. Biraq, dýniyening - "qyzyghy" men "qaterinin" qay jerde ekenin, әriyne, birden úgha almadyq. "Shynjan" gazeti men "Tarbaghatay" gazetine 1938 jyly kýzdegi sandarynan bastap "Munihen sharty", "fashizmning bilik birlespesi" siyaqty biz bilmeytin sózder shyghypty. Tisimiz batpaytyn "bilik-birlespeni" bylay tastap, dýniyege ýsh jau payda bolghanyn úqtyq. Olar - Germaniya, Italiya, Japoniya fashizmi,  barlyq qatal  sózder osylargha qaratylyp túrghandyqtan, Japoniya Jungony jútu soghysyn  jýrgizip jatqandyqtan, dýniyening "qateri" osy ýsheui ekenin angharamyz. Al, "qyzyghyn"  izdep taba almay tintine berdik.

Meninshe, "qyzyghy" - Qazaqstannyng ózime týstanys gazet-jurnaldary bolyp kórindi. Múnda ýzilmey kelip túrady eken. Qyzyqtap soghan kóbirek ýnilip jýrdim. Kózim ýirenise әripteudi  qoyyp, tez oqy alatyn boluym tipti qyzyqtyrdy. Mәdeniyet bólimindegi Aytbektin  aldyna auyq-auyq kelip  jýrdik.

- Assalaumaghaleykum! - deymiz. Sәlemdi ol әste dúrys qabyldamaydy, "A?" dep ornynan tik túratyn.  Onyng tosyn qojyrang ete týsuinen keyde shoshyp, keyde úyalyp qalatynbyz. "A?" dep qayta  súraghanda, qaytadan sәlem beru, әrqanday adamgha jaysyz tiyetin júmys qoy.

- Sizding qazynadan biraz oqiyq dep keldik.

Al, әlgi sózderding "gazet-jurnal" degn sóz be, iә "shahmat-doyby"  degen sóz be? Úzyndyghyna qaraghanda әiteuir bir sóz emes ekenin ghana týsinemiz...

Bir-eki kýnnen song bayqadyq, oghan sәlem bermey kiru de  jaysyzdyq tudyrady eken. Baghanaday denesimen ornynan qúlay týregeldi de, ústazy kelgendey qaughalaqtaydy.  "Assaulamaghaleykum,  assalaumaghaleykum, assalla! - dep neshe adam kirgen bolsa, sonsha sәlem berip, qazbalay amandasyp qol alysady .

Sol ótkelekten kýnine bir ret óte jýrip, men Qazaqstannyng "Kommunist" jurnalynan birnesheuin oqyp shyqtym. Kózimning kóp  tartqany Jetisu qazaqtarynyng azyp-tozuy, Jungogha qashuy jayly bir syn maqala boldy. Mәsele asyra silteushilik pen býldirushilerding isi bolyp qorytylypty. Kommunister turaly  mening kózimdegi týssiz kýngirt perde  ashyla qalghanday, jan-jaghym jarqyray týskendey boldy. Jan týrshigerlik kýizeliske týsip, tughan  jerden qashuymyzdyng aiypkeri - Aqtay, Sanatpay tyr jalanash  aldymda túrghanday, әkesin tildep jibergenimdi de angharmay qalyppyn.

- Kimdi boqtaysyng ei, - dep qaldy Aytbek.

Ózim úyalyp ta, sasyp ta qaldym. Ony  boqtamaghanymdy anyqtap týsindirmesem  senbeytindey kórindi.

- Sovet Odaghynda Aqtay, Sanatpay deytin búzyqtar bar edi, sony!

- E, olar ne ghyp jýr  múnda?

- Solardyng atamandary Sovette endi úsalghan siyaqty, mine múnda!

- Ýi, ózin  jermen birge jasap kelgen bir  mәrtese siyaqtysyn  ghoy,  búl әripti qashan oqyp edin?! - dep alyp, ol  arghy-bergimdi súray  jóneldi. Maghan jaqyndasa qaldy. - E, solay de, balaqay, mening jerles bauyrym bolyp shyqtyng ghoy ózin! Men de  sol jaqtan kelgenmin.

- Sizder qashan kelip edinizder?

- Otyzynshy jyly óttik.

- Shәriphan dutyngha... - dep Beksapa taghy da sóiley bergende, jana taghayyndalghan Núrjan atty orynbasar Shiyanjang qarsydaghy bólimnen Elsadyq pen Aqyshty bastay kirdi. Aytbek olargha  qaramay shyghyp ketti de, bes-alty  oryndyqty bir-aq kóterip qayta  kirip, sәlem berip kýldirdi.

- Aytbek deytin azamatymyz osy,- dep Elsadyq Núrjangha tanystyra bastap edi:

- Shiyanjandy aldynghy kýni qarsy ala shyqqanda kórgenmin, - dep Aytbek tanystyrudy talap etpey, jalbyray amandasyp, kýlkige  batyra týsti, - úlyqty kórgende jylaghan bala da uanbay ma, kóre  salysymen túra  jónelgenim sol!..

Núrjan eki  betinen qany tamghan qyp-qyzyl, tym kórikti jigit eken. Tip-tik boyy, qap-qara kózi men jaudyraghan aq bórte jýzine su jana qara kók kostum-symy súlulyq núrgha bólegendey jarasypty. Ózi Shәueshektegi bir tatar bayynyng jalshysynyng balasy eken. Shyng Sysay ýkimetine tezdetip kadr jetistirip beru ýshin Tashkentte  ashylghan eki jyldyq mektepting ekinshi kursyn 1937 jyly bitirip shyghypty. Ynghay  ataqty bay balalary jiberilgen búl mektepten Núrjannyng oqyp shyghuy bir qyzyqty komediya bolghanday.

- Óz balasyn basqa memleketke jiberip, "ayyrylyp qaludan" qoryqqan әienshek baylar jalshylary men qonsylarynyn  balalaryn óz balam dep ústap beripti. Núrjan - sol jalshylyq qylmyspen "ústalyp" ketkenderding bireui. Búlar sypyra "oqymysty úlyq" bolyp jetip kelgende, aldamshy  baylar ózderining aldanyp qalghanyn bir-aq bilip, óz mandaylaryn ózderi  shapalaqtaghan eken.

Núrjan kelisimen Ýrimji aimaghyna qarasty Qútyby audanyna Shiyanjang bolyp taghayyndalypty da, bir jyldan song osy Dórbiljinge auystyrylypty.

Bizge búl kisining ýn-әueni qonyrauday syldyrlap súlu estilip edi. Sózdi toqtap-toqtap óte sypayy sóileydi eken ózi. Sóitse de, birneshe retki sózinen tútyqpalyghyn bildirmeu ýshin osylay kidire  sóileytindigin bayqadyq: sóilerde tamaghy  bir-eki  býlkildep  alady eken. "Ky...ky...ky" bas dybysty qaytalaqtauyn syrtqa  shygharmay, solaysha kómekeyden  ghana býlkildetetin sabyrlylyghyn da únattyq.  Eger sóileuge asyqsa shataq shyghatyn kórinedi.

- Aytbek... Álgi bir... Shәripqan tóre jayyndaghy... әngimendi aitsanshy, taghy...taghy.. biz de estiyik! - dep  qolqalady ol.

- Taqsyr, ol әngime emes edi, әneu shókimaylar súraghan song aitpaq bolghanmyn.

- Y...yn... Altaydan... keldi dey me seni?.. Qashan  keldin?

- Aldynghy jyly. Shәripqan tórege qorghaushy әsker bolyp, sodan bosap qaytqanmyn.

- Y-y... Ol... búrynnan әsker ústap túratyn adam ba edi?

Búghan jauapty Elsadyq qayyrdy:

- Shәripqannyng atalary da jasaq ústap kelgen desedi. Shәripqan apreli tónkerisinen keyin dutyng saylanghan son, eki jýz shamaly qorghaushy  әskerden aiyrylmapty.

- Shiyanjan, biletin shygharsyz, Shәripqan tóreni byltyr osy jerde qarsy alyp, Ýrimjige úzatyp salyp edik.  Altaygha sodan beri qaytpady ghoy, Ýrimjide ne ghyp túr ol? - dedi Aytbek.                                                                                                                                                                   - Aghannyng jayyn... Ózing bilmesen... Biz qaydan bileyik!.. Jә, ózing aitshy... Altay, Kóktoghay audanynda... Bir kóterilis bolypty deydi ghoy, odan... ne bilesin?

- Shәripqan dutyng Ýrimjige shaqyrylyp ketken song ba!.. Bilmeymin oibay, kóterilis kórsem kózim shyqsyn.

- Ol tórelerinnin... Kóktoghayda kimi bar  edi?

- Bilmedim, ne bolghan eken, taqsyr?

- Týsinbestikten Kóktoghayda bir uaqigha tuylypty dep estip edik, sol eken ghoy! - dep qaldy Elsadyq. Aqysh  anyqtay súrady:

- Auyz ósekten әrtýrli estidik, shynynda qalay tuylghan uaqigha eken ózi?

Súraymyn dep súraugha ilinip qalghan Núrjan qysyla otyryp óz estigenin aitty. Elsadyq pen Aqyshtyng oghan sóz qystyra otyryp tolyqtauymen uaqigha nedәuir tolyq bolghanday bizge.

Kóktoghay audanynyng qiyryraq bir rayonynan Esimhan deytin ýkirdayy byltyr Ýrimjige shaqyrylghan eken, shaqyru qaghazgha ol: "nauqaspyn, bara almaymyn"            dep jauap qayyrypty.  Shaqyryluynan-aq sekem alyp, qamdana bastaghan siyaqty, ózine  qarasty molqy, qaraqas rularynyng etegin jiya qonystandyrypty da, el adamdaryn jiypty:

"Ýrimjige shaqyrylyp barghan adamdar qaytpay jatyr, endi  meni de shaqyrdy, qaytsek bolar eken?" dep keneske salypty. Sol jiyn jiyryla týsip shiyrshyq atqan qatty týiinshekke ainalypty da "byltyr ketken Aqyt qajy men Shәripqan dutyng qaytyp kelmey, Ýrimjige eshkimimizdi  jibermeymiz!" degen qaulygha kelipti. Myqty azamattardan sol jiynnyng ózinde-aq qúraldy-jasaq  úiymdastyryla qalsa kerek. Ózderining úiityn ghúlamasy әri ataqty aqyny qart Aqytty aidap әketkende aiyra  almay qalularyna qatty ashynyp túrghan jalyndy azamattar, búl ret músasyna myqtap mingen kórinedi. Olar osynday bir "súmdyq" raygha kelip túrghanda  audannyng hanzu Shiyanjany jiyrma shaqty qúraldy әsker ertip, Esimhandy ózi "shaqyra" kelgen eken.

Onyng shyqqanyn kýni búryn estip, auyldan auasha ýy tikkizip qoyghan Esimhan, Shiyanjandy (әkimdi)  "qauqalaqtay" qarsy alypty. Dereu birneshe qoy soyghyzyp, óz eline "shaqyryp keltire almaytyn  Shiyanjang taqsyrdyng ózi kelgende endi dәstýr boyynsha týstik  berip" kýtpey jibermeytinin, sonan song ózi erip birge ketetinin aityp, asty-ýstine týsipti. Sol bir týstik asyn keshke jaqyn әreng beripti de, týnde joldyng qauiptiligine sendirip, eriksiz qondyrypty.

Syrtqa kýzetshi qoyyp, myltyqtaryn qúshaqtay otyrghan qonaqtaryna qonaq iyesi әzil tastapty sonan son:

- "Yapyrmay, Shiyanjang taqsyr-ay, qútty meshin ýiimde qonaq bolyp otyrghanda bir-bir kóseulerinizdi qoldan tastamay, shoshandatyp otyrsyzdar-au , birge attansam, osylarynyzben meni  týrtpektep kósemeksizder me,  qalay?!"

Búl útqyr qaljyndy tilmashynan tolyq týsingen Shiyanjang yrjiya kýlip birdeme degen eken. Áskerler myltyqtaryn keregege  sýiep-sýiep qoya salypty.

- Ýi, mening qaljynyma bola qúraldy búlay shashyp tastasanyzdar, bireui joghalyp ketip, men joghalyp qalmayyn, úry-qary barshylyq jer búl!.. Jәne  men namaz oqityn adammyn, jiyp bir-aq jerge qoyynyzdarshy! - depti. Áskerler myltyqtaryn jiystyryp, óz komandiyrining irgesine qoyyp jaylasqan kezde Esimhan úzyn shapanyn jamylyp, dәret shәugim alyp syrtqa shyghypty. Shaghyn ghana qara saqaldy, múrtty, zor deneli Esimhan, dәret alu syltauymen  qaruly kýzetshining aldynan janap óte bergen eken, shala til biletin hanzu әsker: "baty... yr..r..!  Paruan!" dep arzan ghana jymiya kýlkisimen arqasynan qaghyp-qaghyp qalghanda, Esimhan shap berip kenirdekten ala týsip, ýnin shyghartpay  kótere jónelipti. Irgedegi jartastan baspalap otyrghan bir top jasaq dәl osy sәtte lap berip, qonaq ýige kirip kelmesi bar ma. Myltyqtaryn kezene qalghanyn bir-aq bilgen Shiyanjang da dayyn otyrghan eken: eng aldynda kirgen bir jas jigitti jan qúralymen atyp qalghanda, óz keudesine de besatardyng bir oghy sap ete týsip, sespey qatypty. Qalyng shapannyng sheni ghana týrilgen әlgi jigit qúralgha qol soza bergen komandirdi súlatypty. Qalghanyn qymyrlatpay basyp, bir-birden shygharyp әkete beripti sonan son. Birin qaldyrmay  óltirip, tang bozara Altaydyng qiyn týpkirine eldi kóshire jónelipti... Esimhan óz elimen sol taudan әli týspegen eken. Ýkimet osy jaqynda Altaydyng "iygi jaqsylarynan" neshe ret elshi salypty: týsinbestikten ótilgen mәsele ekenin, anyghynda  Esimhan ýkirdaydy qúryltaygha uәkil etip, dәrejesin ósiru ýshin shaqyrghanyn, búl mәselege de Shynduban janabynyng keshirim etkenin aityp, tipti dubannyng óz atynan joldaghan keshirim hatyn da jiberip, ýgit jýrgizgen eken. Bir adam qaytpay jatyr deydi.

Núrjan qaytugha ynghaylanghan song oryndarynan bәri túrdy da, esikke bayau bettep baryp kidiristi. Núrjan óz tújyrymyn aiqynday týsti:

- Y... Ym, ýlken ýkimet... Mynaday qamqorlyq... Keshirim hat jariyalap jatqanda... Senbeuding ózi nadandyqtyng belgisi ghoy...

- IYә, jana ýkimet ótirik keshirim jariyalay ma! - dep qostady  Aqysh, - keshirim jariyalamay-aq әskery qorshau jariyalasa, sol az ghana top ne bitirmek!

Elsadyq  basqasharaq týsinik aitty:

- Ol elding nadandyghynyng ghana nәtiyjesi emes, oghan kóp zamannan teperish, terrorlyq jaylap, deni sau, niyeti dúrys bir ýkimet kórmegendik te sebep bolghan shyghar. Sekemshil bolyp, senuden qalghan halyq qoy! Myna jana ýkimetting kim ekenin әbden kórip sengende qaytady. Ýngirden ózderi-aq shyghar әli.

"Ýrimjige shaqyrylghan adam qaytpaydy" deytin sonday kýmәndi sóz estilse de, óz týsinigime "bilgir" aghalardyng osy sózderi qosylyp, "Shynduban" atamyzdyng danyshpandyghyna sene týstim. Osy  әngimeden song eki-ýsh kýn ótkende  klubta "Professor Mamluk" atty kinofilim qoyyldy. Aqsha jaqjútttylyghynan kinogha barudy artyq shyghyn sanap jýrsem de "professor" degenine qyzyghyp baryp edim. Óz kýtkenimnen de qyzyqty kórindi. Eng qaterli operasiyany mengerip jýrgizetin, birden-biri tandauly dәriger eken. German  fashisteri basyp alghan Chehoslavakiyanyng túrmysyn kórsetetin Sovet filimi ekenin aitty biletinder. Professordyng german fashizmine qarsy tónkerisshi úlynyng jauyngerligi meni qatty qyzyqtyrdy. Kinony kórip otyryp, men sonday tónkerisshi, әr qanday qaterden qoryqpay, batyl qimyl jasay alatyn, oqtan shimirikpeytin, óz halqy ýshin óludi eng qasiyetti tirshilik dep esepteytin qaysar jigit bolghym keldi. Ákesi atylyp, uaqigha tragediyamen ayaqtalsa da, sonday bolugha qyzyqtym.

Biraq, "onday bolatyn zaman joq" siyaqty maghan. "Múnday jaqsy ýkimet túrghanda, onday tónkerisshi bolyp ne istemekpin" degendey, órekpigen armangha jetuime ókimetting jaqsylyghy bóget bolatynday sezildi. "Qarsy kýressiz-aq halyq talabyn bir-birlep oryndap berip jatqan Shynduban ýkimetine jamandyq isteu dúrys pa, halyq sýie me ony, "bilgir" aghalarymyzdyng aitqanynday nadandyq, aqymaqtyq sanalmay ma! Osy kinodaghyday bir qanisher ýkimet  bolsa edi, býkil adamzat sýienerlik múnday qayratqa sonda minuge bolar edi ghoy!" Men sol kinodan osynday  balalyq qyzyq әsermen shyqtym. Osy  bir kýlkili sezim mening basyma sol kýlkili kýiinde jelimdey jabysyp, jýzimmen birge sarghaydy da, shashymmen birge aghardy, úmytylar emes. Shyng Sysay zúlymdyghynyng "halyqshyldyqpen" býrkelip jatqanyn ol kezde qaydan bileyin!

Sol jyldyng kýzine tayanghanda, Elsadyq Ýrimjige shaqyryldy. "Qazaq, qyrghyz, monghol qúryltayy" ashylady dep, Dórbiljinnen birneshe adammen birge shaqyryldy. Keterde-aq súry, әjimdi jýzining jayma shuaq, keng oily óz qalpyn kórdik. Áyeli men eki balasynyng túrmys jayyn Aqysh buhgalterge tapsyrdy da:

Bazar qazir keng ghoy, men qaytqansha onshalyq qinala qoymas! - dep toqtap, Beksapa ekeumizge de qolyn úsyndy, - balalar, senderding maghan ne mindet artatyndyqtaryndy týsinemin, baspa-oqu qúraldary mýlde joq qoy senderde. Búl múqtajdyqtaryndy súrarlyq oryndargha artyghymen-aq  jetkizermin ! Al mening senderge tapsyrarym bireu ghana!.. Ja...q...sy oqyndar! - Biz sol kisiden sonday ýlken ýmitpen  qaldyq.

Mektebing qaysy dese, әr kýni kórip jýrgen ózimiz de qarap túryp qalatynday, asty-ýsti jaltyrap syrlanghan kemeldi keng mektepke kelip týstik. Tar bolmasa da bala jarysarlyqtay úzyn zaldyng eng tórine kóldeneng salynghan shaghyn ghana әdemi klubtyng dәl aldyndaghy  synyp bizge tiydi. Oqushy kóbeyip, sabaghymyz búrynghydan әldeqayda qyzuly bastaldy. Baspa-oqu qúral ala qaytar degen ýmitpen әr kýni  kýtsek te, Elsadyq qaytpady, jolyna qaraudan jalyqpadyq biz.

Ýrimjidegi  "monghol-qazaq" mektebi dep atalghan mektepti bitirip, jәne birneshe jana múghalim keldi bizge, oqu programmamyzdyng byltyrghydan ózgesheligi kóbirek kórindi, "qyzyqty" pәn sabaqtary  nedәuir kóp saghatqa kóterildi. Búlargha qosylghan jana pәnder de nedәuir molaydy. "Hanzusha" til de qosylyp, kýnara ótiletin boldy. Tarih pen sayasat sabaqtary birynghay elimizdi tanystyru retinde jýrgizildi.

Búl kýz әleumettik qimyl jóninde de biraz ózgeshelik ala  keldi. "18 sentyabridi" qaraly kýn retinde, "10 oktyabridi"[1] bostandyq kýni retinde qarsy alatyn boldyq. Búryn "úly 12 apreliden" basqa eskertkish kýnder bizge beytanystau bolyp kelgen. Búl kýnderge arnap arnauly klub sahnasynda jana konsert  nomerleri men japon  fashizmin masqaralaytyn shaghyn piesalar dayyndadyq. Jana oqushylar men jana múghalimderding kóbengi mektebimizdi әrtistermen de nedәuir tolyqtandyryp jiberdi.  Ártistik jaghynan endi qyzdar mektebine de múqtajdyghymyz týspeytindey ózimiz "sypyra qyz" bolyp, "boyjetip" qalyppyz. Qyr mektepterinen óz qalybyna qúighanday ne qily "jauyz bәibisheleri" men "tozaqy toqaldar" da kelipti.  Biraq, jattyghu aldynda bolatynday byltyrghyday qúnarly tyng әngimeler bolmady biyl. Men ony alghashqy Elsadyqtyng joqtyghynan kórip edim.

Artynan bayqasam múghalimder syrshyl әngimeden qorqatyn siyaqty. Syldyr kýlkige ghana әuestenetin bola qalypty. Ýrimjiden oqyp kelgen  altaylyq bir múghalimning sabaq beruge de, jattyghugha da kelmey qaluy jayly sóz boldy bir kýni.

- Keshe týsten keyin Altaydan hat kelgen oghan! - dep Dәulet múghalim bir sebep aitty, - sol hatty oqy salyp súrlana qalyp edi."Ne bopty" degen súrauyma jauap qaytarmay jónelgen.

- Endi  bildim, qúday biledi sonyng bayy óldi! - Dәulet du kýlgen kýlkishilerge taghy da ókireshtey týsti, - e, kýletin ne bar, bayy ólgen qatyndardy men kórmedi  deysinder me! Ákesi ólse týsi onshalyq búzylmaytyn!

Altaylyq múghalimning aghasy ólgenin estidik ertenine. Odan eki kýn  ótkende Qobyqsarydan kelgen bir sabaqtasymyz da ýiinen hat tapsyryp alyp,  jylap qaytty. Onyng Altaydaghy naghashy  atasy  ólipti.

- Búl altaylyqtardan suyq habar nege kele beredi? - dedi Beksapa maghan sybyrlap, - jazda estilgen Esimhan kóterilisi qyrghyngha úshyramady ma eken?

Maghan da sol kýdik kele qaldy.

- Keshirim etip shaqyrghangha kelmegen song әsker shyghyp qyryp tastamady ma eken?! - degen túspal aitty.

Sóitip, búl ólimder jayly ekeumiz ekeulep súrastyra berdik. Syrlastyng syrlasyn qua berseng syrdyng týbindegi estilmey me!.. Túspalymyzdyng týp negizi bolmasa da týtini dúrys bolyp shyqty. Naghashysy ólgen әlgi sabaqtasymyz Esimhan kóterilisi jayly bizding biletinimizdi estigen song týgel aityp berdi.

Qan tógip qaterli taugha shyghyp alghan Esimhan ýkirdaygha Sarysýmbeden ózining senetin "júrt bedeldilerinen" bir top adam jiberilgen eken. Olar: úghyspastyqtan bolghan qantógisti ýkimetting mýlde keshirgenin, halyqty azdyryp-tozdyratyn qyrghynnan saqtap, endi tynyshtandyrsa halyq ýshin de, ýkimet ýshin de zor qyzmet bolyp syilanatynyn, Esimhannyng óz yqtiyary bolmasa eshqayda shaqyrylmaytynyn, bedel-abyroyy qorghalyp ósiriletinin qúran ústap otyryp aitypty. Esimhan da, onyng aqylshy myqtylary da Alla atymen aitylghan búl antqa senip, eldi qayta kóshiripti. Búl senimge Sýleymen batyr atanghan bir qart pen Esimhannyng shabarmany  Ospan deytin mergen ghana senbey, jartasqa tyghylyp qalypty da, basqa el týgel etekke týsken eken. Esimhanmen birneshe bilikti kisilerdi aimaqtyq ýkimet "syilau" atymen dereu  Sarysýmbege shaqyryp әketipti de, halyqty әsker qorshap, qúraldaryn sypyryp alypty. "Syilaugha" shaqyrylghandargha erteninde-aq ýkim jariyalanypty.

Bizding múghalimning aghasy men sabaqtastyng naghashysy sol  Esimhandarmen birge atylghan bolyp shyqty. Aldanghandyqtaryna  qatty ókingen sol elding azamattary tauda qalghan Sýleymen men Ospandy izdep qayta ketip, qayta úiymdasyp jatyr eken.

-  Endi odan da ýlken aqymaqtyq izdep  ketip  jatqany ghoy! - dedi Beksapa maghan bylay  shygha bere, - bir ýkirdaydyng ghana eli ýkimetke qarsy kóterilip, ne tappaq eken, endigi izdegeni jappay qyrylu ghoy.

Men Esimhannyng aldauy men ýkimetting aldauyn sayma-say, tepe-teng dep týsingenimdi  aittym:

- "Syigha-syy - syragha bal!" degendey ýkim eken, ózderi qoy  soyyp, syilap otyryp qyrghan-dy, syilaymyn dep shaqyryp alyp qyru әdildik emes pe?! Bizding myna Ly Shiyanjandy osy audandaghy bir ýkirday óltirse, oghan ýkimet túrmaq  ózimiz de óshteser edik.

Búl uaqighany estigende, qazaqtyghyna ishtey ashynghanymmen,  "búzyqtyghyna qaray qoldanghan jazany әdildik" dep eseptedim. Beksapa baghdarlay qarap súrau qoydy maghan:

- Eger Esimhandar saqshynyng bastyghyn óltirse qayter edin?

- Onda meyli, bar saqshysyn birge qyrsa da, Dórbiljin oghan qayghyrmas. Halyq ony kórgende kirpidey jiyrylyp jýrmey me!

- Endeshe, Kóktoghaydyng Shiyanjany da osy saqshy bastyghy tәrizdi adam bolsa kerek. Jiyrma әsker ertip, shaqyrugha ózi barghanyn kórmeymisin! Eger Esimhan ony aldap soqpasa, aldap әketkeli barghan ghoy. Ýrimjige ras jiyngha shaqyrylsa, kóp әsker ertip baryp shaqyrushy ma edi!

Beksapanyng búl pikiri mening oiyma qona ketse de, Shiyanjandar men saqshy bastyqtaryna bir kózben qaraghym kelmep edi. Biraq, qarsy aitar dauym bolmay qaldy da, ony basqa súraumen shalyp kórdim.

- Osy bizding audangha Shiyanjandar, saqshy bastyqtary qaydan keledi?

Beksapa anyra qarady maghan:

- Ekeui de - Shyndubannyng taghayyndauymen kelmey me!

- Olay bolsa, bizge kelgen Shiyanjandar halyqtyng qamyn jútqanday qayghyra kelse, saqshy bastyqtary myltyqtyng qara dәrisin jútqanday qap-qara súry bolyp, zәrlene keletini nesi?

Beksapa kýle oilandy.

- Ekeuining mindeti eki týrli emes pe, myltyqty әskerding kýlgenin kórmeppin. Ár adamnyng ong iyghynda otyryp, ynghay jaqsylyqty jazatyn "Karaman-Kativan" men sol jaq iyqta otyryp, ynghay kýnәni jazatyn "Malaykaty basshúrdy" Nәbiolla molda oqytpap pa edi. Ár adamnyng eki iyghyna qondyratyn eki týrli perishte siyaqty. Búl ekeuining mindeti de eki týrli bolsa kerek.

- Jamandyqty-qylmysty isterdi Shiyanjang da tekseredi. Al, saqshy keyde jaqsy isterdi istep qoyyp jýrmey me, mysaly: apiyn, nasha tartqandardy, qúmar oinap, úrlyq qylghandardy ústaydy ghoy. Biraq, olardyng kóbinese, búzyq, zoreker jaqty qoldap, ynghay baylar men qanisherler jaqta túratyndyqtaryn kóremiz ghoy!.. Halyq olardan sol ýshin jiyrenip jýrmey me... Mysaly: mening әlgi bir Dәmesh deytin әpkemdi naqaq qamalghandyghyn bilip, Kerim Shiyanjang týrmeden bosatsa da, saqshy bastyghy kónbey jәne bir jyl ózi qamap jәne bir jyldy kepilining kepiline qamatty. Aqyry kempirler baryp tartyp alyp shyqpasa, sol Dәmesh әli jatatyn edi. Meninshe Shiyanjandar men saqshy bastyqtary bir-birine mýlde úqsamaydy, minez, týr pishinderi de eki týrli, zandary da eki týrli siyaqty. Bizding Núrasyl deytin aghamyz "eki basty ýkimet" dep edi. Qazir men sol sózdi kóbirek oilaytyn  boldym. Shynduban atamyz sol ekeuining kósemi bolsa, búlar nege eki týrli bolady?

- Múny basqa bireuge sóilemeyik! Byltyrghyday emes, biyl múghalimder de sóilespeytin bolghanyn sezding be... Bәri de saqshydan qorqatyn bolyp qaldy.

- Ózim de senen basqagha aityp túrghanym joq, әlgi perishtelerdi mysal etken sózine qaray sóilegenim... Al Shiyanjandy nege óltirdi eken Esimhan?

- Shiyanjan  әsker ertip,  aidap әketuge kelgenin bilgen  ghoy.

- Bizding Shiyanjangha olardyng Shiyanjany úqsamaghany ma? Bizding Shiyanjandardyng ózi ústalyp jatsa, olardyng Shiyanjany basqalardy ústaghaly jýr me?

- Men de týsinbedim sony,- dep kýlimsiredi Beksapa, - biraq, Altaydyng halqy óte tentek deydi.

Mening esime de jazdaghy Núrjan men Aytbekting sózi qayta orala ketti. Ásirese Elsadyqtyng pikiri búl mәselege tolyq jauap bolyp  qona qaldy.

1940 jyldyng bastalar sheninde Beksapa taghy bir syr jetkizdi maghan!

- "Pәndihuy" atty bir úiym bar eken, Dórbiljinde de  qúrylypty. Búl jerdegi bastyghy Li  Shiyanjan  kórinedi, oghan mýshe bolsa óte jaqsy deydi. Ayyrym jinalys ashyp, kóp adam úqpaytyn mәselelerdi Ly Shiyanjannyng ózi sóilep úqtyryp túrady eken. Mening agham soghan mýshe bolypty.

-   Biz de kirmeymiz be?.. Oqushylar  qatynasugha bola ma eken?

- Bizding jasymyz tolmaydy ghoy, ol úiymgha mýsheni talghap tartady, sharty qiyn deydi. Agha "ol úiym keyinirek kommunistik partiya dep atalatyn shyghar, olay bolsa, mýsheleri kommunister dep atalatyn bolady" - deydi.

- Meyli qalay atalsa da, sol úiymgha kirudi súranyp, shartyn úghyp alayyq!

- Eger kommunistik partiya bolsa, onyng eng qiyn bir sharty "qúdaydy joq" dep dinnen bezui deydi. Biraq, qazirshe ol shartqa qatty qaramay túr eken.

- Onda biz mýshe bola almaydy ekenbiz, - dep kýrsindim men, - oghan qúdaydan bezgender kirsin!.. Oghan mýshe bolamyz dep shoqynsaq, әke-sheshemiz ne der, el ne der!

- Joq, keyin shoqynatyndardy da qabyldamaydy deydi. Shoqynghandar da ózderining qúdaylaryna shoqynbay ma, qúday ataulyny mýlde joq dep týsinui kerek!

- Onda, olay bolsa... kәpirge de, músylmangha da birdey shart qoysa, ol jaghy әdildik eken!.. Biraq qúday joq dep qalay shydarsyn! «Ýi,dórt ayaq!» dep qazirshe najaghay tastap jibere qoymasa da, ol dýniyede ondyrmas, shynghyrtyp otyryp symyna jibertkizer!

Búl sózge Beksapa ekeumiz de kýlip jýre berdik. Búl turaly sózdi de doghardyq.

Jana jyldy qarsy alu jiyny ótisimen klubta Ly Shiyanjannyng leksiyasy taghy bastalady. Tip-tik, úzyn boyly, sopaq basty, sýiekti kisi búrynghydan da aryq, búrynghydan da jýdeu kórindi. Kelgen kezdegi qonyrsha jýzi tipti súrlana týsipti. "Búl da Elsadyq tәrizdi shyr bitpeytin adam eken" destik. Mansaptylardyng keybirining mayy ózining mansabymen birge ósedi ghoy. Búl kisiler qyzmeti ósken sayyn quyryla beretin siyaqty. Al, qushighan sayyn qúrmeti asyp barady ózderinin. Búl olargha qúdaydyng may ornyna bergen syiynday kórindi. Tegi mening óz sheshem siyaqty, shyn qamqordyng syrt belgisi osylay bolar ma? Ol búl joly leksiyasyna da Marks pen Darvin kóbirek aralasqanymen, byltyrghygha qaraghanda onysy birshama týsiniktirek boldy. Sóz adamnyng payda boluynan bastalyp, biz biletin "Adam ata, Haua ana" jayyna qaldy da, maymyl túqymdas bir januardan taralghanymyz jóninde dәlelder damyp, kóbeyip otyrdy. Eshqaysysyn betke qagha  almaytyndaymyz. Qúdaydyng bar-joqtyghy turaly birdene úghayyq dep tesireygenimizben, ol jóninde lәm demedi. Qayyspas dәlelge toly búl qasiyetti sózge "Qasiyetti qúdaydy" biz de aralastyrmay andadyq. "IYә, qúday taghala adamdy jaratqanymen, adamzat tarihyna, әdilettik pen aramzalyqqa, jauyzdyq pen jazyqsyzdyqqa... Tipti, eshqaysysyna qatyspaghan-shatyspaghan siyaqty ghoy, bәse!" dep qana týsingendey boldyq. Keyingi leksiyadaghy tarih taqyrybyndaghy týsinikter de bizding sol qisynymyz rastalghan siyaqty bolyp otyrdy. Ár dәuirdegi soyqan sol dәuirding óz qojalarynan taralyp otyrghan. "Qúdaydy qorghau әdildik bolmaytyn siyaqty". Anau jyldaghy Baghaldaydyng egindiginde oilaghanym dúrys týsiniktey bolyp sezildi ózime.

Osy kurs ayaqtala bere, Ly Shiyanjang da Ýrimjige shaqyrylyp ketip, synau alynbay qaldy. Keshikpey ornyna kelgen basqa bir "Jan" familiyaly Shiyanjandy qarsy aldyq. Kepterding aighyrynsha basyn tómen sala shúlghyp, guildep sóilegen sózinen: "Úly kósemimiz Shynduban, Jang jushy jasasyn!" degen úrannan basqa týiir taba almadyq ta, qarnymyz ashyp shyqty búl kisiden. Uaqyt óte kele Ly Shiyanjannan basqa túrghydaghy adam ekendigi bayqalady, oqushylardy bylay qoyyp, klubta halyqqa kórinudi qalamaytyn Shiyanjang bolyp shyqty.

Sabaqtastar arasyn sumang qaghyp, suyq habarlar kezdi: Ly Shiyanjang túp-tura Ýrimjining týrmesine baryp týsipti. Byltyrghy "qazaq", "qyrghyz", "monghol qúryltayyna" ketkenderden de birsypyrasy qolgha alynypty. Elsadyqtyng aghasynyng mekteptegi nemerelerinen estuimizshe, odan "eki ay búryn solghyn ghana amandyq jazylghan hat kelgen eken: "Qúryltay ayaqtalysymen halyq qolyndaghy myltyqtar týgel jiylady. Osy nauqan oryndalyp bolghan song qaytasyndar" dep uәkilderdi týgel toqtatyp qoydy. Aghayyn-tuystardyng barlyghyna sәlem, shiyti myltyq shyqsa da kesir bolady. Ondaylaryng bolsa, saqshy ornyna kýni búryn tapsyryp berinder!" dep jazypty. Al, myna suyq sóz shyqqaly Elsadyqtan hat kelgendi qoyyp, eshkim atyn atamaytyn da bola qaldy.

Ishin tarta kýrsinip, ishegin tarta kýletindi shygharghan júrty "úly kósemimiz Shynduban Jang juyshy jasasyn!" degen úrangha kelgende shoshynghanday qatty shynghyryp jýr edi. Jii de úzaq sozyla kóteriletin boldy. Búl úran, "kósem", "danyshpan" ataulary aspandy janghyrtyp әketti.

Kósemning bedeli "kókke órleuine" qarap, biylghy on ekinshi apreldi de kókke kótere qarsy alugha dayyndalyp edik. Ernimizdi kezertip, sanymyzdy kógertip jýrip istegen dayyndyghymyz zaya boldy biyl.

Alangha úrandatyp, jalaulata tizilip jetip barsaq, qyp-qyzyl bolyp jasalghan mereke sahnasynyng mandayshasyndaghy eki tu tómen salbyray qalypty. Bir ýlken azanyng nysany edi búl.

- Biyl mereke salty ótkizilmeytin boldy, - deydi ýkimetting bir adamy sol sýlkiygen sahnagha shygha kelip. Jana ghana jylap shyqqanday qabaghyn qars jauyp alypty ózi, - kósem azaly, inisi Shyn  Sishy janaby qaza tauypty. Býkil Shynjang boyynsha búl joly mereke shekteldi!

Osyny aitty da, qaghazgha kóshirip әkelgen birneshe úrandy aiqaylatyp-ayqaylatyp, merekeshilerdi tarata saldy. Bәri sol "azaly", "úly kósemge arnalghan jasasyndar" eken! "Inisi neden ólipti?" degen kýbirli súraulargha ol jerde jauap shyqpaghan edi. Júrt tarasymen, onyng jasandy habary da óre jóneldi: "aldynghy kýngi bir týstik demalysta jan qúralyn kereuet aldyndaghy stólge qoya salghan eken. Kishkene balasy sonymen oinap túryp basyp qalypty". Osy habargha qanaghattanyp jýrgenimizde, qarnymyzdy tipti qatty ashyratyn qatal shyndyq habardyng naqtyly ózi jetti. Beksapa ekeumizdi daghdartqan key súraulardyng da jauabyn ala jetti.

Shyng Sysay Shynjangha kelip, taqqa shyghardaghy kelisim boyynsha Jungho kommunistik partiyasynan kelip, múndaghy ýkimet qúramynda istep jýrgen birsypyra kommunister bar edi. Olargha ýkimet jaghynan ziyankestik tóne bastaghaly algha basar kishi Shyng aghasyna narazylyq ray bayqatyp jýr eken. Sol inisin onasha ýiinde "kósemimizdin" ózi atypty. "Osy retki apreli merekesi - taqyt ýshin qater" deytin kýdik sybystar arty quys "danyshpannyn"  myqtap tigilgen qúlaghyn ynghyruday týrshiktirgen eken. Aldynghy qater osy bolar dep inisin atyp salypty da, aza kiyimin kiyip ala qoyypty. Jariyalau qisyny kishkene balany tauypty.

Kabiynetinen shyqpay jatyp alsa da, "sol kósemge" arnalghan "jasasyn" búrynghydan órshelene jaudy. Shynjang qalalarynyng bos dualy qalmay úrandatyp-úlarlatyp, qyp-qyzyl ala bolyp boyalyp jatty.

"Tergeushim",  "qarghayyn desem - jalghyzym, qarghamayyn desem - jalmauyzym" depti, búl - jalghyz úlynyng qylyghyna qúsalanghan bir keyuananyng sózi bolsa kerek. Men de osy Shyndubanymyzdyng týsine qarap "jalghyzym" kórinip jýr, keyingi myna isine qarap, "jalmauyzym" osy ma eken dep oilap edim. "Jasasynymyz" jer kókti janghyryqtyra barady.

Múnday qúbylys ertegi-anyzdarda kóp kezdesedi ghoy. Jolbarystyng jauyzdyghyn әshkerlegen sayyn týlkilerding "jóke-jókesi" kóbeye týsetini siyaqty, zoreker qaraqshy aldynda "aghatay, aghatay" da kóp estilmey me?!

Shyng Sysaydyng terrorlyghy kýsheygende, onyng atyna "danyshpan kósem" jamalyp, bara-bara "jasasyn" deytinimiz kýndiz-týni nóserletti. Óitkeni onyng kesi aulaytyn qara mashinasy kýndiz-týni jortatyn bolghan.

Qoryqpaytyn adamgha qay-qashan "aghatay" da,  "jasasyn" da sheginen artyq aitylmaydy. Úlyqqa bylay jalbarynu, qarapayym, "nadan" adamzat, әsirese qytay halqy kóp-kóp ótkizgen qylmys.

Aghatay, men de sol әlsiz kýnәharlardyng birimin.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

[1] 18-qyrkýiek -1931-jyl Japoniyanyng shyghys-teristik tórt ólkege shabuyl jasaghan kýni.

10 - qazan - Shin imperiyasy audarylyp, Júnhua Mingo qúrylghan kýn.