Sәrsenbi, 27 Qarasha 2024
Genosid 6665 69 pikir 16 Aqpan, 2021 saghat 11:05

Asharshylyqtyng sebebi az emes...

Dýnie jýzindegi birinshi sosialistik el - jas KSRO tirliginde nebir qiyametter boldy desek, sonyng biri - 1921-jyldan bastalyp, 1933-jylmen ayaqtalghan asharshylyq. Ol nәubet negizinen tabighattyng tarynuynan bolady. Zertteushiler, mysaly, Reseyde quanshylyqtan astyq shyqpay qalghan: 1891-jyly – 2 milliongha juyq, 1900-1903 jyldary – 3 million, 1911-jyly – 2 million adam ólgenin anyqtady.

1921-jyly Reseyde súrapyl ashtyq bastalghanda V.Leninning barsha júrtshylyqtan kómek súrap ashyq hat jazghany mәlim. Sol janayqaygha qúlaq qoyghan bizding el de shamasynsha kómektesti. Aral balyqshylary Volga boyyndaghy jútaghan júrtqa tonnalap balyq jóneltti.  Ol asharshylyq Reseyding 34 provinsiyasyn qamtyp, 5 milliongha juyq adam kóz júmghan. Sol jylghy jәne bergi jyldardaghy ashtyq turaly jazghandar onyng sebebi: újymdastyru ong jýrgizilmedi; astyq dayyndau baqylanbady; mal esebi qadaghalanbady; auyl-selo halqy qughyndaldy, ol ýshin Sovet ýkimeti, Kommunistik partiya, IY.Stalin kinәli deydi. IYә, auyl sharuashylyghyn újymdastyrudyn  kóp  jerde qysastyqpen  beybastaq  jýrgizilgeni ras. Ol jaghdayat  turaly en  alghashqy  da  qúndy  qújat  -  jazushy  Mihaiyl  Sholohovtyn  1933-jyly kókek aiynyng 4-i kýni IY.Stalinge: «...Esly vse opisannoe mnoi zaslujivaet vnimaniya SK,  poshliyte v Veshenskiy rayon dopodlinnyh kommunistov, u kotoryh hvatilo by smelosti, nevziraya na lisa, razoblachiti vseh, po chiey viyne smertelino podorvano kolhoznoe hozyaystvo rayona, kotorye po-nastoyashemu by rassledovaly y otkryly ne toliko vseh teh, kto priymenyal k kolhoznikam omerziytelinye «metody»  pytok, izbiyeniy y nadrugatelistv, no y teh, kto vdohnovlyal na eto. Oboyty molchaniyem to, chto v techenie treh mesyasev tvorilosi v Veshenskom y Verhne-Donskom rayonah, nelizya. Toliko na Vas nadejda», dep tújyrghan batyl haty.

Atalghan audandardy júrtshylyqtyng dabyl-tilegi boyynsha ýsh ay aralaghan M.Sholohovtyng ol hatyn oqysan, tóbe shashyng tik túrady. Kolhozgha qarsy  jergilikti  qaskýnem  belsendiler  jasaghan  aiuandyqta  shek  bolmaghan.

Jazushygha jauabynda IY.Stalin ónirde sonshama soraqylyqtyng bolyp jatqanyn  dәleldep  jazghany ýshin oghan alghys aityp, hat izimen Shkiryatov bastaghan komissiya baryp tekseru jýrgizetinin eskertken.

Hatynan keyin ómirine qauip tóngen Sholohov jasyrynyp, Mәskeuge qashyp baryp, IY.Stalinning qabyldauynda bolghan. Sóitip, ashtyq bughan Don boyynyng qasiretin kózbe-kóz bayandap, jalpy el jaghdayyn ondaugha tiyis ýkimettik sharalardyng belgilenuine ýlken ýles qosqan.

«Donnyng soltýstigindegi audandarda «kolhozshylar talan-taraj jasap jatyr» degen jalamen kolhozshylardy astyqsyz qaldyrghan alayaq basshy-qosshylardyng aila-sharghylaryn týbegeyli teksergen komissiyanyng derekteri boyynsha Kremli qatang shara qoldandy. Halyqty ashtyqqa dushar etkender atyldy» (M.Sholohovtyng «Ob istinnom slove» maqalasynan).

Sol jolghy әngime sonynda IY.Staliyn: - Mihail Aleksandrovich, ýiinizge qaytyp barugha qoryqpaysyz ba? - dep әzildegende M.Sholohov: - Iosif Vissarionovich, siz qorghamaysyz ba? - depti.

...KSRO-da 1919-1922 jәne 1931-1933 jyldarghy  ashtyqtan qyrylghan  halyq sany әli de anyqtalghan joq. Zertteushiler ashtyqqa kinәlilerdin  biri – Býkilodaqtyq atqaru komiytetining (BOAK) tóraghasy Ya.Sverdlov (shyn  aty-jóni – Eshua-Solomon Movshovich) deydi.

Reseyding belgili tarihshy-jazushylarynyng biri V.Shambarovtyng «Ya.Sverdlov. Okkulitnye korny Oktyabriskoy revolusii» kitabynan ýzindi:

«...1918-jyly mamyr aiynyng 20-kýni Býkilodaqtyq ortalyq atqaru komiytetining josparly mәjilisi kýntәrtibine «Sovetterding derevnyadaghy mindetteri» mәselesi qoyylyp, komiytetting tóraghasy Sverdlov (ol is jýzinde Lenin men Troskiyden keyingi 3-әmirshi bolypty, - avtor) bayandama jasap, sharualargha qatysty jana baghytty jariya etti. Ol bylay dedi: «Bizding derevnyadaghy mindetterimiz turaly mәseleni qarauymyzdyng manyzy zor, biz onda ne isteu kerekting negizgi maqsatyn kórsetuge tiyispiz... Biz qalalardaghy iri burjuaziyany «óltire» alsaq ta, derevnyalarda әli de óite almay jýrmiz... Sondyqtan  derevnyada bir-birine qarsy óshpendi eki top jasau jayyndaghy asa manyzdy mindetti sheship, kedey kópshilikti kulaktar әuletine qarsy qoyymyz kerek.  Eger biz derevnyany bitispes jaulyq pighyldaghy eki lagerige bóle   alsaq, eger aralaryna ot salyp, jaqynda ghana qalalarda bolghanday azamat soghysyn asha alsaq, eger derevnya kedeylerin derevnya kulaktaryna qarsy kótere alsaq, qalalarda istegenimizdi derevnyalarda sonda ghana jýzege asyramyz... Men derevnyadaghy júmysymyzdy joghary dengeyde atqara alatynymyzgha kýmәndanbaymyn!».

Sverdlovtyng «Jer turaly dekret» qabyldanghan sol mәjilistegi sózi derevnyagha, sharualargha qarsy qútyryq joryqtyng bastalghanyn aighaqtady.

L.Troskiymen (L.Bronshteymen) ymy-jymy bir Sverdlov Jer   mәselesi jónindegi Halyq komissary Sereda ekeui BOAK núsqauymen qúrylghan «Selosharuashylyq kommunalary» men «Kedeyler komiytetterinin» 1918-jyly jeltoqsannyng 11-kýni ótken qúryltayynda derevnyagha eselep soqqy berdi. Kommunanyng baghdarlamasy tolyqtyrylyp: «Kommuna mýshelerining barlyq mýlki ortagha salynyp, ózderi kazarmalarda túrugha tiyis. Jalaqy bolmaydy. Tamaqty kommunanyng ashanasynda ishedi. Balalary újymdyq tәrbie oryndaryna berilip, sonda óz kýnderin ózderi kóretin bolady», delindi («Qazaqstanda kishi Oktyabri revolusiyasyn jasamay bolmaydy!» dep attandaghan Filipp Isaevich (Shaya Isikovich) Goloshyokin Sverdlovtyng dosy, qolshoqpary bolypty).

Al stalindik újymdastyrudyng talabynda («Bolishaya ensiklopediya»): «...Kolhozshylardyng ýi-jaylary, qora-qopsylary, qúral-saymandary, úsaq maldary, ýy irgesindegi kәsiby jer telimi ózinderinde qaldyrylsyn» delingen. Yaghni: eshbir otbasy «sverdlovtyq súryptaugha» úshyratylmaghan. Ol týzetu Sverdlov qaytys bolysymen (1919 j.) jasalghan.

Halyqty Sovet ókimetine qarsy qoy ýshin jer-jerdegi troskiyshilderge bay-kulaktardy qoldaghy baylyqtaryn qorghaugha, biylikke baghynbaugha astyrtyn ýgitteu turaly núsqau berilgeni sózsiz. Búlay deu sebebim:    jurnalshy jolym bastalghan jyldary «asharshylyq», «halyq   jauy» turaly jazudy oiladym. Ol súmdyqtar jayynda sanqily sózderdi men de estip óstim ghoy. Jazudy auylymyzdyng kónekóz, kәriqúlaq aqsaqaldarymen әngimelesuden bastadym. Bes qart bar edi, solardan estigenderim: audanda «kolhozdastyru» jýrgizile bastaghan 1931-jyldyng jazynda bizding auylgha «újymdastyrudy qoldau nasihatyn jýrgizu ýshin» kelgen qaratayaq qazaq jigit júrtty jinatyp, «Sovet ókimetining kollektivizasiya sayasaty halyqqa jaqsy bolatyny» jayynda qúlshyna sóileydi de, jinalystan keyin, inirde, Jamabek baydy jәne alty ortasharuany onashalap alyp, olargha: «Sovet ókimetining beti jaman! Men múny sizderge ghana aityp otyrmyn, kópshilikke aitugha bolmaydy, sottalyp ketemin. Búl ókimet «kolhoz bolu dúrys» degen aldaumen maldaryndy týgeldey tartyp alyp, ortagha salady. Óitkenine kónbegenderindi jer shetindegi itjekken degen, múz basyp jatqan aidalagha aidap sorlatady! Ol ol ma, dýniye-mýlikterine qosa qatyndaryng men qyzdaryndy ortaq etip alady! Sol qiyanatty kóre bastaghan auyldardaghy esti adamdar mynau irgedegi Qytay degen jayly elge jasyryn kóship ketip jatyr. Sender de sóitinder, kesh qalyp jýrmender!» dep shoshytqan.

Jamabek baydyng 300 shamaly jylqysy, 400-ge juyq qoyy, 20 shaqty siyry bar eken, sol birneshe  kýnnen  keyin  joq  bolyp ketipti. Sóitse, malyn aldyna salyp, kerek jalshylaryn alyp, Qytaygha týndelete jasyryn ótip ketken eken... 31 ýili auyldyng kedey-kepshik 19 ýii qalghan da, basqalary Qytaygha, Mongoliyagha, Reseyge auyp ketken, biraz maly barlardyng kete almaghandary: «Qazaqty qúrtatyn Sәbetke búiyrghansha, iyt-qúsqa búiyrsyn!» dep, maldaryn say-salagha aparyp qyryp salghan, ózenge tastap, aghyzyp jibergen.

Bertinde júmys retimen oblystargha issaparmen  baryp jýrip, uaqytyma qaray qarttarmen әngimelesken kezderimde sonau újymdastyru sóz bola qalsa: «E, ol újymdastyru qazaqtyng malyna qasqyrsha shapty ghoy. «Sәbet ókimeti malyna qosa qatynyng men qyzyndy da ortagha salady» degen sóz  maly barlardyng da, maly joqtardyng da janyn týrshiktirgen. Oigha kelmeytin súmdyq qoy?! Sodan shoshyghan baylardyng bәri, keybir ortashalar da Qytaygha jasyryn kóship ketken de, auyl taqyrlanyp qala bergen», desti aqsaqaldar.

Sovetke ishtey qarsylar solaysha arandatyp, tabighat jaryqtyqtyng tarynuynan bastalghan asharshylyqty  asqyndyrghan.

Sol bir zobalan, alapat zamannyng bas shyndyghy «halyq jauy» dep tútqyndalghan Túrar Rysqúlovtyng 1937-jyly shilde aiynyng 3-i kýni tergeushi Neymannyn: «Diyrektivy, kotorye Vy poluchily ot Rykova, Vy nachaly osushestvlyati?» degen súraghyna qaytarghan jauabynan da kórindi. Ol jauap: «Da. Vo-pervyh, v selyah sryva kollektivizasiy krestiyanskogo hozyaystva y seyaniya nedovolistva sredy mass naseleniya protiv Sovetskoy vlasti, ya ot iymeny Rykova  predlagal  organizovati cherez kulasko-bayskiye  elementy ryad peregibov, osobenno v otnosheniy bednyh y serednyaskih hozyaystv. Ya takje predlagal organizovati massovyy uboy skota, porchu semyan, seliskogo hozyaystva inventarya. Ya doljen priznati, chto ety predlojennye Rykovym meropriyatiya etoy chasty provodilisi namy uje s konsa 1919 goda. Nasha podryvnaya rabota s seliskim hozyaystvom   prodoljala  razvivatisya  po tem    je  liniyam, kotorye byly ukazany Rykovym» («Spessoobshenie N.IY.Ejova IY.V.Stalinu s prilojeniyem protokola doprosa T. R. Ryskulova» degen qújattan).

A.Rykov Qazan revolusiyasyna qatysyp, V.Leninmen, IY.Stalinmen birge partiyalyq, ýkimettik joghary basshylyqta bolsa da, keyinde L.Troskiydi jaqtaghan. T.Rysqúlov onymen Mәskeude, KSRO Últtar isteri halyq komissariatynda birge qyzmet istegen.

Sverdlov ta, Rykov ta, olarmen әmpey basqalar da «naghyz revolusiyashyl» Troskiymen ashyq ta, astyrtyn da kenesip jýrgen.  Sovet ókimetine, halyqqa qarsy zúlymdyqtary ýshin elden quylghan Troskiy, mysaly, Meksikadan múndaghy sybaylastaryna hat jazyp, Sovet ókimetine qastandyq núsqaular berip túrghan. Dosy Sverdlovqa qay mәselede, qanday «aqyl-kenes» bergenin de bilu qiyn emes. Búl ekeui turaly jazylghan derekti kitaptar jetkilikti.

...1947-jyly, 6-synypta oqyp jýrgenimde, bizding ýige bir aghay keldi. Ákem ekeui qúshaqtasyp amandasty. Ol sol kýni bizde qondy. Inirde ekeui әngimelesip otyrghandarynda onyn: «...Qaba-au, aitar bar ma, qiyn boldy... Sovet ókimetine jasalghan qastandyq qoy... Búl auylda jetpis alty jannyng otyz ekisi tiri qalghanyna shýkirshilik dedik. Qayyndyda qyryq bir jannyng  ony ghana qaldy ghoy...» degenin estidim. Ákemning janynda otyrghanmyn. Ákem: «E, Jәke, ol asharshylyq qanshama týtindi óshirgenin kim bilsin» dedi. Ekeui  sәl ýnsiz otyrdy. Jәkesi sózdi jalghap: «Qaba, sol jolghy komissiyanyng mýshesi, ózinizben әngimelesken búira shash Toqay audangha qaytugha bet alghanymyzda: - Ay, joldastar, men bir nәrseni týsine almadym. Biz bolghan ýsh auyldyng da ormany an-qúsqa toly, ózeni balyqqa toly, solay bola túra ashtan ólgenderding tym kóp bolghany qalay? - dedi. Qúdanyng qúdireti, men de solay oilap, ózime ózim ishtey sol súraqty qoyyp, jauabyn tapqan siyaqtanyp otyr edim, Toqaygha: - Ei, Toqa-ay, bala kýninen-aq bay men bayshykeshting jalshy-malshysy bolyp, olar jasyryn   qashyp ketkende totiyp qala bergen, an-qús, balyq aulaudy kәsip etpegen kedey qazaqtar qaytsin, - dedim. Solay ghoy, Qaba?» dedi. Ákem: «IYә, obal boldy. Kókten týskendey bolghan nәubetke ne daua, qayteyik?!» - dedi nalys ýnmen. Ákem Jәkesining kim ekenin maghan erteninde aitty. 1934-jyldyng jazynda  audannan eki qazaq, bir orys - ýsh kisi komissiya kelip, bizding Auyldyq keneske qarasty ýsh újymsharda bolghan ashtyqtyng sebep-saldaryn tekseripti. Jәmpeyis Qúmarov solardyng basshysy eken.

Songhy jyldary «KSRO-da qoldan jasalghan ashtyq («golodomor») boldy» delinip jýr. Ol termindi Birikken Últtar Úiymy dengeyinde sóz       etken kisi – tәuelsizdik alghan Ukrainanyng preziydenti V. Yushenko. Ol әzirletip, qol qoyghan qújat qaralyp, «Ukrainada qoldan jasalghan ashtyq bolghany» BÚÚ-nyng bólimi dengeyinde quattalady. Ony әuelde Resey de, Qazaqstan da qúptaghan, biraq, kóp úzamay, Resey Federasiyasynyng basshylary qoyghan qoldarynan bastartty. Óitkeni «ol ashtyqtyng jasaluyna Sovettik Resey aiypty delingenin moyyndauy qate bolypty». Jalpy asharshylyq jayynda: BÚÚ, Euroodaq, YuNESKO, basqa da halyqaralyq úiymdardyng negizgi qújattarynda «Ukrainadaghy ashtyq  qoldan  jasaldy» degen resmi  úigharym  joq kórinedi.

V.Shambarovqa taghyda jýginelik:

«...Sovetke jәne orysqa qarsy  zúlymdyq sayasat Ukrainada tughan joq. «Qoldan asharshylyq jasau» Ýshinshi reyhta, Gebbelisting kensesinde oidan shygharyldy. Ukraina últshyldarynyng shetaughan ekinshi tolqynyndaghylar Ekinshi dýniyejýzilik soghysta gitlerlik Germaniya jaghynda boldy da, nemis nәsilshilderining informasiyalyq soghys tәjiriybesin ýirendi.  Olardy britandyq jәne amerikandyq arnauly qyzmet oryndary qoldady. German últshyldarynyng bay tәjiriybesi batys «demokratiyasynyn» ókilderine ómirlik qajettilik edi, óitkeni olar da Jana Dýnie jasaudy kózdedi. Sonymen, britandyq belgili barlaushy Robert Konkvest «sovettik aiuandyq jýieni әshkereleumen» ainalysty. Ol 1947–1956 jyldary Informasiya-zertteu ortalyghynyng «Miy-6» bóliminde (jalghan aqpar taratu bólimi) istedi de, odan keyin resmy júmysty dogharyp, Sovetke qarsy kәsiby «maman tarihshy» bolugha kiristi. Amerikanyng Ortalyq barlau basqarmasy onyn  «sayasiy-әdebiy»  qyzmetin birden qoldap, sonyng nәtiyjesinde ol: «Vlasti y politika v SSSR», «Sovetskie deportasiy narodov», «Sovetskaya nasionalinaya politika na praktiyke»  jәne basqa kitaptardy jazdy. Onyng ataghyn dabyraytqan negizgi kitaby 1968-jyly shyqqan «Bolishoy terror: Stalinskie chistky 30-h» boldy. Onyng oiynsha, Stalin biyligi jasaghan asharshylyqta 20 million adam ólgen. Ol 1986-jyly «Jatva skorbi: sovetskaya kollektivizasiya y terror golodom» degen, 1932-1933 jyldardaghy asharshylyq turaly kitapsymaghyn shyghardy.

Sovet Odaghyna jauyqqan Konkvest te, Meys jәne basqalar da dәlel etken «ghylymy tәsil» Sovet Odaghynyng ishki-syrtqy óshpendileri taratqan   san týrli ósekti jәne orysqa qarsy A.Soljenisyn men V.Grossmannyng kitaptaryn paydalanu boldy. H.Kostuk, D.Solovey siyaqty ukraindyq últshyldardyng shimaylaryn da eskerdi. Solaysha «qarulanghan» Meys amerikan Kongresinde «Ukrainadaghy qoldan jasalghan ashtyqty zertteu komissisyn» qúra aldy, biraq joly bolmady, zertteudi әdil jýrgizgender ózderine tabys etilgen qújattardyng barlyghy naqty dereksiz, qúr ghana sóz, aty-jónsiz jalaqorlyq ekenine kóz jetkizdi. Kanadalyq zertteushi Duglas Tottl «Falishivki, golod y fashizm: mif ob ukrainskom genosiyde ot Gitlera do Garvarda» dep ataghan ghylymy kitabynda Konkvesting kópe-kórineu jalaqorlyghyn bastan-ayaq әshkerelegen.

Konkvester «Ukrainada qoldan jasalghan ashtyqta» qyrylghandar sanyn biri 5 million dese, әrqaysysynyng «qiyaly» әrjaqqa tartyp, 25 milliongha deyin jetkizisti. Al Ukraina múraghattarynyng sol jyldary jinaqtalghan resmy derekterinde: 1932-jyly 668 myn, 1933-jyly 1 million 309 myng adamnyng ólgeni jazylghan. Demek, jiyny 5 nemese 25 million emes, 2 million shamasy...

Ukrainada asharshylyq nelikten boldy?

Anyzqúmarlar «astyqtyng bolmaghanynan» degendi betke ústaydy. Resmy derek Ukrainada: 1930-jyly 1431,3 million pút; 1931-jyly 1100 million pút; 1932-jyly 918,8 myng pút; 1933-jyly 1412,5 million pút astyq óndirilgenin, odan memleketke josparly tapsyrylghandy shygharyp tastaghanda, Ukrainanyng 30 milliongha juyq halqynyng otbasyna 1932-1933 jyldary orta eseppen 320-400 kilogramnan ainalghan.

Al 1932-1933 jyldardaghy asharshylyqqa «adamnyng qatysy» bolghanyn tiyisti zertteushiler joqqa shygharghan emes. Biraq Troskiy men Sverdlov  qúrghan qylmysty toptyng qolymen jasalghanyn atap kórsetudi eskermedi. «Qoldan jasaldygha» jýginsek, ol zobalangha Sovet ýkimetin kinәli etu shyndyqqa janaspaytynyn angharghan bolarsyzdar.

Sovet ýkimeti  asharshylyqtyng betin qaytarugha mýmkin bolghan sharanyng bәrin qoldanghan. Biraq jergilikti basshylyq keregharlyq jasap otyrghan. Keyinde múraghattyq qújattar boyynsha anyqtalghanday, ólke, aimaq, respublika partiya, sovet úiymdarynyng 1-basshylarynyng kóbi troskiy-sverdlovshyldar bolghan da, olar biyliktin  manyna ózderinin  jaqtastaryn toptastyrghan.

Sovet ýkimeti 1932-jyly mamyr aiynyng 6-sy kýni elde astyq dayyndau josparyn tómendetu jóninde dekret jariyalaghan-dy. Konkvest ony «bilmepti» de, onyng esesine Reseyde 1918-1921 jyldardaghy ashtyqta kóshelerde, dalada ólip jatqan adamdardyng suretterin kitabyna: «1932-1933 jyldardaghy suretter» dep berudi  úmytpapty.

Jalpy  ashtyq sol jyldary KSRO-da  ghana emes, dýnie jýzining birneshe elinde: AQSh, Polisha, Rumyniya, Chehoslovakiya, Ispaniya, Vengriyada  bolypty.  Mysaly, 30-jyldary: Amerika Qúrama Shtattarynda 6,5 million, Angliyanyng ózi men otarlarynda  7 million, Ýndistanda 4 million  adamnyn  ashtan ólgeni turaly derek bar...

Áu basta troskiyshil bolghan, meninshe, sol pighylyn jylmaqaylyqpen jasyryp ótken  N.Hrushevtyng (babasy – Perelmutr): - Stalin asharshylyqty әdeyi úiymdastardy, ózine ong qaramaghan halyqtardy sóitip baghyndyrdy; Stalin eldin, partiyanyng ómirine qatysty óte manyzdy mәselelerding kóbin ailap eskermey, qaramay otyra beretin» dep laqqany bar. Bizding keybir jazghyshtar sol ottauizmge әli de eliktep, «Stalinning kesirinen Qazaqstanda 1932-1933 jyldardaghy asharshylyqta: 2 million; 2,5 million; 3 million; 4 million adam óldi» dep jazyp jýr. Sverdlovtyn  sonau jarlyghy bolghanynan habarsyz da.

Sóz ynghayyna qaray Sverdlovtyng jәne bir jarlyghyn aita otyrayyn, artyq bolmas.

Áygili «qyzyl qyrghyndy» zandastyrghan kýsh iyesi -  Ya.Sverdlov.  Ol Leninge jasalghan qastyqqa (meninshe, ony Troskiy men Sverdlov úiymdastyrghan) jәne Petrograd Tótenshe ister komissiyasynyng tóraghasy Uriskiyding óltiriluine jauap retinde qyzyl qyrghyn jasau turaly 1918-jyly 2-qyrkýiekte qauly shygharghan. Sol qaulydan  ýzindi:

«...Revolusiyagha qarsylardy atu kerek! Audandargha óz tótelerinen atu qúqy berilsin! Audandarda shaghyn konslageriler ashylsyn... Atylghandardyng ólikteri eshkimge berilmesin. Býkilodaqtyq tótenshe komiytetting audandyq komiytetterindegi jauapty joldastar toptap atudy qadaghalap kórip túrugha  tiyis. Audandyq komiytetterge kelesi mәjilisterinde ólik mәselesin sheship otyru mindettelsin...».

...Resey 1897-jyly ótkizgen býkilodaqtyq halyq sanaghynda, Múhametjan  Tynyshbaevtyng  esebinshe, qazaqstandyqtar   6  million   bolghan.

Odan:

elde  ashtyqtan  kóz júmghandar – 1,7 million.

Qytay men Mongholiyagha auyp ketkender – 1,2 millionnan astam.

Irgeles respublikalargha kóshkender – 795 myn.

Yaghny elde qalghan halyq – 2 million 305 myn.

Qazaq SSR Halyq-sharuashylyq esep basqarmasynyng mәlimeti boyynsha, 1936-jyly respublika halqynyng sany 3,3 miliongha jetken (ol auyp ketkenderding aman-esen qaytyp oralghandary jәne ishki ósim esebinen jiyntyqtalghan bolar).

«Asharshylyqta 2,5 – 4 million qazaq óldi» deushiler, sirә, basqa elderge  auyp ketkenderding barlyghyn «qyryldygha» jatqyzghan shyghar.

Bizde sol 1932-1933 jyldarghy asharshylyqta, 1937-1938 jyldarghy zobalanda, 1941-1945 jyldarghy soghysta qansha qazaqstandyqtyn, onyng ishinde qansha qazaqtyng qúrban bolghany anyqtalghan naqty derek әzirshe joq. Aytyp, jazyp jýrgenderimiz әrqily. Pәlen tarihshynyn, týglen ghalymnyng «zertteu enbekterinen» alamyz da, «orta eseppen» tarta beremiz.

Sionister aspandata madaqtap, keyde Leninnen de joghary qoyyp jýrgen Sverdlov halyqtyng qaharyna úshyrap qaza tapty. Qalaysha?

Býkilodaqtyq atqaru komiytetining tóraghasy Ya.Sverdlov, Qyzyl armiya men Teniz flotynyng halyq komissary L.Troskiy,  qoldarynan kelip túrghanda ayansyn ba, eldi arnauly bronidy poyyzben aralaydy eken de, vagondarda sәn-saltanattaryna kerekting bәri bolady eken. Svedlov sonday sayahatynyng birinde, 1918-jyly nauryz aiynyng 7-kýni Orel qalasyna toqtaydy. Toqtamaq emes eken, biraq túrmys tityqtatqan temirjolshylar ereuil jasap, kelgen poyyzdardy vokzal sheginen shygharmay qoyypty. «Kósemdigi» ústaghan Sverdlov aqyl aitu ýshin ereuilshi temirjolshylar tobyna barady. Al yzaly top ony úryp jyghyp, tepkiley bastaydy. Tóraghanyng vagonda qalghan kýzetshileri kórip, jýgirip jetedi, biraq temirjolshylar olardy qoldaryna ne týsse, sonymen úryp, bet qaratpaydy. Tayaq jegen kýzetshiler toby ereuilshilerge oq atady. Birjarym saghatqa sozylghan qaqtyghysta Sverdlov jayyna qalyp, múz japqan alanda es-tússyz jatady. Mәskeuge shalajansar jetkizilip, qanshama emdelse de, býkil denesining qabynuy qaytpay, bir jyl shamasy beynettenip,  o  dýniyege ketip tynghan...

Men tarihshy emespin, alayda el ómirining asa kýrdeli kezenderining biri - Sovet Odaghyn, onyng qúramyndaghy respublikalardy jaypap ótken 1932- 1933 jyldardaghy asharshylyq turaly resmy qújattardy oqyp jýremin. Myna     oy-pikirim - sonyng dәleli. Qay taqyrypqa kim ne jazsa da, synarjaqtyqqa úrynudan saqtanuymyz qajet-aq.

Ghabbas Qabyshúly 

Abai.kz

69 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1551
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3347
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6204